[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

limu <limu, limu>
1. lima ▪ ku limu ärä es kuiva, sõs elli kala kavva kui lima ära ei kuivanud, siis elas kala kaua. Vt liim´1, lima
2. kõnts, saast ▪ ku lumi är lännu, oss vihma vaja ollu, kes selle limu päält ärä aass kui lumi [oli] ära läinud, oleks vihma vaja olnud, mis selle kõntsa pealt ära ajaks (st uhuks). Vt kõndsak, kõnts1, sämps
3. vetikatekord ▪ seante limu om kivi pääl selline vetikatekord on kivi peal