[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

kiik nimisõna 〈k`iik , kiige , k`iike ; mitmus kiiged, k`iikede, k`iikesid 〉

rippuv iste, mille peal lapsed saavad õhus edasi-tagasi liikuda

liik nimisõna 〈l`iik , liigi , l`iiki , l`iiki ; mitmus liigid, l`iikide, l`iike 〉

1. rühm asju või nähtusi, mis kuuluvad mingite omaduste põhjal kokku; tüüp, laad
Sõnaraamatuid on mitut liiki.
2. bioloogias: teatud rühm taimi või loomi
See liik on Eestis kaitse all.
Tegin referaadi välja surnud liikidest.
● haruldane liik

paik nimisõna 〈p`aik , paiga , p`aika , p`aika ; mitmus paigad, p`aikade, p`aiku 〉

1. koht üldiselt; asukoht; piirkond
Maailm oleks parem paik, kui poleks kuritegevust.
Ta elas kogu oma elu samas paigas.
Nõmme on sobiv paik noortele peredele.
● ohtlik paik, turvaline paik
2. väljendites, mis on seotud ühe (ettenähtud) koha peal olemisega:
● paigal olema, paigal püsima, paigal hoidma Ole paigal, kuni ma su juukseid lõikan. Hoia hobust paigal!
● paigal seisma, paigal istuma Lapsed ei suutnud nii kaua rahulikult paigal istuda.
● paigale jääma Osa lambaid jooksis ära, aga suurem osa jäi paigale.

---

ühendid: paika pidama

piim nimisõna 〈p`iim , piima , p`iima 〉

1. valge vedelik, mida annavad lehmad või muud koduloomad ja mida inimesed joovad
Ostsin poest kaks pakki piima.
Ta jõi söögi kõrvale klaasi piima.
● rasvane piim, lahja piim
2. valge vedelik, mis tekib ema rindades ja millega saab lapsi toita

piir nimisõna 〈p`iir , piiri , p`iiri ; mitmus piirid, p`iiride, p`iire 〉

1. joon, mis eraldab kahte riiki või territooriumi
Ületasime Leedu piiri.
Piiril küsiti dokumenti.
See ansambel on tuntud ka väljaspool Eesti piire (= välismaal).
● riigi piirid, linna piirid, maakonna piirid, krundi piirid
saab moodustada: piirivalve
2. mõttes eksisteeriv joon, mis eraldab mingeid nähtuseid või mõisteid
Kust läheb hea ja halva maitse piir?
3. millegi viimane aste, millest rohkemat (või vähemat) ei peeta enam võimalikuks või sobivaks
Mälul on omad piirid.
Ta töötab oma võimete piiril.
● kriitiline piir, viimane piir
4. millegi raamid, ulatus, maht, ka arvudes
Vanemad püüavad lapsi võimaluste piires aidata.
Palkade tõus jääb järgmisel aastal 10% piiridesse.
● ülemine piir, alumine piir

pikk omadussõna 〈p`ikk , pika , p`ikka ; mitmus pikad, p`ikkade, p`ikki; võrdlus: pikem, kõige pikem = pikim 〉

1. selline, mille ühest otsast teise otsani on suur vahemaa vastand lühike
Katrin on pikka kasvu.
Panin jalga pikad püksid.
Koduni on veel pikk tee.
Poes oli pikk järjekord.
● pikad juuksed, pikad ripsmed, pikad küüned
● pikk nimekiri, pikk loetelu (= mahult suur)
2. teatud pikkusega
Järv on 100 kilomeetrit pikk ja 30 kilomeetrit lai.
3. selline, mis kestab kaua aega vastand lühike
Kati on juba pikka aega töötu olnud.
● pikk paus, pikk reis, pikk tööpäev, pikk päev, pikk õhtu

---

vaata ka pikalt

pilk nimisõna 〈p`ilk , pilgu , p`ilku ; mitmus pilgud, p`ilkude, p`ilke 〉

1. see, kui su silmad on kellelegi või millelegi suunatud
Ta tõstis pilgu ajalehelt.
Mu pilk langes kellale.
Mehe pilk peatus ilusal tüdrukul.
● pilku heitma Ta ei heitnud minu poole pilkugi.
● pilku püüdma Aias püüdis pilku uhke purskkaev.
2. viis, kuidas sa kedagi või midagi vaatad
Õpetaja vaatas poissi mureliku pilguga.
● kriitiline pilk, terav pilk, kuri pilk, küsiv pilk, lahke pilk, sõbralik pilk

pink nimisõna 〈p`ink , pingi , p`inki ; mitmus pingid, p`inkide, p`inke 〉

kõva jalgadega iste, mille peale mahub istuma mitu inimest
Istusin pingile.
Pargis ei olnud ühtegi vaba pinki.

riik nimisõna 〈r`iik , riigi , r`iiki , r`iiki ; mitmus riigid, r`iikide, r`iike 〉

territoorium, millel on ametlik piir ja oma valitsus
Eesti on väike riik.
Mis riigi kodanik ta on?
● demokraatlik riik, iseseisev riik; rikas riik, vaene riik
● riiki esindama, riiki juhtima, riiki kaitsma
saab moodustada: vabariik, välisriik; riigiasutus, riigiametnik

viik nimisõna 〈v`iik , viigi , v`iiki , v`iiki 〉

mängu või võistluse seis, kus mõlemal poolel on võrdselt punkte
Mäng lõppes viigiga.
Pärast poolt tundi oli seis viigis.
● viiki jääma Kolmas partii jäi viiki.