[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

emm1 emm g emme Lüg/g `e-/ Sa Muh Emm Mar Kse Vän Kos VJg Kod Lai KJn Krk
1. hrl lstk ema vahi midä emm tieb `kuhja `õtsas Lüg; vana rahvas `üidas ikka emm ning taet, nüid `üidavad papa ning mamma; esiti pisemald [öeld] ikka taet ning emm. suuremald ikka isa ning ema Khk; Elde emme tüdar (kombelõtv naine) Kaa; emmedel olid tored küidud tasud küĺje pääl Pha; `taati `emme Vän; emm, tule kojo Kos; emm anna `tissi VJg; lapsed `ütleväd emm emädä Kod; nu̬u̬r emä olevet emm Krk Vrd emme1, emmi, emps
2. vanem naine, pereema; abikaasa; vanaema; ämm – Sa Muh Emm koes vanad emmed koos, sääl oo ikka paĺju juttu; [pulmas] eideti raha ka - - pere emmele supikeedu eest; [vanaema lapselapsele] too ma leiga soole `leiba. too emm leigab Khk; Me oleme eese emmega juba ligi viiskümmend aastat paaris olnd Kaa; Emmed tulid [kiige alla] `vaatama kudas tüdrukudest ka lugu `peetakse Krj; `meite emm (meheema) Vll; emmed (abielunaised) töid `villu ninatubaka eest [kerjavale pruudile] Jaa; kellel es ole last, see `üiti emmeks; Panga emm ja Välja taat Muh || (paksust naisest) See ösna suureks emmeks läind Pöi; sie oo igavene emm Muh Vrd ema
ergutis1 ergutis Kse VMr, -dis Khk, -tes Juu Jür JMd Koe KJn, g -e, g -tse KJn; in ergutses Muh
1. ergutus, virgutus; (tegutsemis)hoog `matsabe `olle ussid ergutses. siis nad `pöörvad teised küljed ja `noolivad kivi Muh; tänä `öösse tuli natuke `vihma koa, se teeb koa ergutest viĺlale Juu; mõisa mehed panid obuselle saba `alla nõgekseid, et tegime ergutest Jür; pane viel ergutest (lisa puid) pliida `alla Koe; pane supile ergutist `juurde nagu `ernesupile [külma vett] VMr; viinapiisake kulub ergutses ärä ikki küll KJn
2. ahjusuule tehtav lõke leivaküpsetamisel see (lõke) sai ergudiseks kutsutud, selleks `tarbeks et tuul ep vää `ahju `leibade `pεεle Jäm; taarist ahju suu pεεl natune ergudist teha, et leevad küpseks Khk
herne|supp `Keideti `ernesuppi - - `õhta `süödi `paksu, `ilma `leiväta, `ommiku vedelä, `leiväga Lüg; Siis kui peremes sai `õtrad `külvätud, siis perenane `keitas sene [sea]savaga `erne suppi ehk uasuppi Jõh; `Söege `erne suppi, sie tieb mokkad `pienest [öeld lastele] IisR; teesibe `õhta `olli `erne supp Muh; ua ehk `erne supp, see oo `vastla päne supp Mär; ja `riede olnud `ernesupp KuuK; `erne suppi võib piimaga ja rasvaga `keeta; `erne supi `sisse pannasse `kruupisid, ja kui neid ei ole siis `tangu Äks; `erne ja ua supi `juure süiässe apu `piimä KJn; `erne supile pane `piimä ja põrmukese jahu; vanast ua ja `erne suṕp `olli pääsü̬ü̬k Nõo; Ma˽keedi iks vanast `herne suṕpi Urv Vrd herneleem
hingama `inga|ma, -da spor RId Sa Hi, Ris KuuK Iis, ingata Rei L(-äta Mar) K I, iŋŋ- Jõe/`i-/ S(h- Phl) Rid VJg; `ingämä, ingätä Kod KJn; `hińgäm(m)ä, -ng-, hingädäʔ, hińgädäʔ, -täʔ V(`[h]ińgäme,[h]ińgädeʔ, -teʔ Krl; `hingamma, hingadaʔ Har); `hinge|mä, -dä Kuu; `ińgeme Hel; tn `ińgämene Vil; `enga|ma, -da RId(`eŋŋada Lüg), engata Tõs Aud Hää; `engämä, `engädä, `eŋŋ- Lüg Vai, engätä Khn; `engämä (-ńg-), engätä (-ńg-) Var Tõs M(-m[e], -te, -de) T(eńgata TMr; `engäme, engäde San) Krl/-me, -de/; `engäma; engädä; pr (sa) `jengadõ, (ta) `jengä Lei
1. hingama a. sisse või välja hingama, hingamisliigutusi tegema aga tema (hüljes) on `ingaja elajas, tahab `välja `tulla `ingama Jõe; `karvad (harjased) `kasvand `rindude, ei saa laps üväst `engada, kui nied `rindu `jääväd Jõh; moni `engä `raskeld, moni `engä et ei `kuulugi Vai; ning siis see `ingas seda [toapühkmete] `suitsu `sisse ning see sai sellest `terveks `jälle Jäm; `ülged käivad mere `aukudest `ingamas Krj; körist `ingeda; körest saab läbi ingat Emm; [surija] `ingab `väljapole Käi; õhk mis iŋŋatasse Rid; noh tä südämest `ingab (lõõtsutab) Mar; õpib `kõrvist `engama (ei kannata suitsu) Hää; Siga `ingab iga arjase vahelt = keris Hää; kui nohu on, siss ei saa `sõõrmetest ingata, siss tuleb suust ingata Saa; ta (karjus) pidi `inge pidama [pasunat puhudes], ega ta ingata `tohtind sialt siis Amb; kuku viel [lambaniitmisel] kummuli, saa lammaski `ingama JJn; kala `ingab lõpuste vahelt Trm; kopsoga `ingäd; sinä `ingäd `liikva `lehki suuss `väĺjä Kod; jäŕv om ummussen - - tei [jäässe] augu, kala tullive `eńgämä Trv; `engäb nagu läbi õle kõrre, nõnda `raskest Hls; rinna om `kinni, ei saa engäte Krk; ku ma `eńgä, siss `suskap küĺle sehen; kuuli et, imelikult eńgäss Nõo; Ma käesi väĺlän `värsket `õhku `eńgämän Rõn; `hinga sa˽ka sissepoolõ ja välläpoolõ; sõta pakku tuĺ̀li (tulin), siss `peĺksi ni˽`hirmsadõ, et is `julgu hingada˽ka kõvastõ, siihn kottal `hinksi jo kõvõmbadõ Har; hińgäśs iks tühä i̬i̬st, elo oĺl siseh; `väega rassõ om hińgädäʔ, är˽tunnõt inne et, üle `süäme `hińgät Vas; kui olt `haigõ `väega, siss rasõvahe `hińgät Se; kõtu otsast `hingäss joʔ (haige hingab tasa, võib oodata surma) Lut || fig Poiss on siis nii järel (armunud), et kas `ingab `sisse selle tütarlapse Mus; Kui ta ää suri, siis ta kodused `ingasid keik `kergemald Rei; juṕi`kaupa `laśti hińgäte, üt́s mass oĺl tõsõl sällän Krl b. hingeõhku peale puhuma `Enne `inga [klaasi peale], siis `õeru `pehme lappiga IisR; [esimesel lambil] oĺl `väikene tulõkõnõ siin otsah - - `hinkset ne `äŕke lät́s elo mant Räp c. õhku saama siss kala tuleva sinna [jäässe raiutud] mulgu manu, siss üteldäss et, jäŕv `eńgäb Nõo; `kinni kasunu jäŕv, siss mõnest paegast `eńgäss Kam; jäŕv kokko kasunuʔ, kohn oĺl hõngu mulk, kohn hińgäss, tu̬u̬ oĺli läpeʔ Rõu
2. jõude või liikumatult olema; jõude olla laskma a. puhkama, hinge tõmbama; magama `piale `mardi `pääva akkasid [soldatid] ära minema, siis sain `iŋŋata Jõe; tuul `engab, kui tuul vagasest jääb Lüg; paneme ihu `ingama (magamisest) Jäm; obu `ingab - - saab tä `ingand siis tä läheb `jälle Khk; Tuuling `ingab vahest (ei tööta korralikult) Pöi; nüid soavad näpud iŋŋata Muh; kui `enne `päikest `mindi `kündma siis `lasti ärg [teat ajal] `ingada Emm; `antasse `tääle natoke `aega ingäta koa Mar; ehk jääks [rehepeksumasin] `seisma, saaks terakse ingata ka Ann; läksin `sinna ommiku vara - - kõik olid alles `ingamas Lai; Eńgäten seisäb ilus, magaden massab pailu Hls; ku puu `engap (on puhkeseisundis), siis piap `palki `lõikame; kes tääd, kelle mihe `karmanin ta (varastatud asi) `engäss; lase mu engäde, lõõdsutem võt́s Krk; läämi `eńgäme San; hińgäśs nädäli säńgüh, siss lät́s vi̬i̬l elokõnõ `vällä Vas; anna talle (hobusele) `aigu `hõngugi haartaʔ ~ hv hińgädäʔ Se; mul `tahtuss engädä; ma `istun ka õ̭ks `engä Lei; hingäko‿iʔ üttegiʔ, olõ‿iʔ kuna Lut b. puhata laskma ta `ingab obust Jäm; ma `ingan `jalga ja akkan minema `jälle Krj; teede `ääres