[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ai² Kett. K U L P M Kõ Lu Li J I aii K oi, oh, ah | vn ой, ай
Lu ai ku porotap päätä oi kuidas pea valutab!
I ai ku miä unohtii, piäb joossak kot̆too oh kuidas ma unustasin, peab jooksma koju
K ai töö vetelühseᴅ ah teie vedelvorstid!

alazorkoo M alazo·rkoo ~ alazzo·rkoo Li = alazmätšiä
M elä laz alazorkoo johsõmaa ovõssa, paa ravvaᴅ suhhõõ ära lase hobust allamäge jooksma, pane rauad suhu
Li piä õvõssa suussa tšiini, elä laz nii kõvassi menemää alazzo·rkoo hoia hobust (ohjadega) suust kinni, ära lase nii kõvasti allamäge minema

allõ P Lu Li J allõõ Lu allyõ P all Lu
1. adv alla | vn вниз; под низ
Lu kõlmõttšümmet kõlmõd vihkoa pantii kuilaa, kõlmõttšümmet pantii allõ i kõlmõssa tehtii pää kolmkümmend kolm vihku pandi hakki, kolmkümmend pandi alla ja kolmest tehti pea
Lu siz nõizõb virtaamaa mahla, kaukolo vai paŋki on pantu allõ siis hakkab mahl jooksma, küna või pang on pandud alla
P miε tällie tein jalgad allyõ ma tegin talle jalad alla (= aitasin ta heale järjele)
2. postp alla | vn под
P tševääl pojokkõizõd i tüttärikkõizõᴅ pantii võikukka lõugaa allõ kevadel panid poisikesed ja tüdrukukesed võilille lõua alla
Lu ku nõistii tetšemää uutta kottoa, nurkan allõ pantii õppain raha kui hakati ehitama uut maja, pandi nurga alla hõbedane raha.
Vt. ka ahjonalla, akkunallõõ, kailanallõ, kainanallõ, kainonallõ, päänallõ
Vt. ka alaa, nallõ

alõtsii Lu Li alõtsi Li alõttsi Lu Li
1. postp alt | vn из-под
Li tee meeb mäen alõtsii tee läheb mäe alt (ringi)
Lu kaabõĺi pannaa vee alõtsii kaabel pannakse vee alt (läbi)
Lu jänez meni nenää alõttsi poiᴢ jänes läks nina alt ära
2. adv alt | vn снизу
Li ku hautuuʙ, nõizõp tõrvõ johsõmaa, alõtsi (tõrvaajamisest:) kui (ahjutäis tõrvaseid halge) haudub (läbi), (siis) hakkab tõrv alt jooksma.
Vt. ka maa-alõtsii
Vt. ka alattsõõ

etezii K L P Lu J etezi K Kõ Lu J = eteeᴢ¹
L ain ovõss etezii ajõ ajas aina hobust edasi
Lu piεp tšässiikaa etezii tõmmata alussa peab purjepaati käsitsi edasi tõmbama
Kõ pojokkõin pani johsõmaa etezi poisike pani edasi jooksma
K lampaad eväd mene etezii lambad ei edene (ei kasva)

huima² M Lu J huimõ ~ huim Lu, g huimaa Lu
1. metsik, äge, taltsutamatu, pöörane, meeletu | vn буйный, безудержный, отчаянный
J se on huima inimin see on äge inimene
Lu minuu ženiχa õli huima ajamaa minu peigmees oli pöörane kihutama
J huimõss pääss ägedast peast
2. kiire, väle | vn быстрый, резвый
M jõgõza on huima virta jões on kiire vool
Lu huim õpõn kiire hobune
Lu oh-oh, kui on huimõ johsõmaa: johzõʙ nii, što jalgõd evät tappa mahhaa ohoh, kui väle jooksma: jookseb nii, et jalad ei puutu maha

hullu Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I (Ja-Len. Ku) χullu M Kõ Lu J ullu K-Ahl. R-Lön., g hulluu K P Lu J
1. subst., adj. hull, hullumeelne; meeletu, pöörane | vn сумасшедший; безумный, отчаянный
M hullu pajatap tarkõpassi meelevää hull räägib targemini kui tark
J joonittõõp ku hullu pää seĺĺeᴢ jookseb kui hull, pea seljas
Lu eb õõ puhaz hullu, a vähäizee p tappaa ei ole päris hull, aga (mõistust) jääb veidi puudu
Lu suurõss duumass meni hullussi suurest mõtlemisest läks hulluks
Lu hullujõõ koto hullumaja
J tämä juup hulluu viisii ta joob hullu moodi
J hulluss pääss tappõ tõizõõ hullust peast tappis teise (ära)
Lu õpõn õli maailmaa selve ja χullu johsõmaa hobune oli ilmatu kiire ja pöörane jooksma
J hullu tappõõmaa pöörane kaklema
J hullu juumaa meeletu jooma
Lu se on hullu õpõn see on hull (= lõhkuja, perutaja) hobune
L hullupaa sinua maai·lmaza bõlõ sinust hullemat (= halvemat) maailmas pole
2. marutõbine | vn бешеный
Lu ku hullu koira purõʙ, inemin meeʙ hullussi kui marutõbine koer hammustab, siis läheb inimene hulluks
J koira meni hullussi koer jäi marutõppe
3. adj., subst rumal, loll | vn глупый, дурак, дура
M χullu pää, niku tšihval leiväl pähää lüütü rumal (loll) pea, nagu kuuma leiva(pätsi)ga pähe löödud
M χullu pää jalgolõõ eb anna sihaa loll pea ei anna jalgadele asu (kohta)
M tšen bõ alguu aluttaisõis, tšen bõ lõp̆puu lõputtaisõis, ni hullu tšehsipaikaa kokuttaisõiᴢ kes alguse alustaks, kes lõpu lõpetaks, siis rumal koputaks keskpaiga (= teeks keskpaiga valmis)
K ai mi hullu med́d́ee enne, alpa armiõizuni (Al. 54) rl oi kui rumal (oli) meie ema, halb meie hellitajake
Kõ entin vätši õli χullu endisaegne rahvas oli rumal (= harimatu)
I a lahsõᴅ hullud i peltšäziväᴅ, arkõa eväᴅ süünnüüᴅ aga lapsed, rumalad, kartsidki, paastuvälist toitu ei söönud
I eläk kuultaaɢ, fsorovno ed arvaa mittäiᴅ, sõizõt ku hullu ära kuula, niikuinii ei saa sa midagi aru, seisad kui loll
I mitä siä pajatad ainõ hullua mis sa räägid aina rumalust!
■
P mitä tüö hulluu saitta tämässä mis hullu te temast saite?
Lu mitä hullua teettä mis hullu te teete?
Vt. ka pää-hullu

iĺĺakkoizõõ M tasakesi, ettevaatlikult | vn потихоньку, осторожно
iĺĺakkoizõõ nõsad nağgaa i lazzõt taarii johsõmaa tasakesi tõstad naga ja lased kalja jooksma.
Vt. ka iĺĺakkõizõõ

johsa Kett. K L M Kõ S Po Lu Li J (P Ja-Len.) joχsa P johsaɢ (vdjI I) joohsa M (Kett. Kõ-Len. Lu-Len. Lu-Must.) juohsa K-Al. (P) joohsaɢ (I) joossa Lu (Ra J) juossa (P) joossõ Lu jooss J-Tsv. joossᴀ Ku joossaɢ I juossak vdjI-Set. jochsa Kr, pr johzõn Kett. K P M Kõ S Lu Li J johsen K-Ahl. J-Must. johzen ~ joozen Ku johsõõ vdjI joohsõn Kett. joohsõõ I juohzõn K-Al. P juozõn P juosen K-Sj. juosõõ vdjI-Set. joosõõ ~ joos̆sõõ I, 3. p jahasab Kr, imperf johzin M Kõ Lu J johsii vdjI joohzin Lu-Len. joozin Ra Ku juozin P joosii ~ joos̆sii I
1. joosta | vn бежать; бегать
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa jookseb nii kõvasti, et jalad maha ei puutu
P opõn tšäüsi tšävvel, eb johzuᴅ hobune käis sammu, ei jooksnud
Lu ku pagana ärtšä tuõp päälle, sis piäb joossa pakkoo kui tige pull tuleb kallale (peale), siis tuleb joosta pakku
J lähs susi johsõmaa hunt pani jooksu
J dümizeb jooss müdistab joosta
J risikkoo jooss joosta siira-viira
J johzõb üht vauhtia jookseb ühtsoodu
M mitä hullu koirak tšiisaa joohsa kk milleks hullu koeraga (= vasikaga) võidu joosta
J läpi stroja johsõma läbi kadalipu jooksma
J tämä johsi mõizõss väĺĺää ta jooksis mõisast ära (= põgenes mõisast)
2. joosta, liikuda, veereda, ujuda, voolata jne. | vn двигаться, катиться, плыть, течь и т. д.
S kuhõõ niitti johzõʙ, se on värttenä kuhu niit jookseb, see on värten
J taita tuõb lusti ilm, nii oŋ kerkäᴅ, johsõvõt pilveᴅ vist tuleb ilus ilm, (taevas) on nii kerged, liikuvad pilved
M ül̆leeltä al̆laaᴢ lahtši rattaaᴅ johsõmaa, mentii rattaaᴅ kukõrpal̆lua laskis kaariku ülevalt alla veerema, kaarik läks uperkuuti
J jää kiĺikõd joossa virta müü alaᴢ jäätükid ujuvad pärivoolu (mööda voolu) alla
M õlud laskõaz johsõmaa õlu lastakse jooksma
J vesi vulizõb jooss vesi vuliseb joosta
J taari valub jooss astiass taar voolab (joosta) astjast
I nõisi johsõma veri veri hakkas jooksma
M silmiissä nii joostii tšüüneleᴅ, niku vanall suõlla silmist nõnda veeresid pisarad, nagu vanal hundil
P täll nõisivad joχsõmaa kuuliizõᴅ tal algas kuupuhastus (= menstruatsioon)
Lu johsõva snaasti on seiliᴅ, taaliᴅ, škotaᴅ jooksev taglas on purjed, talid, soodid
M jooznu õhva paaritatud, tiine õhv
M lammaz johzõʙ lammas on jääral (= paaritumas)

kaukolo M Lu Li J (Kõ), g kaukoloo M J küna | vn корыто
M kaukolo on kaivõttu puussa küna on õõnestatud puust
Lu saunaz õli tehtü pit-tšä kaukolo, vätši issus peenil järtšüil ümpäri kaukoloa saunas oli tehtud pikk küna, rahvas istus väikestel pinkidel ümber küna
Lu kaukolos pestii lassa künas pesti last
Lu virre kaukolo tuõʙ (õlle)virre tuleb künasse
Lu siiz nõizõb virtaamaa mahla, kaukolo vai paŋki on pantu allõ siis hakkab (kasest) mahl jooksma, küna või pang on pandud alla
J kaukolos pessä sõpoi(t) künas pestakse pesu (rõivaid)
M puin kaukolo meni lõhtši puust küna läks lõhki
J rokk laatko niku sigaa kaukolo kapsasupikauss (on räpane) nagu seaküna
J lihaa kaukolo ~ liha kaukolo lihaküna (puust õõnestatud kauss liha hoidmiseks)
J pesu kaukolo pesuküna
Lu sauna kaukolo saunaküna.
Vt. ka lihakaukolo, pesukaukolo, pohokaukolo, poohikaukolo, siğgaa-kaukolo
Vt. ka kaukalo

