Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

TÜVEVAHELDUSED

Astmevaheldus

Missugused sõnad on astmevahelduslikud

Pöördsõnade korral tuleb võrrelda kolme põhivormi: ma-tegevus­nime, da-tegevusnime ja kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööret, nt `hakka/ma : haka/ta : `hakka/b, `laul/ma : `laul/da : laula/b.

Pöördsõnade hulgast on astmevahelduslikud kõik /1 C/-sõnad, nt `laul/ma : `laul/da : laula/b. Tavaliselt on astmevahelduslikud ka /2 III V/-sõnad, nt `hakka/ma : haka/ta : `hakka/b, `õppi/ma : `õppi/da : õpi/b, `liiku/ma : `liiku/da : liigu/b. Kuid u-tüveliste sõnadega väliselt sar­nased u-refleksiivid ei ole kunagi astmevahelduslikud, nt `muu­tu/ma : `muutu/da : `muutu/b. Astmevaheldus puudub ka nendes a-ga lõp­pe­­vates sõndes, milles a kuulub tuletusliitesse, nt `taasta/ma : `taasta/da : `taasta/b, `loenda/ma : `loenda/da : `loenda/b. Peale nende, selgelt liite­liste sõnade on veel umbes 30 /2 III i, e/-sõna, mis ei allu astme­vaheldusele, nt `jälgi/ma : `jälgi/da : `jälgi/b, `kulge/ma : `kul­ge/da : `kulge/b. Osa /2 III V/-sõnu võib muutuda nii astmevahel­duslikult kui ilma astmevahelduseta (vt M 175). Alati on astme­vahelduslikud kahe­silbilised (C)le-liitelised sõnad, nt `vaevle/ma : vaevel/da : `vaevle/b.

Ülejäänud ühe- või kahesilbilised sõnatüübid on tavaliselt astme­vahelduseta, nt `käi/ma : `käi/a : `käi/b, ela/ma : ela/da, ela/b. /2 I V/-sõnade hulgast on lugema- ja tegema-tüüp siiski astmevahelduslikud, nt luge/ma : luge/da : `loe/b. Kolme- ja enamasilbilise algvormiga pöörd­sõnad on alati astmevahelduseta.

Pöördsõnadest alluvad astmevaheldusele:

/1 C/-sõnad

alati

/(C)le/-sõnad

alati

/2 I V/-sõnadest

luge/ma-, tegema-tüüp

/2 III V/-sõnad

tavaliselt (v.a jälgima-tüüp

ja /ta, sta, lda, nda, u-refl/-sõnad)