[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pink ‹pingi 21› ‹s›

1. hrl. kõva jalgadega iste, mis enamasti mahutab mitut istujat. Pingi jalad, iste, seljatugi. Valgeks värvitud puust pink. Lai, kahest lauast kokkulöödud pink. Lihtne, ilma seljatoeta pink. Tahapoole painutatud seljatoega pink. Puiestee pingid. Pikad pingid kahel pool lauda, seina ääres. Pingi peal on kõva istuda. Istus pingil(e), pingi otsal(e). Tegi endale ööseks aseme kahele pikale pingile. Kohver on vagunis pingi all. Ainult esimesed pingid olid kuulajaid täis. Tagumistelgi pinkidel ei olnud vabu kohti. Kaebealuste pink. Varumängijate, vahetusmängijate pink (võistlustel). || kooli- v. kirikupink. Klassiruumis oli kolm rida pinke. Vanamoelised ülestõstetava klapiga pingid. Õpilane istub pingis. Õpetaja käskis tal pinki istuda. Tagumisest pingist tõusis, tuli välja pikk poiss. Istusime temaga seitse aastat ühes pingis. Kellegagi koos pinki nühkima, kulutama 'koos koolis käima'. Matuselised võtsid istet esimestes pinkides.
▷ Liitsõnad: kivi|pink, puu|pink, tsementpink; ahju|pink, aia|pink, kalmistu|pink, kiriku|pink, kohtu|pink, kooli|pink, pargi|pink, pikk|pink, sauna|pink, seinapink; aeru|pink, iste|pink, jala|pink, kiige|pink, lüpsi|pink, sõudepink; pära|pink, tagapink; häbi|pink, karistus|pink, süü|pink, trahvipink; muldpink.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› pinki (1. täh.) meenutav töö- vm. vahend; tööpink. Rukkirabamise pink.
▷ Liitsõnad: automaat|pink, frees|pink, graveer|pink, höövel|pink, karussell|pink, keermestus|pink, kruu|pink, lihv|pink, metallilõike|pink, puur|pink, puusepa|pink, revolver|pink, teritus|pink, tisleri|pink, trei|pink, töö|pink, valtspink; peksu|pink, pesu|pink, piina|pink, rabamis|pink, tuuli|pink, võimlemispink.
3. mingi eseme v. seadeldise lauakujuline osa, mille külge miski kinnitub. Keskelt kitsama, väliskujult viiulit meenutava pingiga vokk.
▷ Liitsõnad: naagel|pink, vokipink.