kolkka K M-Set. Lu Ra J I (R-Reg.) kõlkka (M-Set.) kolkk J-Tsv., g kolkaa Lu Ra J nurk | vn угол
J meŋka joonittõma koominasõ kolkõss kolkkaa minge rehealusesse nurgast nurka jooksma
J ripil, ufatk ja säbl seissa kolkkõᴢ roop, potihark ja pannikonks seisavad nurgas
J anti nurkaa nurmi-maata, tõizõõ kolkaa koomi-maata rl andis nurga nurmemaad, teise nurga rehealuse põrandat
Ra elä nurkkaza nupizõ, eläko kolkkaza kopizõ rl ära nurgas nohise ega nurgas kobise
M kondrat kõlkkas kaatsat kaglas. avu (Set. 18) mõist Kondrat nurgas, püksid kaelas? – Ahjuluud
Lu rihee kolkka toa nurk
I koloizõõ kolkka ~ J jumalaa kolkka ikooninurk (vadja tares)
Lu mettsä kolkka metsanurk, -kolgas.
Vt. ka ahjokolkka, ikonkolkka, jumalakolkka, lautõi-kolkka, mettsäkolkka, säntšükolkka

kõrjuu M Lu Li Ra J adv peitu | vn в укрытие, в тайник
M mee kõrjuu lavvaa alaa mine laua alla peitu!
J kõrjuu johsõma peitu jooksma
J kõrjuu panna peitu panna.
Vt. ka kõrjutuhsõõ, kõrjuusõõ

laaska Lu Li Ku laska M Ra, g laaskaa ~ laazgaa
1. nirk | vn ласка, ласица
Ku laaska, kärpp on toin nirk, kärp on teine (loom)
M paĺĺo taitaa on laskoi on vist palju nirke
2. majahaldjas (nirgi kujul) | vn домовой (в образе ласки)
M jõka kooza on mokom zveeri, meill kuttsuaz laska igas majas on niisugune loom (=majahaldjas), meil kutsutakse (seda) {l.}
Lu laaska tšäüʙ lehmää kilittämäᴢ, lehmä nii kõvassi killiiʙ ja tappaaʙ, meeb märjässi, hikkõõ (rahvauskumus:) majahaldjas käib lehma kõditamas, lehm kardab nii väga kõdi ja trambib, läheb märjaks, higiseks
Li jutõlti laaska ain ajõlõʙ öeldi, (et) majahaldjas aina ajab (hobust laudas jooksma ja trampima)

lad́d́alõõ: lad́d́alyõ P lad́d́õlõ J-Tsv. laiali; pärani | vn (наречие в форме алл-а от lad́d́a¹)
P lagota perekosa lad́d́alyõ laota heinakaar laiali
P jalgad argotti lad́d́alyõ ajas jalad laiali
P kumpa partti iezepii lüöb lidnaa lad́d́alyõ kumb (kurnimängu)rühm lööb (kurni)linna ennem laiali
J lad́d́õlõ johsõma laiali jooksma
P uhs on lad́d́alyõ avattu uks on pärani avatud

laskõa Kett. K R L P M Kõ S Po Lu J (U V Ra Kr) laskaa Lu J laska J-Tsv. laskia (Ku) laskõaɢ I lahtšea K-Ahl. lassa P M Lu Li lassõ Lu J lass J-Tsv., pr lazzõn K U L P M Kõ J lazõn M Lu Li J lazen Ku lasõn J-Must. lazgõn P M J lazgen ~ lahtšen K-Ahl. lazzõõ I, imperf lazzin Kett. R L P M J lazin M Kõ Po Lu J lazzii I
1. (kuhugi midagi) lasta (kukkuda, valguda, joosta jne.); (alla, välja, põhja jne.) lasta; läbi lasta, lekkida; (millestki läbi, üle jne.) lasta v. ajada | vn пускать, пустить, спускать, спустить, выпускать, выпустить, опускать, опустить, пропускать, пропустить, испускать, испустить
Lu iki-lookka meressä vee juuʙ i lazõp takaz maal vikerkaar joob merest vett ja laseb (siis) maale tagasi
U siz lazzõn õluusõõ tšiveᴅ, kõõz leeväd valmid jo siis lasen õllesse kivid, kui nad on juba valmis (= kuumad)
M veeresseen tehtii puizõd risiᴅ, jõka tal̆loo piti lassa kaivoo kolmekuningapäeval tehti puust ristid, iga talu pidi (selle) kaevu laskma
M lazzõttii võra vet̆teesee lasti ohver vette
L ku pokoinikka autaa lastii lugõtõltii kui surnut hauda lasti, (siis) itketi
Lu olutta lastii botškassa kolkkii õlut lasti vaadist kappa
M pühi nenä, vad jo lazzid õhjaᴅ uulõõ päälee pühi nina (puhtaks), vaat juba lasksid ohjad (= tatinired) huule peale
Lu poolõõ maštii lastii flaakku lipp lasti poolde masti
M lahtši tšäed mah̆haassaa laskis käed rippu
M mee tšäü tšerdakallõõ i lazõ einoo al̆laa mine lakka ja lase heinu alla
Lu aŋkkuri lassaa ankur lastakse (vette, põhja)
Lu avvaan uhzõõ vai akkunaa avõõ i lazõn üvvää luhtia teen (avan) ukse või akna lahti ja lasen head (= värsket) õhku (sisse)
P tällie pajata niku tuulyõsyõ, ühess kõrvass võtaʙ, tõizõss lazzõb vällää kk talle räägi nagu tuulde: ühest kõrvast võtab (kuulda), teisest laseb välja (= ühest kõrvast sisse, teisest välja)
Lu koivuss lastii mahlaa kasest lasti mahla
K kui veripaizõ on, siz mätä laskõvaᴅ kui on veripaise, siis lastakse (lasevad) mäda (välja)
M õli mokom naizikko, kumpa lahtši vertä oli niisugune naine, kes laskis aadrit
M astia piäʙ turvotuttaa, etti eb nõisõis laskõmaa vettä astjat tuleb lasta turduda, et (see) ei hakkaks vett läbi laskma
J laadanaa lassaa lastakse (= suitsutatakse) viirukit
Ra lastii laadoniikaa suitsutati viirukiga
J brońenosts lasti põhjaa soomuslaev lasti põhja
M ko öö-itku õli lahzõll, siz lastii läpi tammaa raŋkojõõ kui laps öösiti nuttis, siis aeti (ta) läbi mära rangide
Li tätä lastii läpi stroja ta aeti läbi kadalipu
M viĺĺaa laskõaz üli groχatii vilja sarjatakse (lastakse läbi sarja)
P lyõkku õli, lazzõttii üli vaalaa oli kiik, aeti (lasti) üle võlli
2. (enesest) lasta v. heita, eritada | vn испускать, испустить, выделять, выделить, испражняться
J süätauti, rohoiss vettä lazzõʙ (lapsel on) kõhulahtisus, laseb rohelist vett
Lu meni sittumaa, näd laski gafkaa läks sittuma, näe, laskis julga
M elä las toššua ära lase tossu (= ära peereta)!
Lu vaapsalain mürkküä lazõʙ vaablane nõelab (laseb mürki)
Lu kutukala lazõb mukkuraa i niiskaa kudekala heidab marja ja niiska
P rokkalintu issuup kapusaa taimii päälee, siz lazzõp mokomaisii munõi liblikas istub kapsataimede peale, siis muneb (laseb) selliseid mune
M uharta piäb üv̆vii ihmata ja pehmittää, siz lehmä lazzõp piimää udarat peab hästi hõõruma ja pehmitama, siis lehm annab piima kätte
Lu aŋgõrja lazõb omaa razvaa angerjas annab (toidule) oma rasva
J sulkii(t) ajama, laskõma sulgima (sulgi ajama)
3. lahti v. vallali lasta | vn отпускать, отпустить, распускать, распустить
Kõ krapu lahtši rev̆voo ännää (muinasjutust:) vähk laskis rebase saba lahti
Lu ep koiraa saa lassa välillää, se on pagana koera ei saa lahti lasta, see on kuri (koer)
J volillaa laskõma vabaks laskma
L ivuuhsõd õlivad lazzõttu juuksed olid vallali lastud
L tämä tulyõ lahtši ta laskis tule(kahju) lahti
4. (kuhugi minna) lasta v. võimaldada v. lubada; (mingisse seisundisse) lasta | vn выпускать, выпустить; допускать, допустить, дозволять, дозволить; запускать, запустить
M žiivatta lazzõttii karjaa loomad lasti karja
M per̆rää iiĺaa opõzii eittsee eb lazzõttu pärast eliapäeva hobuseid õitsi ei lastud
L miä lazzin kultõzyõ kalaa vetie (muinasjutust:) ma lasksin kuldkala (tagasi) vette
L lazzõttako urvittama kas lasete urvitama?
J tšentši eb lassu tätä üüssi keegi ei lasknud teda ööbima (ööseks)
Li siä kõikki lazid õmad lahzõt koiruullõ sa lasksid oma lapsed puha ülekäte (minna)
J mašin on lastu tšäümä masin on käima lastud
Lu olud lassaa johsõmaa õlu lastakse jooksma
M ep piä laskõa lassa autuumaa ei tohi lasta last hauduma (minna)
Lu elä lazõ entä unissuma ära jää tukkuma
J põllod lastu ahossi põllud on jäetud (lastud) sööti
M lazzõttii umpõõ kase uhtomaõja lasti umbe (kasvada) see pesuoja
J johsuu laskõma (kedagi) jooksu laskma
5. (millegagi midagi) teha | vn делать, сделать, пускать, пустить
J miä veel lazzõn lõŋgaka kahs-kõlmõd ajoa ma teen lõngaga veel kaks-kolm pistet
Li sis kolpokkõ tehtii, sis sinne garnizõd ülez lastii siis tehti ahjukumm, siis sinna üles tehti karniisid
J lazz uhõrtill aukko puuri (lase) oherdiga auk
Li vein õvõssõ suuᴢ [= suuss], a isä laski munavakoi sene adraka vedasin hobust suu kõrvalt, aga isa ajas (laskis) selle puuadraga kartulivagusid
M vakoja laskõaᴢ aetakse (lastakse) vagusid
M on paĺĺo lazzõttu palkkiije, kõik rissii-rassii on palju palke maha saetud (lastud), kõik risti-rästi
J lazz linnõsõt tšäsi tšivell jahvata linnased käsikivil
Kõ lap̆paiss teen, nüd lazzõn tšiin, lõpõtan teen labakinnast, nüüd ahendan, lõpetan
M alõtsõ laskõas peigollõ kindale luuakse pöialt
6. (tekkida, kasvada, tärgata jne.) lasta | vn отпускать, отпустить (бороду), отращивать, отрастить
M on bakid laskõnnu šokkõijee päälee on kasvatanud (lasknud kasvada) põskhabeme
Lu kana avvoʙ i lazõp puipuᴅ kana haudub ja haub tibud välja
M puu lazzõb võsoja puu ajab võsusid
M rüiz jo õrastii, lahtši laivoᴅ rukis juba tärkas, ajas orase välja
P kahtši eb makaa, pupuškad jo lahtši kask ei maga, ajas juba pungad välja
P tševääll sireni algab lassaa kukkaa kevadel hakkab sirel õitsema
7. (relvast) lasta, tulistada | vn стрелять, выстрелить
M lahtši, ampu opõzõlõõ kaglaa laskis, tulistas hobusele kaela
J karjušši võtti püsüü ja laski kõlmõt paukkoa karjane võttis püssi ja laskis kolm pauku
J maalii laskõma märki laskma
L vanõp poika pani iestεä siŕkall laskõmaa vanem poeg hakkas esimesena vibuga (noolega) laskma
8. liugu lasta, (liugudes) mäest alla lasta | vn скользить, спускаться, спуститься по скользкому
L oŋko liukua lipõa, oŋko laskõa lakõa rl (vastlalaulust:) kas on libe liugu lasta (liuguda), kas on sile mäest alla lasta?
J lasõb liukua (Must. 174) laseb liugu
9. lasta, suunduda | vn пуститься, отправиться
Lu duumazimma laskõa soikkula rannallõ mõtlesime suunduda Soikkola randa
10. moondada, nõiduda | vn обращать, обратить (в кого-нибудь), напускать, напустить порчу
K nõd́d́ad lahtšivad ińeehmiizee suõss nõiad moondasid inimese hundiks
M õli meeᴢ, nõito, minuu izällee pokoinikallõõ õli laskõnnu õl̆luusõõ oli (üks) mees, nõidus, minu isale, kadunule, oli nõidunud õllesse
■
I jutõltii, viženiänä tuli poikaa lazzõʙ öeldi, (et) ristiülendamispäeval saab tuli poja
M tšimo lahtši poigad mesilane heitis peret
M tšäütii võr̆raa laskõmaa käidi ohverdamas
Lu laski telegrammaa saatis telegrammi
Li suvvaab lassa naĺĺaa armastab nalja heita
J šuutkaa laskõma nalja heitma
J karjušši lazzõb luttua karjane puhub (karja)sarve
J lazzõb barabana-keppiika trummia lööb trummipulkadega trummi
Lu lastii tanttsua löödi tantsu
Lu lahzõd laskõvat kukkurpullia lapsed lasevad kukerpalli
Li lazõb mükkülä-müllüä laseb kukerpalli.
Vt. ka lazzõskõlla

