[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

aava|kõrnits <aava|kõrnitse, aava|kõrnitset> haavariisikas ▪ aavakõrnitse om ää söögiseene haavariisikad on head söögiseened. Vrd aava|siin´, aavik2

jää|kolts <jää|koltsu, jää|.koltsu> jääkord, sulava jää jäänused; kelts ▪ jääkolts om siante sõkut maa pääle jäänu kõrd ku lumi ära om sulanu Pst jääkelts on selline sõtkutud maa peale jäänud kord, kui lumi on ära sulanud; tee om kõle, lume tee pääl ei ole, pal´last jääkolts Hel tee on paljas, lund tee peal ei ole, ainult jääkord; jääkoltsu ollive obesel jalgu all sulava jää tükid olid hobusel jalgade all. Vrd kelss, kol´lak, kõlss, kõlts2, kõltsak

kaats <kaadsa, .kaatsa> villarull ▪ kaadsa ollive korvi sehen villarullid olid korvi sees

kahets ~ kahetse <kahetse, kahetset> Krk kaetamine, kaetus ▪ vana Maril om küll kahetse sil´m vana Maril on küll ära kaetamise silm. Vt kahetus

kait´s <kate, katte> kaks ▪ katelt paarilt tõmbave kahe paarina räägivad (neljakesi räägivad kedagi taga); latse tullive katelt puult lapsed tulid kahelt poolt; luum om joba katen lehen taim on juba kahes lehes; õpetejel om kate eluge maja kirikuõpetajal on kahekorruseline maja

kait´s|kümment ~ kait´s|kümmend <kate|.kümne, katte|kümment> kakskümmend ▪ pannime täämbe katekümne rõugu jagu einu sissi panime täna kahekümne rõugu jagu heinu sisse (küüni)

kait´s|.tõisku <kate|.tõisku, katte|.tõiskut> kaksteist ▪ miu katsiku tütre sündüsive katetõisku aaste iist minu kaksikud tütred sündisid kaheteist aasta eest

kalits <kalitse, kalitset> Trv etn lahttasku, vööle seotav tasku ▪ kalitsel olli kabel kül´len ja kanti kördi all lahttaskul oli pael küljes ja kanti seeliku all

kammits <kammitse, kammitset>
1. kammits ▪ obese ollive kammitsen siandse kotuse pääl, kos suur ein olli hobused olid sellise koha peal kammitsas, kus suur hein oli
2. takistus ▪ järve pääl om kergemp sõita, olet nagu kammitsest valla järve peal on kergem sõita, oled nagu takistusest lahti. Vrd takistus

kants1 <kandsu, .kantsu ~ kantsu, .kantsu> kand. Vt kands1

kan´ts2 <kantsi, .kantsi> , kan´ds <kandsi, .kandsi>
1. (heina)virn, kuhi, vall ▪ agane kan´ts olli tasane ku kirvege raiut aganakuhi oli sirge kui kirvega raiutud. Vrd kuhelik, kuhi
2. küngas, kõrgendik ▪ siin kan´tse müüdä kõnnive, mägesit müüdä siin künkaid mööda kõnnivad, mägesid mööda. Vrd köndäs, köngäs, rõun
3. kindlus; (kaitse)müür ▪ kirigu kantsi akkav ka lagunem kiriku müürid hakkavad ka lagunema. Vrd .kindlus2, müür´1

karnits <karnitse, karnitset> van 2–3-toobine nõu vilja mõõtmiseks ▪ vakage anti inimestel vil´la, karnitsege võeti matti vakaga anti inimestele vilja, karnitsaga võeti matti

kekät´s <kekätsi, kekätsit> Krk kergats, hoopleja ▪ tõise poisi om emä muudu, tõsitsepe, üit´s om siante kekät´s teised poisid on ema moodi, tõsised, üks on selline kergats. Vrd kehken|püks, kek´s2, kekstu, kergät´s

kergät´s <kergätsi, kergätsit> kergats, edev inimene ▪ temä naarap egä asja peräst jüsku kergäts ta naerab iga asja pärast nagu kergats; seantse kergätsi mehege om rasse asju aade sellise kergatsi mehega on raske asju ajada. Vrd eerus´k, kebes´k, kekät´s, rõbas´k

