liibitsema1liibitsemaKhkVllJaaPöiMuh, -ämäKod 1.siblima nääd sa, kanad sii puhas `taimed üles liibitsendJaa; kanad liibitsevad odrad laialiMuhVrdliibistama 2.siluma, viimistlema Jähi nii kauaks liibitsema puust nua pεεd Khk; ega ma‿s tee `tööle `aiged mette palju, ma natuke vähä liibitsesiMuh; `ü̬ü̬vligä ja kluasi servägä ja merevahaga ja liivapaberiga liibitsäb libedässKodVrdliipima
liibitsema2 liibitsemaIisR/`l-/ MuhMärHanJMdJJnKoeTrmKsiLaiPltNõo, -mä TLäRõn, -mmäPlv; da-inf liibitsädäʔUrvlipitsema, mehkeldama Ise oli jo kumuti `sahtli `tühjast teind, aga kui mina tuppa tulin, siis `liibitses minuga ja `vahtis `taeva `puole IisR; [poisid] liibitsevad peale aga tüdrukide `ümmer Mär; küll ta oskab aga liibitseda JMd; liibitses `kangest minu `ümber, tahi raha `võlgu Trm; naisterahvasliterdab ja liibitseb niikaua, kui `julgeb ära `riakida Ksi; liibitsep tõese `ümbre nigu äniläne; niikavva liibits, kui sai ärä ullutadaRan; temä mõśtap liibitsedä, petäb vai viimätse äräRõn; Kül˽tiä uma lipõ keelega mõist vi̬i̬l ilman - - liibitsädäʔ, vana kavvaĺ ja makõ inemineUrv || liputama vanad rahvas `ütlesid ikka, et koer liibitseb ännagaMuhVrdlibitsema, liiberdama2