olid körtsid ka, seal `käidi `söömas ning `jalgu `ingamas Vll; kas ma tohi iŋŋata koa natuke `kässi; eks ma `inga näppu nii kaua [kindakudumisel] Muh; tule `jalgu `engäm kah; ma jäi obest `engäm `sinna Krk c. surema, surnuna lamama ta on `ingama läind (surnud) Jäm; see `ingab `ammu Virita `saues Khk; kas te nägite kus ne sõjamehed `ingasid (olid maetud) Muh; `ingäb ikke raholest und (suri) Mar; `inga rahus – olgu muld `sulle `kerge Mär; see (püss) on viis inimest `ingama pand Juu; eks näd `ingä kõik sügävän mullan Kod; opetaja `ütlep, et ni̬i̬ om `eńgämä lännü siist `kihkonnast Puh; [surnu] umah rahupaigah jo `hińgäss; jummaĺ anna rahulikku hińgädä siih [surnul] Se d. (ajutiselt) söödis või harimata olema; küntuna seisma (maast) ju ärjabe all pöld saab iŋŋata Khk; Sui oli rugimoa kesas, pöld `ingas Pöi; kesa jääb `ingama ja päävatama Vig; mõni jät́tis [küntud põllu] `kuima, siis mua `ingas ja `kuivis - - kui sügise `küńti, siis jäi ta kõigess talvess `ingama Trm; ku `mitme `aaste taga `engänut (söödis seisnud) maad üles künnets Krk; las ta `eńgäss tükk `aiga, [öeld] kui `jäeti [maa] `saisma Kam; maa las jengäkä (seisku kesas) Lei
3. midagi eritama või levitama a. (soojust, niiskust) eritama, aurama supp on tuline. las `engäb (jahtub) vähe; lage plats õli `enne `valmis `tehtud, [pandi miiliaugust võetud] süed `sinne `jahtuma ja `engämä; maa `ingab iga kevade nisukest `luhti Lüg; maa aab `auru `välja, `ingab Muh; [pärast vihma] maa `ingab Trm b. peeretama söönd `ingab Käi; sool oo tagant `ingand `jälle. tagumene ots `ingand `jälle PJg; kui `aige kõht on, siis `ongi ia, kui `ingab Ksi; nüid om üits tõise otsage engänu Hls; ku magaden mõni perset lask, `tõise `ütlev - - söönü `engäss ja tõbin `oigass Krk c. teat (naha)haigust levitama; teat haigusesse jääma kust `aigus maast `külge akkab siis sie kõht `engäb Lüg; maa `engamisest - - `piavad `niisikesed `vistrikud `lüemä ülesse Jõh; maa `ingamise koht ikke võis `olla [kust maa-alused tekkisid] PJg; [maa peal pikutades] inime jääb `aigeks, siis `üöldakse: moast ingand Jür; maast `ingab, siis [pärast seda] läheb kõhe punane nagu `veikse rüegatus inimese `silmade `piale Iis; see (maavaim) `ingab mua ää – seal suab inimene alvatud või muud `aigust Plt; maa om engänu, säält tule `maaline Krk; maa sääld kottald [kus maahein kasvab] `eńgäb, maast tuleb serände `aiguss Ran; maa `hińgäss säält, sääl es tohiʔ `istuʔ Kan
4. (õhku, suitsu) läbi laskma; millestki läbi tungima `lehker `hingeb (praod sees) Kuu; `ahju `enga `suitsu `sisse VNg; `piibu vars `engäb. on `lõhki; [lubjaahjul] `augud õlivad laes - - et `engämä `andas. kui ei `engä, siis ei põle jo; `ahju põrand `engäb vist, ei `küpseta änam `leiba üvast Lüg; ölle kiha `ingab – ölut leheb sandiks Khk; [kui leivaküpsetamisel suleti ahjusuu kiviga, see] mätsiti tuhaga `kinni, et‿ta ingata ei anna Mih; piip ei `inga, piibul rinnad `kinni HJn; pingi peale pańdi riistad (puhtaks küüritud puunõud) `naakille, nii et alt `ingas Kad; ratta kumm oo `kat́ki. annab ingätä; ku `koskilt ingätä ei anna, süded `lämmuvad ärä [tuha all] Kod; mõni on kõva koŕk, tene laseb ingätä KJn; savvu `väega `hińgäss läbi pilost Se
5. oma toimet või maitset kaotama a. lahtuma, liisuma, kolkuma Kui kali hüäst pääld `kinni `pandi, neh et `hingemä ei `andand, oli kohe `terve `aesta hüä `juua Kuu; olut `engä `lahjast Vai; Kruusi `pöhjas on natuse `ingand ölut Jäm; tint oo ää `ingand - - tä‿p värvi `ühtid; leib `ingab ää, `kuivab ää Khk; Pane kohvi purgi kaan `pääle, muidu `ingab ää Rei; Viinapudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi, muõdu `engäb ää Khn; ku piim seesab kappas, siis ta ju `ingab ära Ris; [arsti]rohi `ingab ää kui on vedel koŕk pial VJg; kui kuaritud kartul seesäb, `koltub ärä, nagu `ingäb ärä Kod; ku naa (humalad) vallalisest peräst seisave - - `engäve ärä Krk; supile ja piimale tule inganu magu manu Ote; Kuʔ ätikäpotõl vallalõ jääss, siss `hińgäss kaʔ äräʔ Har; [pärast leivasõtkumist] jahhu `puistõdi pääle et, är ei `hińgäʔ [tainas] Plv; sakõ pudõr om är hingänöʔ (hapuks läinud) Räp; vesi om är hińgänüʔ, vaja veśätseppä Se b. kaduma, haihtuma; aurustuma tä on jo nii ää ingänd (auranud) et puhas kadond Mar; `õhta illa ja `öösi kui tolm ära `ingas PJg; [väljakaevatud surnukirstus polnud] ei `riide `aimu, ei kedägi. kõik ärä ingänud Kod; kahelt poolt `aeti [sütele] `tuhka peale ja pańdi teĺliskivi `otsa – siis ei `inga (kustu) ää; tindi pudel kuevab ära või `ingab ära Plt; Ku˽liikvapotõl vallalõ jääss, siis tu̬u̬ `hińgäss äräʔ Har; Vrd hingümä
6. (hrl eitavas lauses) lausuma, ütlema Õle senega rahu mis sul on ja ärä `ingagi Jõh; sedä `asja ei voi tamale `engägi: tulo pahandus Vai; äi münul pole sest söna ingat Emm; Ei `inga eest äga takka (vaikib) Han; ta vähe `ingas `mulle koa, aga ega ta mulle `kõiki `reakind Hag; ei ingänud tämä kellelegi Kod; läks teisele `riakima, see ei vastand - - ei `ingand eest ega tagast Lai; ärä mitti engäde kellekil Krk; ärä tälle tost midägi `eńgä Ran; Os tä mullõ vai poolõ sõnagagi˽hińgänü, et tä matusõ pääle lätt Rõu; ei tu̬u̬ `jengä sõnnagi Lei
7. vaikselt liikuma meri `engab ehk `nõõgab, `väike lainetus sees Var; Meri `ingab, lainetust ei ole, aga on kuulda seuke mere ääl Hää; õige vagane (tuulevaikne), kaśk ei `ingägi Kod
8. fig näppama, varastama `Müäda `käivad siit, juba mõni ta siit ikke `ingas Jõh; Juba müts läind, kes selle nüüd sisse ingas Kaa; ma eńgässi taa nua `sissi San
9. Panti ropusti raha ingama (raisati tohutult) Emm; kui inimene igistab, sis ihu `ingab PJg; `surnu `audade pial tulema `vosvorist kuju `väĺla - - kuidas ta sialt auast `väĺla `ingab Plt
jõmerene jõmere|ne g -se sakiline, ebatasane käsi oo nukide kohast jõmerene, põle tasane. seĺgroog oo koa jõmerene, sopilene, sakilene PJg
kadri|päev kalendritähtpäev, 25. nov `katri`päivä sula ja `risti`päivä torm ei jää tulematta Kuu; `katripä `niiduss `niidetasse sügise Jõh; tuli lumi varem maha s‿said juo `mardipää ajal [kooli], vahel `läksid `katripä ajal Vai; vanast oli kadribä `aega tali kää juba Ans; Kadripäe oli emaste löbutegemise pääv, nee lurtasid siis külakaudu Kaa; ma köisi `noores `põlves ikka paigal mardi `õhta ja kadribe `õhta Muh; See oo ikka sedasi oln et kadripää sajab `vihma või oo mud́u sula ja märg ilm Han; kadripäe lõppes ingede aeg ära, neli nädalt `enne kadri`päeva oĺlid inged vabad, kadripäevas tapeti siss lammas ingedele süia Saa; jürip̀äävast läks tööle seńnikava kui kadrip̀ääväni, si̬i̬ `loeti suvilene Äks; `Eĺme laada ajal oĺl tõne pügämine ja kolmas vana kadripäevä aal Trv; kud́ass kadripäevän ilm, nõnda `küindlepäevän kah Hel; mes enne kadri`päivä `süńdenü, noid voonakesi sina kasvatada es saa, nu̬u̬ pidit ärä `anma `mõisale Ran; vanast enne kadri`päivä ollu kiĺksanna käki tegemine Puh; `kat́re päiv San; lat́s `sündü `kat́ri päävä `aigu Har Vrd kadrinapäev