kiigat´s <kiigatsi, kiigatsit> Hls igerik, kõhn vilets olend ▪ sa olet nii kiigatsis jäänu sa oled nii igerikuks jäänud. Vrd kiiger´t, kõksik

kiits <kiitsu, .kiitsu> Krk kiiks, kriuks ▪ saapa röögive, kiitsu sissi pant nlj saapad röögivad, kriuks on sisse pandud

kil´ts <kiltsi, .kiltsi> Hls hülss, kuuli-, padrunikest ▪ kil´tse pannas viis tük´kü roonu püssile sisse hülsse pannakse viis tükki kroonu püssile sisse

kingits vt kingitse

kingitse <kingitse, kingitset> , kingits <kingitse, kingitset> , kingitus <kingituse, kingitust> kingitus ▪ viimätsel ku ütel anti jõulukingitse viimasele kui ühele [lapsele] anti jõulukingitus

kinnits <kinnitse, kinnitset> , kinnitus <kinnituse, kinnitust>
1. kinnitamine; kinnitus-, kooshoidmisvahend, kinnisti; pide ▪ kamre ussel panti tabakse ette, muud kinnitust es ole kambri uksele pandi tabakesed ette, muud kinnitust ei olnud; ätikut ja suula tulep seltsi laske, sii om neile kinnitus kige rohkemp äädikat ja soola tuleb sisse panna, see on neile [värvidele] kõige parem kinnisti (lõngade värvimisest). Vrd pide
2. kindlustus, kindlustamine ▪ varanduse kinnitus tule tetä varakindlustus tuleb teha
3. väitus, tuhud ▪ ku kinnits akkas käümä, sõs iki loodus, et tule kui ikka väitused hakkavad käima, siis [on] ikka lootust, et tuleb [poeg] (poegimisest). Vrd tuhu

kints <kintsu ~ kindsu, .kintsu>
1. kints, reis ▪ temä vedäs´ tõist kintsu perän, käis kepige tema vedas teist kintsu järel, käis kepiga. Vrd reis2
2. ais ▪ adral om kait´s kintsu raudpuu kül´len adral on kaks aisa raudpuu küljes. Vrd ais1, juhi

kirbits ~ kirbitse <kirbitse, kirbitset> kõrvits ▪ kirbitse ka pel´gäv kül´mä kõrvitsad ka kardavad külma. Vrd kõrnits

kirjut´s <kirjutsi, kirjutsit> Hls Krk kirjatöö, kirjutatu, kirjutis ▪ poiss luge oma kirjut´sit poiss loeb oma kirjatööd. Vrd kirjutus

kit´s <kitsi, .kitsi>
1. kits ▪ kitsi om kapusta aian kitsed on kapsaaias; ilves murd kitse, jänessit ilves murrab kitsi, jäneseid; ta om magjas viina pääl, ku kits kuse pääl (knk) ta on maias viina peale nagu kits kuse peale
2. pulgamäng ▪ tule me manu kitsi lüümä tule meie juurde pulgamängu mängima
3. piltl naise, eriti neiu häbe ▪ kitsi lääve orassel häbemele kasvavad karvad. Vrd kas´s
4. nlj vokk ▪ kitsige kedräts vokiga kedratakse. Vt ok´k

kits|paats|puu <kits|paats|puu, kits|paats|puud> Hls paakspuu (Frangula alnus) . Vt kitsi|paadsip, kitsi|puu, kitsi|ubats, paadsip

kohen´ts <kohentsi, kohentsit> Hls, kohentse <kohentse, kohentset> Krk
1. korda seadmine, kohendamine, parandus ▪ kohentset ei tunnegi änäp, kunkottelt ma kohenti kinni parandust ei tunnegi ära, kuskohalt ma parandasin ära. Vrd parandus, paranus
2. piltl kohmerdis, saamatu inimene ▪ küll olli ta üit´s vana kohen´ts küll oli ta üks vana kohmerdis. Vrd kohendus