lummata M Lu Li (P Ra) lummõtõ Lu, pr lumpaan P M Lu Li lummaan P M, imperf lumpazin P Lu Li lumpõzin Lu Ra
1. (verejooksu) sulgeda; posimisega e. lausumisega verejooksu sulgeda | vn останавливать, остановить кровотечение; заговаривать, заговорить кровотечение
Lu veri alki joossa i milta lummõttii veri veri hakkas jooksma ja mul suleti verejooks
Lu lumpaz veree, enepää eb nõizõ johsõmaa sulges verejooksu, enam ei hakka jooksma
Li staruhha nõisi lumpaamaa, lumpazi, ennää eb nõiznu tulõmaa vertä vanaeit (= posijamoor) hakkas posimisega verejooksu sulgema, posis, enam ei hakanud verd tulema
Lu taka-ämmä lumpaz vertä vaarema sulges posimisega verejooksu (verd)
2. verejooksu posimisega e. lausumisega sulgeda lasta | vn давать, дать (знахарю, -ке) загов/аривать, -орить кровотечение
Li tšäee ku leikkaᴢ, elo-soonõssa puhu vertä; sitä vertä tšäütii lumpaamas staruhhoilla kui (keegi) lõikas käerandme (katki), (siis) purskas tuiksoonest verd; seda verejooksu käidi vanaeitede (= posijamooride) juures posimisega sulgeda laskmas
3. (kõrvu) lukku lüüa (ka impers.) | vn оглушать, оглушить, заложить (об ушах)
P õli nii suur paukku, etti kõrvad lumpazi oli nii suur pauk, et lõi kõrvad lukku
Ra parovoza trubitti kõvassi, anti gutkaa, daaže lumpõs kõrvõᴅ vedur vilistas kõvasti, andis vilet, lausa kõrvad lõi lukku
Lu siis ku vilisettii, ni miltõ kõrvõd lumpõs siis, kui vilistati, nii lõi mul kõrvad lukku
Lu milta õllaa kõrvad lummattu mul on kõrvad lukus (lukku löödud)
4. (silmi) pimestada | vn слепить, ослепить (о глазах)
P tševääl tširkkaass päivä paisaʙ, kõvii silmii lummaaʙ kevadel paistab päike heledasti, pimestab väga silmi
5. impers ummistada [?] | vn запруживать [?], -дить [?], затыкать [?], заткнуть [?]
P juõllass nii, etti lumpaz rännii tšiin öeldakse nii, et ummistas [?] renni (kinni).
Vt. ka lumpata

lähteä L M Kõ Lu J (Kett. K U P Ja-Len. Po Li Ra Ku) lähtiä M lähtä J-Tsv. lähteäɢ I (vdjI Ma), pr lähen K L P M Kõ Po Lu J Ku läh̆hee I Ma, imperf lähzin Kett. K P M Lu Li J Ku lähsin Kett. lähzii I lähsii vdjI I
1. (kuhugi, midagi tegema, kellegagi jne.) minna v. tulla | vn идти, пойти
J vahti lähsi püsüka mettsää (metsa)vaht läks püssiga metsa
I en tõhtinuk kot̆too lähteäɢ (ma) ei tohtinud koju minna
J lähetää lautass rihee (Must. 147) lähevad (minnakse) laudast tuppa
J kaššelit seĺĺeᴢ lähetti gruzasõ märsskorvid seljas, mindi kaseriisikaid korjama
Lu lähettii taaš tšedräämää mindi taas ketrama
J naizõd lähsiväd jürtšiä pitämää naised läksid jüripäeva pidama
Ku miä lähzin hänell vassaa ma läksin talle vastu
I lähes millee elämää tule minu juurde elama
J lähekko jumal avissi, lähe kaas, kalliz looja rl tule ometi, jumal, appi, tule kaasa, kallis looja
M lähe jumala ap̆pii tule, jumal, appi
K lähemmä ühezä läheme koos
Lu kahõõtšezzee lähettii läksime kahekesi
Lu lähemmä jalkazõõ läh(e)me jalgsi
2. ära v. välja minna, ära v. välja tulla; lahkuda | vn уходить, уйти, ходить, выйти, сойти; расставаться, расстаться
J lähteä on mööhä ära minna on hilja
Lu sei roopaa, a izze lähsi sõi pudru (ära), aga ise läks (minema)
I lähep poiᴢ, miä vähän aikaa lep̆pää mine ära, ma puhkan (pikutan) natuke aega
I tämä ainõ lähsi kottoa poiᴢ ta läks alati kodunt ära
Po nùorikko pesseüp saunaza i lähep kujalõõ pruut peseb end saunas ja läheb (siis) välja
Po järvi-emä lähti järvess järvehaldjas tuli järvest (välja)
Kõ varõssõõ poigad jo lähsiväᴅ varesepojad juba koorusid (tulid juba munakoorest välja)
Li pajat veel millõ lähteezä vähäize räägi lahkumisel (lahkudes) mulle veel veidi
M issuu lavõzõllõõ eeᴢ vällää lähtemissä istu pingile enne lahkumist
Kõ entši läheb ińehmizelt hing lahkub inimeselt (= inimene sureb)
J parahoda jo on lähtennü laev on juba läinud
I lumi lähs lumi läks (= sulas ära)
3. minema v. tulema hakata, teele asuda; midagi tegema hakata (ka impers.) | vn собираться, собраться уходить или приходить, отправляться, отправиться в путь; начинать, начать (также безл.)
J paa tširjõt sumkaa de lähe tšiirep škouluu pane raamatud kotti ja hakka rutem kooli minema
Lu meez lähs tulõmaa kottoo mees hakkas koju tulema
I lähzii kot̆too tulõmaa hakkasin koju tulema
J tämä lähs mettsää minemää ta pani metsa minema
M takumõin paari läheb johsõmaa tagumine paar paneb jooksu
Kõ aikaa marjaa matkaa lähteä rl on aeg marjal (= kallimal) teele asuda
K lähen pittšää matkaa asun (lähen) pikale teele
Lu aluz lähti menemää perälissä tuulta (purje)laev hakkas minema pärituult
Li lähzin rikkaassi elämää hakkasin rikkalt elama
J läheb jürizemä (~ algõb jüriss) hakkab müristama (äikese kohta)
Lu lähs (~ nõis) vihmaa satamaa hakkas vihma sadama
4. mehele minna | vn выходить, выйти замуж
I a miä en lähtenüt täm̆mää poigalõ, miä tõizõlõ lähsii meh̆heelee aga mina ei läinud tema pojale, ma läksin teisele mehele (naiseks)
I ep tšen̆neiᴅ tõhtinnuɢ i lähteäk kailee meh̆heelee keegi ei julgenud minnagi sellele mehele (naiseks)
M tõin kõrt lähs mehelee läks teist korda mehele
5. ära v. lahti tulla, maha kooruda | vn сходить, сойти, отпадать, отпасть, выпадать, выпасть
I ammaz läheʙ hammas tuleb ära
Lu tševvääl varraa, kõnz on veel mähä, siiz läheb üvässi koori kevadel vara, kui on veel mahlaaeg (on veel mähk), siis tuleb (puu)koor hästi lahti
Lu miä õlin päivüzeᴢ, põlõttõlin entä, nüttä läheb marraskettu ma olin päikese käes, põletasin end (ära), nüüd tuleb marrasnahk maha
J tšippalt jo rupi lähsi väĺĺä haavalt tuli juba korp (pealt) ära
M sarvi läheb vällää sarv tuleb (peast) ära
M vihgod nõssaaz opõzii jalkoisii, etti parapass lähtisi viĺĺa vällää vihud tõstetakse hobuste jalgade alla, et vili tuleks paremini (viljapeadest) välja
M linnahsõd läpi tšäs̆sii õõrtaaᴢ, etti lähteiss jalgassõd vällää linnase(i)d hõõrutakse käte vahel, et eod tuleksid ära
Ra što sapana eb lähteiss pääss vällää et {s.} (= linikutaoline peakate) ei tuleks peast ära
Lu esimeized ivusõᴅ, nee lähetää poiᴢ esimesed juuksed (lapsel), need tulevad ära
Lu kana jo sulkiiʙ, sulgõd lähtevät poiᴢ kana juba sulgib, suled tulevad lahti
Lu milt nappu lähs poiᴢ mul tuli nööp (eest) ära
6. tulla, saada, tekkida | vn получаться, получиться
I paaᴅ ahjoo i läheʙ munakakku (klopitud muna) paned ahju ja tuleb munapuder
I üvä suppi läheʙ tuleb hea supp
I sis läheʙ kaŋgaᴢ siis tuleb (sellest) kangas
■
J päiv́ läheb loojaa päike loojub (läheb looja)
J lähsii tuulõõ läks tuulde (= kadus teadmata kuhu)
M tällä läheʙ tšäessä jõka tšäsitöö tema käes läheb iga käsitöö
M aivoo üvä inehmin, üv̆vää iz̆zää luissa lähnü väga hea inimene, hea isa laps (hea isa luudest tulnud)
I siistaa jõtši i sumaa jõtši ühes paikkaa lähteväᴅ Siista jõgi ja Suma jõgi algavad ühest kohast
Lu siiz lähti kolhozaᴅ siis said kolhoosid alguse
M pani nen̆nää möö, lähs veri lõi (pani) vastu nina, veri hakkas jooksma
I minuu tšäess on lähnüt tuli minu käest on tuli lahti pääsenud
J rihi lähs põlõmaa maja läks põlema
I üv̆vii ni üv̆vii lähsi, a ku kehnossi, ni pois viskazii (kui läks) hästi, siis läks hästi (= tuli hästi välja), aga kui (läks) halvasti, siis viskasin minema.
Vt. ka lätä

