keerutamakeeru|tamaSaMuhLHaTrmTaPõVlPõT, keero- PhlMar, kieru- KhnKPõ, kiero-Ris, kiäru-Kod; keeru|tammaKanRõu, -damaEmm, -tämäJuuLei, -temeMSan, -tõm(m)õSanVLä; `kierutam(m)aR(-o- LügVai); keerot|am(m)aVõnVId(-õmaPlvSe) 1. korduvalt keerama a. keerlema panema, ringitama; hööritama `Kierutab oma saba `nindagu `rästikKuu; ken `algaks akkaduse ja lobedaks lobedukse, küll mina `keskel `kierudan (töötegemisest) VNg; obone `kierotab, `juokseb `ümber, `lauvustab `köie `välläLüg; peäd alalde `noela `kierotammaVai; keerutas keppi püus `ümber; tuul keerutab puude `latvus Khk; seal o tuline kena kare, seal nad keerutavad (tantsivad) Muh; täna `olle aga `kange tuulispass, vεttes keerota nεndaPhl; ku nad (linnud) paugu `kuulvad, siis nad keerutavad kohe ülevalNoa; obo keerotas `peale seal pahma pealMar; keerutab ühü jala pial `ringi; ku tuleb tuulispaśs eena aeal, keerutab eenad laialiMär; Umalas keerutab tapu `vääti mööda ülesHan; Tormaga kierutas muetis jaa `tuuti Khn; `sońnide `sisse keerutab `seukest pori kokkuVän; sa piad igad kopikud keerutama (kokku hoidma) Hää; Laiema otsaga lüiakse lademe `piale, keerutakse `ümmer piaKei; just kui suur kahe `perssega rebane, kierutab ühest kohast `teisiHag; kierutas mehe `moadlemisega pikaliKos; [koer] akkas kierutama ja sapitsemaJJn; tuulispask keerutab `vihmaAnn; kohe kieruta aga ühe koha pial (eksinust) VMr; jänes kiärutab, koer ei sua nõnna kiärutata, koer on `raskeKod; mis tuule keeris onehk tuulispask, võtab keerutab `tolmu suured `sammad `püśtiPlt; vikerpuur saab `vińtide läbi `sisse keerutudKJn; [vikati] terä, temä piap oleme `viltu, keeruteme pidi. ku `vilja niidit, sõss pidit `risti `lü̬ü̬mä, sõss keerute es tohiTrv; ku na `taeva pääl keeruteve, ärä `eśsüne (kured) Krk; mes sä trängsid, keeruta vikatiga, lü̬ü̬ ain iluste mahaRan; [pärast rabamist] tõmmati nu̬u̬ terä `jalguga läbi ja luvvaga keerutedi `päälse kaodu, siss lätsivä pää saena `vi̬i̬rde; koorest tetti võid, puu `luśkaga keerutedi ummike sehenPuh; ei ole ambit, aga pekki keerutat nii sama keelega Nõo; siss iks keerutidi anumat molli `põhja `mü̬ü̬dä ja `lasti iks tustiga nühkä-nühkäOte; ma iks keeruda, niidä iks haina ilustõ `kaariRõu; üt́skõrd hauǵ võt́t tu̬u̬ unna `sisse ja, nakaśs rohe `ümbre˽keerutammaVas; tuĺl vanami̬i̬ss `tarrõ ja keerot́ `ümbre tarõ ütskõrd kepiga, sai kõ̭iḱ tü̬ü̬ ärä tettü Se || pööritama, pungitama näväd `kierutavad oma `silmiJõh; jalga keerutamatantsima Einatalgusi tehti suurde peredes, siis tehti ölut ja keerudati jälgaEmm; eks nuored ikka armasta `jalga kierutadaJõeKb. suunda muutma, kulgema jõgi keänutab ja keerutab, on kõber teeneJuu; ta [soonik] keerutab möda madalamaid `kohti pidiLai 2.a. palmitsema, punuma, sõlmima `kieroda se `langa `kierostVai; akkasime köit keerutamaMuh; `enni olid `jälle `õlgest tooli põhad, `õlgest keerotadiMar; pannasse kuus seitse piu koku, keerutasse `nuusti (lina) Vig; kas keerutakse või naaritsetakse, keerutamene on kui teed `pasla `paela, kaks keed koosVar; kahe `keega oo keerutud ja kolme `keega juba oo naaritsetud (pael) Tõs; Olõks sia kua `aitan, olõks keved varakult kjõõrutõt suanKhn; kui lõnga ots oo laug, sis saab ää keerutadaAud; katus `tehti `paĺla õledest. õled `lüüdi alt tasaseks, keeruti `kinniTor; Kedrevaŕss keerutas sedasi lõnga keeruksAmb; eintest sai keerutada nisukene keeruss (pundiks) Äks; `kapla keerutetse sõrme allPst; kui nakassid `keträmä, siss `ütlid et nakan keerutama; kõneliva, vanast kui vokki es ole, keerutedu pulga pääl, keerutedu kongsigaRan; `paklist keerutedi pöörä pääl võrget; võt́t `amme säĺläst, keerut `ki̬i̬rduNõo; tõne keerutap jasina laset `linnu `perrä, tu̬u̬ om siss keerussRõn; sooligu vooliti häste˽`pi̬i̬nüss, keerutõdi `ki̬i̬rdu, tet́ti kõõluss `villu vakkuʔRõu; kui kõhn lina oĺl, tu̬u̬d ańd iks `õkva keerotõdaʔPlv; üte `vaihõ keerutõdi hiuśs `torro pää pääleVas; nakam `langa kierutama; `aie nõglagõ `perrä ni `vaia lang `kierutaʔLutb. kokku keerama, käärima kasetohost keerodakse kokko ja pulk pestetaks läbi (ruup) Käi; lepa koorest keerutavad pasunad Mär; vilkad keerutama (plotskit) Trm; miul `olli ka oma keerutedu sigar suunNõo 3.figjuttu heietama, jutuga laveerima; keelt kandma keerutavad juttu tühjastJäm; Keerutas oma juttudega, kohe, `paistis kohe `söuke `kahtlanePöi; Keerudas naa‿t suu suitsesEmm; vastuksi sõnadega inimene, tahab mu jutu ää keerutaRei; küll see inimene aga `oskab juttu keerotadaMar; aga tä `oskab keerutada, `nalja tehäTõs; reagib sedasi moka otsast niisukest pienikest kielt, sie ikka nagu kierutamise jutud onHag; kui üks kaval mies on, siis - - `oskab kierutata küllVJg; keerutavad seda juttu suuremalt ja laiemalt, panevad omalt poolt `juureLai; kõ̭ik susiva ja aogutava su, ja keerutava `tühje jutte, mina sääl elädä ei tahaNõo; Mugu keerutas tu̬u̬d juttu üt́silde ja tõisildõ, mis tää `õigõ um tu̬u̬d tiiäki˽eiʔRõu 4.virutama, äigama ku ma `talle selle `jõhkama kierutasin, sa paraku kudas ta sis lidus `neĺla Sim 5. iiveldama, pööritama Täna mool südame alt keerutabJäm; pea keerutab ja käib `ringiJuu; pää sehen akaśs keeruteme, ku ülevest `alla vaadiKrk Vrdkeeritlema, keerutõlõma, kierustama