kohmits1 <kohmitse, kohmitset> lobudik, halvas seisukorras hoone; kuur ▪ tuul lükäs´ temä kohmitse ümmer tuul lükkas tema lobudiku ümber. Vt koomits

kohmits2 <kohmitse, kohmitset> Hls kohmitseja; aeglane või saamatu inimene ▪ ei saa päist egä jalust edesi, kis niuke kohmits inimene ei saa peast ega jalust edasi, kes selline aeglane inimene on; ta om igäven laisk kohmits ta on väga laisk ja saamatu. Vt kohmus

koigat´s <koigatsi, koigatsit> Krk loikam, kõrend, kõhn olend ▪ sii om üit´s koigat´s, kõhn eläjes see on üks kõrend, kõhn loom. Vrd koebak, koiger´t, kõren´t1

kokut´s <kokutse, kokutset> Krk pudenemine ▪ üit´s lait´s käe kõrvan, tõine sülen ja kolmas kokutse pääl (knk) üks laps on käekõrval, teine süles ja kolmas pudenemas (sündimas)

kolbits ~ kolbitse <kolbitse, kolbitset> kolgits, lõuguti ▪ vanasti ropsiti kolbitsege linu Hls vanasti ropsiti lõugutiga linu; kolbitsege kolgiti õige vanast, sis masint es oole lõugutiga kolgiti päris vanal ajal, siis masinat veel ei olnud. Vrd koldsik, kolgis|puu, kol´ts1, .kol´tsma

kol´ts1 <koltsi, .koltsi> Hel linalõuguti ▪ koltsige koltsiti linu lõugutiga lõugutati linu. Vrd kolbits, koldsik, kolgis|puu, .kol´tsma

kol´ts2 <kol´tsu, .kol´tsu> kolks Krk ▪ üüsse üit´s pessäp, kol´ts, kol´ts, ta olli usse takka öösel üks peksab kolks, kolks, ta oli ukse taga. Vrd kõlak, kõlts3

konts1 <kondsa ~ konsa, .kontsa> konts; kand ▪ tal olli kör´t kondsani (knk) tal oli seelik kannani (st maani). Vrd apsat´, konds; sopi|konts etn ahendamata sokikand ▪ sopikonts om kige vanemp konts, sis viilukontsa viil es tunta, sopikontsa es kahandede sopikonts on kõige vanem [soki]kand, viilukanda siis veel ei tuntud, sopikontsa ei ahendatud (soki kudumisel)

konts2 <kondsu, .kontsu ~ kontsu, .kontsu> jäänus, lõpuots, leivakonts. Vrd kandsik2, kanik, kunts1

koomits ~ koomitse <koomitse, koomitset>
1. varjualune, katusealune ▪ koomitses panti mõni eläje varjualusesse pandi mõni loom. Vrd koomik, kuurik
2. lobudik, hurtsik ▪ temä tah´ts, et selle koomitse uss oles valla ta tahtis, et selle hurtsiku uks oleks lahti. Vrd kohmits, kublik, kupits2, urdsik, .urtam
3. piltl vana loom, roju, kronu ▪ lehm olli üit´s vana koomitse, es saa põhust jagu egä lehm oli üks vana roju, ei saanud põhust jagu ega midagi. Vrd roju, rondik, rondsik, ronu, rumbas

kopits ~ kopitse <kopitse, kopitset> Krk kopitus ▪ keldren olli kopitse keldris oli kopitus; rõõval om kopitse leki pääl riidel on kopituse plekid peal; võil olli siante kopitse maik man võil oli selline kopituse maik juures. Vrd kope1, läkäts, läpäts

korgits <korgitse, korgitset> korgitser ▪ korgitsege saap pudeli valla tetä korgitseriga saab pudeli lahti teha

kormits <kormitse, kormitset> Pst lobudik, lagunenud hoone ▪ mõtsa veeren om üit´s vana lagunu uune kormits metsa ääres on üks vana lagunenud lobudik. Vrd kohmits1, koomik, koomits, kor´v2, logus´k