kahe4 kahe Ran Kam kelme, kile; silmakae supile kah `tõmbap kahe ehk õhukse ähmä `pääle Ran; kahe, keĺm silmä pääl Kam Vrd kae1
kahe|pere|koer fig kahe pere kuer ige `nälgä sureb Kuu; kahepere koer, tunni siin, tunni sεεl töös Jäm; see, kissel pole `öiget `kohta – ühe pääva sii, teise pääva sääl, sellele `eetasse: kut kahe pere koer Khk; sa kut kahe pere koer, kust sa `süia saad, seal augud Vll; nagu suur kahe pere koer, jooseb ühüst perest `teise ja räägib teist taga Tõs; kahe pere koer pidi ikka söömata olema Kei; on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla, lõksutab aga `piale Hag; kahe pere `suilene, kolm (päeva) `teises peres, kolm `teises, siis ole nagu kahe pere koer Juu
kaneel kanee·ĺ, -l g kanee·li spor eP(-ie- K), Hls Nõo Krl; kani̬i̬ĺ Trv; kane·|ĺl g -lli Kod; kanel g -i VNg; kaanel g kaandli San maitseaine kaneli `kaunad VNg; kanee·liga tehasse mesilastele `aisu Tor; kanie·l pannakse `sukruga koos piimasuppide `sisse Kos; kanee·li koor Trm; `kane·ĺli panevad õõna supi `ulka Kod; kanee·l annap supile ää meki Nõo
kantsik2 kandsi|k Trv T(-ns- Nõo), -ńd- Vas/g -gu/ Krl, -nt- Trv Ran Nõo, g -ku dem < kants4 a. leivakannikas leväkantsik kähen Trv; `erne puhun om üits kandsik `leibä, ua puhun kaits kandsikut Ran; oless ta mulle kandsiku `leibägi `annu; sandile `anti tüḱk `leibä, su̬u̬remb tüḱk, üteldi sandi kandsik Nõo; ua supile es anda `leibä kõrvale, et täl esi oma kandsik puhun Kam; lavva pääl oĺliʔ leväkańdsiguʔ Vas b. tüügas, konts luvva kańdsik Krl Vrd kants4, konts
kartuli|jahu kartulitärklis – Kad Äks Lai Nõo `kartuli jahu pannasse marja supile Äks Vrd kartohkajahu
kate|maoline kahe maitsega mõne es tahava rasvaga `keedetu supile `piimä `pääle, et suìp saap katõ `maoline Nõo; `rasva es pandaʔ, sõ̭s saa katõ `mauline Räp Vrd kahemaoline
kesva|tera odratera, kruup kesvä`terri `panti supile, nisu es panda Nõo; tüḱk `aigu survuti, siss `kaet́i kas kesvateril om `sõklõ päält ärä lännü Võn
koos1 koos S L spor K, Trm; ku̬u̬s Hää Saa Ksi VlPõ; kuos RId spor KPõ, Iis; kuoss Kuu KuuK; kuas Lüg Jõh IisR VJg IisK I. adv
1. rühmana ühes kohas (kokkukogunenud või -kogutult) a. (elusolendid) Kus kaks kuoss, siel `kolmas `hammaste vahel Kuu; `Käivad kahegeste kuos kui ikkes `ärjad IisR; `metsas `peeti kivi `ääres `pillerid, koes noored koos keisid; `lambad olid kärajas koos Khk; rahvast oli ju koos üle saja, kui kaks `pulma koos oli Krj; Kui `ahju tuluke `pandi, siis olime ahju ees kobaras koos kut `lamba kari Pöi; nää üks tropp inimesi seesab seal koos Kul; seal oli paelu tüdrekusi ja `poissa koos Aud; me käesime keik öhös `summas `karjas, loomad olid koos HMd; neid old ulga koos või ulga `lapsi Pee; vanast oli küla `vainu, sääl käesivad küla karjad koos Äks || Valla `täüskogo oli koos (nõu pidamas) Khn; müra, kära kõik kohad täis, kui `talgused koos (käimas) Tor b. kobaras; tihedalt koos (hunnikus, lademes, rõugus) meil `einäd on juo `suuremb jago kuos Vai; partsane, keik sodi koos Khk; kui linad on ää `kistud, pöllu pääl, pannakse käraje(se), kümme pehu koos Pha; oea `eese asjad koos, et nad eb lähe kaduma mette Vll; Siis on odra küli paras, kui kolm üügest ninapidi koos on Pöi; `pähklid `kasvavad `kihnos koos LNg; pilved `pankas koos Tõs; sie küla oli käras kuos KuuK; `marju on pailu kuos, on marjakobar; küll on ia õuna `aasta, näe kägaras kuos kohe Sim; kui [söe] `liimusid ulga koos on, saab tuld `väĺja puhuda Lai; niikui vili sai kokku ehk ei `olndki vili koos (koristatud) siis tuĺli linakakkumene SJn c. (kaasasolu rõhutavalt) ühiselt, üheskoos nelikümend viis `aastad sai mehega kuos elätud Lüg; [ta] Tuleb `meie `juure, siis `lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; nad `akvad koos `kouplema Jäm; uśs lääb mehel suust `sisse ja tuleb `väĺla rögaga ku̬u̬s Hää; sie mies oli, mõisa `suilene. me läksime emaga temaga kuos Ris; eks nihukesi õnnetusi `juhtu, eks seäl ole koos mõlemad, elu ja surm; sa oled eä looma soand ja `äśti odavalt, nüid oled õnnega koos Juu; eks sa mine teśtega kuos VMr
2. tervikuna koos a. ühes tükis, tervena üks riist on, `lähväd varud pääld - - `lauvad ei `sõisa kuos enämb Lüg; Siis `jäigi `putru `niisikene rabe ja ei `sõisand kuas ja õli kole paha `süiä Jõh; `maksa, `kopso, südä, kaik kuos oli sisikoǹda; tüüdenä tämä on kuos kaik. akka `kinni ottama, siis laguno Vai; teĺled on jo koos ja ajame `kanga koa ülesse Mar; jalakseid `oidis kuos iest pia puu asemel vanaste pia painand Kad b. üheks tervikuks liidetud või segunenud vaier on `rohkem säietest kuos kui tross Jõe; see oo osadest vöi tükkidest koos, mis `mitmest tükist on; painandi keri otsad [on] `aedega koos Khk; seĺgroog oo lüdidest koos PJg; ja koos vanger on jo kahest jaost koos Tor; suurem jägu olid rehed elumajaga kuos HJn; sie [kinga]määre oli kuos tõrvast, siis oli sia `rasva ehk obuserasv viel kõige parem, ja tökat KuuK
3. (väga) lähedal a. lähestikku, vastamisi; vaheliti jaanibä `aegus on pääva otsad koos Ans; [sigadele] `tehti raŋŋid, nee olid ülalt koos Kär; [vanamees] Istub peele toa otsas, kääd koos Kaa; lääpjalal on kannad koos ja pöiad väĺlas Kei; pialt on õtsad kuas, `seutud `kinni viel IisK b. suhtluses, füüsilises kontaktis Meie egä päe ninäpidi koos Khn; Ninapidi ku̬u̬s - - siś on nõnda ääd, et ikki ku̬u̬s räägivad ja on Hää; kui kaks ninapidi koos, siis kolmas ammaste vahel Lai || (kaklemisest, riiust) [poisid] kahe `keste `olla `rindosille kuos Vai; Olid seal `jälle karupidi koos olnd, teine peksnd teist; Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib, pärisest on sõnadega koos Pöi; olid tut́ti pidi koos Mär; `jälle nad olid `karvupidi kuos, muudkui karvad `lendasid Sim
4. kokkutõmbunud või -surutud olekus seĺla nahk oo `rõmsus koos Tor; Nägu su̬u̬ pääl on, olgu ta mänd või kask - - kõver kägaras ku̬u̬s; koer magab kägaras ku̬u̬s; Poomi`nipled - - nendega siud purju poomi `ümmer, ku puri päris ku̬u̬s on; Mis ta kõik (riided) omal `ümmer ajanu, isi `üńnis ku̬u̬s Hää; `luomadel on küĺm, näe kõik tesed kägaras kuos Sim; [plekist asi] rupikusse lähnd, siss on ta peris kokku lähnd, siss on ku̬u̬s igält pu̬u̬lt Vil
5. (millegagi) määrdunud või kaetud Kui kala `ruogid, siis on käed kidametega kuos Jõh; nina tatiga koos Ans; `õues paelu `parka, pargaga koos Tor; Sügisel külma ajaga `kartulevõtul, käed märja mullaga ku̬u̬s Hää; `soapad olid mudaga koos Rap; saad pasases, oled pasaga ukane või ku̬u̬s KJn
