[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kauemaks kaue|maks Khk Juu, koue- Jäm; kaue|mas Aud, kauve- KJn; kavvõmbass Rõu; kavepess Krk komp < kauaks; pikemaks ajaks; hiljemaks läks kauemaks ajaks `välja tühe, ta‿p tule nii ruttu tagasi Khk; [kessiga] sai päevase jaos obusele `einu `kaasa võtta, kauemas olid ikka suured Aud; oleks ta kauemaks jäänd, siis oleks ää surnd küll teene Juu; ärä sedä änäp kavass jättä, ärä kavepess jättä Krk; timä no˽kavvõmbas jakku, a leib saa õs nii hüä Rõu Vrd kauemast, kaugemas, kaugumbass, kaugõmbast1

kaugemale `kauge|mal(l)e RId spor eP(-ou-), TMr KodT, -mbale TLä Võn San; `kaugõmbalõ Nõo Rõu komp < kaugele
1. teat kohast rohkem eemale (ruumiliselt) aja `kaugemalle `luomad Lüg; kui lühine viht, siis pannasse ligemale `aukude `sisse [keripuu pulgad], kui pitk viht, siis pannasse `kaugemale `aukude `sisse Khk; läks kotto ää `kuśkile `kaugemale `keima Kul; tuop nii kernakaśti laua jaare pial, lükka `kaugemalle, et maha ei kuku Koe; mokad jäävad `kaugemalle, `paljad `ammad paistavad Ksi; ega elumaja lähikeste es tetä `sanna, iki tüḱk maad `kaugembale, kas nii sada `sammu vai Ran; mõõdaga olevat mõõdetu kivist `kaugembale Võn; Mine `kaugõmbalõ, sa vaśsit kõ̭ik langaʔ ärʔ Rõu
2. edasi, eesmärgile lähemale tuhnitseb ja tuhnitseb, aga `kaugemalle oma asjaga ei sua Kad
Vrd kauemale, kaugemal, kaugemas(s), kaugemasse, kaugemba, kaugõmbadõ, kauõmbadõ, kauõmbahe

kaugemass `kaug|emas(s) Kuu, -empes Hls, -õpass Har
1. kaugemale (ruumiliselt) Laev tuli üöks `saare ala `laine`varju, kui `valgeks läks hakkas `jälle `kaugemas menemä; edesi ei saand mitte `tonksu enämb, vägise kippus `aeva `kaugemass `viemä Kuu; nüüd om mõts ja võsa `kaugempes lännu Hls Vrd kaugemasse, kauõmbadõ, kauõmbahe
2. kauemaks, pikemaks ajaks ku rüä˽hakin ja vällä˽kuiunu ommaʔ ja `arvat, et `jääse `kaugõpass aoss nurmõ pääle `saisma, siss pannasõ `napra Har Vrd kaugumbass, kaugõmbast1
Vrd kaugemba

kaugemba `kaugemba Puh Ote, `kaugõ|mba Nõo Ote Plv, -ba Lei, -mpa Kam, -ppa Har(`kaugampa) Rõu
1. kaugemale, rohkem eemale – T Rõu puuladu `olli tõese puu ossa `alla jäänu - -, tõmmassi ta `kaugõmba, et ta `kasva sai Nõo; perämaa olliva tagumatse otsa talul, mis elämisest lätsivä küläst `kaugõmpa `väĺlä; puhastuss sarja `alla jäeva ilusa terä, kõhna terä ja agana viis tuul `kaugõmpa Kam; [Kanga] laṕiʔ `aet́i nii paĺlo otsõst `kaugõppa et nimä˽`küündü `nitsehe ja˽sukka `pandaʔ; nood́õga (puuratastega) `kaugõppa saa õs minnäʔ Rõu Vrd kaugemasse, kaugõmbadõ
2. kauem, pikemat aega – V lauapõrmand sais õks paĺlu `kaugõppa ku väŕmit om; Nät́sk om tu̬u̬, ku˽leib ei olõ häste˽küt́s, pedi `kaugõppa ahun pedämä; kuusõ vits sais ka `kaugampa ku paiu vits Har; `kaugõmba enäp ei või ollaʔ Plv; d́ämmebä [linad] ligenž́i vareba, pieneba ligenž́i `kaugõba Lei Vrd kaugumba
Vrd kauema, kaugemas(s)

kaugõmbast1 `kaugõmbast kauemaks kaeʔ et sä jalamaid siin olõt, et sä `kaugõmbast ajost ei jääʔ Räp Vrd kauemast, kaugemas(s), kaugumbass

kaugõpass → kaugemas(s)

