[VOT] Vadja keele sõnaraamat

esi-eläjä Lu Li J juht, pea(mees) | vn вожак, глава
Lu kolhozaz on pret́śedat́eĺ esi-eläjä, kol-hozaa vanõpikko kolhoosis on esimees juht, kolhoosi ülemus
J peremees taloz on esi-eläjä peremees on talus pea(mees)

golofka M Lu (P Li J-Tsv.), g golofkaa ~ golovgaa
1. pea | vn головка
Lu kalat pannaa baŋkojõõ, siz golofkõd lõikõtaa poiᴢ (kui) kalad pannakse karpidesse, siis lõigatakse pead ära
M golofka saaχχaria suhkrupea
2. pl saapapöiad | vn головки (сапог)
Li tee millõ golofkõᴅ, mil varrõd on tee mulle saapapöiad, mul (saapa)sääred on
Lu saappagaa golofka saapa pöid.
Vt. ka saaχχari-golofka

hoirua J-Tsv., pr hoirun J, imperf hoiruzin J kõikuda, tuikuda; ringi käia (pea kohta) | vn пошатываться; кружиться (о голове)
taita pöörtüziŋ ku pää hoiruʙ vist sain vingumürgistuse, et pea käib ringi.
Vt. ka hairoa, hairoossa

kiikka² Por. Ränk, g kiikaa (rätti meenutav naiste peakate, mille üks ots mähiti ümber pea, teine rippus vabalt seljal) | vn кика (род повойника)

loŋkkillaa J-Tsv. adv longus (pea kohta), langetatud (silmade kohta) | vn поникнув головой; потупив глаза
tait häppiä kuunõll, ku silmed loŋkkillaa vist on häbi kuulata, et silmad on maas (on langetatud)

morda (Lu J) mordõ J-Tsv., g mordaa Lu J
1. koon, pea (loomal, kalal) | vn морда (животного)
J näko niku opõizõõ mordõ (tal on) nägu nagu hobusel
J miä algin ännesse, a tämä ku repäš tšäesse de seldii mordaakaa alki minnua haaŕaa torkkimaa ma alustasin (heeringa puhastamist) sabast, aga tema (= perenaine) kui rebis (heeringa) käest ja hakkas heeringa peaga mind näkku torkima
2. pej. nägu, larhv, lõust | vn морда (лицо)
Lu annõn mordaa müü ni annan vastu larhvi nii (et saab)

mulipää M Lu Li J muli-pää (J-Tsv.)
1. subst., adj. nudipea | vn безрогий
M lehmä, kummall bõlõ sarvia, on mulipää lehm, kellel pole sarvi, on nudipea
Li J mulipää lehmä nudipea lehm
2. nudipea, pöetud pea, murd. kulipea | vn наголо подстриженая голова
J tšell om pää keritsettü, kutsuta muli-päässi kellel on pea paljaks pöetud, (seda) kutsutakse nudipeaks
Lu ku tšellä ivusõd evät kazvõ, se on pleeššipää, a ku on leikõttu, se on paĺĺaspää vai mulipää kui kellelgi juuksed ei kasva, (siis) see on kiilaspea, aga kui on pöetud (maha lõigatud), (siis) see on nudipea

müllükruga J-Must. (tuule)veski pea e. müts | vn шатёр, крыша ветряной мельницы

nuppu J-Must. J-Tsv., g nupuu J
1. J-Must. (õie)nupp, -pung | vn бутон (цветка)
2. J-Tsv. nutt, pähik; nupp v. pea (esemetel); nööp | vn головка; пуговка, пуговица

paikaᴢ Salm₂ (R-Reg.) paikas Ränk Salm₂ M-Set. paigas R-Lön., g paikkaa ({sapana} sarnane vadja naise peakate – rätik, mille üks ots seoti ümber pea, teine ots rippus vabalt selja taga | vn водский женский головной убор вроде {sapana} – платок, один конец которого обвязывался вокруг головы, а другой свободно свисал на спину)

