emaemaReP(ε- KhkMih) TMrMMgTLei; emäKuuLügVaiLäLoVigVarTõsKhnSaaJuuKodsporVlPõ, MT; jemaAudLei, -äKra; imäVõnV; äma-Mih 1. (üks lapsevanemaist) ema emäst (kui ema suri) jäin mina `neljä `aestaseksKuu; Ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka; senel `lapsel ei õld emädä egä isädäLüg; Kes ema lüeb, `sellel `kasvab käsi `auast `väljaJõh; `piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännäVai; oma ema `kutsusid [lapsed] memmeksJäm; esiti pisemald ikka taet ning emm, suuremald ikka isa ning emaKhk; aga ega öö rehel ma pole käind, sääl emad ning isad käisidPha; see tüdar o emase tuln, ema nägu; naese isa ja ema elavad teese kohja pealMuh; ema [sõna] tuli pärast, enne oli eitKir; mu emä isägä põln kummagi `koolis köinVar; ja emasid `üeti `jälle vanaema ja noorema, kui `jälle kaks majas olidMih; minu isat-emat olid jah siit [pärit] Aud; ja `käśti mind emad `kooli `tullaHää; minu isa-ema `oskasid `selgest lugeda, kirjutada ja rehkendadaKei; meil oli ikka ema [sõna], mammad olid `linnasJuu; te `eńdi emad ei ole enam?Ann; [tüdruk] akkama `uopis emast `suama; mu oma täis lihane emaVMr; `tütred tulid emasse, pojad isasseIis; kirju ema (võõrasema) Trm; pojad o `emmä lähnud; näd õlid `üste emäje, aga tõesel tõene isäKod; me oleme ühest emastÄks; tädi on emä õdeVil; mia pidi emäle (ema vaatama) minemaHls; lihalik emä om kellest sa `süńdunu olet; `langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät esätKrk; ega `võ̭õ̭ral miu `vasta iki toda `armu ei ole, mes omal emäl; miu emäkadunu ütel, mia onde es saa küll `pessä [mõisas] Ran; emäst `olli mul ka joba `ammitPuh; `tütre emäl `piava `lahke käe olema; kaits emäd ei `kõlba üten ku̬u̬n. poeal `olli emä ja naesel ka `olli emä, oh sedä pahandust; ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńnNõo; emä esäga kõneliva, et aganit `pantu leeväle `sisseKam; mõni (sõna) lääb emäde (ema keele järgi) Ote; ma `mõtli et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass; võt́t imä (endast vanema naise) Har; mu esäl oĺl imägaʔ säidse last Rõu; kõ̭iḱ sai imäl meele ostõtuss; eläge iks ilosahe, ja piä iks immä imässVas; imäldä lat́s Se; `särtse `oĺli vanul jemil laulusõ; uodõtav jema (rase) Lei; [muinasjutu algus] `eĺli imä esäga jälʔ; `Kristusõ imä `umgi pühä `Maaŕa LutVrdemm, ime3, imi 2. (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Mis on `pehmemb kui ema `süüliLüg; Kõtt täüs nigu uma imä saaja aiguUrv; Imä üśk um `pehmep ku˽villa vakkRõub. (mõistatused) Üks emä, mittu`kümmend `poiga = tomat, kurk Kuu; `Lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata = `Eina `soadudJõh; Tütar `tiine ema aher, elab `surnu reite vahel = okkJäm; Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, `tütri käsi kõberas, poja pia ümmargune = humal Han; Pojad kaunis pońtsikud, ema alles sündimata = heinasaod, kuhi Hää; isa pikk ja peenikene, ema keero veerolene, tütar oli lai ja latergor̀ne, poeg oli pisot pikergor̀ne ja nüid lääb tipin täpin `taeva `alla munele = humal Ris; Ema lai, isal pikk saba, lapsed kõik ümmargused = leivanõu, -labidas, -pätsid Äks; Immä luvvass latsõʔ kõ̭ik `laokilõ = kuhja- tegemine Urv; Emäl laga magu, esäl pikk sammass, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid Krl; imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl = villa `kaaŕsmine käśsigaHarc. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest); Emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendiLüg; Keha must ja `korpane, `üäldi, et ema`tuadud `nahka ei `paistagi enambJõh; Ema perse taga üleskasvand (liialt hellitatud, elukogenematu) Emm; siu ema särk `kuivas miu ema aja peal (kaugelt sugulased) Kir; Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele, kes täiskasvanutele vastu räägib) Hää; mis sa tõbras vihasted, egä ma su emä `lehmä ärä söönü ei ole (öeld põhjuseta vihastajale); mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä emä ärä ei ole söönü id; ta (tütar) emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elustKrk; olgu esä sikk ja imä kit́s, ku˽ma esi enne mi̬i̬s olõ; Imä-esä alalõ, lehmänisa vallalõ (öeld neile, kelle vanemad elavad) Har; imä sei `si̬i̬pi ja lät́s `lahki (öeld lapsele, kes pärib pidevalt ema järele) Rõu | (liiderlikust naisest; vallasemast) Emä pani `kelgu laga`otsile, tüdär ott kelgu laga `otsilt maha ja akkab vedämäKuu; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ääRei; kas sa nüid emä ri̬i̬ pääle nakat minemä, emäga `võitu `latsi tegemäNõo | (ema tähtsusest, armastusest jne) Paremb oma emä vits kui `viera emä voileib; Oma emä `koorukane paremb, ku `viera ema void leibKuu; Ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal; Enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine; Ema `süülis `pehmeb kui `saksa `sängis; Ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta; Paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott; Paremb oma ema irm kui `võõrasema arm; Sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik; Isa üks mats on enam kui ema üheksa `totso; Seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahtiLüg; Kuidas ema nenda tüdarEmm; oma ema vits on `armsam kut `vööra ema vöileibRei; Kärme ema, laisad lapsed; Mees saab ikka naise, aga lapsed änam ema ei saa; Oma ema vits ja võõrasema oo `ühte `maiku; Isa sõna oo änam kui ema vitsHan; Ema `viitaks uksest `väĺla, armud lähvad `aknast `väĺlaHää; Oma ema malk on magusam kui võõraema võileibJür; isa õńnistamised kińnitavad su elumaea, aga ema `vandumised võtavad äraVMr; sureb emä, sis sõgeneb isäKJn; kudass emä ehen nõnda om laits peränKrk; paremb om üte siĺmäga emä, ku katõ siĺmäga esä; emä piśtäb rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei piśtä pähäRan; Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villäsalvõnUrv; Paremb uma imä must pudõr, ku võõra imä võidleibKrl; kütüse kesvän kasusõ magusamba `nakrõʔ ja hoolika imä põllõ vaŕon teǵüsämbä˽`tütreʔ; Sõ̭sarõ arm `sõklanõ, vele arm vesine, imä arm igäveneRõu; jema nisa `pondav `suhtõ, bõt mi̬i̬lt ei d́õudav pondaʔ pääLei; leib olõ‿iʔ mińnij, `kiisla olõ‿iʔ imäLut | (laste tänamatusest ema vanaduspõlves) Üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä; `Üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuveLüg; Seitse last mahtus ühe ema pöue, ema ei ruumi ühegi lapse öuePha; Üks ema toidab ühüssa `poega, aga ühüssa `poega ei toida `ühte emaHan; ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õueVMr; emä söödäb ja kasvatab ütessä last, aga ütessä last emäd ei `jõvva `sü̬ü̬täNõo; Ütessä last kasuss üless üte imä hõlma all, a ütsel latsõl ei olõ ruumi ütele imäleKrl 3. (kõnetlussõnana) a. perenaine, -ema Naine läin `naabri ema kääst nöu küsima, et kudas `kurjadest `vaimudest `lahti `saajaKrj; teese pere ema `soatis `siiaMuh; Tiige ema `ütles mo emale, et sa `ketrad surma tuńniniVig; Juba saana ema tuli peale mede poole, kamsud kainlusPJg; nende (naabripere) ema elas ka sada üks `aastad vanaksHMd; mina olen vana inime, kõik üiavad mind emaks, aga ma‿i ole nende emaJõeK; Moori ema lõi oinas mahaLai; Otebä emä tulep pühäbä siiäNõo; ollu ku sourõ jemaʔ (emandad) Leib. vanaema; ämm ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegijaKrj; vanad isäd emäd (vanavanemad) oo vanas `surnu`aedasVig; mehe või naise vanempid kutsuts ämmass ja äiass, mõni `ütleb `jälle esä ja emäHls; kos minijäss kotu om, sääl om emäga ike `ütlemistNõo; meil oĺl mamma (ema kõnetlussõna), selle et vannaimmä kutsuti imä, latsõ˽ka `üt́liʔ vannaimmä imässVasVrdemm1 4. ema funktsiooni täitja a. kaasanaine esimees ja ema läksid ede [laulatusel] - - siiss jo se pruudipaar `järgeMus; pruudil oli ema `seltsis. `üiti ema, see oli mu vennanaineJaa; ema `peksis [pruutpaari] aseme läbi, `peksis kirbud ääPöib. kadri- või mardisantide juht kadri `öhtul siis ema `korjas [andeid]. kadride emal oli `söuke egabäsed `riided - - ta oli ikka ema, vanem, teised olid ta lapsed; [mardi] isal oli ikka kepp kää - - ema `selgas oli `jälle kot́tKrj; [kadri] emal oli `valgest `nartsudest titt sülesAud; [mardi] ema [siis], kis tegi sukka, läks [selle] `juure, et lapsed tahavad `süia - - emal õli üksipäeni kot́t - - kui ema ära `mangus, `ańti teestele koa. `võt́sid `istusid maha, ema `ańdis sialt kot́istPal; mardi`sańtide emäKJn; kadri`sańtel olli emä, emä võt́s `ende kätte `viĺlä ja raha, mis `antiKrk; esä ja emä lätsivä i̬i̬n `siśse, laoliva oma märdi `laulu, tõese `oĺliva latseRan; Kadrisandõl oĺl imä kah. Tu̬u̬ oĺl ka˽hańdsakohe `rõiveh, vanakõnõSec. tegelane mitmesugustes mängudes sabastikku `mängimine, üks õli ies, kie `püüdas, edimane õli ema, kie `oidas `poigiJõh; Köige suurem tüdruk, see `pandi siis [mängus] koera emaks - - Siis tuli öks vööras väljast ja küsis `poegi nime `järge `osta. Kui selle nimelisi oli siis `ostis ema kääst ääKrj; [lambamängus] ja siis see `jälle kis ringi sees oli, see oli emä - - ja emä ikke laulabMar 5. (loomadest, taimedest) a. emasloom; emaloom kõik `luomad isäsed `õtsivad emäsid taga, aga `tetre ja `metsis, vata emäd ajavad isäsid taga. kui emä `kuuleb isä `laulu, siis lähäb `lennab `sinne `mängo; obone on `kolme `varsa emäLüg; lehm on kolme vassigu ema; kaks talle ema (imetavat lammast) surid ka εε selle `aiguse kädeKhk; utt `seuse sama musta `pεεga, na ta emagid oliKäi; isa [luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kaelNoa; [tibud] emä oole all allesMar; sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi jaHMd; [pardi sabasulgedest] saab ära `tunda, kes ta on, isa või emaVJg; tõu puĺl õli, aga emä puhas eesti verd; üheksä poja emä oo vana [lehm]. minul õli viie`tõisku