keeritama keeri|tama Kei Juu Plt, -tämä Juu KJn Nõo; kieri- Kos Kad VJg, `kieri|tama Jõe VNg Lüg(-mma) Jõh, -tämä Kuu Lüg Vai(-mmä); ki̬i̬ri|tama Mar, -tämä Juu
1. keerlema, pöörlema, tiirutama; (üles) keerutama kui tema ära suri, siis mei `kueruse pärast `kieritasimme tuass (vanaisa kuuega) Jõe; `Kieridimme `neie vaheld läbi, `luodimme igä, et `ehku `varsi tuleb vaba vesi `vasta; Ei `tiie `ühtä, kas hakkab `jälle `tormama, et `ninda sidä tuuld `aeva `kieritäb; `Tullipaat `kierit vähä `aiga `ümbär `laeva, siis läks `kaugemas; mere puold oli üks suur kajajas tuld ja `kieritänd siel `neie `ukse edise kohal Kuu; obosega `kieritäb `siie ja `sinne; lund `kieritäb kattusseld maha, tuleb sula; vesi on `kieritänd ja vedänd `siie `liiva kokko Lüg; tuul `kieritä ja `kierä `tolmu üles Vai; käed sedasi `kinni, siss kiiritavad rinki; ki̬i̬ritab tuult siit kahe laulda vahelt; `kargas moole `kaela `kinni, ki̬i̬ritas mend `ümber `rinki Mar; kui mesilased peret eidavad, siis keeritavad Juu; tuul kieritab `tolmu ülesse Kos; ühes kohas akkab kieritama `tolmu ja prügi ja muda ja (tuulispask) Kad; küll koer kieritab ennast, liputab saba VJg || ringi käima, pööritama midä `asja `silmist `ninda `kieritäd ja vahid Lüg; vahel `toinekerd akka südä nii `kieritämmä Vai; mo pea akkas ki̬i̬ritama üsna Mar; süda on nii sańt ja keeritab, ei tule okse; piä akkas tańsist ki̬i̬ritämä Juu; pia keeritab otsas, süda keeritab sees Plt || keerutama, põiklema juttudega `kieritäb, sõna siit, `tõine säält Lüg
2. (millegi ümber) keerama, mähkima; ümber pöörama, kaarutama Kui siis `juhtub `vihmane nädal õlema, kie siis neid `jõuab `kieridatta ja `kõrjada (heina); Sie pind `kieridätti `ümber, vikkadi ja `varre pera `löädi viel puu kiil vahele Lüg; keväjä ku pajo `olli mäiän, siss `kisti pajo küĺlest `niidsi ja keeritedi `katsa Nõo
Vrd keerima, keerutama

nurk nurk g nurga eP M, `nurga R(n `nurka VNg Vai)

1. (matemaatiline nurk) tuul on perä `nurgald - - üks `neljä`kümme `viie `kraadi all, puhub tagand puold Kuu; pia`aegu on [tuul] `vasta, `nurga all VNg

2. ehitise seinte ühinemiskoht ning selle lähim ümbrus kui lugeda et `õskand, eks siis `pandu `nurka Lüg; `Raskemate `tüöde ajal `oiab `nurga taha (eemale) IisR; Ma pani ta `nurka `seisma Mus; `meite kaśs magab ikka tua `nurkas Vll; Saun tee `peale äi paista, jääb elumaja nurga taha; Tänase ilmaga pole muud, kut katsu, et sa nurga `varju saad Pöi; igase `nurka `pandi üks suur mei `püsti; istub nagu nui `nurkas Muh; vili koea `nurkas unigus Phl; voki seesab `nurkas Kul; Ää `jõstug üksi `nurkõs nagu va nońn Khn; Vanaśti `oĺli saunalava `mu̬u̬di magates ase `nurkes Hää; sie on üks tühi `nurkas `tehtud jutt piltl Hag; kaśs puges `nurka JMd; pane `nurka sie tuol Iis; `üsse unik on nurgas `tuulamata KJn; riha all nurgas `oĺli lekist `tehtud sehake kuḿm Vil; istub nurgan Trv; nurka lööma ~ viskama kõrvale heitma, sinnapaika jätma no siis `lüödigi nied vene rahad `jälle kõik `nurka Jõh; `aastat `kümme oli juo `müödä, kui `vorgud `nurka viseti (loobuti võrgupüügist) Vai; emäd alles põllenaised, noored `tahtvad neid kohe `nurka `lüia Rid; kui ema ära suri - - mina ei visand teda (teat vanaegset mütsi) ka siis `nurka KuuK; pudrulusigu `nurka visanu (ära surnud) Krk

