[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

liik ‹liigu 21› ‹s›
‹hrl. pl.› alkoholiga kostitamine mingi soorituse, saavutuse v. sündmuse puhul. Jaan oli auto ostnud ning pakkus meile liiku. Tegi väikesed, korralikud, kõvad liigud. Võtsime, jõime restoranis preemia liiku. Tuli maja liikudeks konjakit osta. *Ülikond oleks hädasti vajanud liikudega niisutamist [ostu puhul] .. R. Kaugver.

liik1 ‹liigi 21› ‹s›

1. olulis(t)e tunnus(t)e poolest kokkukuuluvate esemete, olendite, nähtuste, mõistete vm. rühm. Laual on kolm liiki küpsiseid. Seletussõnaraamat on liik sõnaraamatuid. Entsüklopeediaid on mitut liiki. Erilist liiki salakiri. Haav kuulus kergete liiki. Taldrikud on kapis liikide järgi virnas. Kangaste, rõivaste liigid. Kuritegude, karistuse liigid. Mulla, sademete liigid. Popmuusika liigid. Kirjanduse, rahvaluule liigid. Teos on huvitavamaid omas liigis. Ta pole nende liigist, kes ettevõetust loobuksid. Ta on seda liiki mees, et ei võta viinatilkagi suhu.
▷ Liitsõnad: ala|liik, eri|liik, kirjandus|liik, mulla|liik, põhi|liik, sõna|liik, väeliik.
2. biol pärilikult ühetaoliste organismide looduslik, geneetiliselt eristunud rühm, elusa looduse süstemaatika üksusi (species). 150 liigiga taimeperekond.
▷ Liitsõnad: alamliik; kala|liik, linnu|liik, looma|liik, puu|liik, seene|liik, taimeliik.

liik2 ‹liigi 21› ‹s›
mer purje serva tugevdav köis v. tross