[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 58 artiklit

herne|supp `Keideti `ernesuppi - - `õhta `süödi `paksu, `ilma `leiväta, `ommiku vedelä, `leiväga Lüg; Siis kui peremes sai `õtrad `külvätud, siis perenane `keitas sene [sea]savaga `erne suppi ehk uasuppi Jõh; `Söege `erne suppi, sie tieb mokkad `pienest [öeld lastele] IisR; teesibe `õhta `olli `erne supp Muh; ua ehk `erne supp, see oo `vastla päne supp Mär; ja `riede olnud `ernesupp KuuK; `erne suppi võib piimaga ja rasvaga `keeta; `erne supi `sisse pannasse `kruupisid, ja kui neid ei ole siis `tangu Äks; `erne ja ua supi `juure süiässe apu `piimä KJn; `erne supile pane `piimä ja põrmukese jahu; vanast ua ja `erne suṕp `olli pääsü̬ü̬k Nõo; Ma˽keedi iks vanast `herne suṕpi Urv Vrd herneleem
ette3 ette R Muh L K I eL(j- Lei Lut); ede van Kuu Hlj Vai, Sa Hi van Var Tõs Khn Kod; että hv Krk; (lausefoneetiliselt) ete Vig Kir Kad Iis, ete- Kul JJn Koe Sim VJg Pal Ksi (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
Tähendusrühmad: I. adv
1. välj kohta või liikumissuunda a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eesmisse suunda, eespoolsele alale; esile, (teiste hulgast) välja b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) c. aiste vahele, rakkesse d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks
2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni)
3. välj aega a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem b. varem kohale või valmis c. tulevikus
4. (ajaliselt, saavutuste poolest) ettepoole, kaugemale; kiiremini, mööda
5. kätte, tegevus- või mõjusfääri
6. käsile, tööks, teha; arutusele, kõne alla, nõuks
7. (kellegi asemel) tegema, tööle; teenistusse
8. (suhtlemisel) ühelt teisele, edasi, ära (teatama)
9. märgiks, tähiseks; eeskujuks, prooviks
10. (juhuslikumalt) vastu, kätte, kasutusele (juhtuma, tulema jne)
11. meelde, mällu; kujutlusse
12. koos teat verbirühmaga a. piisavust, jätkumist, kestvust välj verbiga b. ettevaatust, tähelepanu välj verbigaII. postp
1. välj kohta või liikumissuunda a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eespoolsele alale, lähedusse b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) c. aiste vahele, rakkesse d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks
2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni)
3. välj aega a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem b. (teat aeg) tagasi
4. asemel, kellenagi või millenagi
5. tasuks, katteks; vastu, väärtuses
6. kätte, tegevus- või mõjusfääri; käeulatusse
7. (kellegi) poole, lähedusse (jutule, asjaõienduseks jne); kellelegi (rääkima, teatama jne)
8. pärast, tõttu; (teat) põhjusel; (kellegi, millegi) suhtes (hoolitsema, mõtlema jne)
9. (saavutuste poolest) mööda, kaugemale
10. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega)III. prep (ruumiliselt) ettepooleI. adv
1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eesmisse suunda, eespoolsele alale; esile, (teiste hulgast) välja Oda igä jääpiik `kaasa, jää viel nork, saad ede `katsuda Kuu; ja siis sai [püksi] `paelad `siie ette `solme `tomma VNg; veneusulised - - eidavad ristid ede Jäm; teine vötab kooguga suast läbi [lõngad] ede `vastu Khk; Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnates Kaa; [tulusel] nii `kaugelt kut tule `valgus kumab, nii `kaugelt paistab kala ede ära Pha; üks istub ette saani koĺlu `peale Kse; Ku tahad pikka `toime tiha [kangale], siss võtad ikki trepp-trepelt kas tagant ette või i̬i̬st taha Hää; pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva - - et ei kasvatand teist kätt ette (üht serva pikemaks) VMr; lähäd meierile, tõene paab õmad piimad ette Kod; [kurgedele hõigatakse sügisel] ema ette, isa taha Äks; [kampsun] käis `vaakidega ette `kinni Lai; seḿm tetass eläjäle ette; ei `julge ette `astu ega kõnelde Trv; rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette Ote; Karulõ vald ette, kalsaʔ mahaʔ, õigaśs `mõisnik `kohtul Krl; nu̬u̬ŕ [inimene] hiit jala ette, tu̬u̬ ei˽sataʔ Vas; suurõl tabal om võĺl - - pööretäss ette; ma ati (lasksin ativõrgu) sinnäʔ ette ~ `sisse Se || teene jälle paneb mu `kõrba teist `viisi ette (üks räägib üht-, teine teistmoodi) Mih; karjalapsed ikke tegid tule ette [karjas] Juu; e t t e v õ i ~ e h k t a h a ~ t a a d e (ükskõik kas) rohkem või vähem, varem või hiljem õlgu `uassa ette või taha. aga ta neĺjä`kümne ümmer on; õlgu pääv ette ehk taha eks ta ike testod suab Kod; nellä`kümne `aasta `ümbre ta iks om, olgu päiv ette ehk tõene `taade Nõo; e t t e (j a) t a h a ~ t a a d e igatepidi; kõik viimseni valmis Kodu tegi oma `lastele kõik ette-taha `valmis IisR; Mis naistel niid viga elada keik asjad tehakse ede ning taa ää Kaa; kõik tie neile kätte ~ ette ja taha VJg; ise `sõimad ette ja taha ärä; ennäss kiidäb - - ette ja taha kõneleb Kod; ti̬i̬ kõik `talle ette ja taha kätte KJn; mõestab `asja ette, tõist `taade, ei lase `endä `koskil tüssätä Nõo; kõ̭õ̭gi päädi mõist ette ja `taadõ Räp Vrd ettehe b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) oluve raba on viel üvä, `tarvis `viiä sikkole ette Vai; rahi pörsastele `tuhlid ede Mus; loomad söid seda `eina küll, ei nad pole ede mette jätt Rei; `kooris ühü püt́i [piima] ää ja `ańdis kohe perele ette Mär; süödo koŕv pannakse `einu täis ja viiakse luomadel ette Ris; panen [lehmale] joogi ette JJn; õlesi jahu õllud, ma õlesin ette kannud `siale Kod; pane lehmile õle ette. `viska obestele ja lammastele kah einä ette Hel; nüit tõmmatana jah ette `kõ̭iki, `talve siss om sü̬ü̬k otsan Nõo; nüid inemise ei võta toda `sü̬ü̬ki ettegine, midä mina pidi `sü̬ü̬mä Ote; ma vali söögi `tsialõ ette Vas; [heina] kuivatame kuivast, sõ̭ss saa lemilõ (lehmadele), mis ette `pandaʔ Lei c. aiste vahele, rakkesse Vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ~ ies ära (tuli rakkest lahti) IisR; paned obuse ede, aad ta aiste vahele Jaa; säeb obust ette Tõs; aŕk sahk - - kaks `ärga ette KuuK; rakenda obune ette Lai; soridega `pańti obone ette KJn; `pańdive obese ette Hel; taludel `oĺli obesit [vankri] ette panna mitut Nõo; [peremees] siss lööno - - kaks obest `tiisliga ette saanile ja KodT; obõnõ väsünü nii ette ärʔ et, vai mine eiśs `vehmbrede San; nüüd panõmi˽taa varsa `vahtsõst ette Plv; `iistame obõsõ riel jette Lei d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks jänes juoks tie `pääle ede Kuu; pues `siutasse kott `nüörigä `kinni, siis lüöb `sõlme ette Lüg; sa oled `umbest ede `juhtund Khk; aĺl udu vetab ede (nägemine jääb tuhmiks) Kär; piiru nakid torgatse ette, siis lõng ep akka pooli pealt ää varisema Muh; abokati (advokaadi) `võtsid ette Mar; ahe oli pealt `lahti, lebad ei tahtnd ää `küpseda. munutsi tuli `tehti ette; lööb nagu luku ette `kõrbesse (ei kuule hästi) Mih; `siatsin mäńni oksad ike `eesele ette - - olin ise sial taga Nis; kui sa ei oja, jumal ei saa ka `tulla kätt ette panema Amb; `viskasin selle reha jänese joosule ette Pai; sõńnik `kaśvi ette, ei `jõudnud ärä `laatada; täl ike üks asi ette tuli, et tä ei suanud `tulla Kod; pane ärä, siin putub ta mulle ette Trv; käänä pü̬ü̬r ette [ust sulgedes]; liidi sehen suur auk, `sinna vaja savi ette tõmmade Krk; täl om `aonõ aid ette tettu, et eläjä ei saa `kapstide Nõo; mes minust prilla tegijät ei ole, siss mine `sinnä ette ribelema Rõn; `poiskõsõ rõibõ pańd mullõ jala ette Har; timä käänd hobõsõga ette ti̬i̬ pääl Se; `saiõ ńääĺe jette süvä ni laǵa haud Lut
2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) `talve `aknade `raamid on ka mädäd, `viimaks saa ettegi kogu `aknu Jõe; aja nööbid ede Jäm; se kerves vöttas kenasti tera ede [käiamisel] Mus; said sa ette aada (lõnga nõela taha); aesad pannasse adrale ette ja Muh; peiupoiss `säätas noorikule `põlle ette Pär; vanast oĺlid mulgud, kus `roekad ja lat́id ette käesid Vän; ega muido ei näin kojoda kui panin prill ette Ris; siis poisid tegime `eńdile neist (puusamblikest) suured abemed ette Amb; panen kardinad ette VMr; ilusamad särgid - - neile olid siis ilusad kirjad ette `tehtud Lai; teräśs pannasse `kirvele ette Vil; sõss (talvel vett kandes) oli kikk põll ärä karratet ette küĺmägä Trv; Kit́iga `pańti iks `aknakruudi ette Rõn; aia `värteʔ omma kidsavallõ ette `pantu Krl; kaṕi võt́i `sündü ette külʔ Rõu; naistel oĺl verevide `nü̬ü̬rega ärʔ `aetu säŕgiʔ, `aeti [varruka] suu `vi̬i̬rde, ette, `taade Plv || (muust tasapinnast) kõrgemale aja rind ede Khk; sõi omale - - kõhu ette Kos; [pärast sünnitust] mõnel jääb suur kõht ette Ksi; kel kõtt suur, ette kasunu, si̬i̬ üteldi `maokass Ran; ei noh `sihvtin poiss, ku ta vi̬i̬l rinna ette ka aab; kui sooliku om kubemede tulluva, siss aap kõ̭ik ette `puńveli Nõo
3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem inimene ei tia ette tuuld, aga kala tiab Kuu; kie nääb juo ette et `omme tuleb `vihma Lüg; olid selle asja pärast ede keind (altkäemaksuga mõjutanud) Khk; kes nende nime muidu `tohtis suhe vötta kui es `ütle `rohkest seda ruuva nime ede Kaa; kõik `sääti ja õpetati `taale ette Mär; `mustlased kuulutavad ette; niisugusid tähendusi oli see mees paelu ette `rääkind Mih; see oo nii ette laedetud (määratud) Aud; me `iandame `kaapsa `seemne ette ära Hää; inimese südä `näitäb ette, kui õnnetus tuleb Kod; ma `aimasin seda õnnetust juba ette Lai; ei `mõtle ette, mis ta kõneless Hel; inimene ei ole ette nii tark kui `taade Nõo; ma kõnõlõ sullõ [enne minekut] ette, mis ti piät tegemä Krl; sa˽piat egalõ `tü̬ü̬le uma aig ette `vällä `arvamma Har; üldäss õt parep õks ette kõ̭nõlda ko `perrä tõrõldaʔ; hoolikass mi̬i̬śs, hoolits ette jo arʔ Se || avansiks; lisaks, juurde `Selle mehele küll raha `enne ette [maksta] ära usu IisR; sihantse mihele‿p tohi ede anda (maksta) Khk; Eks peab peremehe kääst vaka rugisi suilisepalgast ede vetma Kaa; üks teeb teisele päeväd ette [sõnnikuveol] Mar; juut́ küsib puale `inda ette Kod; ma ole üte `aaste ette arvanu, sii olli lühep üit́s `aaste Krk; ma maśsi opõtajalõ naaśe i̬i̬st palga ette (laulatusrahast) Räp b. varem kohale või valmis isä jagas igäle ühele oma jago ette Lüg; Mina lähen ette, `tulge `teie järele IisR; Kivi ehk `kandu kaaluti, labindaga natuke `auku ette, viblas `alla Hää; ja eks `kervega tuleb ette `raiuda [sälk puulangetamisel] VJg; viib käsu ette et sel pääväl `tultse `vassa Kod; om `ti̬i̬dmine joba ette `viidu, et piäp `riśtkät̀si minemä Nõo; Surm tu̬u̬ õi˽sõ̭nna ette Rõu; `määntse kivi ette `viskat, tu̬u̬ peräh lövvät Vas; [surm] sõ̭na ańni jo ette, võt́i ar kõrva`kuuldmisõ Se || varuks, tagavaraks No siis kui nädäla `päiväd jua õli seda `manti ette `kõrjatud, `laupa siis `einaajal ehk tüäajal [tehti võid] Jõh; piab vilja `järge ede `oidma; söö siis pühapεε nädali `vastu ede Khk; oli tal vaadiga ede ostetud [õli] Vll; ma `jõudsi eile ikka päevase küli ette külida Muh; akkavad `toitu tegema ette kohe [pulmadeks] Tõs; üks talve jägu kisuti ette kohe [peerge] HJn; sul `oĺli ette kogutu, et sa saat `aasta ärä olla Rõn c. tulevikus mis taĺv ette tuleb (tuleval talvel), siis akkame `tüele Hlj; pikk ü̬ü̬ tule ette magade mudiki Krk