3. a. tasapinnalise kujundi, eseme vms ühinemiskoht; sellise ühinemiskoha piirkond silma väljapolne nurk on `räämas; ühest nurgast oli [rätik] `kinni ning teine oli seĺja pεεl laiali Ans; Pisike maja ut́t oli seal aja `nurkas; Nende põllu nurk tuli `sõnna aja `ääre `välja Pöi; põlle nurgad `katki Muh; kolme nurgaga rätik Rei; laua nurga pääl `tehti `ruumi Vig; silma `nurka tuleb silma rähk PJg; kui prügi silmas, siss vähikibi toob prügi silma`nurka Kei; Mõni `õmbles - - nimetähed [tasku] `nurka või `jearde Amb; einama nurk oli nii paakspuid ja kukepuid ja muud `rähmu nii täis JJn; sial aja nurgas meil kasvab kaks `mäńdi Kad; laua nurgad on ümärikud KJn; neĺlä nurgaga laud Trv b. nukk, ots, serv `kirve `nurgaga lõi `põlve `sisse `suure `aava; `peksas `kirve `nurga nüridast Lüg; leiva nurk on see, mis `järgi jääb Kei; `enne sai `krapsida seda tikku tükk `aega - - nüüd lähäb nii krapsu pialt põlema, vähäkene nurgaga `tõmmad JJn

4. a. ruumilise kujundi või eseme ühinemiskoht `este ei `tehtud `kundamenti `ühtä, `nurkide `alle `pandi kived; nüüd on ilusad `kuorma `nurgad `tehtud, ei tule `ühta `eini maha Lüg; Võtnd levad ahjust ää, aga üks jäänd ahju `nurka Pöi; ahju nurk akab maha `langema Hää; maea `nurkasi on `paĺlu, jo neid `metmed `moodi kohe Nis b. (nurkamisviisidest, nurkseotistest) Siis oli kalasaba nurk, pärast veel puhas nurk Pöi; mes palgi otsad ei ole üle, need `üitässe `puhtad nurgad Mar; ristnurgaga maja Mär; see oo vene nurk, mis põle `risti mete Vig; majad `tehti ikke libeda `nurkega, laudad ja küüned `tehti rist`nurkega Aud; eenä küünid tehäkse üles, `ristamesi nurgad tal Juu; vanast kõik majad olid riśtnurgaga Äks; laudal om riśt nurga või vene nurga, aga elumajal om `puhta nurga Pst

5. koht majas, tuba vm ruum või selle osa egä temäl jo `kuski `nurkas paremb ei õle kui sinu `nurkas; `suoja `müüri `ääres on mul üks üva sue nurk Lüg; Oma nurk oo ikka keige param asi sii maa pεεl Kaa; Ta juba majas oma inimene, köik nurgad tääda Pöi; eks ta teise toa `nurkas ela ja ole Mär; talu`kohtel oli ikka vabadik kua `nurkes Lih || (piirkonnast ahju ümber) tõesel pu̬u̬l ahaju õli nurk, tõesel pu̬u̬l tuhkaud; ahju nurk õli kiviss ja saviss testod, suured raudkivid ja ärä savitet tasasess; taren õli nurk ahju kõrval, siäl lesiti `õstate Kod

6. osa mingist maa-alast, nurgake, sopp; osa mingist paikkonnast, kant tämä on kõik ma‿`ilma `nurgad läbi käind Lüg; `meie `nurgas siin ei asu karusi, siin ei õle suurt `metsa Jõh; igas `nurkas on ise `seĺtsi kalu Khk; See nurk seal maja ees on nii puhas ja `kordas; Kõik nurgad on tühad, pole seal änam inimese `inge Pöi; mere nurgad `olle läbi köin, es leva `mõrdu Muh; niukst madalamad `nurkasi on ka sii, mis ik nat sauesegäsed on, aga suurem jagu on ige kibine maa Mär; talusi ei olnud selle nurga sees kedagi paelu Saa; metsad lõpevad siin `nurkas ää HMd; eks igas nurgas kõnelda ise murret JMd; olime abiks tagantpuol nurga `rahval (küla kaugemas osas) JJn; ega meie nurgas õlegi tammikuid Trm; me nurgan om `seante mu̬u̬d Krk

7. (nurgavoodist) nüüd õli `paari `rahval laps, siis `kuuvve nädälä `õtsas `läksivad `nurgast keriku Lüg; Ta oli parasjagu `nurka minemas Khk; Eit akkab teisel juba `nurka `jääma; Seal `olla pisike suure `nurka ajand Pöi; see kukub `varsti `nurka Muh; ta oo - - `raske inimene, `nurka minija Mär; suri `nurka ää Vän; mis tegejä temä enmp om, temä lääp ju `varsti `nurka Krk; tühjad nurgad (nurisünnitusest) Ei senel last õld, tämäl õlid `tühjäd `nurgad Lüg; kui kolm kuud õli naene paks, siis tulid tühjäd nurgad `külge Kod