mennä Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku Kr (Al. Ke V) männä K Ku (M Ve Lu) -ne U J Kr -näɢ I (vdjI Ko Kl) -a Kr Мена Tum., pr meen Kett. Len. K M Kõ S Lu Li Ra J Ku mien K mee I menen Ar. Kett. K U L P M Po Lu J Kr men̆nee I Ma män Kr, imperf menin Al. Len. K R U L P M Kõ V Po Lu Li Ra J Ku Kr mänin M men̆nii vdjI I Ko mennii I
1. minna; sõita; käia | vn идти, пойти, ехать, поехать; ходить, сходить
P ko naizelokas tulõb vassaa, sis parap elä mene, kuhõ sillyõ õli menemiss kui naisterahvas tuleb vastu, siis parem ära mine (sinna), kuhu sa pidid minema
S kõõs piti mennä, mentii kui tuli minna, (siis) mindi
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
J tulõjõd ja menejeᴅ tulijad ja minejad
K meni vähä maata läks natuke maad (edasi)
J meniŋ kaivolõõ läksin kaevule
P meni marjaa läks marjule
K mentii naizõõkaa võõrazii läksid (mindi) naisega võõrusele
Lu tšetä mennää kossii keda minnakse kosima?
P meni emä lentuo ema(lind) tõusis (läks) lendu
Lu tuõb oh-togo, meemmä makkaamaa tuleb õhtu, läheme magama
K meneb rinnaa läheb (teisega) kõrvu
M elä puutu kehnoosõõ inehmiisee, ku võit terppiä, parab mee möötä vs ära puutu halba inimesse, kui võid kannatada, parem mine mööda
M meil sinukaa on parvõz mentävä meie sinuga saame koos minna
Lu klipsib mennä ~ kiperteeb mennä tipib minna (= läheb tippides, lühikeste sammudega)
J uhob menne uhab minna (= läheb hoogsalt, kindlal sammul astudes)
Lu toukkaz vennee menemää tõukas paadi minema
Lu menemizee meneʙ, en tää kõnsa läheb (küll, ainult ma) ei tea, kunas
P mennäss opõziikaa sõidetakse (minnakse) hobustega
Lu laiva meneʙ laev sõidab (läheb)
Li se staruhha meeb gorbiiza see vanaeit käib küürus
J menimm karavonaz ümpärikkoa käisime ringmängus (ümber)ringi
M pool maailmaa mentü ümperikkoa pool maailma (on) läbi (ringi) käidud
M škoĺnikka esimeizell vootta meni škoulua koolilaps käis esimest aastat koolis
2. minna (aja kohta) mööduda, kuluda | vn проходить, пройти (о времени)
P eb mennü sitä tševättä, ko sinne paikkaasyõ eb uponnu lehmä vai lammaz vai opõnõ ei möödunud seda kevadet, kui sinna paika poleks uppunud lehm või lammas või hobune
M nii meep täm̆mää elo nõnda möödub tema elu
M koko öötä piettii eittses tulta, etti tšiireep men̆neis pittšä öö kogu öö tehti õitsil tuld, et pikk öö mööduks kiiremini
M kannii meni õhtogo nõnda kulus õhtu
3. minna v. hakata (midagi tegema) | vn начинать, начать
M mentii tšiskõõmaa rinnotussõõ mindi rinnutsi kisklema
L kõikk vesi meni tšihumaa munõita kogu vesi läks mulle ajades keema
Kõ repo meni johsõmaa rebane pistis (hakkas) jooksma
Lu miä ookazin, saan mennä tšäümää ma puhkasin, saan (jälle) käima hakata
4. alata; tekkida, kujuneda | vn начинаться, начаться, возникать, возникнуть
M siz jo mäni tõinõ elo siis juba algas teine elu
M vätši eittü i nõistii kõikii õm̆maa tšeeltä pajattammaa; kazess meni ińeehmisilee õma juttu rahvas ehmus ja kõik hakkasid oma keelt rääkima; sellest tekkis inimestele oma kõne
5. minna, mahtuda; kuluda, tarvis olla | vn помещаться, поместиться; понадобиться
I nellä tšetverikkaa meeʙ värttsii neli setverikku (veerandikku) mahub (läheb) kotti
Lu sihe meeʙ liika vähä kramia selle peale kulub (läheb) väga vähe kraami
6. edeneda | vn спориться, преуспевать, преуспеть
M sinuu töö eb mene sinu töö ei edene
K ku domovikka ku eb nõizõ suvaamaa žiivattaa lehmää ili ovõssa, se nõõp kehnoss menemää kui majahaldjas ei hakka armastama looma, lehma või hobust, (siis) hakkab see viletsalt edenema (= kasvama, kosuma)
7. minna, muutuda, saada, jääda (millekski, mingisuguseks jne.) | vn становиться, стать, превращаться, превратиться (чем-либо, кем-либо, во что-либо, в кого-либо и т. д.)
M kultakuĺa meep süsikuĺassi (Set. 11) (muinasjutust:) kullakott muutub söekotiks
Lu meeb i kulta mullassi vs ka kuld muutub mullaks
Ku sis se maitᴜ meni lüpsikkoz jamakassɪ äkkiistää siis see piim muutus lüpsikus äkki hapupiimaks
Lu ku hullu koira purõʙ, inemin meeʙ hullussi kui marutõbine koer pureb, (siis) inimene läheb hulluks
P tämä on kõikkinaa tõizyõlaizõssi mennü ta on täiesti teistsuguseks muutunud
Lu vätši meni viisaapass rahvas muutus targemaks
Lu siä tšiiree meeᴅ vanassi ku paĺĺo tääᴅ sa jääd ruttu vanaks, kui palju tead
Lu sõkkassi meeʙ (inimese kohta:) jääb pimedaks
M lehmä meneb märjässi lehm läheb märjaks
P tämä nägoss meni nii bĺednõissi ta läks näost nii kahvatuks
Lu silla on äppiä, menit kauniissi sul on häbi, läksid (näost) punaseks
Lu miä ku heittüzin, nii maailma meni pimmiässi kui ma kohkusin, siis maailm läks pimedaks (silme ees)
■
Li mee siä helvettii mine (sa) põrgu!
J mee hitolõ käi kuradile!
J mee perkelee maalõõ mine põrgu (mine kuradi maale)!
J mee tää, kui paĺĺo tämä vargõssi raha mine tea, kui palju ta raha varastas
I meeɢ võtak tšiin, mitä siä pajatiᴅ mine võta kinni, mida sa rääkisid
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
J meni plehkuu pani plehku
M meni kukõrpalloa laskis kukerpalli
Li vizgattii menemää visati minema
S ep tahtonnu mennä sille pojolõõ ei tahtnud sellele poisile (naiseks) minna
P mõizanikka kopitti kõikk tšed nõisõvad naimaasyõ da meneväd mehelie mõisnik kogus kokku kõik, kes hakkavad naist võtma või (ja) lähevad mehele
Ku sell aikaa paha seittsemäd rautᴀkeŋgät kulutap kunis parrii mennäᴢ sel ajal (= selle aja jooksul) kulutab kurat seitsmed raudkingad, kuni paari minnakse
Ku jo päivᴀ̈ meni loojaa päike läks juba looja
K päivä meneʙ jumalalõ päike loojub
M sep̆pää paja meni vällää sepapaja hävis (= lagunes)
M lumi meeb vällää lumi sulab ära
L suppi maalyõ meni supp valgus (läks) maha
M piimä meni üli piim kees üle
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii kellel oli palju poegi, (siis need) läksid (suurperest) lahku
J menti lahkuu (Tsv.) mindi lahku
Lu savi-õja ja luutsaa tsülä mentii ühtee Savioja ja Luuditsa küla liitusid (läksid kokku)
P sill opõzõd eväd mene etezii sul hobused ei edene
Lu inemin väsü, tüü ennää eʙ mee nii eteeᴢ inimene väsis, töö ei lähe enam nii (hästi) edasi
Lu elämä meeb mukkaa loom kasvab (edeneb) hästi
Lu eväd mee mukkaa (nad) ei sobi kokku
Ku oikia jalkᴀ tarviz enstää keŋgettää, too eväd mee assiad laatuu parem jalg tuleb enne kängitseda, muidu asjad ei laabu
Lu lehmä meni hukkaa, se on kaiho lehm sai hukka, see on kahju
M mil mentii rahad õttsaa mul lõppes raha otsa
P täll aźźad menevät kehnossi tal lähevad asjad halvasti
M naizikko paksuss meni naine jäi rasedaks
Lu kõik ajatusõd eväd mee tõttõõ kõik ennustused ei lähe täide (tõeks)
M mentii umalaa jäädi purju
J miä meniŋ koiruu ma läksin ülekäte
Lu seilid mentii hõmmõõsõõ purjed läksid hallitama
Lu tämä ku süäntüüʙ, loba meep tšimaraa tema kui vihastab, (tal) läheb laup kortsu
Lu rüiz meeb ittee rukis läheb idanema
Lu miä rutin tallata, menin hikkõõ ma kiirustasin käies, läksin higiseks
Lu tšäed mennää kohmõõ käed lähevad (külmast) kohma
Li meil on siin ühs suku, kõikk mennää gorbaa meil on siin üks suguvõsa, kõik jäävad küüru
Lu tämä meni rüŋkküü ta jäi küüru
Lu kaŋgaᴢ meni kokkoo kangas läks (= tõmbus) kokku
P riitta laŋkõᴢ maalyõ, meni lad́d́alyõ riit langes maha, lagunes (läks) laiali
Lu vene meni kummoo, gili tuli päällee paat läks kummuli, kiil tuli peale
Lu vene meni ümpäri paat läks ümber
Lu uhs meni tšiini uks läks kinni
Lu laivõ meni põhjaa laev läks põhja
P nõizõd nagramaa, meneb uuli lõhtši hakkad naerma, läheb huul lõhki
P menep kattši rantšipuu rangipuu läheb katki
M meni uni üli uni läks üle
Lu pää meeb ümpäri pea käib ringi
Lu meep süämmel (toit) hakkab südamele (= ajab iiveldama)
Lu jo miä menin mettsää ma läksin (oma jutuga) juba metsa
Lu õõ vaiti, jo menid leppojjaa õmaa jutuukaa ole vait, juba läksid oma jutuga rappa (Lepaojja)
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M miä nii kõv̆vii eittüzin, etti menin meeleltä mettsää ma ehmusin nii kõvasti, et mõistus läks segi
Ra menin meelelt vällää läksin peast segi
M üheᴅ sõnaᴅ õllaᴢ ühtää voimaa tšeelee päällä, a tõizõᴅ on mentü päässä vällä ühed sõnad on alatasa meeles (keele peal), aga teised on ununenud (läinud peast välja)
P kaz aźźa eb õnnissunuᴅ, meni üli tšäjee see asi ei õnnestunud, läks nurja
P tšülmää veriekaa, ep peltšää, eb mene veress vällää külma verega, ei karda, ei lähe verest välja
M tämä on üvä lahs, tämässä eb mee sõna päχχää ta on hea laps, ta ei aja hinge täis (tema pärast ei tule pahandada)
Lu kahs soikkolaa meessä mentii merree kaks Soikkola meest uppus merre
J mahaa menemä surema
J tulõsõõ menemä ~ tulõõ tšättee menemä ära põlema
Lu miko on mennä Miko on suremas