pigaa P piğgaa Kett. vdjI I Ma piggaa Kett. pigga ~ pigge Kr Пи́га Pal₂ Ii-reg₂ varsti, pea(tselt), ruttu | vn скоро; вскоре
I piğgaa leeʙ sooja varsti läheb soojaks
I riheneüzä õlivad õlgõᴅ, što nii piğgaa b roojatas silta esikus olid õled, et nii ruttu ei läheks põrand mustaks

päittää¹ ~ päittä J-Tsv. adv pea ees | vn головой вперёд, головой вниз
lenti trappuilt päittää lendas (= kukkus) trepist (alla), pea ees

pää Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (R Ma) pεä L P peä K-Ahl. (R-Reg.) päh Kr Пэя ~ Пя Pal₁ Пэ́а K-reg₂ Ii-reg₁ Пеа Tum., g pää K L R P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku
1. pea (inimesel v. loomal) | vn голова (человека или животного)
M bõõ meessä möö pää, varma meeᴢ, a pää peen pea pole mehe järgi, tugev mees, aga pea väike
Lu tämä leikkas kukolt pää poiᴢ ta raius kukel pea maha
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
Lu kala algap pillaussa päässä kala hakkab riknema peast
P nõizõp päätä vaivattamaa pea hakkab valutama
Lu tokku katolt pää eeᴢ kukkus katuselt (alla), pea ees
L tšülmää vettä valõttii pεässä jalkoissaa külma veega valati pealaest jalatallani üle
Ra sisar on päätä kõrkaapi velloss õde on vennast pea jagu pikem
I dohtõri lõõkutti päällä arst vangutas pead
Lu sitä tüütä tehä, nii parõpi oma päätä särttšää seinää parem oma pead vastu seina taguda, kui seda tööd teha
Lu miä ku sill annõn päätä müü ma kui annan sulle vastu pead!
Lu niku varill leiväll päätä müü lüütü (juhmi inimese kohta öeldakse:) nagu kuuma leivaga vastu pead löödud
Lu eestää õli rikaz i uhkaa, a nüd on pää maaᴢ enne oli rikas ja uhke, aga nüüd on pea norus
J pää nizgõᴢ pea kuklas
M ize niku rapatšivi: kui tšut́, nii taaz on pää põhguza, taaz läziʙ ise (on) nagu rabe kivi: (nii) kui vähe (midagi on), siis on taas asemel maas (pea põhus), jälle on haige
M sillõ ain bõõ aikaa, lennäd mennä, pää kõlmõttomann jalganna sul pole eales aega, kiirustad (lendad minna), pea kolmandaks jalaks (= pole aega mõtlemiseks)
Ra mil on nii paĺĺo tüüᴅ, kõik üli pää mul on nii palju tööd, kõik üle pea
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
I millõõ piäʙ võttaaɢ lekarstvoo päässä ma pean pea(haiguse) pärast rohtu võtma
I nõizii läs̆simää päälee rõhgaa (mu) pea jäi väga haigeks
M ruskõa pää punapea
Lu opõzõõ pää fig hobusepea (= suur pikergune pea)
L kunikkaa pεä antaass fig kuningapea (= tsaaripildiga rublane raha) antakse
Lu pää laki pealagi
J pää pint meni kärnää peanahk läks kärna
J oŋ ko sill ajut pää luuᴢ on sul ajud pealuus (= on sul mõistust peas)?
J boranaa pää luu oinapea (oina pealuu), lollpea
Lu pää mozgiᴅ (pea)ajud
Lu nenää sõõrmõt kõikk vaivataʙ, ku on pää tauti ninasõõrmed kõik valutavad, kui on nohu
S pää täi peatäi
Lu ku üüll on kehno pään aluᴢ, nõizõp kagla soonia vaivattamaa kui öösel on halb peaalune, siis hakkavad kaelasooned valutama
Lu tšuutol on pää aukko särgil on peaauk
