[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kon´u <kon´u, kon´ut> vana vilets olend, kõhn loom või inimene, luuvari ▪ laudan olli pal´lald lehmä kon´u laudas oli ainult vana vilets lehm; obene ol´li kõhn ku luu kon´u hobune oli kõhn kui luuvari. Vrd koiger´ts, koigu|pil´l, koodsu, kööt´s, luu|vari