naka Ränk K P M S Lu Ra J I (Kett. U Li), g nagaa P Lu Ra J nağgaa M I naga, tapp, prunt (õllenõul jne.) | vn затычка, пробка, втулка
M lännikolla õli tehtü aukko, a sinne pantii naka, teräsettü õttsa õli; iĺĺakkoizõõ nõsad nağgaa i lazzõt taarii johsõmaa astjale oli tehtud auk, aga sinna pandi (puust) naga, teritatud ots oli; tasakesi tõstad naga ja lased taari jooksma
I botškaza on naka (õlle)vaadil on naga
I astikollõõ tiimmä nağgaa (õlle)astjale teeme naga
Li ku isä keitti olutta, siz nagassa alki nirissä kui isa pruulis õlut, siis nagast hakkas nirisema
Lu nagall pantii vällii katagaa, štoby olut parapii johzõʙ nagale pandi kadakaid vahele, et õlu jookseks (jookseb) paremini
J kase naka ep kõlpa kazee nagaa aukolõõ see naga ei kõlba sellele nagaaugule
J taari astia nagass virtaap taari taariastja nagast voolab taar(i)
P lazzõ taaria, tõmpaa pütüü naka vällεä lase taari, tõmba püti naga välja
J teekk poolikoo naka avõ, lazz olutt tee ometi (õlle)ankru naga lahti, lase õlut
M entši naka õlleankru (õhuava sulgev) naga.
Vt. ka entšinaka

panna Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku (Ja V Kr) pannõ J pann J-Tsv. pannᴀ Ku pannaɢ I, pr panõn Kett. K R U L P Po Lu J panen K-Ahl. Kr paan Kett. K U M Kõ S Po Lu Ra J Ku paa I, imperf panin K R L P M Kõ Lu Li J Ku pan̆nii I
1. panna (kusagile asetada v. pista v. lasta jne.); (selga, jalga jne.) panna | vn класть, положить, ставить, поставить, помещать, поместить; надевать, надеть и т. д.
Lu paa aro seinää nõjal pane reha seina najale
P pantii vettä tšugunikkaa, pantii lihaa süämie pandi vett (malm)potti, pandi liha sisse
Lu paa ravvaᴅ suhhõõ pane (hobusele) rauad suhu
K miä sinuu paan türmää ma panen su vangi
Lu saappugaa-põhja ku meeb rikkii, sis pannaa polu-põhja kui saapatald läheb katki, siis pannakse pooltald (alla)
K la paap paŋgõlõõ varoo las paneb pangele vitsa (peale)
Li klazikrintsoit tehtii, pantii klazit kõikk (klaas)akendega tuulekodasid tehti, pandi puha klaasid (ette)
Lu miä leikkazin irreᴅ, mettsävahti tuli, pani kleimad õttsaa ma lõikasin palgid, metsavaht tuli, pani (= lõi) templid otsa (= palgiotstele)
J ühsi lammaz rammitsõʙ, piäp panna maazi päälee üks lammas lonkab, tuleb panna (jalale) salvi peale
Lu merell on jää krompõlikko, kehno on panna võrkkoa vettee merel on jää konarlik, halb on lasta (panna) võrku vette
M omenat pannaz mah̆haa kartulid pannakse maha
I ehtiüʙ, busat paap kaglaa ehib end, paneb pärlid kaela
K pani üvät sõvad ülie pani ilusad (head) rõivad selga
Lu paan penžikaa päällee panen pintsaku selga
Lu paa hattu päχ́χ́ää pane müts pähe
K pani ne saappugad jalkaa pani need saapad jalga
P t́at́a võtti, tšintaat tšätee pani isa võttis, pani kindad kätte
2. nime panna | vn давать, дать имя
M risittääz lahsi, nimi kui tahoᴅ nii pannaᴢ ristitakse laps, nimi pannakse nii, nagu tahad
3. (mingisse seisundisse v. asendisse v. olukorda jne.) panna (ka impers.) | vn привести в какое-либо состояние, вид или положение
R siis panin opõzõõ rakkõisõõ siis panin hobuse rakkesse
Lu paat kaŋkaa niitee paned kanga niide
Lu paan kalat soolaa panen kalad soola
Li vihgot pantii roukkuu vihud pandi rõuku
Li rüiz on pantu kuhilallõ rukis on pandud hakki
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb panna hunnikusse ja põletada
M paa tšäsi kulakkaa pane käsi rusikasse
Lu paa sõlmõõ pane sõlme
Lu paan lukkuu panen lukku
Ku kahz boranaa pant́śii sarvõd vast́śikkoo kaks oinast panid sarved vastamisi
Lu talo piäp panna kuntaa talu tuleb korda seada
J mitä va õli enez ümper, kõik pani panttii mida ainult oli (= leidus) enese ümber, kõik pani panti
Lu panna rihvii rehvida (purjed)
Lu pannaa snaasti ~ pannaa taglassɪ taglastada
L pannass minnua vätšizie mehelie pannakse mind vägisi mehele
K pokoinikka pantii mahaa surnu maeti maha
L piεp panna akkuna tšiin peab panema akna kinni
J koorma pannaa tšiin nooraakaa koorem seotakse (pannakse) köiega kinni
L tšεäppä pantii tšiini haud aeti kinni
Li eb ällüü panna suuta tšiin ei taipa suud kinni panna
Lu minnua alki tukõhuttaa, paab end́ee tšiin mind hakkas lämmatama, pani (paneb) hinge kinni
L pantii kazvamaa kapussaa pandi kapsast kasvama
L läsivä pannass issumaa haige pannakse istuma
Li toĺa pantii makkaamaa Tolja pandi magama
P raagat pantii põlõmaa haod pandi põlema
P panin erniet tšihumaa panin herned keema
Lu piäb olut panna tšäümää, hiivaakaa pannaa tšäümää peab panema õlle käima, pärmiga pannakse käima
Li kahs päivää õli kala soolaᴢ, siis pantii palvaumaa kaks päeva oli kala soolas, siis pandi (päikese kätte) kuivama
Lu piimä pannaa jamoomaa piim pannakse hapnema
L panõd ahjuo lämpiämää paned ahju küdema
4. (midagi) tegema panna v. sundida; (mingit) funktsiooni kandma; (mingisse) ametisse panna | vn заставлять, заставить делать; поставлять, поставить носить (какую-нибудь) функцию, назначать, назнаить на службу
P miε panõn tämää pajattamaa ma panen ta rääkima
Lu se paap peltšäämää see paneb kartma
S noorikkõ i ženiχa pannas suut antamaa peigmees ja pruut pannakse suud andma
M nältšä paab i jänessä suv̆vaamaa kk nälg paneb jänestki armastama
M tahop tõissa panna omaa pillii mukkaa tanssimaa tahab teist panna oma pilli järgi tantsima
L tahob näit panna tšedrεämεä tappurass šolkkaa tahab neid panna takust siidi ketrama
Lu tämä pani milta tšüüneled johsõmaa ta pani mul pisarad jooksma
Lu saunas tšülpessää põldikaakaa, se paab veree liikkumaa saunas viheldakse nõgesega, see paneb vere käima (liikuma)
Li kõig oovoššit saap panna isutaizõssi kõiki köögivilju saab panna ruudiks
P pani minua lammas karjaasõõ popasterissi pani mu lambakarja abikarjaseks
M siis pantii min̆nua piigassi, ńäńkkoissii laχsia vaattamaa siis pandi mind (teenija)tüdrukuks, (lapse)hoidjaks, lapsi hoidma (vaatama)
5. (trahvi jne.) määrata | vn назначать, назначить, накладывать, наложить (штраф и т. д.)
M tällee pantii nellä sat̆taa rubĺaa štraffia talle määrati nelisada rubla trahvi
J tänä voonn karjõmaass panti armõtoi suur mahsu sel aastal määrati karjamaa eest armutu(lt) suur maks
Lu piäp panna hinta pääle tuleb hind määrata
6. teha, valmistada, ehitada, asutada | vn делать, сделать, готовить, изготовить, ставить, поставить, строить, построить; основать
J naizõt pantii lahjaa naised tegid pulmakingi
K pannass kuhilaad nurmõõsõõ tehakse hakid põllule
J laki lahnaa soomussiissa, silta on pantu sipulissa rl lagi latika soomustest, põrand on tehtud sibula(te)st
Li oommõn millõ toob apinikka kattoa panõmaa homme tuleb mulle abiline katust panema
S poigaᴅ nõisas panõmaa üv̆vää kot̆tua pojad hakkavad head maja ehitama
J pantu ku paja pahainõ rl ehitatud kui vilets (sepa)paja
M miε tään, kõõz on pantu mativõõ tšülä ma tean, millal Mati küla on asutatud
7. (mõjustada või kahjustada äkilise või energilise tegevusega, näit. lüüa, nõelata, tulistada jne. | vn оказать влияние или повредить что-либо в результате внезапного или энергичного воздействия, напр. ударить, укусить, выстрелить и т. д.)
M primozloill pannaᴢ vooroa kootidega lüüakse järgemööda
U miä tätä tahõn niskaa panna ma tahtsin talle vastu kukalt panna
M pani kõrvilõõ, šokalta šokalõõ andis vastu kõrvu, põselt põsele
L kui viippazi kultamyõkaakaa, nii tuhattõmalt virstalt mettsεä maalyõ pani kui äigas kuldmõõgaga, nii lõi tuhandelt verstalt metsa maha
M tuli paab i metsää puud maalõõ välk lööb ka metsapuud maha
J ajad rattaad uhamaa – paat koorõma ümper lased vankri auku – ajad koorma ümber
M põtkuri lehmä paab maalõõ piimää põtkur lehm lööb piima(nõu) ümber
M pantii maalõõ püssüssä lasti püssiga maha
Kõ valkõat algõtti panna pulemötoissa (Len. 212) valged hakkasid tulistama kuulipildujatest
J kui mato pani, sis tarvis sooss võttaa muttaa, muakaa üväss õõrua kui madu salvas, siis (on) tarvis võtta soost muda, mudaga hästi hõõruda (salvatud kohta)
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud (ära)
8. laimata; sõimata | vn поносить; ругать(ся)
Lu meijjee isä on takasilmällin miiᴢ, niku takabaaba: ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaᴢ, ain pani inemissä meie isa on silmakirjalik mees nagu keelekandja külaeit: silme ees on hea, aga tagaselja (silme tagant) aina lõikas, aina laimas inimest
Li ku pani minnua emikkaal küll sõimas mind ropult
Lu see paap proijjua see sõimab
9. (mingil viisil häält teha, näit. laulda, rääkida | vn подавать голос, напр. петь, говорить)
J sisavõ pani pajuᴢ rl ööbik laulis paju(põõsa)s
Ra ain laulua tämä pani tema ainult laulis
Lu tämä alki panna virroa ta hakkas kõnelema eesti keelt
■
Ra siis pantii jo tuli rihee siis pandi toas juba tuli põlema
I tarõssa tulõmmaɢ, paammaɢ samovaraa tuleme saunast, paneme samovari üles
Lu tšümmee seinää panin kaŋgassa kümme seina lõin kangast (käärpuudele)
P ruikkua panõmaa rõugeid panema
M baŋkkoo pantii pandi kuppe
Lu ku lehmäl vai inemizel kõvõni vattsa, sis pantii kliizma kui lehmal või inimesel jäi kõht kinni, siis tehti klistiiri
K nellätšümmettä poklonaa piεp panna peab tegema nelikümmend kummardust
Kõ varis pani munaᴅ vares munes munad
M ai ku pani aisamaa, kõv̆vii aizaʙ oi, kuidas hakkas haisema, kõvasti haiseb
Ku panin johsuu panin jooksu
Ra tämä pani putkõõ, johsi mettsää pakkoo ta pani putku, jooksis metsa pakku
M pani menemää, nii etti jalgat persee tap̆paavaᴅ pani minema, nii et jalad puutusid (puutuvad) tagumikku
J paap kõrvaasõõ paneb kõrva taha
Lu miä panin merkil(e) senee kõhaa, kuza tämä on ma jätsin meelde selle koha, kus ta on
J kõiɢ, mitä näet, paa panõlõ, siiz leet selv meeᴢ kõik, mida näed, pane tähele, siis saad targaks meheks
Kõ õlõn ize pannu tähelee sitä, etti suvi meep talvõa möö olen ise pannud tähele seda, et suvi läheb talve järgi
Lu kõik võtti sõi, pani nahkaa kõik võttis sõi (ära), pani nahka
Lu kõik pani päχ́χ́ää kõik õppis pähe
J miä õppizin orjuõõᴢ, panin pähee piikuõõᴢ rl ma õppisin orjapõlves, panin pähe piigapõlves
J paŋkaa pää täünn jooge end täis (= purju)
Ku nüt tarvis pannᴀ viimized voimaᴅ nüüd on tarvis viimane (viimased) jõud välja panna
Lu meeltä paaᴅ õpetad
Kõ nõize, kursi, tšühze, paa paksutta (Len. 225) kerki, pulmaleib, küpse, paksene
M lumipilvi tuli, voᴅ i lunta paaʙ lumepilv tuli – vaat ja sajabki lund
M möö vaa paamma tanttsua meie aga lõhume tantsida
M näᴅ ku jalgaᴅ koppaa paavaᴅ näe, kuidas jalad löövad tantsu!
L älä panõ pahassi ära pane pahaks!
Lu tämä ep paa millää ta ei pane mikski
J vassaa panõma vastu panema