korts1 <kortsu ~ kordsu, .kortsu> korts, volt ▪ rõõvan olli kortsu sehen riidel olid kortsud sees. Vrd kiber, kimm1, körts, rupak, vol´t

korts2 <kortsu ~ kordsu, .kortsu> Hel lõõtspill, harmoonika ▪ tõmma kortsu kah! tõmba lõõtspilli ka!. Vrd lõõts, võnna, ärmoonik

kor´ts3 <kortsi, .kortsi> korin ▪ ku lehm täüs om, sis õõruts, akkas koriseme, kortsi laskme kui lehm täis on, siis hõõrutakse, hakkab korisema, korinat tegema; ku pouslak joba sügäven om sis obene köhi ku korts ja korts kui hingeldustõbi juba sügaval [kopsus] on, siis hobune köhib korinal. Vrd korin, kõrin1

kots|puul´ <kots|pooli, kots|.puuli> süstik ▪ pane pooli kotspuuli pane poolid süstikusse; kotspooli olliv korvi sihen süstikud olid korvi sees. Vt puul´3, süstik, ui|koda

kuivat´s <kuivatsi, kuivatsit> , kuivatse <kuivatse, kuivatset>
1. kuivati ▪ kuivatse om enäpest kividest kuivatid on enamasti kividest. Vrd kuivatus
2. kuiv puu ▪ kuivatsi om arduksen kuivad puud on varjualuses. Vrd kuivas, kuivik
3. kuivatus-, kuivatamise- ▪ anna miul kuivatse papert anna mulle kuivatuspaberit

kujuts <kujutse, kujutset> Hls kujutis; kujutus. Vt kojo, kuju2

kunts1 <kundsu, .kuntsu> jäänus, lõpuots (tüügas, roots, leivakannikas jms); konts ▪ sule kundsu jääs järgi ku sulgi kakut suletüükad jäävad järele, kui sulgi kitkud; mis neist vana kuntsest jakats viil, katikuse vikadi kuntsu mis neist vanadest [vikati]kontsudest veel parandada, [need on] katkised vikatikontsud. Vt konds, konts2 || risti kunts hauaristi konts maas ▪ risti kunts pal´t jäänu viil risti konts ainult jäänud veel

kun´ts2 <kuntsi ~ kundsi, .kuntsi>
1. ebausk, maagia, nõidus ▪ ta üit´s kundsi miis om, kange kundsi pidäje ta on üks nõidusemees, kange nõiduja. Vrd .askus, .nõidus, võrgutse
2. eriline oskus; töövõte, nipp ▪ sääl midägi arstmise kuntsi ei oole, pal´t sa tahat tõist avite seal ei ole mingit arstimise oskust, lihtsalt sa tahad teist aidata; sii vitsutemin olli kun´ts see [kannu] vitsutamine oli eriline oskus; ei tää mis kuntsige ta sedä tege ei tea, mis nipiga ta seda teeb (lopsakate taimede kasvatamisest). Vrd nõks

kun´ts3 <kuntsi, .kuntsi> kunst, loovtegevus ▪ temä olli kuntsi armasteje, kodun olli pal´lu pilte ta oli kunstiarmastaja, kodus oli palju pilte

kunt´s|sõna vt sõna1

kupat´s <kupatsi, kupatsit> Pst Hls Krk kupatamine; kupatusvesi ▪ kupatsist saap vällä võtta värske ja kiimä panna, saap õhtus süvvä kupatusveest saab välja võtta värske [liha] ja keema panna, saab õhtuks süüa; kupatse liim om mõrru kupatamisleem on mõru. Vt kupatus

kupits1 <kupitse, kupitset> , kupitse <kupitse, kupitset>
1. piirimärk, mulla- või kivihunnik posti või piirikiviga ▪ üleaidse saive täpi pääld kupitse man kokku naabrid said täpipealt kupitsa juures kokku; kivedest tetti ümärik kõrge kupits kividest tehti ümarik kõrge piiritähis
2. väike hunnik, kuhi ▪ üit´s tilluk kupits sai üles tett üks väike kuhi sai valmis tehtud. Vrd kupik2