4. (ajaliselt, saavutuste poolest) ettepoole, kaugemale; kiiremini, mööda minä `jõudasin tämäst `einaga ette; Kie ette sai, sie tegi `ennemb [süüa] Lüg; Katsu aga veskile minnes teistest ede, siis saad rutem jahud käde Pöi; lasõ oma obo ede Khn; tagumest rattad käevad ette (öeld lapsega tüdrukust) Kad; ega `keegi ei võind oma `eega ette `minna Trm; mõni tükib õma jutuga paĺju ette, kiidäb; si̬i̬ juakseb kõhe tuuless ette Kod; iline vili lääp varalise viĺläst ette vi̬i̬l Krk; illane voonake kasvap varajatsest ette Nõo; sa lähät uma rinnaga ette lõigatõn Har; timä jälʔ juusk `mõtsa pite, lätt `puhma pite ette Lut || nor- maalsest kiiremaks (kellaosutitest) `meie oma [kell] kippub ette suvel Lüg; kellu keib ede. poole `tundi ede keind Khk; meil [kell] verotab küll ette jah Mar; kell on ette käind Kos; si̬i̬ (kell) käü pu̬u̬ĺ `tunni tõise kelläst ette Krk; üits kell käib ette, tõene jääb `taade Nõo; sulanõ `käändnü˽kellä ette Vas
5. kätte, tegevus- või mõjusfääri kuer käib jahi pääl, ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg; Täna on `jälle `söuke `kohtlane ilm, võib `jälle ede `minna (väljas töötada) Pöi; [puud] `lastasse teisele ette, teine raiob oksad `jälle `vihko Mar; [pulmas] et kui laud sai pühitud, siis `vinnasid mõne `kopku ikke ette koa selle `pühkijale `pühkimese raha Vig; üks mees pani `alla, kaks naist lahutast ette [vihke rehepeksul] Aud; kärutasin `saue tegijatele ette Rap; siis `viidi [kosilastele] ette üks ja teine naisterahvas, ikke ei ole sie tedre VMr; vana inimene `tõmmas põhu tuustaku ette, raputas ilusast rehaga läbi [käsitsi rehepeksul] Trm; reheaeg ette`kiäńjä kiänäb `üstelugu ette tõesele, tõene annab aŕgiga paŕsile Kod; edimält `tu̬u̬di puttõl ette, siss ku joba siĺmä kirivä, siss `panti `veksel ette Puh; kana tahab kikast, laseb lohvikeli ette; `kohtualune kutsuti ette Nõo; piät ette (kohtusse) tulõma tu̬u̬ss aoss Plv || hoolele, karjatada, rühmana kokku `karjane vottas `värsid ja `muĺlikad, `kümme `luoma ette Hlj; Karjane vöttis omiku karja küla vahelt ede Pöi; aga nüid võta `veissed ette ja mene jälle Vig; Igaüks `laśkid oma lehmad laudast `lahti temale (karjasele) kohe ette Kei; kui kibe tü̬ü̬aig `olli, siss `panti mulle sia ja lehmä ette, ja mia oesi ka kõ̭ik iluste Nõo; nüt tõenekõrd lastass `püśsi jälle - - mina siad ette ja kodu TMr
6. käsile, tööks, teha; arutusele, kõne alla, nõuks `viimäst tuli asi ette. `tohter üttel et sinule ei `aita `prilli vägi enämb Lüg; egal oma [lõikus]rind ede `vöötud Ans; see (kohtuasi) küll nii ruttu ei tule ette Mär; Si̬i̬ (soonehöövel) võtab `kitsad jutid ette ja läheb Hää; no tükid `ańti ette ja eks ikka tähäd õpetadi ko `lastel [koolis] HMd; panid kilimitu uuest [vilja] täis, `jälle uus rind ette Trm; [kes] teeb `kurja, selle võtab ette (noomib läbi) Kod; üks kõik mis ette `pańdi (ettepanek tehti), tema oli ikke `vasta Plt; üit́s esi võets kõrrage ette Krk; si̬i̬ om `uhke nigu rikka mehe kuĺt, ei võta `kõhna emmist ette Nõo; rabe ja peru ja räpäkass obene, kes vedämist ei võta ette Ote; timä võt́t ette mõ̭nõ makõ jutu, sõ̭ss muidugu ai tu̬u̬d Vas
7. (kellegi asemel) tegema, tööle; teenistusse ruut akkas `kerjama - - võttis ühü naise omale ede Pöi; puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja `kauples `eesä kää `peale Mar; näd olid saksad - - võttis omale kaks kolm tüdrikud ette Var || fig võt́i ma‿ka‿ks `õigõ `süäme ette (julguse kokku) ja lät́si `kaema Vas
8. (suhtlemisel) ühelt teisele, edasi, ära (teatama) üks siis lugi ede ja, siis olid `naaburid siel kaik `kuuldamass Kuu; juut `luiskas `soole ede Khk; ma kinnitasi taale küll et, ää reagi ette Muh; teine inimene `ütleb ette ike sõnad `palve`tundis Mar; vanad inimesed on üks tõesele `kannud ette sedä juttu; vanana paab (räägib) ette; kiidäväd poośile ette et, tule ja võta tüd́rik ärä Kod; teesele räägib teist `viisi ette KJn; ta kõnelap ette sõss tõine usub Trv; meil võletide ette, aga asi oĺl periss tõiseti Hls; sai [laul] `seĺgess, siss paarin laoleti ette opetajale Ran; nemä võldsiva, puhuva vanainimesele ette Nõo; ta aja (jutustab) sullõ ette inne, sa mugu usut Kan; ta tuĺl ette `käänmä (süüd teisele veeretama), et ta oĺl kuŕja tennüʔ Räp || (koos etteheidet välj verbiga) ta eidab mulle alati vanu `asju ette VJg; võõras `viskab emäle ette, kui laps teeb kedägi Kod; oia et sea miul midägist ette ei `ütle (heida) Krk; hauk imäle ette et, timä ollõv `tüt́rigu tütäŕ Har
9. märgiks, tähiseks; eeskujuks, prooviks kuol`mester `kirjutab tähed ette Lüg; `Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette [põlevkivi kaevandamiseks] Jõh; teine kεib külimihe körval, vaadab kohes küli rind, pistab pulgad ede; `näitad teisele üht tööd, teed natise ede Khk; jalaga viisid jälje ede, kui külirind löppes Kär; [seinapalgil] varaga jooń ette ja `kervega `õõneks Mär; ega mud́u ei teä jo [palki] tahuda mitte, siis tahmase nööriga `tehti kriips ette Juu; `tõmma juaned ette. ju̬u̬nt `mü̬ü̬dä one üvä lõegata Kod; [hark]adraga `aeti `it́smed ette Vil; kassige tõmmats riips ette [seinapalgi varamisel]; kiḱk sai tal ette ärä näüdet Krk; `võtku esi `endäle sihk ette, kedä `mü̬ü̬dä ta lähäb Ran; Nurmõ pääl vidi jalaga `hitskmõ ette Rõu || asitõendiks `näita leping ette Muh; kuller `näitäs tõesen juaman obese kõrvad ette Kod