pari K-Al. L P M Kõ-Len. Lu Li J I Ku (Ra) paari M Po J, g parii L Lu J paarii J
1. paar | vn пара
I pari opõzia õli rakkõiza paar hobuseid oli rakkes
L kahõt parit toholaptõita kaks paari tohust viiske
J lissä kasse kotikkosõõ veel paari tükküä omenoi(t) lisa sellesse kotti veel paar õuna (paar tükki õunu)
M takumõin paari läheb johsõmaa (tagumist paari mängides:) tagumine paar hakkab jooksma
M linavihgot pannas pissüä viizii parii, kuttsuaᴢ neitä tšümmenikoᴅ, linakuhilaᴅ linakood pannakse viie paari kaupa püsti, neid kutsutakse tš-d (= kümnekoolised hakid), linahakid
M pari tšintaita paar (nahk)kindaid
Lu a villaa kraapitaa. kraapiᴅ. nämä õllaa pariᴢ aga villa kraasitakse. (On) kraasid. Need on paaris
2. (abielu)paar | vn (супружеская) пара, супружеская чета, супруги
P kunni pari saap kokuosyõ, sinni tontti tšümmee paria tšentšii kulutaʙ vs kuni paar ühte saab (saab kokku), seni kulutab vanakurat kümme paari kingi
Lu ne on pariᴅ, ku on meez ja nain need on (abielu)paarid, kui on mees ja naine
Lu se on maho pari see on lastetu (abielu)paar
J meez ja nain üvvii eletää, pari parkkulaizõᴅ mees ja naine elavad (= sobivad) hästi, (on) paras (= sobiv) paar
Lu mennä parriisõõ paari minna, abielluda
J paarii panõma (abieluks) paari panema
3. paariline, paarimees | vn напарник
L el liene sillõ pari (ma) ei hakka sulle paariliseks
J alõtsõll ebõõ paaria (laba)kindal ei ole paarilist
4. (abi)kaasa | vn супруг, супруга
L tšεäppεä tšεärin õmaa parii parkkulaizyõ rl (itkust:) hauda matan (kääpasse käärin) oma kaasa, kullakese
P kasõ õlõiss minuu pari see (mees) oleks mulle (sobiv abi)kaasa
5. tagumise paari mäng | vn горелки
Kõ paria mäntšäs nii: tüttäret i pojot seisas parittaa (Len. 216) tagumist paari mängitakse nii: tüdrukud ja poisid seisavad paarikaupa.
Vt. ka noorpaari
Vt. ka pariskunta, paristikko, parja

pesä² Kett. Ränk K L P M Kõ Lu Li Ra J vdjI I (Ma Ku) pesa K-Ahl., g pezää Kett. K P M Lu Li J I pezεä L pez̆zää Kett. M Kõ vdjI Ma pesa, koobas, urg; lohk, süvend | vn гнездо, нора, логово, берлога; углубление
M pääsko teeʙ enelee pezää kat̆too allõ pääsuke teeb endale pesa katuse (= räästa) alla
I kana kaagataʙ, tahop pezäle mennä munõmaa kana kaagutab, tahab minna pesale munema
Lu vaapsalaizõõ pesä on harmaa, ümmärkain, se ripuʙ kattoᴢ ehtši seinäᴢ herilasepesa on hall, ümmargune, see ripub katuse või seina küljes
M sippelikaa ~ sippelikkaa pesä sipelgapesa
Lu revol on maa süämeᴢ pesä rebasel on maa sees koobas
M õlud astiaasõõ tehäs pesä, sinne pannas keppi mitä nõõb johsõmaa õluᴅ õllenõusse (linnaste vahele) tehakse lohk, sinna pannakse kepp, mida (mööda) hakkab jooksma õlu
■
P näd́d́ee kõikk suku on varkaaᴅ, niku varkaa pesä terve nende sugu(võsa) on vargad, nagu vargapesa
J õlin orjanna viroza, piikana piruu pezäzä rl olin orjaks (orjana) Virus, (teenija)piigaks (-piigana) kuradi pesas
P tšüläkaa lagottaass mügrää nõsõtut pezäᴅ (kogu) külaga aetakse mutimullahunnikud laiali
M krot̆tii pesä mutimullahunnik
M suur pesä maazikkaita suur puhmas maasikaid
M ühes pezäš tšivet kazvavaᴅ vs ühes hunnikus (pesas) kivid kasvavad.
Vt. ka iiretsiipesä, itikkoi-pesä, kana-pesä, karupesä, maštipesä, sipplikkaa-pesä, tšihermopesä, tulipesä, tuulipesä
Vt. ka peisi

plaizgata (P) plaizgõt J plaizgataɢ (I), pr plaiskaan ~ plaiskan J, imperf plaiskazin: plaiskõzin J plaiskazii I (paugatades v. laksatades) lüüa e. virutada, laksata | vn хлопнуть, простор. хватить
P susi üppi vällää johsõmaa, a peremmiez uhzõõ plaiskaš tšiini (muinasjutust:) susi hüppas (üles) välja jooksma (= et välja joosta), aga peremees virutas ukse kinni
J a ku miä plaiskõzin tätä kõrvõlõõ aga ma alles virutasin talle vastu kõrva
I miä sis ku tšümmee kõrtaa perzettä müü plaiskazii, sis toĺko tämä äänee antõ kui ma siis lõin (vastsündinule) kümme korda vastu tagumikku, alles siis ta tegi häält
J noh, pot́o, plaiskaakk däädellees tšätt noh, Potjo, löö ometi onule patsi!