kupits2 <kupitse, kupitset> Hls Krk onn, hurtsik ▪ latse teive mõtsa tillikse mängu kupitse lapsed tegid metsa väikse mänguonni. Vrd koomits, kublik, un´n2, urdas, urdsik

kurvits <kurvitse, kurvitset> Hls Krk metskurvits (Scolopax rusticola) ▪ kurvits süüdi puhtes ärä kigen pasage metskurvits söödi viimseni ära terve täiega. Vrd nip´p2

kut´s <kutsi, .kutsi> Trv, kut´sk <kutsi, .kutski> Hel lstk koer, kutsikas ▪ poiss läit´s üten kutsige karja poiss läks koos koeraga karja. Vrd kut´sa, kutsik, kut´su

kuuluts ~ kuulutse <kuulutse, kuulutset> kuulutus ▪ kuulutse pääl andas täädä kuulutuses antakse teada. Vt kuulutus

kuuts <kootsu, .kuutsu> Krk (vana) vilets olend või asi ▪ võta säält üit´s uus luud, egä nende kuutsege pühki ei saa võta sealt üks uus luud, ega nende viletsatega enam pühkida ei saa. Vrd kööt´s, köötsäke

kuuts|kul´l <kuuts|kulli, kuuts|.kulli> kullimäng, laulumäng ▪ jõulu aig tetti kuutskulli jõuluajal mängiti kullimängu; kuutskulli män´gje püünäp laulu aal taga sel´lä köidet kätege, tõinekõrd ka kinni seot silmege tõisi mängun olijit kullimängu mängija püüab laulu ajal selja taha seotud kätega, teinekord ka kinniseotud silmadega teisi mängijaid

kõhnat´s <kõhnatsi, kõhnatsit> Krk kõhn olend ▪ sii luum om õige kõhnat´s see loom on päris kõhn. Vrd kiidser´t, koigat´s, koovik, kõõbits, kõõger´ts

kõiguts <kõigutse, kõigutset> Hls laiskvorst ▪ sii poiss om egävene kõiguts see poiss on igavene laiskvorst. Vrd lon´tu, looder, sooru, vedel|vorst

kõkat´s <kõkatsi, kõkatsit> Hls Krk kökats; väike vilets ese või olend ▪ kutsu iki üit´s tugevep miis, sii kõkat´s ei jõvva ju midägi tõsta kutsu ikka üks tugevam mees, see vilets ei jõua ju midagi tõsta; ää selle tooli pääle küll istu, sii kõkat´s võip kokku kah vajude ära selle tooli peale küll istu, see kökats võib kokku ka vajuda. Vrd känts, kööt´s, tiuk

kõlts1 <kõldsa ~ kõltsa, .kõltsa> Krk Hel õhuke kord, kelme, kirme ▪ sarve aave kõltsa sarved ajavad õhukest kirmet; kõlts lääp ärä, amba lan´ts, amba akkav rageneme hambaemail läheb ära, hamba läige, hambad hakkavad pragunema. Vrd kel´m1, kelme, kilme, kõlu

kõlts2 <kõldsa ~ .kõltsa, .kõltsa ~ kõldsu ~ kõltsu, .kõltsu> kelts; külmunud pinnasetükk ▪ kudas sa läbi saat, tii pääl kõltsu iki viil vähä om kuidas sa läbi saad, tee peal keltsa ikka veel väheke on. Vrd jää|kolts, kelss, kol´lak, kõlss, kõltsak

kõlts3 <kõltsu ~ kõldsu, .kõltsu> Trv
1. kõlks, kõlksatus ▪ esä pan´ds vikatige kõldsu vasta kivi isa lõi vikatiga kõlksu vastu kivi. Vrd kõk´s1, kõksak, kõlak
2. piltl hoop, löök ▪ an´ds ää kõltsu laasile külgi andis hea hoobi klaasi pihta. Vrd kolak1, .kõhkam1, kõm´m1

kõlts4 <kõltsu, .kõltsu> Hel piltl vilets asi või olend, kronu ▪ pane vana kõlts aiste vahele ja sõidame pane vana kronu aiste vahele ja sõidame. Vrd koni2, kuide, lut´a, roni, ronu