10. (juhuslikumalt) vastu, kätte (juhtuma, tulema jne); kasutusel (olema) on ju mittu kord ette tuld, on kala`paadid ajaned purust ja VNg; elades tuleb pailu ede Khk; `vaema on vana söna, nüid seda toleged ede Käi; teeb seda tööd, mes ette keerab Mar; tuli üks tuhin ette, `tahtis `senna `minna Mär; neid (leetreid) on nüid ikke viel, lastel ja tuleb ette KuuK; mina `korjasin põllult kõik kivid ära - - mis ette `juhtusid Trm; kõik ärä viädud, mes ette si̬i̬ kätte Kod; si̬i̬ tule sul alle `aaste peräst että Krk; meil viĺetsä aena, siin kolmess tegemist es tule ette Kam; kanaʔ savitsõsõ miä taht, miä ette nääle putuss Plv
11. meelde, mällu; kujutlusse sie `kabo·rnik `üstku tähendaks teist `aśja ka viel, aga ei tule `paergast ette Hlj; üks jutt toob teise ede Jäm; Kessele see ede tuli, et `seike asi veib tulla (öeld mingi ootamatuse puhul) Kaa; ei keerä ette `paergo Mar; ei tule ette, kuda seda `üeldi JJn; mes‿sa sedä ei tuanud ehk ei küsinud. ei tullod ettegi Kod; aga kes si on, kes seda unenägu nõnna ette toob Plt; miul es tule ette seast juttu, et ma os küsünü ta käest Krk; mul `tuĺli ka ette nigu Ülo eli oless ollu Nõo; tulõ õs tu̬u̬d ettegi et är˽`pühḱsä `kahvliʔ Rõu
12. (koos teat verbirühmaga) a. (piisavust, jätkumist, kestvust välj verbiga) leib ei lüö `kauvast ette, on värsk. vana leib lüöb `kauvemb ette Lüg; Kas eina kevadeni ede lööb vei äi Kaa; Kui raskid kehalikka töösid alati teha, sis tervis kauat ette ei löö PJg; see töö jätkub mul veel `mitmeks päävaks ette Ris; leib ei `piisa ette VJg; kui si̬i̬ toŕm läks maja südämesse. mes si̬i̬ ette lü̬ü̬b; ühe päävä perena, ei `piisa `ükski asi täl ette; nüid tuleb neid süädikid, vai siäl ette kedägi kestäb Kod; sellel ei pisu kedägi ette Krk b. (ettevaatust, tähelepanu välj verbiga) `Sengä `täüdüb edevalatada `kuida `räägid, on `oige äkkine Kuu; vahi ette, iga `kõhta ärä `juokse umb`pahka Lüg; looma `otsimise juures piab ede (hästi, hoolega) nägema, et äb lehe kaudu Khk; `vaata ette et sul õnnetust ei `juhtu Tor; `voata ikke `enne ette koa, kuhu sa lähäd ja mis‿sa teed Juu; sa ti̬i̬t iki sedä `asja ilma ette `vaatemede Krk; mes‿sä joosed nii räpäkude, ku‿sa ette ei kae Nõo; rõba [inimene] ju̬u̬sk kas `saiba `otsa, ei kaeʔ `hińdäle ette RäpII. postp
1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eespoolsele alale, lähedusse pime kui kott - - ei nää jala ette Lüg; see söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm; `pinkide `peale `istusid. `rendide ede Ans; ühekorra (vanasti) `pandi pöhk [loomade] nina ede maha Mus; mis te ukse ette kusete; päevased tembud tulavad `ööse unes su ette Muh; ta siab vεhe `korda εnnast, siis tuleb so näo ede Phl; eks sa `vaata eese ette koa `onti, et sa oma jala ää taod Mar; `vahtind enese ette Mih; ise läks `sängü, mind pani sängü ede `valvama Khn; `silme ette läks mustaks Nis; tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette (päikesest läände) `lastud Kos; tuob surma ka suu ette Kad; sina alate paad mulle `ämmä ninä ette (eeskujuks) Kod; ees minu läheb tua ette KJn; ahju suu ette es panna puid Hls; et ei ole `mahtun tellede ette, kangast kudame änäp; mis sa ütte `kintsupidi läät, võta kaaŕ rinna ette; mine riida ette, võta lühiksit puid Krk; ma lää ka voki ette, naka `paklit tokutamma Võn; kae sinna aida ette trepi `laudu pääle Har; saistass jumalõ ette, vannuss Se; ḱülm veži `tuudass sanna ette Lei || lei `plaksti `õtsa ette Jõh; siis et matakas tee `vaeva mette, kui tõrvaristid `lehmdele otsa ette `tehti Muh; võta `külmä vett ja tõssa õtsa ette Kod; mugal saŕv om serände `kõvver, käänäp kõveride otsa ette; latsel keedeti (köideti) laṕp `ümbre pää - - sõĺm tetti otsa ette Nõo b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) `anna `leivamurened kana ette Lüg; Ohakad `kisti viljast ää ja `toodi sigade ede Pöi; pebred korjati kokko korvi `sisse ja `viidi lammaste ette VMr; [kõlud] visati kanade ette siblida Kad; [kõrvitsakoored] anna lehmä ette Kod c. aiste vahele, rakkesse siis `pandi obosed rakke `saani ette Vai; aga poiss `panni [hobuse] omale ikka siis vedru`vankri ette Muh; pannu obuse ri̬i̬ ette Saa; mõesa ärjamehed panid ikkega ärjad suure aŕksaha ette Kos; ärg listri̬i̬ ette, ies `saŕvi Kod; `õhta tõmmati ia obune saani ette Lai; egä sa `lehmä adra ette ei pane Krk; tõese ägle ette pannass tõene obene Nõo; esä `pandnuʔ hobõsõ `vaht́siidõ ratastõ ette Rõu d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst Vai; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni Khk; Ooda ma lähe siia augu ede ehk siis `saame kana käde Kaa; naene tuln saunast parasast ja pand kääd `rindade ette Muh; jöö ede `panta pais Emm; ää topi `eese nina teeste ette ~ vahele Mär; lehmale `pańdi silma ette üks niisuke laud, et ta ei näind `minna Amb; kelle ette sie piaks `puutuma VMr; õige klaassepä tütär, seesäb `valge ette; vars juakseb oudo ette Kod; kui kedagi jala ette jääb, oled kuhe maas Pal; lää tõõśte ette kambertem purjuste `jalgege; turbast ai adra kaala ette Krk; plaat `panti ahju suu ette, ku `leibä küd́seti Nõo; ma `teie rohulist `aida haost karja ti̬i̬ ette Har; [kastekannul] ei˽tule˽torost vesi `vällä, looga`hiit́jä `lätvä˽`sõkla ette Rõu
2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) pole `eese silma ede `rilli saand Khk; särgi ette `aetse rinna lapid; õle topp torgatse `leitse augu ette Muh; ja sedä (sakilist paela) `aeti noorde meestele särgi `rõnde ette Mar; [äkkel] niisa·ma kui `vankri ette panid aisad Trm; sammetid `pańdi [jaki] `rinde ette kua Lai; riiv käib ukse ette KJn; ta pańd `kardina ka akande ette Nõo; kraań käänetse aami ette San; mi˽`väikene `preili pańd ka jo prośsi rinna ette Har