ravvaᴅ Kett. M Kõ Lu Li ravvõᴅ Li J-Tsv. ravvat Ränk K-Ahl.
1. pl t (hobuse suu)rauad | vn удила
Kõ õpõzõll on ravvat suuza hobusel on rauad suus
M elä laz alazorkoo johsõmaa ovõssa, paa ravvaᴅ suhhõõ ära lase hobust allamäge jooksma, pane (hobusele) rauad suhu!
M nainõ veeb ovõssa tšiin rautolaissa naine viib hobust, (hoiab) kinni (suu)raudadest
2. pl t lambarauad | vn ножницы для стрижки овец
M eestää lammas piäp niittää rautolail (Len. 262) kõigepealt tuleb lammas (lamba)raudadega niita
Kett. võtar ravvaᴅ võta (lamba)rauad
3. sg, pl käerauad; jalarauad; adrarauad | vn наручники; кандалы; сошники
Lu tšäed on rautoiᴢ käed on raudus
J jalkoi, tšässii rautaa panõma jalgu, käsi raudu panema
Lu adraa ravvaᴅ adra (sahk)rauad.
Vt. ka lammazravvaᴅ, lampaa-ravvaᴅ, matikkõravvaᴅ, suuravvaᴅ, tšäsiravvaᴅ, vaĺĺazravvaᴅ
Vt. ka rauta

risikkoo M Lu Li J
1. risti, ristamisi | vn крест-накрест, крестообразно
Li panin tšäed risikkoo panin käed risti
M tšennä paglad õlivad risikkoo pastlapaelad olid (seotud) ristamisi
2. siksakis, siira-viira | vn зигзагами
J risikkoo johsõma jooksma siksakis (= jänesehaake tegema)
3. sassi | vn (наречие со значением запутанности)
M mentii niitid risikkoo, en saa kuinit tšer̆riä, ain piäb laskõa läpi lõngad läksid sassi, ma ei saa kuidagi kerida, aina tuleb (kera) läbi (lõngavihi) tõmmata (lasta).
Vt. ka rissii

saata¹ Kett. P M S J (Len. K R-Eur. U L Kõ Li) saavva M Lu Li Ra J Ku saavvõ Lu J saavv J-Tsv. saava Lu J savva M Kõ Lu Ra saaha K-Ahl. P saaχa P saa(aɢ I (Ko vdjI), pr saan K U L M S Lu Li Ra J Kr saa I, imperf sain Kett. K P M Kõ Lu Li J Ku sai I
1. saada, hankida, teenida | vn получать, получить, добывать, добыть, зарабатывать, заработать; L sai enele üvää ilozaa naizyõ sai endale hea ilusa naise; M siε järkeässi tahot saata rah̆haa sa tahad kohe raha saada; Kõ sain naizõlõ üv̆vää kaglussõõ sain naisele hea krae; K mitä sain, senee jõin mis teenisin, selle jõin (maha); I millõõ õli raskaᴢ leipää saa(aɢ mul oli raske leiba teenida; Lu lahzõt saatii saunoiᴢ lapsed saadi (= sünnitati) saunades; I milla säppeä bõõɢ, piäʙ saa(aɢ säppe mul pole (lehma)ketti, tuleb hankida kett
M meni tämä tšülääsee süvvä saamaa (Set. 5) ta läks külasse süüa hankima
J saatu lahs vallaslaps
2. kuhugi või mingisse olukorda sattuda, jõuda, jääda | vn попадать, попасть, сходиться, сойтись
S pool tunnia aikaa, kõõs saan niglaasõõ niitii (võtab) pool tundi aega, kuni (kui) saan nõela taha niidi
J jo kuuvvõtt ŕumka juun, a en saa ent umalaasõ juba kuuendat pitsi joon, aga ei jää purju (ei saa end purju)
M sai ühesää vootta õtsaasõõ (Set. 3) sai üheksa aastat läbi
J lein roozgaakaa, jott saan tälle tšültšee lõin piitsaga, et saa(ksi)n talle külje pihta (lüüa)
P kunni pari saap kokuosyõ, sinni tontti tšümmee paria tšentšii kulutaʙ vs kuni noorpaar saab kokku, seni kulutab kurat kümme paari kingi
P žiivatta ep kuolõ, a hukkaa saaʙ loom ei sure, vaid lõpeb (saab hukka)
L lehmä taukõzi, tõizõt saatii terviessi lehm kärvas, teised (loomad) said terveks
M on jo saatu kõik einä valmiissi on juba kõik hein valmis tehtud
Lu kahõsatšümmett kuus vootta sain täüᴢ sain kaheksakümmend kuus aastat täis
Lu miä jõin vettä, sain janoo poiᴢ ma jõin vett, sain janust lahti
Lu inemin sai surmaa inimene sai surma
J siε terpi, kunis tämä saap paikalõõ sa kannata, kuni ta jõuab kohale
J ühtee saama kokku saama
J seemen saab maha viskamizi seeme saab maha (= külvatakse) viskamisi
J vanassi saama vanaks saama
J kuhõ on saanu opõizõ arjõ kuhu on jäänud hobusehari?
J tarvis saavva puut põlõmaa (on) tarvis saada puud põlema
J kõik sai harrillaa kõik läks laiali
3. kellekski saada | vn становиться, стать
Lu škippariss saatii ennee ühel viisii kippariks saadi enne(malt) ühel moel
4. midagi teha saada, võida, tohtida | vn мочь; смочь, сметь, посметь
Li siäl sai kõvassi nagraa seal sai kõvasti naerda
J taas tultii haitoᴅ, taaz emmä saa tehä tüütä jälle tulid takistused, jälle ei saa (me) tööd teha
J elää saaʙ, ku va bõllõis sõttaa elada saab, kui vaid ei tuleks (ei oleks) sõda
J lihhaa jo kõvassi razvõss et saa nii süüvvä, a kallaa ain süün liha on ju väga rasvane, seda (sa) ei saa nii (väga) süüa, aga kala söön alati
M ai ku on ahaᴢ kanava, saaʙ mennä üv̆vii üli oi kui kitsas kraav, saab hästi üle minna
Li hoikka puu saap kadgõta peenike puu võib murduda
M saad joonitõlla koko päivää pead jooksma kogu päeva
M kui õlud on valmiᴢ, saab valõlla kui õlu on valmis, võib ümber valada
Lu saap kilittää inemizee surmaassaa inimese saab surnuks kõditada
Lu nii on üvä süükki, saap sõrmõt kaalia on nii hea söök, (et) peab sõrmed (üle) lakkuma (= et laku või sõrmed üle)
Lu kurjall ilmall et saa mittää kujalla tehä halva ilmaga ei saa (sa) väljas midagi teha
P tämä õli läsivä, ep saanu tšävvä ta oli haige, ei saanud käia
Lu silla ep saa müühässüä, om mokoma tüü sa ei tohi hilineda, on niisugune töö
Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha
Lu märjel õpõzõl ep saa antaa juuvva vettä märjale (= higisele) hobusele ei või anda vett juua
Lu et saa õlla laisk i võõno (sa) ei tohi olla laisk ega aeglane (vedel)
Lu sai vajõltua võis vahelduda
Lu tämä pajataʙ tõtta, tätä saab uskoa ta räägib tõtt, teda võib uskuda
Lu herra sai talopoigaakaa tehä, mitä tahto härra võis talupojaga teha, mida tahtis
J sai ohto magat sai küllalt magada (sai end välja magada)
P saapi õlla võib olla
L epko saa teill suojõtõlla kas teil ei saa(ks) end soojendada?
L nõitoi ep saannu suututtaa nõidu ei tohtinud vihastada
Lu ep saa niku laulaa lavvaa takann laua taga ei tohi(ks) nagu laulda
■
P pappi sai tεätεä, etti mustalaizõll deŋgad õlivaᴅ preester sai teada, et mustlasel oli raha
Ku hüü duumatt́śii, kui saavvaa soojaa nad mõtlesid, kuidas saavad sooja
J sain urokaa pähää sain õppetüki pähe
Lu sain tšäessä poiᴢ sain kaelast ära
J miä tämäkä üvässi saan läpi ma saan temaga hästi läbi
J saab aik üli aeg saab täis
J sai pää soojõssi sai pea soojaks (= jäi kergelt purju)
J sai vihaizõssi med́d́ee päälee sai meie peale vihaseks
Lu saad marjoikaa süönnünn õlla võid marjadest söönuks saada
J jalgõlõ saama jalule saama
J sai närä täünö (tal) sai hing täis
J siält sain õtsaa tšättee sain sealt otsa kätte (= sain asja selgeks)
J püüvveb milt rahoi väĺĺää saavvõ püüab minult raha välja pressida
J tšiini saama kinni saama (püüdma)
M naizikko saap saunaa naine saab maha (= hakkab sünnitama)
M tämä on aivo pisselikko ińehmiin, täm ep saa õmiza nahkoiza til̆loita ta on väga terava keelega inimene, ta ei saa oma nahas(ki) rahu
M siεlt ain saatii helppoa sealt saadi aina kergendust
M ai ku miä sain üv̆vää meeltä oi kuidas ma rõõmustasin
Lu tämä on mokoma inemin, saap kõikkiijee rahvaakaa aikoo tema on niisugune inimene, saab kõigi inimestega hästi läbi
Lu ep saa rauhaa (ta) ei saa rahu
Lu müü vollia emmä saa meie ei saa võitu
Lu mitä tämä unõkas tolkkua saaʙ mis tema, unimüts, aru saab
Lu evät saa immoa riitõmizõss (nad) ei saa riidlemisest himu (täis)
Lu tüül loppua emmä saanõõ tööle lõppu (me) ei saanud (= tööle lõppu ei tulnud)
J sulkii(t) seltšää saama sulgedega kattuma (sulgi selga saama)
J sai üvää saunaa sai hea sauna (= keretäie)
J saako mitä saaʙ saagu mis saab

seinäloomipuuᴅ M pl seinakäärpuud | vn стенная сновалка
seinällä õli kahs riukua, i kepid õli pantu, näväd õltii seinäloomipuuᴅ, ned́d́ekaa piti joonitõlla, a loomipuut kui on, siz niku isuᴅ seinal oli kaks latti, ja pulgad olid pandud, need olid seinakäärpuud, nendega (käärides) pidi (edasi-tagasi) jooksma, aga kui on (tavalised) käärpuud, siis (käärides) nagu istud

seltšää K P M Kõ Lu Li Ra J vdjI I seltšεä L selkää Ku adv selga | vn на спину, верхом и т. д. (наречие в форме илл-а от seltšä)
Lu miä võtin enelee raŋkaa pusii seltšää, piäp kerkittää ma võtsin endale raske koti selga, peab kergendama
K issuu opõzõlõõ seltšää istu hobuse(le) selga
Ra miä tälle seltšää annan, ku ep kuuntõ ma annan talle (mööda) selga, kui ta ei kuula (sõna)
J paa hos kauhtõn seltšää, elä alassi joos kujalõõ pane kas või pikk-kuub selga, ära alasti õue jookse
J sulkii(t) seltšää saama sulgi selga saama (sulgedega kattuma)
P nõisi johsõmaa, võtti jalgat seltšää hakkas jooksma, võttis jalad selga

tarkaa M otseteed | vn прямо, по прямой, разг. напрямик
karu nuuski jälleᴅ, i tarkaa lähsi johsõmaa karu nuuskis jäljed (üles) ja hakkas otseteed jooksma

trallata: trallõt J-Tsv., pr trallaan J, imperf trallazin: trallõzin J askeldada, ringi joosta | vn возиться, носиться, суетиться
hookaa, elä taaz lähe trallama puhka, ära mine jälle ringi jooksma