J tubakk massin õlitši tilal pää vittsõᴢ tubakakott oligi voodipäitsis
2. pea (mõtlemisorganina), mõistus, mälu | vn голова (как орган мышления), разум, ум
M parta kazvap tšiirepää ku meeli pääᴢ habe kasvab kiiremini kui mõistus peas
Ku suurus suuhoo, meeli päähää kk hommikueine suhu, mõistus pähe
Lu vätšizee pähhee ep paa vägisi pähe ei pane (= selgeks ei tee)
M meni meeli pääss vällää, pää niku paŋɢ [= paŋkõ] mõistus kadus peast, pea (on) nagu (tühi) pang
Lu niku tuuli vei päässä poiᴢ nagu tuul viis peast (= meelest ära)
Lu tämä on päässä vähäizee kerttäünüᴅ ta on peast väheke põrunud (= tal on mõistus veidi segi)
M õmassa päässä sen̆nee tein tegin selle omast peast (= oma aruga)
M täll on tuuli pääzä tal on tuul peas (= tal on pea tuult täis, tal on mõtted laiali)
Lu täl tšiittemin meni päh́h́ää tal hakkas (läks) kiitus pähe (= kiitus tegi ta upsakaks)
M tämä on üvä lahs, tämässä eb mee sõna päχ́χ́ää ta on hea laps, tema pärast ei tule (kuri) sõna keelele (pähe) (= temaga ei tule kurjustada)
Li kui näil eb mee see läpi pää kuidas see neid ära ei tüüta
Lu ep piä päätä rikkoa ei maksa pead murda
J miä pää ävitin ma kaotasin pea (= ma ei teadnud, mida teha)
Lu tüttö poigal pöörütti pää tüdruk ajas poisil pea segi
M umalik̆kaa piäp pää praavittaa joobnu peab pead parandama
J paŋkaa pää täünn jooge end purju (võtke pea täis)
J sai pää soojõssi sai pea soojaks (= jäi vinti)
M pää algaʙ höpsiä pea tikub unustama
M milla pää ümperikkua meeʙ mul käib pea ringi
M χullu pää jalgolõõ eb anna sihaa vs hull (= rumal) pea ei anna jalgadele asu (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
M kõva pää, kehnossi õppõõʙ kõva pea, halvasti õpib
M nii on puusta pää niku perze on nii tühi (= rumal) pea nagu perse
U unõkkaa pääkaa on kehno tehä tüütä unise peaga on paha tööd teha
J umalõss pääss eb mäleht mitä egle tetši ei mäleta, mida eile purjuspäi tegi
L seltšiä pää selge pea (= selge mõistus)
M meelevä pää tark pea
M teräsättü pää terane pea
M puussa pää puupea, lollpea
J rappa pää nõrk pea (= pea, mis hakkab kergesti ringi käima)
3. pea (juuste, soengu tähenduses) | vn голова (в значении волос, причёски)
P tüttärikkõin sutši päätä tüdruk kammis (suges) pead
M pää on niku avu haijallaa pea on nagu ahjuluud harali (= juuksed on sassis)
M nõistii päätä ettsimää hakati pead (= peast täisid) otsima
M ku on möllättü pää, siz juõllaᴢ: il̆laa avut silmiiltä kui on pea (= juuksed) sassis, siis öeldakse: korista ahjuluud silmilt
Lu sasi pää sasipea
Lu poĺskaa viisii pää poola viisi pea (= lahuga juuksed)
M ruskõa pää ~ Li ruskaa pää punapea
Lu pilkko pää õpõn lauk(pea) hobune
J pää piiri juukselahk
4. pea, kupar, tipp jne. (taime, eseme jne. hrl. eesmine v. ülemine v. pealmine osa) | vn головка (растения; верхняя или передняя часть предмета)
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
Lu õzral on pää i nizul pää odral on pea ja nisul (on) pea
