[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kiipima kiipima (ma) kiibin Krj Jaa Muh Jür Koe Sim sügama, kratsima; kraapima kärn kiheleb, akkad `kiipima Krj; mine kiibi `tuhlid möni varrikas üles Jaa; ma `kiipisi nõnna, aga ei lähe `puhtaks Muh; ära kisu `kaśsi, kaśs kiibib Jür; kiibime natuke, siis ei sügele Sim Vrd kiipama, kriipima
kriipima `kriipima R(-mä Kuu Lüg), (ta) `kriibib Jõe Kuu Lüg, `kriipib Kuu VNg, `kriipi Vai, kriibib Mär spor KPõ, Pal Lai; `kri̬i̬pmä TLä Rõn Urv, ?`kriipmä Vas, da-inf `kri̬i̬ṕiʔ Rõu
1. kraapima, kratsima; kriimustama ei tahand, et `nende tuas `tantsita, et `kriibib `värvi perandald ära Jõe; `Kriibib `nindagu kass terävä `küündegä Kuu; `Võeti pruut `kinni ja `kriibiti tämä `sõrme `küünidega `ahjo ja `korstna, siis `pruudile pidi `jäämä `peigumehe kodu kõhe kodosest Lüg; `reied kaik `kriibitu Vai; ää kriibi küünega `kärna Mär; lapsed kriibivad, kas on täid pias JõeK; ema kriibib `vasta `seina, kui ta last tahab irmutada Koe; mis‿sa nadid sest kassist, vata kriibib sind Kad || krihvliga kritseldama ta tõi `tahvle, me `kriipisime selle pial Rap Vrd kriipma
2. fig kokku kraapima, ahnitsema sedä ma ole kõ̭ik `kümne küüdsega `kri̬i̬pnu ja `kraapnu Puh; kriibip ja kraabip ütest ja tõsest, aga - - rikkust ei ole `konnegi Rõn; Ma‿lõ siin `kri̬i̬ṕnü˽ja˽kraaṕnu˽küländ Urv; kriip kraaṕ kokko kõ̭igi pooli Vas
Vrd riipima
1. kraapima, kratsima; kriimustama ei tahand, et `nende tuas `tantsita, et `kriibib `värvi perandald ära Jõe; `Kriibib `nindagu kass terävä `küündegä Kuu; `Võeti pruut `kinni ja `kriibiti tämä `sõrme `küünidega `ahjo ja `korstna, siis `pruudile pidi `jäämä `peigumehe kodu kõhe kodosest Lüg; `reied kaik `kriibitu Vai; ää kriibi küünega `kärna Mär; lapsed kriibivad, kas on täid pias JõeK; ema kriibib `vasta `seina, kui ta last tahab irmutada Koe; mis‿sa nadid sest kassist, vata kriibib sind Kad || krihvliga kritseldama ta tõi `tahvle, me `kriipisime selle pial Rap Vrd kriipma
2. fig kokku kraapima, ahnitsema sedä ma ole kõ̭ik `kümne küüdsega `kri̬i̬pnu ja `kraapnu Puh; kriibip ja kraabip ütest ja tõsest, aga - - rikkust ei ole `konnegi Rõn; Ma‿lõ siin `kri̬i̬ṕnü˽ja˽kraaṕnu˽küländ Urv; kriip kraaṕ kokko kõ̭igi pooli Vas
Vrd riipima
liipima `liipima, (ma) liibi(n) Khk Kaa Pöi Muh Mär Kse Tõs Juu Koe VJg Trm Plt, `liibin RId(-maie Lüg); `liipma, imp liibi Kod
1. a. teritamiseks noaga üle rihma või luisuga üle vikatitera tõmbama `liipimise rihm sai naha `küljest `lõigatud, puu `pääle sai `panna, õli kõhe `selle jaust Lüg; `Liibi vikkati ka, sie sul jo `puhta nüri IisR; Ta liibib abenenuga püksirihma peal Pöi; liibi abene nuga vahedas Kse; mõne rihma peal, mis kõba on, ei süńnigi [nuga] `liipida Juu; nuga ei võta, tahab `liipi Kod; liibi vähe nuga teravamaks Plt b. kergelt üle tõmbama Pese‿nd rehetahm iluste maha, sa `jusku kass vähe käppaga `liibib; `Kiire tüö `väĺjas, `tuadki `kraamimatta, eks nad vähe ikke `liipida ole `saaned IisR
2. lihvima, hõõruma Oleks sa `õmmete `üövliga `lauvad vähetegi üle `liipind, a nüüd `teised koredad `ninda‿t `pinnad tulevad kätte IisR; liibitässe puud `irmus siledäss, `ü̬ü̬vligä ja kluasi servägä ja; pihad `aiged, liibi ja õõru ja nopi näid Kod Vrd kliipima, leipima
Vrd leepima
3. a. siluma, viimistlema ta liibib ühe asja kallal nii kaua Khk; [ta] Veib eese tööd iganes liipida, muidu kena küll, aga aega vetab ka ülearu; Kui sedati liipida, siis äi jöva midagid teha Kaa Vrd liibitsema b. seadma, sättima mis sa ennast niikaua liibid seal; küll liibib ennast pieli juures VJg Vrd leepmä
4. lonkama küll ne varessed `liipisid, ei soan `eetsi, ei soan (jalad olid vigased) Muh Vrd leepama, liiberdama1
Vrd liipama, liipsima
1. a. teritamiseks noaga üle rihma või luisuga üle vikatitera tõmbama `liipimise rihm sai naha `küljest `lõigatud, puu `pääle sai `panna, õli kõhe `selle jaust Lüg; `Liibi vikkati ka, sie sul jo `puhta nüri IisR; Ta liibib abenenuga püksirihma peal Pöi; liibi abene nuga vahedas Kse; mõne rihma peal, mis kõba on, ei süńnigi [nuga] `liipida Juu; nuga ei võta, tahab `liipi Kod; liibi vähe nuga teravamaks Plt b. kergelt üle tõmbama Pese‿nd rehetahm iluste maha, sa `jusku kass vähe käppaga `liibib; `Kiire tüö `väĺjas, `tuadki `kraamimatta, eks nad vähe ikke `liipida ole `saaned IisR
2. lihvima, hõõruma Oleks sa `õmmete `üövliga `lauvad vähetegi üle `liipind, a nüüd `teised koredad `ninda‿t `pinnad tulevad kätte IisR; liibitässe puud `irmus siledäss, `ü̬ü̬vligä ja kluasi servägä ja; pihad `aiged, liibi ja õõru ja nopi näid Kod Vrd kliipima, leipima
Vrd leepima
3. a. siluma, viimistlema ta liibib ühe asja kallal nii kaua Khk; [ta] Veib eese tööd iganes liipida, muidu kena küll, aga aega vetab ka ülearu; Kui sedati liipida, siis äi jöva midagid teha Kaa Vrd liibitsema b. seadma, sättima mis sa ennast niikaua liibid seal; küll liibib ennast pieli juures VJg Vrd leepmä
4. lonkama küll ne varessed `liipisid, ei soan `eetsi, ei soan (jalad olid vigased) Muh Vrd leepama, liiberdama1
Vrd liipama, liipsima
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|