poja emä; talleksed o kõik emäde mao all nõnna aradKod; vars igatseb nii emad tagaMMg; `taeva kits ja `taevasikk. emä mekutess mehee-meheeHel; tõenekõrd sünnib küll emä `mu̬u̬du varsNõo; [sügisrändel] kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja, latsõ˽takahnRõu; tu̬u̬ varsakõnõ käve tu̬u̬d [surnud] märä asõnd `kaema kõ̭gõ, nii `väega hoit́ immäVas; kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass; imä [kass] kand kõ̭õ̭ `poelõ `hiiri ja `t́sirka; imä alonõ (imev) põrssSe || figSureb obu maksab nahk, varsa ema elab ikka veel (öeld, kui midagi on kadunud) Pöi; sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepojaNõo; `immä `lätväʔ iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔRõu; imä `perrä vars virkLutb. emamesilane või -herilane mesi `linnud mis emäst tehässe, sie tehässe eri tuppe; emä on pitk ja `pienikene. kui emädä ei õle siis `lähväd [mesilased] puust `vällä kõheLüg; kui pere `eitmine on, siis keik lähvad ema `järgeKhk; ema sai `otsa, pere läks `puusse tagassiMär; kui poead akkavad `väĺla tulema, siis emä laulab. emäsid tehatse iga `aasta `uusiVar; erilase ema on suur ja lai; [pereheitmisel] kui uus ema vääĺa tuleb, lüövad [mesilased] `lahku, muist oiavad uue, muist vana ema `pooleAmb; vanass õlid naesed nagu eriläse emäd, `keskelt piänikesedKod; mesiläste emäKJn; mesilinnu emäKrk; tu̬u̬ vana emä ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä äräNõo; vanast oĺl imä piḱk, vanast kutsuti kõlladsõ `persega imä. noʔ om mustõmb ja vähämbHar; vana ~ noorõ imäga perehPlv; imä tege puja`haudet; noorõl imäl om peenikene helü; edimätse süĺleme `aigo‿i laalaʔ `kumbkeʔ imä; `meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔRäpc. emakanep teised o koerussed, teised o emad; kui emad saab ää `väetud, siis pannasse parsile `kuima; koerussid saab poole vähem kut emasidMuh 6. (millegi) alus, tekitaja a. ka fig, alus, alge `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `näljä emäKuu; [linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmisLüg; küĺm on änameste kõigi `aigoste emaKul; neli peret (taru) `pieta kust peret ei `võeta nied on emadVJg; maa om egä eläve enge emä, maast saap egäüit́s `toituKrk; päiv (päike) om si̬i̬ kes meid elätäb, `kõikide emäRan; maatüḱk om iki leevä esä ja emäPuh; mõtsa imä, vana petäi kutsutassLutb. esimesena loonud viljapea odra, ruki emaMih; [rukkil] ema tuli kõige `enne `väĺja tuppestTrmc. (vana) seemnekartul Ma pane vana emä, mis on tugevam, [kartulivõtmisel] pis(se)tega ühte korviTõs; metssiad söid kardulad ära, emad jähid allesHMd; ma `ku̬u̬rsi `endäl perämätse `kartuli ärä, n‿om nigu emäse; `kartuldel piab idu ärä `murdma, muedu lähävä emässNõo; näet see emä om, nii illuss kõva etSan; kardoka imäVas 7. paadi või laeva osa a. kiil, põhjapuu –SaLäPöiHisporLlaeva ema, keige esimene kut sa akkad `laeva tegemaJäm; taga emast oli läbi auk, kui laev `maale tömmati, vesi `jooskis `väĺjaKhk; `kaltsoni puu pannasse ema `pεεleMus; [paadi] `vannad `pandi ema `otsaPöi; paadi ema `olle tammepuustPhl; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panemaTõs; Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külgeKhn; paadi ema on paĺgist `väĺla