[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

liipama `liipama, da-inf liibata spor Sa, Muh Han spor Pä, Kei JMd Kod Ksi VlPõ Trv TLä Kam Ote, `liipada Kuu VNg; `liipame, liibate Hls/-äme, -äte/ Krk(ma-inf -m) San
1. lonkama, jalga järele vedama üks tuleb nenda liibates Khk; Jalg oo aige, vetab mind liipama Kaa; ta masu `liipab ju koa natukse Muh; kel jalg vigane, si `liipab Hää; kis liibas paremad `jalga, see es jõua paremad `jalga `tõsta Saa; `liipab teist `jalga Ksi; käib liibates KJn; raasikse `lümpäb, siss `liipäb Hls; `liipat `pääle, viat `kintsu perän Krk; ma liibassi nigu sańt `õkva San Vrd leepama, liiberdama1
2. ihuma, teravaks tegema a. (habeme)nuga rihmal tõmmates teritama abene nuga ikke liibatse Tõs; `liipa nuga teravaks JMd; `liipad nuga rihma ehk siidi räte piäl Kod; abena väist liibati rihma pääl Kam b. luiskama vikat om nüri, ma piä `liipama jälle; tõesen käen om vikat, tõesen käen last, siss liibatass; kes ei mõśta liibata, tu̬u̬ `liipab `risti terä ja nürib vikati ärä Nõo; tule `liipa mul `raudu veedikse, et ma saassi `lamba ärä pügädä Kam
Vrd liipima
3. pealt riibuma Kui liha liem, siis `liipa päält, kui kala liem, siis `kaapa `pohjast Kuu; Lihaleemel liibatse pialt rasvatsemad, kalaleemel kaabatse põhast kala Han