3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem kui tuli suur pöllu `kordamine - - rugide (rukkikülvi) ette Ans; eenaaja ette, siis oli naestel suur särgi `õmlus Kul; tuulispask nagu tuule keerod - - vaest ilma `muutmiste ete Kir; sie oli jõulu ette Kse; `Kapsad `võeti lume ette aeast ää Kei; [lehmal] `lüpsma tulemise ette siis tuleb piim nisasse Ann b. (teat aeg) tagasi kahe `aasta ette oli mul suur õnnetus; ühe nella`kümne `aasta ette Ris; kaheksa`kümne `aasta ette siis tema oli juo ikke, ilus leib KuuK
4. asemel, kellenagi või millenagi siis (alguses) nied kardulid olid nii iad aśjad et nied olid piima ja liha ette [supis] KuuK; ma olin kaheteist`kümme `aastane, jäin sulase ette VMr; [sõrmkindad] kel õlid sõlmed sies, siis sie õli kahe poari kinnaste ette Kad; ma sedä innass ei `arvagi ~ inna ette ei `arva Krk; Vanast reheahjun kütseti kaale kah mes läits kah söögi ette Nõo; arvaśs tu̬u̬d tävve ette Plv || (kellegi, millegi) võrra, väärt, (kellegagi, millegagi) võrdselt, sama palju tieb ikke mihe ette tüed Hlj; See joob `mitme mehe ette; See viab obuse ette (hobusega võrdselt) Han; lehm ei anna mitte kitse ette `piima VJg; mis‿sa padrad või paterdad või vaterdad. need käivad kõik ühe inna ette (on samaväärsed sõnad) Plt
5. tasuks, katteks; vastu, väärtuses keik läks `inna (raha) ette, ega `raisku mend midagi [hülgest] Jõe; kus nad `viĺja `muidu `saivad, `silkude ette vahetasivad Hlj; `kuolis kui sai `käia, siis ikke `tuodi koppika ette `krihvlisi VNg; ei `maksand kedägi, sain `aituma ette `tõise kääst Lüg; kolm `päivä nädälas pidid `mõisale tüöd tegema `rendi ette Jõh; tegid `mõisa `päivi selle (popsikoha) ete Kir; suur tänu sööma ette Ris; kiriku juurest jägati jahu, selle ette käisid karja tied `täitmas HJn; ema `ośtis raha ette ka `piima JJn; ikke pidi et sa lieris olid ikke selle ette `maksma Kad; turu oor laseb kõigiga raha ette Plt; tü̬ü̬ arvati reńdi ette [mõisas] Räp
6. kätte, tegevus- või mõjusfääri; käeulatusse Peremes lükkäs `silgunappa sulase ette; kits ei `anna `püssimehe ette Lüg; Peab ikka vihma ede minema Pöi; kui korikad `välja jätad koi`valge ette, siis oo lapsel koi viga; siis `toodi vars rehalt `valge ette Muh; seda `juhtob ka elo`aeges, et inimene tole ede jεεb Käi; ei tä võta mette `miskid `asja inge ette (ei söö midagi) Mar; panime pääva ette (päikesepaistele) veed `sooja Kse; naelane ahvenas `juhtund not́i ette Vän; `Öeldi `jälle nõnda mõistu [rasedast], nägu laste kõrvade ette ei tahetu lausa `kõike `väĺla `rääkida Hää; vesi ei piä surma`ohvrid õma ette `võtma - - ajab `kalda piäle; si̬i̬ asi tuleb ike ühekõrra - - ilma ette (inimeste teada) Kod; ein `oĺli nii `veike et mitte vikäti ette käsitsi ei akandki KJn; villa kadsad tullive masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst; no om küll irmuss, kes laste ette tuld jätäp ehk tikku Puh || hoolele, karjatada ajad oma loomad omigu `väĺlä, karjatse ete Vig; ennembide suur külä kari käis ütte kokku, üte karjusse ette Ran || kõrvu, teada naise jütt läin `viimaks `möisa härra ette Phl; [kaevati] rehepapp viib `viĺla sialt. jutud läin ärra ette Nis; viimaks läin sie asi `keisri ette juo JõeK; kannab kõik ilma inimeste ette KJn
7. (kellegi) poole, lähedusse (jutule, asjaõienduseks jne); kellelegi (rääkima, teatama jne) siis `kutsuti kohe mehed `sinne `kohtu ette VNg; sis saadeti meid arsti ede Ans; ta tulli oma äda mu ette alisema Muh; `lapsi `viidi sõna lugema kiriku ärra ette Kse; [õpetati] ku `kohto ette minevä, siis vaadata `kohtokuĺli `piäle Kod; esi ta kõneless miu ehen, lää tõise ette kõneless et mea kõneli; senikava ku suure koolini pidiv latse ku̬u̬ĺ`meistre ette lugeme mineme Krk; kutsub koolust pääst vi̬i̬l `kohtu ette Nõo; pomisõss `eńde ette Krl; üteĺ, et ku ma lät́si opõtaja ette, siss ma võt́i raamadu `piiu henne siĺmä manu Har || alluvusse `suata `ämmä ette kui ämm on `alles Lüg; siis ma jäi venna ette (teenistusse) Tõs; tulin `võera ette [teenima] PJg
8. pärast, tõttu; (teat) põhjusel; (kellegi, millegi) suhtes (hoolitsema, mõtlema jne) `ennevanast õppetajad palusivad ja lugesivad `kantslist `ilma `süüta `vangide ette Lüg; ega minu ette põle `karta, et ma nurisema akka; mis sa Manni ette `õhkad; kevade `olli `kange külm, siis `olli selle ette `karjumine Muh; küll mul oli `kange irm selle asja ette Ris; nää `vaeva ja jüst oma kõhu ette Juu; selle ette et nad `vasta akkasid pekseti kiriku `pośtis HJn; aga ma sain selle ette õletata et õige `aitas Kad; `ükski vana inimese ette u̬u̬lt ei kanna; suur muretsus selle aśja ette Kod; ommendse päeva ette ärä muretsa Trv; oolitse talve ette kah Krk; temä ommenitse päevä ette ei `mõtle Nõo || jaoks, tarvis noored inimesed põle jõun selle ette muretseda (lapsele riideid enne sündimist) Muh; vahel tüdrikid `üeldässe, vaĺmissab vana aja ette - - ku naesess suab, siis one täl vana aja ette vaĺmisset Kod
9. (saavutuste poolest) mööda, kaugemale virk poiss `koolis, lähäb teeste ette oma õppimistega Mär
10. ise enese ede (päralt) olemine – pole teistega segamini Khk; Nee (vindid) on `eese ede `söuksed vagusi linnud Pöi; üks niesukene nohik miest, enese ette (omaette) ta pusib Sim; käib nagu koi ise enese ette. ei laasu sõnagi KodIII. prep (ruumiliselt) ettepoole üteldi vanast et, regi lääb ette obest, jõõrastab Nõo
iil1 iil R(h- Kuu; `iili) Khk Pöi Mar Kse Kei Jür HJn KuuK spor ViK, Trm Lai Plt, iiĺ Rid HJn JõeK Amb Koe Iis Plt, g iili, g `iili R, iilu Kse; kom iiliga JJn
