[VOT] Vadja keele sõnaraamat

üppiä K M Kõ (R L P Lu) üppiε M üppiäɢ (I) hüppiä Lu Li J Ku hüppiäɢ (I), pr üpin ~ üppiin M hüpin Lu Li J Ku, imperf üppizin M hüppizin Lu hüpata, hüpelda | vn прыгать, скакать
M kõrtaa kõm üppizimmä üli tul̆lõõ kolm korda hüppasime üle tule
M jänes teep kokkõi et̆tees tağgaaᴢ, nii üpiʙ jänes teeb haake edasi-tagasi, nii hüpleb
P õrava üppii puuss maalõõ orav hüppas puu otsast maha
Lu mõnikaz on vaka kana, ep hüpi, a mõnikaz meeb üli kõrkõa aijjaa, hüpib i peentäroi roitaʙ mõni on vagur kana, ei hüppa, aga mõni läheb üle kõrge aia, hüppab ja siblib peenraid
J lahs hüpip paikass paikkaa laps hüpleb ühelt kohalt teisele (paigast paika)
Li elo-iiri hüpip silmäᴢ silm(alaug) tõmbleb („eluhiir” hüpleb silmas)
Lu süä kõvassi hüpiʙ süda lööb (hüpleb) kõvasti
■
Lu elä hüpi silmiil ära pöörita silmi
M oh, oh, miltin millõ muhku üppii ohoh, missuguse muhu ma sain.
Vt. ka üpätä