6. korras a. valmis, lõpetatud Meil on jo `heinämaa kuoss, ei enämb oleki `sinne menemist Kuu; siis `oldi jo kesä tüöd kuos Vai; võid `tehti kirnus - - männaga lõid tükk `aega, oli koos Lai b. kokkulepitud, kindel Mul oli obuse kaup juba kuos IisR; Kaup koos! (kokkuleppe kinnitus) Kaa; olime kõik ilusti kaubalepingutega koos (mõisnikuga kokku leppinud) Mär; kui kaup koos, sis kosilane pakkus ruudile `viina PJg; kaup on koos ja maksetakse raha Juu
7. keel oo unisest pεεst segane veel, unega koos, äi tεε `ühtid, mis tä räägib Khk; kui tuba soetsone on, ja uks koos (kinni, suletud) on, sis lööb `neoke sinine [ving] JuuII. prep ühes Kuos `narriga [ei] ole `kerge elada IisR; aganad tulid koos viĺla teradega `väĺla Jaa; isa koos emaga läks juba `tööle Tür; jõevaim kadund koos `jõega VMr
Vrd koon4
kruup kruup g kruubi Jäm Hi(krou- Phl) LäLo Hää HaLo Juu VJg I TaPõ Plt u Hel TLä, `kruubi, `kruupi R, kruuba Urv Har Rõu; ruup g ruubi Sa L KJn u M; kruuk g kruugi Rei Mar Juu; krupp Kei, kruṕp T Plv, g krupi; kruuṕ g kruubi Krl Rõu Plv Vas; pl krupiʔ Räp Se, krupaʔ, krupõʔ Urv, groubaʔ Lei, krupõnaʔ Lut hrl pl ketest puhastatud ja ümmarguseks hõõrutud viljatera (hrl oder) `kruupisi teha `veskis, `kruubist on `kuoritu lese `välla; `kruupidest `panna suppile `suurust, siis jääb supp `valgemb Lüg; odra vöi nisu nahk `vöötasse pεεlt εε, nee on ruubid Khk; pane `löunaks `ruupisi `keema Vll; kas `teitel suuremaal `kruupe ei `tehtakse ka Rei; kruuk oo jo tangod; kaks jago pane vett, üks jago pane kruubisid Mar; viĺlal `võetse ka kest maha ruubi teu `aegas Kse; Panõmõ `ruupa ka supissõ Khn; ruubidest tehasse suppi Tor; kruubi tegemene läks `rohkem `maksma, kruubi mat́t oli kaĺlim HMd; kruubid on jämedämäd, tangud on `peened Juu; odradest tehasse `kruupisi JMd; vanarahvas tegivad `uhmri sees `kruupisid Trm; kruup on kõva `keema Äks; meie isa `veśki `kruupa ei tehnud Lai; siis oli `raske `saia neid `ruupisi KJn; `ruupest mõni ki̬i̬t́ üt́site piimä`putru Hls; Kesvä `panti `uhmrede, surveti `sõkle säĺläst ärä, nu̬u̬ `olli sis krupi Nõo; `taoti kesvä kah sekkä kruppõss (supile) Kam; uaʔ keedetess `kruupõgõ; ru̬u̬g um ilma kruubõdõ Krl; kesvist tetäss krupiʔ; krupiʔ ummaʔ jämehämbä˽ku `suurmaʔ Plv; Upõ keedete kruppõgaʔ Räp; `uhmrõn suruti groubaʔ jeunemuśtu Lei
kuninga|kübar
1. tähtkuju `taevas oo kuninga kübar, kolm `tähte `vartade juures, kuninga kübar o kolme sopilene Muh; ku küünist tagasi tullit, siss `vahtsid `taiva `tähti, `vahtsid kos om Looja risti ja Vanger ja Kuninga küpär Puh Vrd keisrikübar
2. lill (kellukas) `Lapsed tegid kuningakübara `õiledega `paukusi; Kuninga kübaraid oli `mitmed `seltsi IisR
3. võrkmik mäletseja `luomal on kuningakübärä ja sadakeriku VNg; kuningakübär on pisem kui mago Jõh; ega kuninga kübär suur õle - - kas tema õerub seal `toitu pieneks vai Kad
kuskile `kuski|le Jõe Sa Muh Rei L HaLä Tür Pee Iis Pil KJn Vil Trv Hls Hel Puh, -lle Jür JMd Tür Plt SJn(`kuskele, -lle); `kuśkile LNg Kul Mär Saa K(-lle) Pal kusagile, kuhugi eks sie old tosi ka, `pandi süsi `kuskile sise Jõe; ta‿p saa `ilma `karkudeta `kuskile Khk; see töö es `aita kuradi `kuskile Mus; ep vöi `kuskile `jalga `tösta Pha; pole mool `tiidust `kuskile Pöi; see oo nii nupilene lõng et see‿p `aita mette `kuskile Muh; ma äi lähe `kuskile mitte Rei; läks kotto ää `kuśkile Kul; nii `aige, ei tohi `kättki `kuśkile `külge `pista Mär; sau (savi) tahab ää `sõtku, ku tahad `kuskile `määri Vän; ma ei läha täna `kuśkile `väĺlä Saa; ega sa ikke teist vägise `kuskile `panna ei soa Juu; `moake vesi on seisu vesi, mis ei juokse `kuśkille Jür; kui ta `kerkind ei ole, ei `kõlba `kuśkile, olgu ta sai või jäme leib HJn; kül nad tievad ja kapeldavad, ei nad `siski jõua `kuśkille JõeK; vanast siad käisid rangid kaelas, ei soand `kuśkile kurja `peale `minna Amb; kui vesi jões `kuśkille ei mahu, siis aab üle Kad; ei kõlvanud mitte `kuśkile Pal; ull maik juures, ei sünni `kuskile Pil; `tuĺli nii sügäv lumi, et - - ei saand sillule egä `kuśkile minnä; `kuśkille `lapsi `väĺlä `riśtimä ei `viindgi, `tu̬u̬di - - lapse`riśtjä kodo KJn; artsik on sihuke kuur, vahel tehakse `kuskelle seena `ääre; Sihuke näpumood́ ei `kõlba küll `kuskele SJn; peremis keeleti ärä, et midägi kõnelde kellekige ei tohi ja `kuskile minnä ei tohi Hel Vrd kuski, kuskil, kuskis, kuskisse
käkk1 käkk g käki eP, käku Hi(-o Käi) Trv Krk San, käkki R(n käkki Vai; g kägi Kuu Vai); käḱk g käki Muh Han Var Mih hv VJg Sim, M T(ḱäkk San) Krl Rõu, käkü, käḱü Urv Rõu Plv Räp; ḱakk g ḱaku V
1. tainast pätsike a. verikäkk; verileib tänä käkki, `huome `vorsti, tuna `kisku `kintla `ruoga rhvl Kuu; pane rukki jahu vere `ulka, siis saab käkki VNg; käkkide `sesse pannasse `rasba ja verd ja jaho ja Mar; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `mauku Mär; eestroog oli praetud käkid Kir; käkki tehäse siis, ku `looma tapetse, odra jahudest, verd `sisse kua, `rasva ja, panni piäl [küpsetatakse] Var; käkke `tehti verest ja jahust Saa; isa istub `nurkes, süle käkkisi täis = ahi ja keris; kenel oli `paĺlu tappa, oli mito `aega käkki `süia Ris; käkk tehakse verest, `üitakse verekäkk või verikook Kei; käkki saab sia ja `lamma verest Kos; `pańdi jahud `sisse senna vere `ulka ja vieretati ää nesukesed pikergused munad ja küpsetati vel supi sies ära, ja sis sõime sis neid, `üiti käkist HljK; `lamma verest käkid on kiige paremad, ni̬i̬d tulevad `äśti kobedad Vil; käkile teid kastet ka manu Puh; tu̬u̬ sa meele ka käḱke Nõo; ma höörätä ḱakkõ kas lauva pääl, vai katõ peo vahel Kan; Verest tet́ti mõ̭nikõrd ḱakkõ Rõu; pańnite rasva küdsämä ja käḱü˽lõigite lipsoss, pańnite rasva `sisse Räp Vrd käkileib b. valge odra- või nisujahukäkk käki kohe [öeldi] ika paĺl, limp ika natuse `väiksem Khk; `valged käkid tehakse jahust ja liha pannakse ka `sisse Jaa; Ega käkil oli vehene lihatükk sees ja käkid olid ise kinad ümargest Emm; Käkid tehti odrajahust ilma vereta Käi; käkid on suuremad kui klimbid Äks; `valged käkki `tehti võipiima `sisse, odra või nisu jahust sõtkuti ära, käpa vahel `tehti mot́sikud Lai; mina tahan odrajahu käkka Plt; rasvage keedets `suurmid, kardulid, mõni käḱk või liḿp sekkä [supile]; tetäs pudru sehen `valgid käkke Hls; taenass pätsitedi käḱkess ja `pańti patta `ki̬i̬mä; kost saap, sääld `võetass – kel om käpp, tol om käḱk kah Nõo; mia panni käki `sinna kummi`mulku `lämmäle Rõn; võileeme `sisse kastõti kesvä jahu, `laśti vesi `ki̬i̬mä minnäʔ, sõ̭ss `pańti `su̬u̬la kah `sisse, sõ̭ss tet́ti käḱüʔ Urv; Ma˽küd́si rasva ärʔ sibulidõga˽ja tei tu̬u̬st `tahta ja˽keedi sõ̭ss ḱakuʔ Rõu; sitavidämise `talgoss tet́ti `valgõ˽ḱakuʔ Vas; `valgid käkke teti kesväjahust rõõsapiimä vai võileemeʔ `sisse Räp; teḱke ḱakka (klimbisuppi) Se c. kamakäkk perenaise viive oodakuss `mõtsa kama käkke, egäl ütel üte käku Krk; `luśkaga võtit `peiu toda kama, peo vahel mütsitit kokku käkiss Nõo; paksost kamast tetäss käküʔ Räp Vrd kääk1
