[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

koigu|pil´l <koigu|pilli, koigu|.pilli> Krk vilets olend, vireleja, surmavari ▪ temä ei sure ärä, koikles pääle, om üit´s koigupil´l, kes aige om ja vintsles siin ilma pääl tema ei sure ära, on üks surmavari, kes haige on ja vireleb siin ilma peal. Vrd .koigur, koim, kon´u, surma|vari