kõnts1 <kõntsa, .kõntsa ~ kõndsa, .kõntsa ~ kõndsu, .kõntsu Hel> mustus, sodi, kõnts ▪ vana tare olli kõntsa täüs vana maja oli mustust täis; ku siga puhastets, sis sellel kõõma kõnts küllen kui siga puhastatakse, siis [on] sellel kõõmasodi küljes. Vrd kõndsak, limu, sämps

kõnts2 <kõndsu, .kõntsu> Hel varandus, rikkus ▪ miul ei ole siin kedägi kõntsu minul ei ole siin mingit varandust. Vrd jõud, .jõukus, naud, varandus

kõrnits1 <kõrnitse, kõrnitset> Krk
1. riisikas (Lactarius) ▪ aava kõrnitse om mõrru, piat kupateme haavariisikad on mõrud, peab kupatama; sarapu kõrnits om ka väega mõrru tuliriisikas on ka väga mõru. Vrd kõrvik2, piimä|siin´
2. nlj naise suguelund. Vrd pasim, pas´s3, tuss3

kõrnits2 <kõrnitse, kõrnitset> kõrvits ▪ kõrnitsest saas ää salati kõrvitsast saaks hea salati. Vrd kirbits

kõr´ts <kõrtsi, .kõrtsi ~ kõrdsi, .kõrtsi> kõrts, teeliste peatuspaik ▪ peremehe tel´sive kõrdsi man tiin´dre peremehed tellisid kõrtsi juures teenijad (st tegid kõrtsi juures töölistega kaupa). Vrd kutsik2, pikk|katus

kõrvet´s <kõrvetse, kõrvetset> Hls Krk
1. kõrvetus, kuumus, põud ▪ selle kõrvetseg ei massa kapustit valade selle kuumaga ei maksa kapsaid kasta. Vt kõrvetus
2. kõrvetis ▪ riiti võets sis ku kõrvetse om, üit´s supilusiku täis kuivalt kõrrage kriiti võetakse siis, kui kõrvetised on, üks supilusikatäis kuivalt korraga; kõrvet´s rinnun, tulep vast mõnest söögist kõrvetis [on] rinnus, tuleb vast mõnest söögist. Vrd kõrveteje, paluteje, põletis

kõut´s1 <kõutsi, .kõutsi> , kõud´s <kõudsi, .kõutsi>
1. isane kass, kõuts ▪ kõutsist ei saa iire püünjet isakassist ei saa hiirepüüdjat; kõutsi om ku noore poisi, kodun ei seisä kõutsid on kui noored poisid, kodus ei püsi. Vrd run´ts1
2. hlv vanainimene ▪ vana inimist ütelts vana kõud´s vana inimese kohta üteldakse vana kõuts. Vrd kõus´t

kõut´s2 <kõutsi, .kõutsi> künahaukamine (hobuste haigus) ▪ sel olevet kõut´s sehen, sis tõmbas rõmps ja rõmps puud sel olevat künahaukamise haigus, siis tõmbab krõmps ja krõmps puud (st närib puud). Vrd konn1

kõõbits <kõõbitse, kõõbitset> Hls Krk kõhn, vilets olend ▪ küll om sii üit´s kõõbits, kuivak ja kõhnak küll on see üks vilets olend, kuivetunud ja kõhn. Vrd kõõbak, kõõbus, kõõdsel, kõõgerts, kõõnus

käker´t <käkerdi, käkertit> , käker´ts <käkertsi, käkertsit>
1. kortsus või käkras asi, käkerdis ▪ sii vihk om ärä rötsüdet ku käker´t kunagi Krk see vihik on ära kortsutatud nagu päris käkerdis. Vrd käkk2, mäker´ts
2. piltl saamatu inimene, kes asju rikub, vusserdis ▪ sii õmbleje om egävene käker´t see õmbleja on igavene vusserdis. Vrd käker|pus´s, käk´k1