2. (tänkjas) tükk a. klomp obusel käkid (lumetükid) [kabja] all, kui `pehme ilm oo Muh; `tehtagse lomest käkod - - siis akab se lomesöja pedamene Käi; kui sula lumi, siis poesid munserdavad lume käkkisi Kos; jahu pudru `ki̬i̬tse, siss kääńd `suurtõ ḱakku, siss säält ańd Krl; Kuʔ [lina] oĺl ärʔ ilusahe `valgõss pleegit, sõ̭ss oĺl ku˽lumõ ḱakk Rõu; [pudrul] käküʔ `sisse jäänuväʔ Plv b. sõnnikupabul `Naabru`naine ku leis `karjatielt käkki`unniku, sis kõhe `põllesaba üläs ja käsidegä käkkid `põlle; Käkki `süödeti sigule, kuum vesi `kalleti `päälä Lüg; `enne `süödeti sigu obose käkkidega, siga sei ja `kasvas Jõh; si̬i̬ `lamba käḱk om rasse `laote Krk || fig Kus käkk `kerkis vee `pεεle (inimene, kes peab end teistest tähtsamaks) Ris3. a. pej (vana)inimesest münosugost vana käkki ei `aita `kiegi; ma olen üks va mulla käkk, muud `ühtigi Ris; sea oled üits käḱk (vedelvorst), `seantsid käḱk mehi mea ei salli Hls b. ir, hum käki keel (Käina Utu küla keel) Käi; Kärevere käkid Ksi; `Kärsnä käki (Kärstna elanikud) Hel
larpima `larpima, (ma) larbi(n) S L K, `larbin R; `laŕpima Han Saa Jür JõeK JMd Lai; `laŕp|ma Mih Tõs Khn Saa Kod Vil Trv T V, -me M San, (ma) laŕbi(n) (-r-)
1. vedelat toitu (ahnelt ja) häälekalt sööma; (ahnelt) jooma küll `larpis `meie liend VNg; nüüd `larpisin `oige `vatsa täüs Vai; larbib suppi Khk; `larpis kere täis ja läks asemele Mus; üks köik mis ta omale `sisse larbib Krj; larbib kui siga Phl; küll ta larbib, justkui põleks `toitu näind Mär; `tehti üks laram õlut, nüid mehed saavad `laŕpida Han; siga sööb `larpides Aud; tule tuppa `körti `larpima Juu; tule laŕbi `enne kere täis kui einamale lähäd JõeK; tugevad mehed laŕbivad pailu `sisse JMd; tule larbi oma nahk täis ja käi `karja (koerale) Sim; ära larbi nii paĺlu [teevett], `öösse kused `alla Lai; kasta leevatükk soola `sisse, larbi vett `piale Plt; Kass oli liuast ku̬u̬rt `larpin Trv; Mis sa sellest `paĺlest supileemest larbit, võta iki liha ja `leibä kah `kõrva Krk; aput `piimä `laŕpse `pääle, nüid kõtt om täis nigu `pautin Nõo; larbip `sü̬ü̬mist `luitsaga Kam; annab seda `lörpi nii `larpi, et sinitse juti mao pääl Ote; küĺl tä viil `laŕpse `körti Kan; `larpsõt nii et magu `lahkõss Urv; na muku larbõʔ ja lakõʔ tu̬u̬d `viina `sisse Rõu; laŕp uma iho täüs Vas; Kõtt sai paĺlo täüś laŕbituśs Räp Vrd lorpima, lörpima
2. hoogsalt sammuma; sumpama `larbib `ninda et `kannad `käiväd `kukla taha Jõh; sie `oige `larpis `kärmest `mennä Vai; ma `larpisi eige ulga maad läbi Emm; See oli igavene `larpimene `jalgsi siit pidule Han; nemäd on `irmsa maa maha `laŕpinu; laŕbib `mü̬ü̬dä `paska Saa; obune `larpis pika `sammudega kojup̀ole Kad; kas läbi lume või pori, ikke `laŕpis läbi Lai; Terve päev sai pori sehen larbit Trv; Kos sa onte larbid serätse irmsa ilmaga, lumi om sul kõtuni Nõo; [ma] `laŕpse `mü̬ü̬dä `mõtsa ilmatune aig Kam Vrd larpama
Vrd lartsima
3. peksma, lööma Õles mina su ema, küll ma õles su `larpind Jõh; ma toda kuradid `laŕpse Saa; aga ma `larpisin teisele müeda `siari Kad; oli suand teiste poiste käest `larpida Ksi; tõmmass anna (särgisaba) üle pää ja laŕp `perse kuumass Puh; nii `paĺlu kihulaisi `olli et, mia - - `võt́si lepä ossa kätte, tollega `laŕpse; Sa larbid last nigu vana kaskat Nõo; ma su kuŕavaimu naha laŕbi Kan || (niitmisest) Moned `kaste `korred on viel `püstü, ka nie `tahtub maha `larpida Kuu; niidad `praegu - - larbi edasi Plt Vrd larbutama4. a. trallima, hullama, karglema ulk inimesi koos ja `larpis seal Kse; [poiss] `Larpis `tantsi et pia köis `rinki; Kui küll oli larbitud, siis `mindi koju Han; lähme pidule `larpima Var; poesid `larpivad küla kada, trallivad ja tansivad; `larpisid pühade aal Tõs b. taga rääkima, laitma `larpis teise nii maha et; kül ta aga oli mind `larpind tagaselja; käib müeda küla `teisi `larpimas Kad || lora ajama mes sa larbid, see põle jutt [ega] kedagi Tõs
lisatama lisatama VNg Koe Puh lisama lisatan `kohvile vetta `juure VNg; supile piab `suola `juure lisatama Koe; sa lisatad väega paĺlu `sõnnu sinna manu Puh
loorber `loorber Khk Vll Pöi Rei(g `loorbri) Mar Tõs Tor Juu Trm Lai KJn Räp, `luorber Kuu Lüg Vai Koe, `lu̬u̬rber Hää Hel San, `loerber Muh Lih, `luarber VJg Iis, `loorbär Kse Tõs Juu, `lu̬u̬rbärg Krl, `luober VNg, `lu̬u̬ber Kod Trv Hls Krk(-är), `lu̬u̬sbeŕg Lei, loribär JMd, g -i; n, g `loorberi Jäm Khk; g loorberi Äks KJn, `lu̬u̬rberi Rõu, `luorbäri Ris Kad, `luoreberi Jõe, `lu̬u̬beri Trv Hls Hel, `lueberi Var, `looberä Har, `lu̬u̬perä Plv Räp, `lu̬u̬bri Puh Nõo; pl loorebärid Plt loorberipuu lehed vürtsina `värski kala suppi `pandi siis `luorberi ja sibulast ja `tilli ja Kuu; siis `panna `sinne (vorstipudrule) `luoberi ja `virtsi ja pippart `keiki `ulka VNg; `luorber tekko üvä magu `liemele Vai; `loorberisi pannakse kala supi `sisse Vll; kiludele pannasse `loerberi `lehti ja pipart ja, siis o mehised Muh; süldi `sisse `pandi koa `loorbäri `lehti Tõs; `pipred ja virdsud ja `lu̬u̬rberid `pantas `värske liha `juure Hää; kas teil seda `loorberi `lortsu ja pipar `virtsu on koa Juu; `lu̬u̬berid paad kala supi `ulka; süldile panevad pipart ja `lu̬u̬beri, ni̬i̬d one `ainerohud Kod; loorberi `lehti pannasse supile Äks; ku sa tulet, tu̬u̬ pipert `virtsi ja `lu̬u̬bäri `lehti Krk; Ilma lu̬u̬bri lehetä süĺt ei olegi nigu süĺt Nõo; `virtsõ ja `piprõid ja `looberä `lih́ti, nuid kaʔ õks `pańti vaest süĺdi manu Har

maotu `maotu Emm Plt KJn, g `maotu Kod Pal Nõo, -ma Mar Tõs Tor Hää Ris Koe; `mautu Kaa Rei Rõu Plv, g `mautu Jäm Khk Vll Kse Trm Kan Urv Har, -ma JMd San; `mauto g `mauto, -ma Vai; n, g `maodõ Krl, `maudu Har maitsetu `mauto liem - - `ilma lihata `keidettü Vai; need oo nenda `mautud ounad Khk; Supile pannakse `soola `sisse, muidu ta on `mautu Kaa; üks va `mautu asi, millel pole midad magu Vll; `maotu toit on sii Emm; suṕp `sohke `maotu, põle kellegi magu Tõs; supp läind üsa `maotumas Tor; ta kiedab alati `mautuma pudru JMd; toit on läind `maotumaks Koe; kartulid tiĺlukesed ku `pähklid, kuum ti̬i̬b näd nõnna `maotuss, ei õle kedägi magu egä mekki Kod; kui kali vanemast lähäb, lähäb lahjast ja `maotust Pal; kül si̬i̬ on üks `maotu asi, sel põle mingit magu KJn; Kui supil väha su̬u̬la om pantu, siss om suṕp maotu Nõo; T́siku nuumati rasva peräst ja˽sõ̭ss pidi `aigu ka˽`kaema, kunas tappaʔ, nii et rasõv `mautuss ei˽lähäʔ Urv; ru̬u̬g ärä `leühtünü, see‿m nii `maudu Har; tal söögil ei olõʔ joht maku, um `mautu Plv Vrd maoti