1. (äkiline) tugev hoog; puhang `Ninda `käüväd `iilid, ei `voigi merele `mennä `verku `laskema; suur hiil (vihmapilv) tuleb; müristämise iil; Nüüd sau `iili ajal `kastusid kõik [võrgud vabedel] vesi`märjäks; eks `tormi iil tuld `pääle ja `kummund `paadi ärä Kuu; üks `norgastuse `iili käi üle inimise; `äiakese `iili VNg; siest `iivendäb - - üks iil tuleb, `tõine lähäb Lüg; see‿s ole paiguline sadu ka mette, iili sadas, teise oli kena ilm Khk; iiĺ käib `järsku ja lühidalt, kui pikale jääb, siis oo toŕm Rid; `voatame, kas see [vihma] iiĺ läheb üle HJn; üks veḱe iiĺ tuli [vihma]; iili `viisi käib JõeK; `väituse iilid akkasivad `käima Kad; köha iiĺ tuli `piale Iis; kui juba iilid käivad, siis on vihm tulemas Plt Vrd iilikas, iiling, iis1, ilin1
2. kiirus, rutt tama läks `iiligä menemä Vai; küll ta tuli kibeda iiluga Kse; luomad lähvad ea iiliga; tegime nüid ühe ea iili (suure hooga palju tööd) Jür; kui krat́t on läind `müöda `kange iiliga, siis pidi ` jalgade vahelt `vaatama JõeK; paneb iiliga kodu poole JJn
3. kord, puhk siis peremes läks oma `iili `mõisa Jõe; `toisel `iilil tege [tööd], `toisel `iilil ei tie VNg; [laps] läks oma `iili ajama (omapead, omatahtsi minema) HJn
iile|tuli iile- Jäm Ans, `iile- Khk märgutuli kaluritele kust perest kεisid mihed merel, ega peremes pöletas isi `öhta, pöletasid iiletuld, `suuri puid ning sakkusid [selleks] tariti `randa; lihame iiletulele Jäm; kεisid mehed meres, siis `pandi `sönna sadamasse, pisine lamp pölema, ning see nimedati iile tuleks Ans; `soojas majas pöledeti `iiletuld Khk Vrd iile1
illi|kuku illi- Plt, `i- Kuu; iĺli- KJn, h- Har hea, pai illi kuku peremes ~ perenaine Plt; ta‿m õks hää lat́s, taa hiĺlikuku latsõkõnõ Har
hingatama iŋŋatama Khk; engäteme Hel; eńgätämä Puh, heng- Urv (veidi) puhkama; puhata laskma tä iŋŋadab alati seda obust Khk; eńgätä kõrrass obesit Puh; peremes es lasõ hengätädägi Urv Vrd ingastama, hingähtämä
istumise- istumisega seotud, istumis- Seike istumise amet äi istu mulle mette üks pörm Kaa; siis [kirikus] es tohi `istuda mette - - `istumese ase läks sisse [kurrutatud seelikule] Muh; peremes `istus laua `otsas [vanasti]. teśtel seda `istumise aru põld Kei; süemalaud oli ja `istumise järid olid VMr; `istumise (istudes mängitavad) mäŋŋid, nie numrid `mängida ehk abielukepp Kad; `ismise järil ei õle saba Kod; selle (ahjukolde) ees oli `istumese paik Plt; mullõ ostõti ka `istmise pilet́ [peol] Har Vrd istme-
jao- a. jaotamise, jagunemise (saadus, tulemus); jaotatud, jagatud egaühel oli oma jägu, jäupöllud olid; jäu einam Jäm; jäu muda; jäu mets nii `vaene, mis säält jägada saab Khk; `meitele `anti jao või ja jao kohvi Kir; siis oli mede karjasmaal kolm allikad. meil olid need jao allikad, see minul, see sinul, nagu lastel ikka Mih; neĺlabä kui `kapsasuppi keedeti ja pühäbä, siis sai sedä jäo liha Juu; siin olid siis jäu aad. ega üks peremes jõund seda pikka `aeda teha, siis igal perel oli oma jäu tükk sial teha Amb; mea rehvasi selle kõrrage `sinna, olli jao aig, `võeti mett, sõ̭ss mea sai kah; puu om egädel prii, ega siin jaopuid ei oole; jao peräst neil andass, jao leib, jao räime Krk; `mõisa `ti̬i̬njide jaoss `oĺli jao leib köögin kapin Ran; jao `kartuli (isiklikud kartulid); `luśka olliva varnan, egäl ütel `olli jao luśk (nimilusikas); ja siss ollu jaolehm, t‿`olli tälle osajaoss nigu lubatu Nõo; `mõisa pu̬u̬lt oĺl üt́s jao˛aańamaa kah, kutsuti Kõõviksaarõ Võn; ku suuŕ talu oĺl, siss `ańti poolõss, pu̬u̬ĺ ütele ja pu̬u̬ĺ tõsõlõ pojalõ, tu̬u̬d `ülti jaomaass; ta `saie säält jaoraha (pärandusosa) nii˽paĺlu ku egaütele `tuĺli tu̬u̬d jaku Har; [küla] maid `jaeti vanast, oĺli jaomaaʔ, no om kruńdimaa Se b. tüki[töö] `enne mõisas oli kõik jäu luag, pidid ikke kolm vakkamad `päävas ära `võtma Rak; jaomua õli vanass `mõisan, `ańti `sulle tükk kätte, pane kokko Kod
jääma `jääma (-) üld (`jεε- Khk Hi, `jäe- Hlj Lüg Pöi Muh spor L, Khn HJn Ann Pai Kad Kod KJn Hls, -me Krk, `d́äämä Lei); da-inf `jääda (-) R Kär Käi Rei L K I Ran Nõo Kam, -de Hel Krl, jääda Sa Muh LNg Vig Lih Han Tor Juu JMd, -dä TLä, `jääja(jää-) Sa, jähä LNg Rid Mar, jähjä Saa, `jäähhä Vai, `jäia SJn, `jäiä KJn Kõp Hls, jäiä Vil M(jävvä Krk Hel) T, jäiäʔ Võn V, ipf jähi- S Ha Tür (tähendusrühmade piirid väga tinglikud)1. a. mingis olukorras või seisundis, senises tegevuses või olekus (ka seisukohal, arvamusel) püsima; kuskil püsivalt olema, paiknema; mingisse olukorda või seisundisse sattuma, minema; mingisse tegevusse asuma; kellekski, millekski, mingisuguseks saama, muutuma (ja sellisena püsima) kui sie neu jääb `pietavast, siis `tiema nind, `kuida neu pidasima; minu ään jäi `teiste `varju VNg; jäin magama, en `kuuldki kui tulita; jääb senega, et tulen siis; jäi `kuulemattomast, `kuulemine jäi vähesest; õli rikkas, aga jäi `vaesest; siit on juo `kümme `aastat kui jäin lesest; `kaardi`mängus `tõine jääb ikke turakast; `kamber jääb `kitsast, pali `lapsi ja pere suur Lüg; jäi äbi sise; `leiväd `jääväd `taiginaisest; `lehma jäi `ahtrast; `ninda müö `jäimö `rüssist `ilma Vai; ta jähi `sööma; sadu läks üle, jähi taheks; mis sa osatled sedasi [teise sõnu], suu jääb `kiiva; värav on aagi pεεlt ära jäänd Jäm; jääb ruttu `joonuks; pöllud lahjaks jäänd; jähi nenda möttese; on näd (hülgepojad) vanamaks jäänd, siis `lähtevad kirjuks; kalad jεid `talve jεε ala ummuse; siis jähi see vene keele öppemine sellekssammuks ( jäi katki) Khk; ennem kutsuti lutsukala iŋŋuks, viimaks jähi lutsuks Mus; Jääga siis peele sedati, et sa tuled oomiku meitelt läbi; Pole see veel nönda jäänd; Me keik jähime selle asjaga siis nöua; Jähi Noti `Peetri