käker´ts vt käker´t

känts <käntsu, .käntsu> , kän´ts <kändsi, .käntsi>
1. käntsakas, suur tükk ▪ anna miul sii känts liha anna mulle see lihakäntsakas. Vrd .kantskam, .kändäm, kändsäk, .käuram
2. (vana) vormitu, kasutu ese või olend, kökats ▪ sii om peris kuurme kän´ts see on päris koormakökats. Vrd kõkat´s, kändsik, kööt´s

kärbit´s <kärbitse, kärbitset> Hel
1. toestik heina või vilja kuivatamiseks, kärbis. Vt kärbik, kärbis
2. okaspäitsed, okkaline võru varsal imemise takistamiseks ▪ kärbit´s panti varsal nina pääle okaspäitsed pandi varsale nõna peale. Vt kärbus

kärts <kärdsu, .kärtsu>
1. pauk, raksatus ▪ olli ää kõva kärts küll oli hea kõva pauk küll. Vrd kärgätüs, käräk1, kärätus, raksatus
2. hoop, löök ▪ ku ta vait es jää, anni talle kärdsu perse kui ta vait ei jäänud, andsin talle hoobi tagumikku. Vrd kõm´m1, kõlts3, larts, parts3, vänts2

köker´ts <kökertsi, kökertsit> Krk haiglane, põdur olend ▪ aige ku vana köker´ts kunagi haige kui vana kõbi kunagi. Vrd koiber´ts, koiger´ts, .köiäm, körläs, körrat´s

körrat´s <körratsi, körratsit> Pst vana, hädine inimene, kõbi ▪ olet üit´s igavene körrat´s oled üks igavene hädine inimene. Vrd köbi, köm´ps, körläs, kör´r1, kös´s

körts <körtsu ~ kördsu, .körtsu Krk Hel ~ körtsä, .körtsä Trv> , körss <körsä, .körssä> Hls korts ▪ ammel om körtsu sihen, peris ärä körtsunu särgil on kortsud sees, päris ära kortsunud. Vt korts1, Vrd kiber, kimm1, rupak

köögät´s <köögätsi, köögätsit> Pst Krk kökäts, vilets asi või olend ▪ nii tooli, lavva ja sängu om puha ütelise köögätsi need toolid, lauad ja voodid on kõik ühesugused kökatsid. Vrd kööger´t, köögärd

kööt´s <köötsi, .köötsi> vilets olend ▪ sihandse köötsige ei taha kennigi paari minna sellise viletsaga ei taha keegi paari minna (st abielluda). Vrd koiger´ts, koim, komps, kuuts, köötsäke

kübrits <kübritse, kübritset> Krk kellukas, kurekell (Aguilegia) . Vrd käo|kübär

küivits vt küüvits

küüvits <küüvitse, küüvitset ~ küüvitsa, küüvitsat> , küivits <küivitsa, küivitsat> küüvits, soodes ja rabades kasvav mürgine põõsastaim (Andromeda polifolia) ▪ küüvits om puie kuninges, tõise puu piäve temät varjame küüvits on puude kuningas, teised puud peavad teda varjama; ma närisi kõtuvaluge küüvitsa juuri ma närisin kõhuvaluga küüvitsa juuri

mõts|kit´s <mõts|kitsi, mõts|.kitsi>
1. metskits (Capreolus capreolus) ▪ mõtskitsi tullive talve siiä ubinit süümä metskitsed tulid siia talvel õunu sööma. Vrd irv
2. tikutaja (Gallinago gallinago) ▪ mõtskitsi om linnu ken irnuve tikutajad on linnud, kes hirnuvad. Vrd kivi|küt´t, mekiteje, .taeva|kit´s, .taeva|sikk, tikuteje

peni|küüts <peni|köödsä ~ peni|köötsä, peni|.küütsä> Trv Pst penikööts, teat. jõukatsumise mäng ▪ poisi vedäsive karja man peniküütsä, perse vastastigu ja nüür´ kaalan ja sedäsi veave, esi köödsän poisid mängisid karja juures peniköötsa, tagumikud vastastikku ja nöör kaelas ja sedasi veavad, ise küürus

risti kunts vt kunts1