|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Leitud 1 artikkel
p`ilk <22e: pilgu, p`ilku>. Heidab pilgu kellale. Pilgu+heide <-h`eite> = pilgu+heit. Lõi pilgu maha, langetas pilgu. Laskis pilgul toas ringi käia. Pilku köitvad, püüdvad = pilgu+püüdjad sääred. Vaatab asjale teise pilguga suhtub asjasse teisiti. Mõõtis naist pika pilguga. Esimesel pilgul = esma+pilgul tundus, et .. Armastus esimesest (silma+)pilgust. Vaatab neidu armunud pilgul v pilguga. Jäin pilguks (ajaks) mõttesse (hetkeks, natukeseks). Kõõr(d)+pilk, kõrval+pilk; ülek: kala+pilk, kotka+pilk, kulli+pilk. Pilk+kile <-kile> zool (silmal), pilk+kõhr anat (kõris)
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|