[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kelme <kelme, kelmet> Trv, kel´me <.kel´me, kel´met> Hel
1. (silma)kae ▪ nännil olli kelme silmi pääl ja ta es näe enämb vanaemal oli kae silmade peal ja ta ei näinud enam. Vt ale2, al´l6, kale2
2. kelme, õhuke kiht. Vrd kel´m1, kilme