münt3 müńt VMr, g müńdi Kad(-ndi) Kod Plt KJn Kan; münt Kuu Hlj, g münd|i Mar Kod/-ńdi/ Pst Hls Hel, Plv; p `müńti Sim Vas// Se, `münti Nõo Räp//

1. laad, mood; kuju sidä `münti (seda värvitooni) Kuu; mis `münti need olid ehk mis‿su·gosed need võivad `olla Mar; kuor tieb supile nisukese ia mündi (maitse) `juurde Kad; seda `müńti oli siis sie lugu jah Sim; [kumbki on] tõiss `münti ehk tõiss `mu̬u̬du, aga ühe emä lapsed Kod; nemäd on vähä nagu `ühte `müńti KJn; ta om seda `münti juba, et ta rikkass ei saa Pst; tõist `münti, vaśt säänte `võ̭õ̭rep Hls; Nägusust ei ole, aga konti ja münti (pikkust ja paksust) om Nõo; hobõnõ om nii ilosat `müńti Kan; nu̬u̬ʔ inemiseʔ ommaʔ ütte `müńtä, üte suuruʔ, üte jämmüʔ Vas; sul ĺatt kõ̭iḱ sedä `müńti, parebahe `saaki‿iʔ Se
2. raas, kübe ei olegi `õiget `tuume, pisikene müńt alles sies VMr; mul ikke natukene nagu seda `müńti on, kui on midagi vähäkene Kad

nahk nahk g naha üld(n `nahka VNg Vai)

1. inimese ja looma keha õhuke tihe väliskate [riided] `hierusid `sääred nahata Kuu; siin `reie pääl emä `tuodud `nahka ei õld (sündimisel saadud nahast), `sõnniku `aŋŋu vars õli kõik ärä võttand; uss ajab küll `nahka Lüg; nahk viab `volti, siis on vanadus Jõh; igine `nahka sügelö Vai; nii paks nahk kasund püu pesa (peopessa) Ans; kui sa teo `leiba olid ära `sötkund, siis `tεεdsid, et nahk oli märg `selgas Mus; Sai ikka ka mehemoodi tööd virutatud, nönda et vötis naha leemetama Kaa; Lutsu ja aŋŋeral on paljas nahk, soomust pole Pöi; nagu ane nahk ihu peal, nupilene Muh; ärgu nad joogu suja nahaga `külma vett, jεεvad `aigeks Käi; Mul oli nii külm, et nahk läks - - siniseks Rei; päe põletas `kangest ää, nüid aeab `nahka Mar; nahk on mõraskil Kul; nahk on pealt narmaskil, läks robelise kibi `vastu Vän; tandsivad nahad palavass Hää; kää nahk vähä `kat́ki - - nahk on `nilges Nis; on nihuke kueva nahaga inime, tema ei akka `kergeste igistama Juu; ära aa oma `nahka soojaks JMd; sie tüö võtab naha märjaks Koe; üht kubeme kõhu `nahka oleme (oleme sugulased) Kad; `tüetasin nii, et nahk `auras VJg; jala nahk on paks Sim; uśs aab naha maha. ma ise õlen nähnud uśsi `nahka - - uśs lähnud ärä, muku nahk muan Kod; mägra nahk on nagu siili nahk teravate okastega Äks; `tööga tuleb pihu pesasse ka nisuke paks nahk Lai; nahk `oĺli `kipra tõmmand Vil; nüid akkab `terves `saama, nu̬u̬ŕ nahk `pääle kasunu Hls; vana inimese nahk, mitte veri `väĺlä ei tule Ran; mul om nahk kõ̭iḱ köbrän joba Ote; nahk om ärä `audunu Krl; noʔ olõt nädäli `aigu [puid] `lahkunuʔ, noʔ om `sõŕmil nahk paksuss lännüʔ Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd Rõu; nahk um `lämmäss lännüʔ Plv; ma olõ luinõ, mu nahast jovva ai˽`kärbläne noḱki läbi aiaʔ Vas; luts keedetäss kõgõ nahaga Se
2. a. kilejas kattekiht, koor, kest `Kiedetud `piimale tuld juo nahk `piale IisR; neil (kooreta munadel) ei ole muud kui `nahka vaid pääl Vai; rugi `üigesel on nahk `ümber Khk; siis keedetse, et `ernel nahad pealt ää tulavad; ma pane nee `tuhlid nahaga `sisse, mis sa viletsad koorid veel Muh; ploomil‿o nahk, tä oo õhudam kui õõna koor Vig; Supil, kui `seisma jääb, nahk lü̬ü̬b pääl Hää; odradel ja kaertel on kesi ehk nahk pial, sial sies on tuum IisK; nahk on igal teral pial - - õdrateral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm; muage vesi, `sinna `tõmbab `piäle nõnnagu kullanaha; aĺlituse nahk tuli `väĺjä lüpsike naa (toru) sidess Kod; sial pidama i̬i̬s olema nisuke nahk, si̬i̬ minema `kat́ki (neitsinahast) Ksi; süĺt ei ole vi̬i̬l `üibenu - - om veedike nigu `nahka pääle tõmmanu; `voŕstel `oĺli nahk õhuksess lännu, lätsivä laḱka nigu `lardi Nõo; puul om nahk jo kinni, päält `pi̬i̬tri päävä, sõss om nahk kinniʔ Har; `tõmba naha päält, siss jääss pehme˽`perrä (rabarberist); Ku sõ̭ss `sü̬ü̬mä `naati, sõ̭ss ega üt́s tõmmaśs esiʔ umal `kartolil tu̬u̬ naha mahaʔ Rõu; liivamaa pääl ei kasuʔ kańepel `nahka `pääle; ploomi pääl om nahk, ubinal õks um ku̬u̬ŕ Räp || (õhukesest jääkirmest) nahk on üle juba Kuu; `suures `väinas koa nahk üle Muh b. silmakae seeniʔ ju̬u̬śk silmist vett `pääle, ku nahk `pääle `kasvi Krl; mõ̭nõl kasuss nahk silmä pääle, ei˽saa enne, ku `tuhtri vällä `lõikass Har c. laeva välisplangutus Mõnõl `tehti ennemä relling `vaĺmis, siis akati `nahka tegemä; Vana lae oli - - sellel oli viel korra `viisi uus nahk `ümber `tehtüd Khn; si̬i̬spul on `karneelik, väĺlapul on nahk Hää d. (ühtlaselt pilves taevast) ei ole pilve vahet, ühes `nahkes puha Hää; taevas tõmmas `ühte `nahka, ei tää, kas lähab `saole või Saa; taevass om üten nahan, nüid‿i `läägi [vihm] üle Krk; veda ilma nigu `nahka Har; nakkas `nahka vidämä - - tä õks saa meele ka jo `vihma Se || ku ütte `nahka (vahetpidamata) satass, siss ei saa õ̭ks rükä ka pandaʔ Har
3. looma keha väliskate nülituna, pargituna või esemeks töödelduna kui tappasin `miski `luoma, siis võttasin naha maha Lüg; `Tuorest `nahka pidi `enne puhastama - - siis panivad - - puu `piale `kuivama Jõh; mänin rebo `nahka `müömä `linna Vai; perse oli nahast, nee olid siis `ratsapüksid Jäm; nahad said `parki `viidud Vll; Noorde üljeste nahad olid köik see kenamad Pöi; lõhmuspuu koordega tehasse `nahku `pehmeks; aŋŋera nahast pannasse `paslile rihmad Muh; Sureb obu, maksab nahk (pole halba heata) Emm; mõned `niitvad `nahke pealt vellad ää Mar; Natuke `nahka, nael `rauda, sületäis puid = vokk Han; pargit `nahkest `tehti `saapu Tõs; Koid `nahkõssõ läin Khn; ku natuke lokset on, siis koogutab aga `nahku (merehaigest) piltl Hää; mõned, mis `kaĺlimat `seĺtsi nahad, need tehäkse `kraedeks Juu; mu isa tegi (parkis) `nahku Ann; `suapad, mes tehässe linnan, one üäveldet nahass, nahk üäveldätse `üstläsess ja piänemäss Kod; `pastled olid `parkimata nahast Lai; tõhu nahk on `jälle kaĺlis nahk KJn; naha karvapu̬u̬ĺ om kõvep, ihupu̬u̬ĺ om lõdu Krk; latse olliva `nahku `sisse mähitu, et `sõiten ärä ei `küĺmä Puh; ku `kaska `nahku `pesti, siss `olli aput `aisu kõ̭ik ilm täis Nõo; näpitsa vahel om nahk `kinni, siss om ää ummelda Ote; vanast es liigutõ `üit́segi t́sia päält `nahka, a nüüd kül‿võets t́sial nahk sälläst San; naa kablahaŕusõʔ koodil ei pia `vasta medägi, ma `saiõ angõrusõ naha, ma˽panõ tu̬u̬st Har; Ku˽paŕk är˽`jahtu, sõ̭ss `pańti sinnäʔ eläjä nahk `sisse Rõu; `tarva nahk [oli] kaalan Vas
