koon4koonKodMMgSanUrvRõu; ku̬u̬n hvKod, MTVLä; ku̬u̬h, kuuh VId(koohVasSe); ku̬u̬hn, koohnHarRõu I.adv 1.rühmana ühes kohas (kokkukogunenud või -kogutult) a.(elusolendid) neli, viis, kümme obess pidi koon olema [vooris] Kod; kun kait́s naist ku̬u̬n, sääl om kolmass suun Krk; kui om ää kraam sul, siss om `ostjit unnikun ku̬u̬n Puh; ku `peijit `peeti, siss kõ̭ik suguvõsa `oĺli ku̬u̬n Nõo; puha saksa olluva sääl koon kõ̭iḱ Urv; eläje`rõipõ lättävä laḱka, nu̬u̬ ei˽püüsüʔ `ülhlen ku̬u̬n Har; kuuh ummaʔ mehidseʔ, veleʔ Lut || nõu pidamas, aega viitmas komisjon olli alla ku̬u̬n; pühäba `õhtu käesi rahvass kõrdsin ku̬u̬nHelb.kobaras; tihedalt koos (hunnikus, lademes, rõugus) kas sul õmad puud on koon (kokku pandud); palju `tästi ku̬u̬n nigu kähärik Kod; kubjass rü̬ü̬ḱs sedäsi [viljakoristamise ajal]: ku kolm terä ku̬u̬n om, piat üless `võtme Krk; pü̬ü̬rkaarin `olli kate kaari ain ku̬u̬nRan; kos seräne keerästik, seräne sõõrikene mõtsan, sääl om na (seened) kimbun ku̬u̬n Puh; põemetu ua olliva ütsipäädi ku̬u̬n, `panti `pisti maha; kõ̭ik vili om ku̬u̬n (koristatud) Nõo; kolm neli suurt tallo, mis tah ku̬u̬h olõvat Räp; kua kasuss kuuh, tsauk kutsutass Lutc.(kaasasolu rõhutavalt) ühiselt, üheskoos kui täl tu käik äste läits - - [öeld] et õnnega ku̬u̬n; siss latiked lätsivä - - kudema, na läävä suuren pardin ku̬u̬n Ran; ku̬u̬n lätsime `keŕkude, ku̬u̬n tullime kodu kahNõo; vot olõ ma õ̭nnõga ku̬u̬h. olõ kuradi sitaga ku̬u̬h (hädas) Se; veleʔ, kuoni kuuh, sieni saa sagõhhõp putrLut 2.tervikuna koos a.ühes tükis, tervena `uassa peräss õli vi̬i̬l`surnul iho koon, ei õllud ärä lagunend Kod; telle kiilu, telle ei seisa mud́u ku̬u̬n ku neil `kindlust ei oleTrv; puidik `panti `pääle, tu̬u̬ ois `rõiva ku̬u̬n ja `lämmäRan; kääri om neediga `kińni `pantu - - siss na saesava ku̬u̬n Nõo; sõ̭ss tet́ti köüdse˽ja tet́ti ohja˽noist leḿmikist, `pańti linnu ka manuʔ, muidu es püüsü˽koon; pot́i sinine `saisõ värvin, seeniku [rõiva] tüḱü˽koon Krl; [puukiil] Pidi tu̬u̬ säńgü koohn Rõu; kanarigu leib püsünü es kooh Vasb.üheks tervikuks liidetud või segunenud piäluu one kolmess tükiss koonKod; kama om rammuss toit, sääl om kõ̭ik vili ku̬u̬n Ran; üsädse `olli aganõ ja vili koon Urv; kat́s `langa ku̬u̬n; taa leib om kõ̭iḱ sõkõldõga˽koohn; no‿m putr`kapstõidõga ku̬u̬n Har 3.(väga) lähedal a.lähestikku; vastamisi sügisene päiv om nigu lühike inimene, pää ja perse ku̬u̬n Ran; ku käe om sääl `põlvi man, käe ja põlve ku̬u̬n; Kiriläl om [teise] taluga `pi̬i̬ri ku̬u̬n Nõo; küll om kala iluste `lihti `pantu tünnin – nii üits ütega ku̬u̬nKam; ja `rasva `panti suure paatävve `kapstile serände `väike tükikene, nigu miu kaits `väikest `ruśkut ku̬u̬nOte; sa˽ka muud ei˽tii˽ku tooli pääl istut, käe˽nii samadõ ku̬u̬n Krl; `täüom `süämega ku̬u̬n, mass om alhpu̬u̬l Har; Kagu pooli perä˽koohn ummaʔ [varda peal], sõ̭ss `loidu õi˽lang `iśkin tagasi Rõub.suhtluses; füüsilises kontaktis kas õled koon ollud tämägaKod; naene om mehega kaalatside ku̬u̬n, `aava juttu; aga ütte `viisi nõ̭napidi ku̬u̬n, ega midägi tettuss ei saa; kaits `aastat, ku ma [temaga] peräkõrd ku̬u̬n olliNõo || (kaklemisest) kui `kaklema läävä, siss om karvpidi ku̬u̬n, kisuva `juussist ja Ran; poesi olliva jälle arjatside ku̬u̬n; karvutside ku̬u̬n ütte `viisi, kisuva tõene tõist `arjapidi Nõo; nigu tapukikkakõsõʔ alati `harju pite riiun kuuhn Rõu 4.(millegagi) määrdunud või kaetud paŕgine riie, lepä paŕgigä koonKod; [ma] olli porige ku̬u̬nHel; mõnel periss vana inimesel `oĺli kõik rinna edine röǵäga ku̬u̬n Ran; suu joosep tatti, rätinuka kõ̭ik ku̬u̬n; iks mugu anna sedä ja toda, ma‿le temäga nigu tõrvaga ku̬u̬n, ei saa `valla kahNõo; ku˽hobõsõ higitsäseʔ, `hi̬i̬ga˽koon, sõ̭ss käüdäss järven ojutaman Urv; `saapaʔ omma˽`täütägä˽ku̬u̬hn Har; timä oĺl `muaga˽kooh nigu t́siga Vas; sa olt `jauhhõga ku̬u̬h SeVrdkool5 5.korras a.valmis, lõpetatud tõmmati silmäst läbi lang ja `olli ku̬u̬n (suka ahendamisest) Ran; emäkańep kakuti sügise `mihklipävä `aigu, ku kõ̭ik põim `olli ku̬u̬n Puhb.kokkulepitud, kindel poiss lännu kõrdsi manu ja `olligi sehvt ku̬u̬nOte; kośakaubaʔ oĺliva joba koohn Rõu; kaup om ku̬u̬h Se 6.muiduki köögi uśs oĺl koon (kinni, suletud) San; ta om nii uńnine, et taa ei˽saa˽jaku, miś tä tege, om unõga˽koohnHar II.prepühes Mõnest talust läits terve pere ku̬u̬n lu̬u̬mega mõtsaNõo; Siist kaalatorust um terve˽talu koon elävä ja elulda inventääriga alla lännüʔRõu Vrdkoos1