kauõmbahe kauõmbaheHar, kavvõmbaheUrvRõuPlvVasSeRäp(-õ), kavvembahõKra; kavvõbaheSe(-õ) a.(ruumiliselt) kaugemal(e); eemal(e) ei˽tiiä kohegi kiruta, kas omma liinast kohegi kauõmbahe `saanuHar; Timal oĺl tu̬u̬ kaaś pääl ja˽timäga oĺl hüä kavvõmbahe `süüki ütehn võttaʔRõu; tuust saan ma käve, ega ma kavvõmbahõ es `saakiRäp; lätsi kavvõbahe vi̬i̬lSeb.(ajaliselt) kauem kel mädänes täü, tu koolõss ruttu, kel ei mädäneʔ (kops tiisikushaigel), tu lätt kauõmbaheHarVrdkauõmbade, kavvõbakõsõh