tšääntää K P M Kõ J (Kett. Pi Ke) tšεäntεä L tšääntääɢ I, pr tšäänän Kett. P M Kõ tšεänän L tšäännän K-Ahl. tšäänen Pi Ke J, imperf tšäänin K P M käänata, pöörata, keerata; (üles) kiskuda; (heinu) kaarutada; | vn поворачивать, оборачивать; выворачивать; ворошить (сено)
J koto tšättee tšäänetää rl maja kätte käänatakse (= antakse)
M nagassa tšääntääᴢ nagast keeratakse (õlu jooksma)
M tšäänä lännikko alassui keera pütt kummuli
M ležib alassui, ni päätä eb tšääntänü lamab silmili, peadki ei pööranud
L šuuba tšεänettii pahnõippäi kasukas pöörati pahupidi
M paadra on suuri tuuli, kumpa metsää puut tšäänäb juurina·a keeristorm on suur tuul, mis kisub metsapuud juurtega (maast)
M üφs on vihkoi tšääntäjä, tõizõt tappaaᴢ üks on vihkude (ümber)pööraja, teised peksavad reht
I meemmäg einää tšääntämää lähme heina kaarutama
I tšen einää lüüʙ, tšen ar̆roaʙ, tšen tšäänäʙ, tšen kok̆koo paaʙ, tšen mitä tiiʙ kes niidab heina, kes riisub, kes kaarutab, kes paneb kokku, kes mida teeb
M vatruška on ilma päällüskoorta, va serväd on vähäkkõizõõ tšäänättü kohupiimakook on ilma pealmise koorikuta, vaid servad on natuke (üles) käänatud
L tämä vohuo tšεänti tagaaᴢ ta ajas kitse tagasi
M tämä sõrmussõõ tšäänti tõisõõ tšättee ta pani (keeras) sõrmuse teise kätte
M päältä on iloza vaattaa, a alta õhsõnõmaa tšäänäʙ pealt on ilus vaadata, aga alt ajab (keerab) oksendama
L spirka tšεänäp tuizgud i tšülmäᴅ vällεäsie spiridonipäev pöörab tuisud ja külmad ära
M tšäänäp tuulõõ tõisõõ poolõõ pöörab tuule teisele poole (tuul pöördub)
■
Kõ mat̆tauttii tšüläz on starikka, kumpa tšäänäb jälleᴅ; meill õli opõn ävinnü i tämä tšäänti jälleᴅ Matautio külas on taat, kes pöörab jäljed (juhatab haldja jälgedele sattunud looma või inimese õigele teele); meil oli hobune kadunud ja ta pööras jäljed (tagasi)

turvota M Po (Kett. K-Ahl.), pr turpooʙ K M Po, imperf turpozi Kett. turpoᴢ M turbuda, turduda, paisuda | vn набухать, набухнуть, разопревать, разопреть
M paa kaukolo rässää tilkkõõsõõ, la täm turpooʙ pane küna räästa tilke alla (tilkesse), las ta turbub
M kui on kapusslännikko kuivõõnnu, sis täm piäp panna turpoomaa, val̆laa vettä, kunnis täm turpooʙ, etti enäp eb nõisõis vootamaa kui kapsaastja on kuivanud, siis tuleb ta turduma panna, valada vett (sisse), kuni ta turdub, et enam ei hakkaks läbi jooksma
M lännikollõ piäp kaugaa turvota, a per̆rää turpomissa sis lännikko piäb autoa astja peab kaua turduma, aga pärast turdumist, siis tuleb astja (puhtaks) hautada
M roopalõõ piäp kaugaa autuuta, la üv̆vii turpoovaᴅ suurimaᴅ puder peab kaua hauduma, las kruubid paisuvad hästi
M erneed alkavat turvota herned hakkavad (vees) paisuma
Po ku tehtii talkkunaa kagra-javossa, kagrad valattii vìell, siis turpoovaᴅ kui tehti kama kaerajahust, (siis enne) kasteti kaera(tera)d veega (märjaks), (et) siis paisuvad.
Vt. ka turpoossa, turpoussa

turvotuttaa M, pr turvotutan, imperf turvotutin = turvottaa
astia voovvaʙ, täm piäp turvotuttaa nii kaugaa, etti eb nõisõis vootamaa astja jookseb läbi, seda tuleb nii kaua turrutada, et ei hakkaks (enam) läbi jooksma
kartõn azõ piäb val̆laa tin̆naakaa, puin azõ piäp turvotuttaa, etti täm eb vootaiᴢ plekknõu tuleb tinutada, puunõu tuleb turrutada, et see ei jookseks läbi

uuli Kett. K-Ahl. L P M Lu Li Ra J (K-Al.), g uullõõ M Lu J uulyõ P huul, mokk | vn губа
Lu tševvääl ahavõss tuulõss uulõd lõhkõõvõᴅ kevadel kuivast tuulest huuled lõhenevad
L i parai·ka on jänessell uuli lõhtši praegugi on jänesel mokk lõhki
J roho sirkõll uulõd niku piheᴅ rohutirtsul on lõuad nagu pihid
P uulõt tröllillεä, uulõd on püllüssi huuled on pruntis
Lu uulõd riippiillä (~ rippillää) huuled töllakil
J uulii(t) brillissemä huuli torutama (= mossitama)
P tõmpaab uulõd nagrusuulõ tõmbab huuled naerule (= naeratab)
M pühi nenä, näd lazed natad niku ohjad uulia müö pühi nina, näe lased tati nagu ohjad huuli mööda (jooksma)
M alumõin uuli ~ Lu ala uuli alumine huul
M päälümein uuli ~ ülemein uuli ~ Lu J päälimein uuli ülemine huul
M paksud uulõᴅ paksud huuled
Ra hoikad uulõᴅ kitsad huuled
P sill on rakkoma uulõᴅ sul on ohatanud huuled
Li süntümäpäivässaa on lõhtši uuli sündimisest saadik on (tal) jänesemokk (lõhkine huul)
Ra jänesee uulõᴅ jänesemokk (defektina)
Kõ emääpiimä bõllu kuivannu uulijõõ päält, a täm õpõtab vanapia kk emapiim pole (veel) huulte pealt kuivanud, aga tema õpetab (juba) vanemaid
Lu siä õõt piimä uulõõkaa sa oled (alles) piimahabe (= kollanokk)
M ep tahtonnu vasata, vassazi millõõ uulii õtsõlla ei tahtnud vastata, vastas mulle mokaotsast (= napisõnaliselt, põigeldes)
Lu uulijõõ õttsiloil vassaaʙ vastab mokaotsast.
Vt. ka alauuli, lõhtši-uuli, piimuuli, tröllöuuli, üleuuli

uurõ P M Lu uurrõ Lu uurre J-Must. uurõh (Kett.) uurtõ [sic!] P, g uurtõõ K P M Lu J uurtyõ P uure (puunõude põhja paigaldamiseks ja kinnitamiseks) | vn утор, нарез
P bodžgall on põhjaz uurtyõᴅ vaadil on põhjas uurded
Lu kõikkiil asuil on uurtõõᴅ kõigil (puu)nõudel on uurded
Lu põhja õli pantu uurtõõjõõ (puunõu) põhi oli pandud uuretesse
M lännikod õllaz ümmärkõizõᴅ, uurtõõ päällä lännikud on ümmargused, (põhi on neil) uurde peal
P murtuub uurtõ ušatilta rl toobril murdub uure
J paŋki nõisi uurtõiss vooma pang hakkas uuretest jooksma
P ühz bodžgaa uurõ meni kattši, piεb vajõltaa lauta üks vaadilaud läks uurdest katki, tuleb laud vahetada
J uurtõõ saha uurdesaag

vaara K-Ahl. M J (U), g vaaraa U M J
1. pigi | vn вар, смола, смоль
M tširso pun̆noaz linassa, sis tehäz vaaraakaa pigitraat punutakse linast, siis tehakse pigiga (kokku)
J draatva, vaaraakaa võijjõtaa i tšentšiit paikõtaa pigitraat, pigiga määritakse (seda) ja paigatakse (kodutehtud) saapaid
2. virdekeedus (õlletegemisel) | vn первый вар (пива)
J siiz nõizõn latomaa oluttõ. siiz laon, lazzõn johsõmaa. no, siiz leeb virre. no, saam miä ajaa senee, esimeizee vaaraa. siz leep perä. jo tuõb laihõp siis hakkan virret (tuliste kividega kuumutatud õlut) kurnama. Siis kurnan, lasen (virde kurnamistõrrest) jooksma. Noh, siis (see) on (valmis) virre. Noh, saan ma selle (lõpuni) ajada (= välja lasta), esimese virdekeeduse. Siis tuleb pära. (Sellest) tuleb juba lahjem (virre).
Vt. ka pikivaara

voossa: vooss J-Tsv., pr vooʙ J, imperf voosi J = vootaa
vesi voob ušatiss vesi voolab toobrist (maha)
butka katto vooʙ (koera)kuudi katus lekib
paŋki nõisi uurtõiss vooma pang hakkas uuretest läbi jooksma

vootaa M Lu J voota Lu Li J, pr voovvaʙ M Lu voovaʙ ~ vuuvvaʙ Lu Li, imperf vooti Lu Li voolata, joosta, lekkida | vn течь, протекать
M astia voovvaʙ, täm piäb turvotutta nii kaugaa, etti eb nõisõis vootamaa astja jookseb läbi, seda tuleb nii kaua turrutada, et ei hakkaks (enam) läbi jooksma
J kuivõttõga jalgõᴅ, a too nõizõb nenä vootõma kuivatage jalad, muidu hakkab nina (vett) jooksma
Lu nenä vuuvvaʙ, päätauti nina jookseb (vett), on nohu
J tõrvõtka vene, siiz eb nõiz vootõma tõrvake paat, siis ei hakka lekkima
Lu karvissa voovaʙ, piεp konopoittaa saamast (paadi küljelaudade otste vahelt) lekib, peab tihtima
Li katod vootivaᴅ ~ katto voovvõʙ katused lasid vett läbi ~ katus lekib.
Vt. ka virrata, voolata, voossa

üpätä Kett. K L P M Kõ Lu (J-Must. Kr) üpätäɢ (I) hüpätä K L Lu J (Li Ku) hüpät J-Tsv. hüpätäɢ vdjI I, pr üppään K P M Lu J I üppεän P üppeb Kr hüppään Lu J hüppεän L, imperf üppäzin P Kõ Lu J hüppezin Lu J hüppezin Ku hüpata | vn прыгать, скакать
Lu sillanalt hüppäz iiri põranda alt hüppas hiir (välja)
Lu koira hüppäz mehee pääle koer kargas mehe kallale
J umalõs-päiviis hüppes tširveka minu pääle purjuspäi hüppas kirvega minu kallale
Lu tämä hüppäz unõssa üleᴢ ta hüppas unest üles
I miä hüppii, men̆nii õvvõõ ma hüppasin üles, läksin siseõue
Li sinuu arpa hüppäsi essoo, a minuu jäi jobbaa sinu liisk hüppas esimeseks, aga minu (oma) jäi viimaseks
P vesitširkka üppääb vie pääl vesiämblik hüppab vee peal
J hüppez johsõmaa rehessä pani toast jooksma
M täm̆mää tšäessä turhaa kop̆peekka eb üppää tema käest ei pudene (ei hüppa) ükski kopikas asjata
■
Lu elä siä vanõpaa aźźaa hüppä, siä tšiiree meed vanassi, ku paĺĺo tääᴅ ära sa vanema (inimese) asja(sse) sekku, sa jääd ruttu vanaks, kui palju tead.
Vt. ka üppiä