teretamiseks (jäi tegemata) Kaa; nad olid enne ead söbrad, aga jähid üksteisele `vöeraks Vll; kui loomal sihest `kinni jääb, siis loom jääb keelika Jaa; kui meri moas, siis abajad jäävad kuivaks Pöi; laps jähi rubise; `lõiked oo rohu `sisse jäen Muh; mena jεε ika oma söna `juure; `jεεgo se `teiste arvata, münol pole senega `asja; esimest jähid `viimsegs ja `viimsed said esimesegs; vilja kasu jεεb `kinni Emm; silmad jäid `kenni noks ja noks Rei; mool jähi hing `ründos `kinne Phl; jää vakka Rid; nehoke asi ei jää mette varjole; kas tä siis jähi `inge või suri maha; tääl jähi `mooga `võlgu; silmäd üsnä `auku jäänd Mar; laps oo tud́ule jäänd Mär; vili jääb `kängu; ta jäi oma karjatsega rahule Tõs; sina piad `seuksese `jäema; Tiitsu [talu] jäi tüh́as Aud; `põrssad jäid pasale PJg; vanamees jäi `aigeks ja ehetused jäid `seisku Vän; Päält tuule selitab, jääb ilmal (ilm muutub ilusaks) Hää; [tulekahjuga] jäin puuks `paĺlaks; `kapsad jäävad `tohlu Ris; kui `õhta jäi videvikuks, siis naesed akkasid `jälle `kroasima Kei; ma akkan juba uniseks `jääma; see on nii unarusse jäänd, ää unustud Juu; terad jäid `otsa, masin ei peksnd `iasti `villa Kos; ega minagi `ilma`sambaks jää JõeK; `tõotas eaks lapseks jääda JMd; kui sa ike natuk `töötad, saad ikke, ega sa ilma ei jää Pee; näust `alla jäänd Koe; põld jääb kesasse; vanad `riided jäevad `sieki Kad; läbi olen ikke saand, `nälga ei ole jäänd Rak; toba sa oled, tobast jääd; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandelle läksin Sim; ta jäi vi̬i̬l ülesse [kui ma magama läksin]; jäi oma kõhaga `pangrotti Trm; tõene suand `surma, tõene jäänd `ello; `konked ja `kombed oo põlisess jäänud; ma jäen tänä `kimpu oma `tü̬ü̬gä; kui `Peipsi jääb `kińni, tuleb kõhe lumi maha Kod; kes `söömisega viimasest jäi, see jäi turakust, pidi laua ära koristama Lai; `kutsar jäi siis selle `tiadmesele Plt; muld om `panka jäänu; vana ja kokku jäänu ku rõńks Trv; jääp oma sõna manu `kindlass; tulli lumi maha ja `jäi˛igi talvess Krk; põhja tuulõga [külvatud herned] jäänävä [keetes] kõvass; riśtluud om valusass jäänuva; `oĺli `otsa jäänu nigu vana roeduss; mesperäst sa nii kurvass jäid Ran; kae kas kell käib vai jäi `saisma; jäi kõ̭ik ni piḱkä ku `laia; villa es jää pükki Nõo; Kõrv lukku jäänü Võn; põse om `lohku jäänu Ote; `mõtlet küll, et ma ti̬i̬, aga tõnõ tulõp oma ädäga, nii jääp ja `jääpegi Rõn; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; kud́ä [töö] `pu̬u̬ldõ `vinna jääss, siśtä jääss (jääbki tegemata) Urv; ma `opsõ külʔ, a mul es jää˽ni˽pia `seĺgess Krl; perremi̬i̬śs jät́t `reńti maha ja siss `jäie `reńtnik tagasi; noʔ omma ne˽`saapa jälle `väikesess `jäänüʔ Har; eläjäʔ jääse pikile päävile, `lõunõss inämp kodo ei tulõʔ; kaŕuss es saa appi tänitä, hääl jäi kinniʔ; ma jäi `hirmu `väegaʔ Rõu; viĺä kasu um kinniʔ jäänüʔ; taa um jäänü nigu końks Plv; silmäʔ jõllilõ jäänüʔ uma `mõtlõmisega Räp; ar taht jäiäʔ vanast `tüt́rikust; puŕju jääss; mi̬i̬ katõgese kõnõli ja siiä tä jäägu Se b. (koos ma-inf abessiiviga; lause sisult eitav) ei tuld `ühtä tüttärt, jäi tulematta Lüg; minust jähi ta käimata; koer nii `näĺgas, vist söömata jäänd Tür; meil jäägü tu̬u̬ kõnõlõmalda; ta `jäie timä sõna pääle minemäldäʔ Har; `üt́ski kana ei jää `haudmallaʔ; silmäʔ jäävät ei ütelgi põdõmallaʔ Vas; tulõʔ sä innembä, ärä sä tulõmada jääguʔ Räp; maha ~ maale jääma 1. (ülesharimata, sööti jäetud põllust, maast) raadik o mahajäänd maa Mar; põllud on maha jäen ja `metsa kasun Tõs; kui [maa] kavvõmbass maha jääb, kasvab võsu `pääle kah Ran; 2. voodihaigeks jääma; sünnitama `raske`jälgne naine on maha `jäämas Rei; kevade sai kaks `aastad jo kui pikali maha jäi VMr; emä jäi siss maha, jäi `aigess Puh; muidõʔ Leenu oĺl ka maha jäänüʔ, oĺl poja toonuʔ; tu̬u̬ naistõras oĺl maalõ `jäämisel; `tütrel tuĺl maha `jäämine Har; perra j. kõhnuma, otsa lõppema Perräjäänü ku vana tsuug Räp; ära j. [kuskilt] puuduma paja kaen oo pealt ää jäänd Mar; jääb nii kauaks kodust ää Juu; `kahju oli ää `jääda Kos; 2. kõhnuma, haigestuma inimene jääse ninda omast näost ärä, kuivas kõllatses Trv; ärä jäänu ku luu ja nahk; ei jää `jalgust ärä Krk; 3. rasestuma si̬i̬ tüdruk om ärä jäänu Krk; naese ku ärä jäävä, siss rõõgitseva Nõo; täis jääma purju j. ta jäi ike nii täis, et es tiiä maad ega `ilma Nõo; ennastvasta ~ last ~ paksuks ~ poega ~ rammaks ~ raskeks j. rasedaks ~ tiineks jääma pidi `jääma `lapsesse kohe Kuu; eks Milde `jäändki ennast vasta Kad; jäeb `jälle last, enel kolm neli juba; tõese lehmägä õlema käenud puĺlil, aga ei jäänud `poega; tüd́rik jäänud paksuss sulasega Kod; ega abielus kedagi ole, kui naine jääb paksuss Ksi; laste`tüt́rik tennu nii`kavva valitsejaga `sehvti, ku ennäst`vasta olli jäänu; pulli man `käidu küll, aga lehm ei ole jäänu rammass Nõo; ku ma jo rassõss `jäie, umma kätt tiä mu pääle ess paneʔ Krl; nimäʔ `eĺli tu̬u̬ mehegaʔ, siss jäi `tüt́rik last Rõu; kuldi ~ pulli juurde j. tiinestuma Ei tia, kas siga jäi kuĺdi `juure; Lehm jäi seekõrd puĺli `juure, enäm ei rü̬ü̬gi Kod c. (hüvastijätusõnades) `jääma jumalaga Lüg; `jäämo üväst Vai; jääge jumalaga!; jääge tervist! Jäm; paneme siis `jεεma ( jätame jumalaga) Phl; jääge `tervest! VJg; `jääme siss jumalege Krk; jääge `terhvess Har; jää hüäst!; jää `tervest!; jääge jumalagaʔ! Se; (tänusõnades) aitäh omast `ilma `jäämast HMd; jäägu jumala tassoʔ, ma‿i taha `kopkatki taast kapist Rõu