M pää, hot́ miltizee leivää pää (vilja)pea, ükskõik millise vilja pea
M jõka pää võtõttii maassa iga (vilja)pea võeti (= korjati) maast (üles)
M tšako kukub nii kaugaa, kunniz õzra ep tšäänü päälee kägu kukub nii kaua, kuni oder hakkab pead looma
M õzraa pää jo painuʙ odrapea juba paindub (= tera on küps)
M Li rüttšee pää rukkipea
Li nizuu pää nisupea
J linat kehnossi tapõttu, päät kõik terveeᴅ linad (on) halvasti raatsitud, kuprad kõik terved
M lin̆naa pää linakupar
M pantii päitä koko astia pandi (kapsa)päid kogu astja täis
M kapusaa pää kapsapea
P kõm kahs vihkua õli kuhilaall pää kolm, kaks vihku oli (vilja)hakil pea(ks)
M adralla kahs saarnapuuta, siz on loopi, siz on pää, pääsurja, siz on aizaᴅ (puu- e. hark)adral (on) kaks sahkpuud (e. haru), siis on (adra)lusikas, siis on (adra)pea, siis pärapuu, siis on aisad
Kõ tšen rahaa tõi, tšen naglaa ilmaa päätä (Len. 216) kes tõi raha, kes ilma peata naela
M kazvaass kauniit pääᴅ kasvavad haava- e. punapuravikud
J õppõizõõ einää päässä rl hõbedase heina otsast
Lu kopitattii marjaa päät, kuivõtõttii i javõttii korjati hapuoblika õisikuid, kuivatati ja jahvatati
J villaa pää villpea (rohttaim)
Ra luukaa pää sibula mugul
M ŕumkaa pää viinaklaasi ülemine osa
J kolkaa pää nurga tipp
J saappõgaa pää saapapealne
Li sõrmõõ pää sõrmkübar
M nännee pää rinnanibu
Lu mulkuu pää peenise pea
J pää kapuss peakapsas
J pää viĺĺ seemenessi, põhjõ viĺĺ sikoilõõ parem vili seemneks, (aganane) põhjavili sigadele
5. (eseme) pea e. käepide | vn черенок, ручка, рукоять
Lu kurasõõ pää noa pea
J mõõkaa pää mõõga käepide
6. pea, juht, eestvedaja | vn глава, предводитель
Lu siε õõt taloo pää sina oled talu pea (= peremees)
7. adj pea-, peamine | vn главный
J pää tappõjõ isutõtti türmää peamõrtsukas pandi vangi
■
Lu se on pää magjõᴢ see (inimene) on suur maiasmokk
M söötii luinaa päinää kõikk kk söödi kõik koos luude-peadega (= söödi kõik viimseni ära; söödi kõik koos naha ja karvadega ~ saba ja sarvedega)
J kerääjät kaŋkaa kutovaᴅ, matkalaizõt päät pantii rl kerjajad koovad kanga, teekäijad tegid lõpu.
Vt. ka akanapää, avupää, bulipää, hallipää, haššipää, hölöpää, ivuspää, kaatteripää, kagra-pää, kapussapää, kassapää, kaššalpää, kepii-pää, koiramarjapää, kretšina-pää, kukkulpää, kähärä-pää, lanttupää, lidnaapää, linapää, lintti-pää, maripää, marjapää, mulipää, mussapää, mätäpää, naakkapää, nisu-pää, nõtšipää, nännää-pää, painopää, paĺĺaspää, paŋkõpää, pilkkopää, pleeššipää, punapää, puupää, puustapää, põskipää, pöllüpää, pöppärä-pää, püllüpää, risikkopää, rüispää, rütšeepää, saatto-pää, sapanopää, sarvipää, suukkuripää, sürjü-pää, šaaripää, šašipää, šuppupää, tohopää, tšaropää, tšikkarpää, tšippurpää, tšünnärpää, tšütšäl-pää, tuhkapää, tuhlapää, tuhmapää, tukkapää, tuulispää, tüttöpää, uzalus-pää, valkõapää, vatupää, vesipää, villapää¹, vääräpää, õzra-pää, ähüpää
Vt. ka päähüᴅ

pääaukko Li pää-aukko ~ pään-aukko (K-Al.) (särgi jm.) pea-, kaelaauk | vn головной вырез (у рубашки и пр.)
K tšimolainõ tšiutoo viili, pääzgolainõ pää-aukoo avasi (Al. 45) mesilane viilis särgi, pääsuke avas peaaugu
Li tšuutoo pääaukko särgi kaelaauk

päälüᴢ M Kõ Lu Li Ra J I päälüs Ränk J-Tsv. päällüᴢ Lu Ra J, g päälühsee: päälüssee M päälüsee Lu Ra J päälüse J päälüzee Li
1. pealne, pealis; tipp, pea | vn верх; верхушка, макушка
Lu paglatšentšä on ühezä tükküzä tehtü, a uupukkail päälüsed on erizee õmmõltu pastel on ühes tükis tehtud, aga ummiskingadel on pealsed eraldi õmmeldud
Li uulittimõl õli õmmõltu päälüᴢ, kõig õli ümperikkoa niku sandalid õmmõltu takan {u}-le (= kodutehtud naistejalatsile) oli õmmeldud pealne, kõik oli ümberringi (talla külge kinni) õmmeldud nagu sandaalid taga(nt kinni)
J talvi saappõga päälüz õmmõlla kahs kõrtõin talvesaapa pealne õmmeldakse kahekordne
Lu nenää päälüᴢ ninapealne (loomal)
Lu tšäe päälüᴢ käeselg, kindaselg
Kõ ahjoo päälüᴢ ahjupealne
Lu akkuna päälüᴢ aknalaud (aknapealne)
Lu lagõõ päälüᴢ laepealne, lakk
Lu rihee päälüᴢ toapealne, toalakk
I vainio päälüᴢ vainupealne
J jõka mat́erill päälüs pooli on lustip ku murna pooli igal riidel on pealispool ilusam kui pahupool
I kase koko, ku kuilaᴢ, toĺko päälüssä bõõɢ see (linakubude) hunnik (on) nagu (vilja)hakk, ainult pead pole (otsas)
2. koorekiht (piimal) | vn слой сливок (на молоке)
3. juurde-, pealemaks | vn доплата, (денежная) придача
J nõizõmm opõiziit vajõltõma, paĺĺo annõt päälüss hakkame hobuseid vahetama, kui palju peale maksad (annad)?
Vt. ka ahjopäälüᴢ, pihaapäälüᴢ, riheppäälüᴢ, riigappäälüᴢ, ähöpäälüᴢ, ähüpäälüᴢ, ähüüpäälüᴢ
Vt. ka päälikko³, päälin, pääliz-raha

päänalaa K M J pεänalaa L pea alla | vn под голову
K panõ rätte lahzõlõõ päänalaa pane lapsele rätik pea alla
M teemmä pehmeä poduškaa päänalaa teeme pehme padja pea alla
J uvvõõ jõuluu ohtogonna nõisivat tütöd makkaamaa ja panivat špeilii päänalaa vana-aasta õhtul heitsid tüdrukud magama ja panid peegli (ennustamiseks) pea alla

päännalla Lu pea all | vn под головой
ležip seĺĺällää, tšäet päännalla lamab selili, käed pea all

pöörtüä Kett. M Li Ra J-Tsv. (K-Ahl. Lu) püürtüä Lu (Li), pr pöörrün K-Ahl. pöörün M J püürrün Lu püürün Li, imperf pöörtüzin M Lu Li J püürtüzin Lu Li pea-, südamepööritust v. vingumürgistust saada | vn закружиться (о голове), тошнить, угореть
J sinnessaa nõizõl lõõkkuma, kuniz em pöörü kiigun seni (sinnani), kuni ei saa peapööritust
Li eestää miä algin põlõttaa, siz miä pöörtüzin, ennää en nõiznu põlõttamaa esiti ma hakkasin suitsetama, siis sain südamepöörituse, enam ei hakanud suitsetama
M kuza neeᴅ on klop̆pii rohoᴅ, aivo kõv̆vii paap päätä vaivattamaa i siä näissä pöörüᴅ kus on need sookailud, (seal) paneb õige kõvasti pea valutama ja sa saad neist peapöörituse
Lu tänävä õli karkõa sauna, kõikii püürtüzimmä täna oli kibe (= vingune) saun, saime kõik peapöörituse
M elä ruta panna trub̆baa tšiin, on veel viŋkkara aimu, võit pöörtüä ära rutta siibrit kinni panema, on veel vingu tunda, võid vingumürgistuse saada

rohokukka M
1. (rohttaime õisik v. pea | vn соцветие или головка травянистого растения)
einältä kõik rohokukad murõnõvaᴅ, sitä kuttsuaz einä ruhka heina küljest (heinalt) pudenevad kõik õisikud, neid (seda) kutsutakse heinapepredeks
2. Ra raudrohi, verihein | vn тысячелистник
tšülmää rohokukka raudrohi

rätte K-Ahl. K-Al. K L P M S Po Lu Li J I (Kett. R-Lön.) ŕätte (I) rätti Lu Ke M, g rätee K M S Lu Li J rät̆tee M I rätie K L P
1. (pea-, kaela-, nina- jne.) rätt, rätik | vn (головной, шейный, носовой и т. д.) платок
M piäp sit̆toa rätte päh̆hää peab siduma räti pähe
L nuorikka antõ, tšellie rätte, tšellie povoinikka pruut andis (= kinkis), kellele räti, kellele tanu
L nuorikõll ovad rätiel silmät tšiin katõttu pruudil on nägu (silmad) rätiga (kinni) kaetud
M häilütti räteekaa lehvitas rätiga
I palat́eńt́soo vizgottii i rättelöjä vizgottii, kõikkõa vizgottii (pulmakomme:) käterätte visati ja rätte visati, kõike visati (pulmakingiks)
J paa omenõd rättee de sio rätee nurkõt tšiin pane õunad rätikusse (rätti) ja seo räti nurgad kinni
Lu marhad on rätel ja šarffil narmad on rätil ja sallil
Lu paan rätee kaglaa (~ kaglõllõ) panen rätiku kaela
Lu milla rätte kaglaᴢ mul (on) rätik kaelas
J paa rätte kõrviilõõ pane rätt pähe
K vanõpad antõvad rätee kuumalõõ vanemad andsid vaderile räti
Lu prikukkõin rätte täpiline rätt
I tšääri nasõvõisõõ rättee kääris ninarätikusse
P suuri rätte suurrätt
I suurõõ rät̆tee võt̆tii piholõõ võtsin suurräti õlgadele
Li kagla räted õltii šolkkaizõᴅ, neĺĺänurkkõizõᴅ kaelarätid olid siidist, nelinurksed
Lu on kõlminurkkõisiijõ kagla rättejä on (ka) kolmenurgelisi kaelarätte
Lu jalka rätte jalarätt, -narts
I no jalk ŕäteᴅ annõmmaɢ no jalarätid andsime (karjusele igast perest)
J ripa on mokoma rätte, ripa ebõ·õ pittšä, kauniid õltii sääremähis on niisugune rätt, sääremähis ei ole pikk, punased (= punast värvi) olid
2. käterätt, -rätik | vn полотенце, ручник
K räted iĺi varnikõᴅ käterätid või pühaserätid
M silmä rätte käterätt (näo pühkimiseks).
Vt. ka jalkarätte, kaglarätte, kõrvarätte, laikko-rätte, lõŋkarätte, lina-rätte, nenärätte, päärätte, silmärätte, šolkkarätte, tšäsirätte, tšäsärätte
Vt. ka rättä, rättü

rüizobahka M (mistahes varajane seen, mis ilmub, kui rukis loob pead; kui rukis on pea loonud, on igal seenel juba oma nimi) | vn колосник (любой ранний гриб, появляющийся, когда рожь колосится)

sütšälpää L M sütšälpεä L sütšülpää M
1. tungal, tuletukk | vn головешка
L tulikas sütšälpää tuline tungal
M sütšälpäätä mäńd́ittii. puukepii paat tul̆lõõsõõ, õttsa põlõʙ. siz möö kõrjuumma puu tağgaa. tšen on vahiza, tšetä näeʙ, sen̆nee poolõõ viskaap sütšülpää. i juttõõʙ: se on vahiza (lastemäng:) tuletukki mängiti. Puukepi paned tulle, ots põleb. Siis me läheme peitu puu taha. Kes on valves (= otsija), (siis) keda näeb, selle poole viskab tuletuki. Ja ütleb: see on valves
2. tuletiku pea | vn головка спички
L tulitikkai sütšälpεä tuletiku (tuletikkude) pea

tšähillä: tsähillä R-Lön. püsti (pea kohta) [?] | vn с поднятой головой [?]
sillä on milla su [= suu] muhilla, su [= suu] muhilla, pä [= pää] tsähillä (Lön. 708) rl sellepärast on mul suu muigel, suu muigel, pea püsti [?]

tšünnärpää Kett. P M Lu (Li) tšünnär-pää K-Ahl. tšünnerpää M Lu (I) tšünnäläpää ~ tšünnälä-pää Lu tšünnälpää Lu J-Must. I tšünnelpää Kõ (Li) Чю́ннэрбэ Pal₁ K-reg₂ Цю́ммербэ Pal₁ Ii-reg₁ Кю́нярпя Pal₁ küünarnukk, -pea | vn локоть
M lei tšünnerpää lõi küünarnuki (ära)
I tšünnerpähheessaak tšäee lehmääseeɢ süämee törkkää (lehma poegimisest:) torkan käe küünarnukini lehma sisse
Li enne bõllu što kass tšünnelpäh́h́essaa ihad vai eb eestäiᴅ ennemalt polnud (nii), et siia küünarnukini (olid) varrukad või ei (olnud neid) üldse
Li ärtšpäivittää tšuutoᴅ .. õlti pittši ihojekaa, a niku pühäpäivittää, siiz õltii .. tšünnärpäh́h́essaa argipäeviti särgid .. olid pikkade varrukatega, aga (nagu) pühapäeviti, siis olid (varrukad) .. küünarnukini
Lu tšünnärpää katkõmuᴢ küünarpea õnarus.
Vt. ka tšünnespää, tšünnüspää, tšüünespää, tšüünärpää

tukkõ K-Al. K-Set., g tukõõ (suurrätik, millega kaeti pruudi pea ja nägu, kui noorpaar sõitis laulatusele | vn большой плат(ок), покрывающий голову и лицо невесты, когда молодые ехали венчаться)
K noorikkõ isuttaas – tukkõ pääz on, üli pää pantu – ženihaa rinnalõõ. muitõz on suur rätti, a sill aikaa kuttsuas sitä rättiä tukkõ (Al. 32) pruut, {t.} peas, üle pea pandud, pannakse istuma peigmehe kõrvale. Muidu on suurrätt, aga sel ajal (= pulmade ajal) kutsutakse seda rätti {t.}.
Vt. ka tukka²

villapää² J-Must. fig villpea (näit. puruks löödud vaia pea | vn напр. разбитый верх сваи)

õttspäi J-Tsv. pea ees, peadpidi | vn головой вниз, головой вперёд
lenti trappuilt õttspäi lendas (= kukkus) trepist peadpidi (alla)

ürvüllää Kett. M J-Must.
1. küürus, urvakil | vn сгорбившись, согнувшись
J johseb ürvüllää jookseb küürus
2. pruntis | vn бантиком (губы)
M häilääb uulõd ürvüllää käib, huuled pruntis
3. J-Must. norgus (pea v. meeleolu kohta) | vn понуро, понурившись