4. piltl a. mes `preksu (maiusrooga) sa `oite `arvasid minu `keitämä, et sie toit naha vahele ei käü; minul oli kogu aja irm nahas, et täna küll elusalt kodu‿i saa; eks meil old samate oma nahk `kaige `kallimb; Ega minugi `seljäst kaht `nahka saa Kuu; ku akkab `riidu norima, siis `ütlen, et mene siit oma `terve nahaga `õige `välla; sie [hunt] jäi ikke nahale, `tõised kuus tükki `lasti ikke maha; eläb ikke vana `kombe järele - - elab vana naha sies Lüg; Mis sa selt nahalt võttad, sie on `paĺjas kui `paĺjas (vaene); Sul omal oli nahk `irmu täis, siis nägid säel `uńti ja `tońti; Nüid oled küll `nahka vedand, akka ükskord `tüöle IisR; `laiskus naha vahel, ep viitsi ennast liiguta Khk; Ega loom katsub `eese `nahka `päästa Pöi; õpetaea `noomis su naha - - ete tümäks, et sa‿ik parunite sõna pead `kuulma Mär; Kõik läksid [mõisa], nahk `irmu täis Trm; mees on nii `uhke, et ei mahu oma naha `sissegi Pal; `kange irm mõlembil nahan; ma ole toda oma naha pääl `tunnu Ran; papide `ürrämine oĺl irmu `nahka aanu Kam; ku hõel vikat́ om, sõ̭ss lits naha pääle (paneb higistama) Urv; tõsõ sai laadan tappaʔ, mina `päśsi teŕhve nahagaʔ Har b. (väga kõhnast olendist) Mis sa sealt tapad, omal siga kut nahk Pöi; [ta] Oo naa ää kuin, nagu nahk veel järel jään; Oli `aigemajas ühna nahas läin Han; üks tükk `karva, teene `nahka, ädäpäräst kondid ühüs `seisvad Tõs; sü̬ü̬b, mes tä sü̬ü̬b, ühesugone nahk alate Kod; mis sa nende `nahkege tegem akkat (kõhnadest loomadest) Krk; mes sä noist `nahkust `kisku lased (öeld emale, kes suurt last veel kokkutõmbunud rindadest imetab) Nõo c. (halvast, kadedast inimesest; ka halv üleajateenijast) [need] on `piiri`valvuriks üle `teenind nahad Jõe; Ta on `irmus nahk, koppika käest ei `anna; Oli paha inimene - - igavene nahk IisR; Juhan pidada nahaks `jääma Kaa; sa kuradi nahk - - si̬i̬ paab juba `sõitma eden Kod; Sa oled vana üibenu nahk, ei viisi midägi tetä Nõo; mis seräst `nahka kõnelda Kam d. (kõhust, selle täis või tühi olemisest) kui on jo `süödü ja `juodu, siis on nahk täis Lüg; `Vaatab, kuda oma nahk täis `saada IisR; Nüid on nahk täis, pole muud kut magama Pöi; Küll on nahk ele Vig; juba obuse nahk täis, mine too tä ärä Tõs; no koerake, kas ladisid nüid oma naha ka täis Sim; pane nahk täis, sõss mine ja lü̬ü̬ `einä jälle Krk; virut naha kõvaste täis Ran; no om nahk täüs, no võit jäl elläʔ Har e. (peksa andmisest, peksa saamisest) tulid võttid mul kraest `kinni ja sugesid naha täis Jõh; `Parkisid naha `poisil täis IisR; saa‿p tohi `minna mette, `soole `antase naha `pihta Khk; Tee sool naha korra tümaks, siis sa tead Pöi; lüiatse mu nahk `lahti Mih; Ma uhmõrda sellel naha läbi Khn; ut́sita sul naha täis, ku sõna ei kuule Aud; sugesin tal naha kuumast VJg; Küt́tis naha palavaks Hää; vanaesä oli karjapoisil naha täis `pessän Trv; soomitse su naha läbi Ran f. (kurnavast tööst) eina töö mo naha `peale kεib Mus; `Tõmma nii, et nahk jala talla all `ki̬i̬rdus Hää; `tõmba ommukust `õhtuni, nõnda‿t nahk nuriseb seĺlän Krk; obesed `sõksiva ladet, `sõkmine ańd obestele naha `pääle küll; kissime `vasta tuuld, nii et nahk nurisi säĺlän Ran g. (väljendab laadi või liiki) Oli sidä `nahka mies, ken henes `asju `toistele ei `ilmutand Kuu; Mis `nahka mies sie on, pettis vai aus mies IisR; See, kes sääl valmis saaks, peab juba teist nahka mees olema, kut ma ole Kaa; minu `nahka, korralik inime Rid
5. ei saa ~ ei tule head ~ suurt ~ õiget nahka kellestki või millestki mitte asja saama Egä senest `poisist enämb iad `nahka ei saa Lüg; Kui `ninda `eĺlitab, kas ta‿s `luodab `poisist viel iad `nahka `saama IisR; laps oo ka ukkas - - saa‿p saa εεd `nahka tast Khk; Poisist äi tulnd ead nahka Emm; Ega sellest nisust head nahka saa, põld jõudis juba üles koostuda Mar; Neist `purlakidest nüid ääd `nahka saab Hää; ei neist tütardest iad `nahka tule VMr; õdra `jäigi `kängu, ei suand `õiged `nahka Trm; `pańdi kõva maa `piale `kartulid, `aeti `miśki `moodi `kińni ka, aga ega sialt sügise suurt `nahka saand Lai; sest kuradist suurt `nahka ei saa, ta ei viitsi õppida Plt; las ta ellite pähle, ega sellest ääd `nahka‿i tule Krk; ega temästki `õiget `nahka‿i saa, ütte `viisi saesap nigu `ürbunu jälle Puh; saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust, ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu; kogu ~ kõige naha ja karvadega täielikult, kõige täiega Vasdudad keige naha ja karvdega Emm; Ta `pistis sene kogu naha ja `karvadega `nahka Rei; Kõige naha ja karvadega - - pihugi ei jäänu [midagi] Hää; luu ja nahk ~ nahk ja luu (väga kõhnast olendist) obu on paĺjas luu ja nahk Vll; läbi `aetod ja ää tapetod juba nao üks va luu ja nahk (kurnatud hobusest) Mar; ni‿vaevane ja `otses, nii kuind nagu luu ja nahk Juu; tämäl ei õle muud ku luu ja nahk Kod; poja om vana emmise är `kiskun, ku luu ja nahk Krk; vai mul muud om, nahk ja luu Ran; liha kõ̭ik `luie‿pält kadunu, `paĺlad nahk ja luu Rõn; ta om sääräne kõhna mi̬i̬ś, nigu luu ja nahk Har; ku ma seo lehmäkese ośti, siss oĺl tä luu ja nahk Rõu; mitut nahka võtma liiga palju nõudma Vettis selgast mütu nahka Emm; `vaese seĺlast `võeti mitu `nahka Sim; Mõ̭nõ `tü̬ü̬lise käest tahetass mitu `nahka Rõu; naha peale andma, naha peale saama peksa andma, peksa saama Ah et said `jälle naha `pääle Kuu; Tädi õli `kange naha `päälä `andama Lüg; anna poisile naha `pεεle, küll siis vahe vahele saab Jäm; Korra kenast naha `peale soand on, küll siis `mõistma akkab Pöi; ärgu ta suitsedama mette öppigu, siis saab naha pεεl Käi; vanal aal olid `mõisade sees inimeste valitsejad, kui sa‿i jõund mette, said naha `piale kepigä Mar; Mina ei ole kellegil naha pial ann, äga põle isi kua saan Han; minä jäen `terve nahaga, tõesed saed naha `piäle Kod; `mõisas kui naha `piale `antud, siis tõmmatud kepiga mäda `pihta Ksi; poiss tei `kurja, sai naha `pääle Ran; esä küll ois mu, aga emä ańd naha `pääle Nõo; sa ei kuulõ sõnna sukugi, ma anna sullõ naha pääleʔ Krl; naha peal elama ~ liugu laskma kellegi kulul, arvel, kellegi tööst elama Kaua sa mo naha peal ikka elad Pöi; teese naha pial tahab elada Aud; Laseb teiste naha pääl - - `liugu, ega `ki̬i̬gi `seukest `paari ei `võtnu Hää; Teise naha peal liugu laske, iga üks ei sua sellega akkama Trm; [peremees] üteĺ umalõ vellele, et sa elät mu naha pääl Har; Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõ Rõu; nahas ~ naha sees olema kellegi olukorras olema või ennast sellesse asetama Noh, Leika nahas niid - - küll äi tahaks olla Kaa; Katsu korra mo naha sees olla Emm; ma‿i tahaks küll nende õnnetumate nahas `olla VMr; nahast välja hüppama ~ kargama millelegi tugevasti reageerima Sa hüppäd kohe nüüd nahast `väljä, ku peigmihelt `kirja said Kuu; üppab kas või nahast `väĺla - - ia meelega Sim; minul õli nõnna üvä mi̬i̬l, et kas karata nahass `väĺjä Kod; rõõmu pärast üppab kas või nahast `väĺla Lai; `kargass vai nahast `väĺlä, nii ää mi̬i̬l Ran; nahast välja jooksma ~ kiskuma ~ pugema ~ ronima eriliselt pingutama, mingi eesmärgi nimel vaeva nägema Emä, isä kisuvad vai nahast `välja, aga tüttart `tüöle ei pane Lüg; Sie nisuke rebane, ülemate ies pueb nahast `väĺja IisR; [ta] Roniks kas vei nahast välja, et teistest eese töödega ede saaja Kaa; väga püiab, `töötab, jookseb nigu nahast `väĺla Plt; Nüid om ädän, jooseb vai nahast vällä Nõo; nahka hoidma millestki kõrvale hoidma igäüks vähä joba `oskas oma `nahka `hoida ka Kuu; Kambajömmiks egaühte äi veteda, kui nähta, et mees rohkem oma nahka ojab Emm; oiab oma `nahka igast aśjast kõrvale Aud; kis ika - - oma `nahka `oedis, ei läind nende mõesapõletajate `ulka Kos; Mõ̭ni hoit õ̭ks paĺlo umma `nahka Rõu; nahka maha nülgima ~ võtma 1. (karistamise ähvardusena) Nüüd enamb ei `aita, nüüd võttan `poisil naha maha IisR; ära mängi, poiss, võtan su naha maha Mär; Kui karja kurja pääle lased, siss sul nahk maha võetass Nõo 2. petma, tüssama Saand söukste meestega kampa, kes ta naha maha nülind Pha; nahka silmale ~ silma peale saama uinuma; uinuda, magada saama ma ei saand `nahkagi `silmade `pääle Lüg; ei ole silmale `nahka saand, `ühte valu sai tööd teha Pha; Juba teine öö pole `nahka silma `peale saand Pöi; ma põle `nahka silmä `peale saand, naa `kangesti karivad küläs Mar; une `nahka pole ka silma pääl saanu Hää; alate õle virvetusel, ei sua mitte `nahka silmä `piäle Kod; mitti `ü̬ü̬se silmä pääl `nahka es saa Krk; nahka turule viima millegagi riskima, end ohtu saatma `Kelle süü on, kui vied oma naha turule Jõh; Ma oma `nahka turul ei vii, ma oia sest aśsast `eemal Han; nahka üle kõrvade tõmbama 1. petma, tüssama `Tembas `toisel naha üle `korvie Kuu; Mina omal `nahka üle `kõrvade `tõmmada sel pettisel ei lase IisR; Olid suured sõbrad, aga üks `tõmmas teisel naha üle `kõrvade Han; `mustlane pet́t mu `õkva kõrra peräst ärä, tõmmass naha üle `kõrvu Nõo 2. (karistamise ähvardusena) `Lastele `üäldi, et `tõmman su naha ülä `kõrvide Jõh; See enne‿b jäta [tüli norimist], kui öhes kohas nahk öle `kõrvade tõmmatakse Pöi; nahk lubati üle `kõrvade tõmmata - - mõne alva või kurja teo eest Lai; on paks nahk, paksu nahaga (kriitika jms vastu ükskõiksest inimesest) Küll sa oled vade `paksu nahaga Kuu; Ta on nisukese paksu nahaga, äi teind väĺlagi Pha; Taal on nii paks nahk, ta äi karda kedagi Pöi; On senel aga paks nahk Emm; Ta nii paksu nahaga, et pane mite so ütlemist tähelegid Käi; Mul om paks nahk, mä ei pelgä sõimamist Räp

natike(ne) natik|e Pha Tor VJg Krk/-ik/ Pil KJn, g -se Kaa Mih Tõs Hää, -ese Kse; nat́ik|e Kul Vig Aud Vän Juu JMd KJn Kõp Vil, g -se Tor Saa, -ese Jür; natike|ne Kaa Puh San, nattike|ne Vai, nat́ike|ne JMd VMr Iis Plt, natigei|ne Jäm(-ge|ne) Ans, g -se natuke(ne) natigeise istutasin Jäm; Äga töö juures pole nalja mette natikestki; Vanasti loomad seda (põhku) näljaga ikka natikse süüa nosisid Kaa; vötame natike kannatist, `öhta `kaugel Pha; küll soab ühe natikse korraga `keeta, kui pada pisike Tõs; lusistab nat́ike äkkega üle, ega see `maale kedagi tee Aud; `tildre tiivad natike `konksus Tor; ta tuĺli nat́ikse aa pärast `paprega tagasi Saa; `enne ei sadand paelu `ühti, mud́u nat́ike tibas Juu; Nat́ikese `saia piab lapse jäuks `jätma Jür; `laena `mulle nat́ike `leiba JMd; jäi nat́ikene iĺjemast VMr; pane natike `suala supile VJg; vesi nat́ikene pealt küĺmetand Plt; `aknast nat́ike paestab `valged KJn; anna `mulle natikene `saia Puh Vrd natine

natune natu|ne g -se SaLä(-sse Khk) Vll Hi Mar Tõs

1. subst a. väheke, ivake, kübeke vaadame natuse `aega, et tuleb siit koue `ilma vöi mis siit tuleb; Ma ep kuule mitte natust Jäm; teda saadetud sigade `karja ning ta vöttand omale natuse käsitööd sis `seltsi Ans; ma täna natusse `aigene; pole kaas`tundmist taal ka natustkid Khk; kui teist `korda `söödi, olid `kardolid vöi kala, natust liha Rei; mis sest natusest saab Phl; saab natust `leiba Mar b. kübe, raas (liitsõna järelosana) jöuan leva natuse suus oida (jõuan veel tööd teha); liha natused leigeti katti, [pandi] supile `pääle Khk; Mis nee pisised lihanatused nüüd `täitsid mihe `köhtu Rei
2. adv veidi, pisut lepakoortega‿p saa ju `musta, sääl oli ikka `värvi ka natune seas; tule natune `enne üheksad Ans; jahu `pandi natune `pεεle Mus; mere sees natune `kuiva maad Käi
Vrd natine, nätune

nupiline nupili|ne g -se Krj Muh(-le|ne); nupilinõ Rõu

1. a. tombuline; krobeline; nupuline see oo nii nupilene lõng, et see‿p `aita mette `kuskile; `kaarmed oo koa nupilised Muh; nupilinõ keṕp Rõu
2. a. kananahal kui ehmatus lööb `pääle - - [siis] ihu ju ka nupiline Krj; nahk‿o üsna aneihul, nupilene Muh b. punniline mõnel‿o nupilene nägu, nupakad `palges Muh
Vrd nupeline

oa- oa- oli `ernesupp `vastla`päiväl ja uasupp, emb kumb oli VNg; Ua`lieme `süömisega võid `sauna `tõise `kõhta `tõsta nalj; `Lapsed `kõrjasivad ua`palgu (oakaunu), uapalud õlivad kõhe `maiusruast Lüg; `vihma tuleb kut uavarrest Khk; `vasla `õhta saab ualeemekest ja sea `jalga Muh; mine too oa`kauni Mär; `enne oli paelu `ernid ja ube maas, ualeent [keedeti] Kir; uasard - - kärbise `pulke pääl `pańti roovi lat́id, siss `sinna lat́ide `pääle `pańti uad Saa; ega uasupp nii ia old‿s kui `ernesupp ikke, ubadel oli nisuke `vänge supp KuuK; Uavihud `pandi parsile püsti ühelt järgult Trm; uapudru tihasse pekiga või rasvaga - - süiasse piimaga Äks; kõva tule pial keedeti ualeent Lai; laps tõi rüpegä ua`kaunu KJn; sääl püśtkoas ollid länikud ja keedeti suppi, tangusuppi ja oasuppi Vil; uasöögi manu es anda `leibä Krk; `vihma tuleb kui uavarrest, mia küll `siandse ilmage `väĺlä ei lää Hel; ilus kui uaäedse Ran; uakõdra keedä soolaga ärä, t‿om mul maǵause sü̬ü̬k Puh; mõnel talul `oĺli uaaid ja `kapstaaid erälde; ku mõni es ti̬i̬ ust `valla, siss märdi lätsivä pahandusega ärä, `ütlivä, et susi `sitku siu uapatta; ua tambiti anuma sehen `katski - - käte vahel tetti serätse munaku, tu̬u̬ `oĺli uatöḿp Nõo; `erneagana ja uaagana `anti iks tsikule Ote; `räisse terä olliva nigu uaterä jälle, tulliva juśtku `aavli sulle pähä Rõn; timald om alv uasaaḱ Krl; meil `pańti iilä uba kokku, õdaguss `keeti ua`kõtru süüäʔ; ajagõ `põrsakõsõ ua`mu̬u̬lõ, nu̬u̬˽`koŕjasõ uaterä üless Har; vanast oĺl ru̬u̬g pääsü̬ü̬ḱ, oĺl sõ̭ss uaru̬u̬g vai `herneru̬u̬g Rõu; ma võt́i uavihu paŕsilt `maaha, vei `sisse Plv; meil oĺl `kapstaaid esiʔ ja uaaid esiʔ Vas; vanast olli ka paĺlalt ubadõst tett kama, si̬i̬ olli uakama; `oĺle `kangõ `pikse kärgähtüss, nakaśs `vihma tulõma ku uavarrõst Räp; ua`karva hopõn Lut

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur