[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kupatus <kupatuse, kupatust>
1. asjade kogum, kupatus; segased asjaolud ▪ sis ta sat´te kige kupatusege miu kaala siis ta sadas kogu kupatusega mulle kaela (st minu juurde)
2. kupatamine. Vrd kupat´s