[VOT] Vadja keele sõnaraamat

seltšä Kett. Len. K L P M Kõ Lu Li Ra J I (R-Lön. vdjI) seltš Li Ra J-Tsv. selkä Ku Сэ́льджя K-reg₂ Се́льдзя Ii-reg₁ Сэльджя ~ Сэльга ~ Се́лькя Pal₁, g sellää K P Lu Ra I seĺĺää K Lu Li J I sellεä L P
1. selg | vn спина
Ra nõizõmma makamaa seltšä seltšää vass, siiz on soojõpi heidame magama selg selja vastu, siis on soojem
M piti seltšä märtšä jav̆voa tehä pidi, selg märg, jahu tegema (= käsikivil jahvatama)
K tuob sellää tšülvettäjää, tuob pää pesijää (Al. 55) rl toob selja vihtleja, toob pea pesija
P tšieräp sellää saunaa puolõõ keerab selja sauna poole
J vass tahtozin nõiss tämäkaa pajattõma, a tämä näütti seltšää, pöörti seĺĺää just tahtsin hakata temaga rääkima, aga tema näitas selga, pööras selja
L pojokkõizõl õli tširvekkõinõ sellεä takann poisikesel oli kirveke õlal (selja taga)
J opõim peehkõroittaap üli seĺĺää hobune püherdab üle selja
I lahtšiᴅ sellää pääle heidad selja peale (= selili)
Lu on seltšä siipi i šokka siiveᴅ on seljauim ja rinnauimed
2. (eseme) seljapoolne osa, noa selg, (laine)hari | vn спинная сторона (одежды), спинка (ножа), хребет (волны)
M kamalkaa seltšä jaki seljaosa
M kraapi kurassõõ sellääkaa kraabi noaseljaga
Lu aroo vartõõ pannaa aroo sel-tšä rehavarre külge pannakse reha selg
J kõrka jalga seltš kõrge jalaselg
Lu lainõõ seltšä lainehari
3. mereselg (ühesugune laiuv vee- v. maismaa-ala) | vn поверхность (моря, суши)
Lu ni on lakkia niittü niku meree seltšä on nii sile heinamaa nagu mereselg
■
J suvap seĺĺää tagann pajatta tõisiiss armastab teistest tagaselja rääkida.
Vt. ka gorbaseltšä, lad́ja-seltšä, lainõ-seltšä, maaseltšä, mereeseltšä, meri-seltšä, nõtkoseltšä, rautaseltšä, tohoseltšä