[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

koim <koimu, .koimu> Krk
1. hädine, jõuetu olend ▪ nüid vanan ole mia sihande koim nüüd vanana olen ma selline hädine. Vrd .koigur, kon´u
2. peenike, vilets olend v taim ▪ vili olli koim kasunu vili oli vilets kasvanud. Vrd kiba|kõk´s, kööt´s, tiuk