tahutud, pikuti paadi `keskelAud; ema pääl tulevad laeva pańnid. ema on männa `puidest; Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema `kaitseksHää; paadi ema kelle `ümmer akatakse paat tegema. jäme puu ots `püsti. kaared ema `küĺgi ja kaarede `küĺgi lauadRisb. (lootsiku) põhjalaud tiävid pannasse plangu emä `küĺge `kinniVar; emä `pantse kõege `enne, põhja laud on emä - - emä `piäle kõhe `eeste `pantse piäpakk ja tohopakk. siis kuarud; `venne põhja piäl on emä `venne emä, siäl piäl seesädKodc. roolitääv Rooliema aa alumese otsa tapiga kiiluotsa pεεl kandmas. Ülemene rooliema ots uladab läbi ahtriteki üles - - Rooliema külgis käib roolilehtEmm; Roolpinn pannaksõ rooli emä `külgeKhn; `kookre august tuleb rooliema läbiHää 8. (millegi) olulisem või kandvam osa a. (särgi, jaki jne) kehaosa särgi ema. kui sool pole `käisid `pεεle `aetud. särgi ema juba `valmisJäm; jöki emaKhk; [endisaegse särgi] `kainlaalust lapid olid nelja nurgelist, ema ja `käise vahel. pitk säŕk, see `üiti emaks. särgi ema ühest tükist, siilud vahel, et laiem oliJaa || naiste särgi pihaosa `hammõ imä˽ koi peeńokõsõ˽linadsõʔ, nu̬u̬˽pańni üt́si sukka, `hammõ immä või is paarõ sukka `panda; Särgil oli paklane labane hand, peenükesest linatsest imä ja katsanitsega puuvillane käusserõivass Seb. (kalapüünise) pära mõrra imäVas; imä suu [kust algavad nooda tiivad]; nooda imä om nelli śuld; ku suuŕ nu̬u̬t, om imä takah katõsa śuld; kalla om, lää‿i `immä; võrgu imä, tu om perä, kohe kogonõsõ kalaʔ siśse, ku loomuśs kistass; Leesuvast püvvetäss meresega, imäldä talvõl ijä alt, sääl ei saaʔ imäga vitäʔ, suvõl püvvetäss imäga; kala`püüdmise man oĺ ga haaḿ [tindi]nooda imä ḱülehSec. tuuliku püstvõll tuuligu ema, suur jäme puu mis see tuuligu ülal peabJäm; Aamõ `veske emä `püstüKhnd. [karbi] kaan [ja] ema (kere) Emm; (voki) emavan ~ pesau(voki kabi, süda) Ris; mõõgade emä kos [ropsimasina] mõõgad kińnitetKod; voki emä (rindpuu) Rõn 9. (veekogus) a. veekogu sügavam (voolu)koht vesi on emas (jõesängis, mitte üle kallaste) Vän; jõe ema oo kõege sügavam koht, nihuke reńn jões - - jõe ema `kohtas `kõrkjas ei kasvaTor; jõe emas - - sialt jooseb vesi vaĺleminiTür; `Peipsil õlema kua emä, jõgi `keskel, kõege sügäväm kõstKodb. auk jääs nooda väljavõtmiseks ma satte `emmä `sisseHel 10. tungaltera emad ~ rukki emadIisR
ema-emane, ema(s)- ema kosel on `mustakas allJõe; ema `meika `saime kädeHlj; emä jäniss; emäkaru on `valge siit [eest]; ema `metsis on nagu kirikana; Emämurelane, `siivedega, `parves `lennävad, tuleb `vihmaLüg; Emakuer oli küll kedagi `saksama `tõugu, a isa oli va `karjamuri; Mis‿se emarebane‿s nüüd tieb, kui pojad ära `tõiteIisR; emälohed on kaheküme `neljä kilosed `olledVai; Emaogalik muneb marja pesase, edasi emaogalik äi oolitseKhk; vat `tiibadega on ema`nardlesed, nii paksul vihma eel, ema`nardlesed `väĺlasVll; emamesilaine on pika kerega, laulabIisK; emämõtuss ei tõhi `laskaKod; tuul aap esi esääidsente küĺlest `tolmu emääidsente `külgiKrk; emä `varblane om aĺlHel; mul om suure koti säĺlän, viä nigu emä `eesli jälle; rüäl olna esä ja emä `äelmä segiNõo; imä susi tuĺle kaŕa manoVõn; imämehineRõu; imäkahr ja esäkahr; imä`haugõ ei olõʔ üttegi saanuSeVtimä-