2. (kuhugi) sattuma, kuhugi panduna, sattununa seal püsima, asuma, olema, viibima `Jäägü sie tükk `sulle `kurku `kinni Kuu; laps jäi `massina `alle; laiv jäi `liiva `kinni; `silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast Lüg; `lampi `kustu `vällä, `jäämö `pimme tuppa Vai; kamm jähi moost kummudi `pεεle; see jutt jääga sii nelja seina vahele, seda pole taarist `välja `rääkida Khk; Kuulukse, et jääne sönnapaika see lubamine Kaa; ader jähi pöllale Krj; vanaema jähi üksi koju Muh; `varba ots jεεb `kinni öhe asja taha, kukod Käi; rot́t jähi `lõkso Mar; sai metu `pauku, enne kui maha jähi Mär; ma räägi sii ja, `siia `paika tä jäeb ja (hiljem keegi ei mäleta seda) Tõs; nad ei `saagi `õhtaks `Riiga, jäävad `ü̬ü̬si `merre Hää; [tulekahju ajal] oli siga `sisse jään Ris; Sońdi pere jäi [raudtee ehitamisel] ette HMd; tüdruk akand eenamast tulema, peremes jäänd ike küüni juure maha Nis; kaśsi raibe jääb koa ala `jalgu Tür; sõna jääb `kurku `kinni Koe; Ega see sisse kinni jäe (öeld toidu valijale); `käśti mind kua `jäeda `sinna, aga mul põld `aega Kad; ku õter vanass läks, jäe pali päid maha; kari jäeb `lauta sügise; me esimä lähä `surnud `vaatama, et jäeb `silmi Kod; `tahten ü̬ü̬majal jävvä Krk; ei ole esi minnä, ei ole esi jäiä Ran; üits igävene paegatu lagunu `üńdrik jäi `mulle `ümbrele; kõ̭ik ei mahu marjamaale, muist piab `jäämä karjamaale kah Nõo; adra kaal jääs mullaga `kinni, juure ja mättä jäävä `kinni Ote; hopõń `tahtsõ `sisse `jäiä `sinna `nõtsku; timä lauluhelü jäi mullõ ennedä `kõrvu Har; illuss, nigu silmäʔ jääse˽pääleʔ; tu [aganaleib] jäi küll `kaala, es lähä kaalast `alla Rõu; ŕäppu satass, `rõiva `külge jääse Räp; kaśsi pää jäi ussõ sagara `vaihõlõ; maʔ jää `veitkesest `tarrõ; timahhava jäi `varra kari kińni, tiiä‿i, kuis söödäga jovva läbi tullaʔ Se; tuul vii är aganakõsõʔ, a teräkene jää `paika Lut; juurde j. rasedaks j. Mannile nähikse jälle juurde jäänd olavat Kaa; kinni j. 1. meelde jääma, taipama, selgeks saama pehme pää, ei jää midäge `kinne Hel; 2. koolis pärast tunde järele istuma kooli lapsed olid nii pailu ülantust teind, olid `öhta `kinni jäänd Khk; külap tal ei old õpitud, ega ta muidu `kińni jäänd VMr; si̬i̬ olli rumal, siss jäi `kinni Krk; vahele j. sisse kukkuma, süüteolt tabatud saama Jäi vahele ning kukkus kinni Pha; Jähi omadega vahele Rei; Niikaua ta mässas kuni vahele jäi Mar; varasta, aga ära vahele jää Nõo; aedikusse ~ aeda ~ hända ~ hänna peale ~ kurge j. oma tööeega teistest maha jääma `minga perast sina `leikumaal `kurge jäid VNg; `niitasid vahe `sisse, nüid jään `aida - - `pärtli`päiväst `nuuma `päälä Lüg; sa jääd muidu `ända `jälle, ole natuke nobem Jaa; olid laisk, jäid `kurge VJg; teised tulid `sulle ette, siis sa jäid aadikusse Lai; ku rügä lõigats, siss ka jääss `ändä Krk; kes laisk `põimja `olli, tu̬u̬ jäi tõśtele `anda Nõo; noh, koessa tah nii hanna pääle jäiʔ Se; jaanipäeva (ajal) jääle j. vallaslast saama Jäi jaani pääva ajal jääle Hlj; Naine jaani päeva jää pääle jäänu Trv | Mees jäänd jaanibe libele (jää pääle) Käi; kahe silma (~ silmapaari) vahele ~ silmade vahekohta j. märkamatuks, tähelepanuta jääma sie on jäänd kahe `silma vahele Hlj; möned on jäänd kahe silmapaari vahele Khk; see jäi `siĺmade vahe`kohta Kei; siĺmpoari vahele jäi, ei leind üles teist Juu; minä koŕjasin õma tiätä kõik ärä, aga näed kahe silmä vahele jäe si̬i̬ kala; jäe viśt `siĺme vahele, et ei nähnud Kod; tu̬u̬ om jo katõ˽silmä vahelõ jäänüʔ, tu̬u̬d enämb kätte ei saa Har; kelgu ~ ree alla j. rasedusest ri̬i̬ ~ kelgu `alla jäänu Hää; kuivale j. jänni jääma Jähi viimaks omaga tükkis kuivale Kaa; kuuse ~ taeva alla j. peavarjuta jääma lage `taeva ala ep vöi ikka jääda, piaks ma ikka `kuskis ula-ala `saama Khk; kui tal kedagi ei ole, jääb kuuse `alla; ma jäin nii tuule `taeva `alla ~ lageda `taeva `alla, põle mul maja ega kedagi Juu; jäime tuule`taeva kätte Iis; tämä `arvab et, naene jäeb ku `taeva `alla Kod; kõrva taha j. tähelepanematusest mitte kuulma jo see mo körva taa jäänd on – ma pole seda mette `kuuland Khk; lageda peale j. 1. peavarjuta jääma neli viisteisend peret kes lage `pεεle jäid Khk; siis jähi nõnna lageda `peale, maja põles ää Muh; vahel jääss lage pääl Krk; 2. ilma jääma; nõutuks jääma lakõ pääle `jääma Plv; jäi lakõ pääle Vas; kelku ~ loiku j. (tööga) jänni jääma jäin asjaga `uopis `kelku, pidin ikke vara `laube `õhtulle `suama, kedagi; jäid jutuga `kelku, vale tuli `väĺja Kad; `loige inimene jääb oma `tü̬ü̬dega `loiku, jääb tõśtest maha; kalal veri ju̬u̬sk `väĺlä, noh ta jäi jo `loiku `väega Puh; meelde ~ pähe j. ei jäänd `miele midägi Lüg; tal äi taha pehe jääda Khk; see nimi äi taha `meele `jääja Pöi; ma tegi paberi peale [mustri] üles, et muidu jääb meelest ää Muh; küll oo kõba `peaga, et tää so pähä ei jää Mar; ega `moole änam kedagi `meele jää Mär; ilus laul oli, jäi ruttu pähe Kei; või kõik aśjad sul `meelde jäävad Tür; tal om kõva pää, kassa tal õppe vai õppemede, tal pähä ei jää Hel; tu̬u̬ jäi nigu `aamen `mi̬i̬lde Ran; täl `oĺli `mi̬i̬lde jäänu, kudass vanast pulman kaasitedi, aga `mulle es jää `mi̬i̬lde; sina opi nigu sa ulluss lääd, `sulle pähä ta‿i jää Nõo; tu̬u̬ lauluviiś jäi mullõ umõta `mi̬i̬lde Har; papal oĺl tu̬u̬ hopõń jäänü meele `sisse, muud es kõnõlagi, ku tu̬u̬d hobõst Vas; kas ta sul `mi̬i̬ĺte jääse Räp; `kerge pää, täl jää äi `päähä Se; nelja silma alla ~ nelja seina vahele j. saladust hoidma olga omaks jutuks, jääga oma neĺja silma ala; see jutt jääga sii nelja seina vahele, seda pole taarist `välja `rääki Khk; nina kohale j. unustama ku üit́s inimene üte tü̬ü̬ tegemede `jätnu, ta om nõna kottale jäänu Hel; `võite s u v e r e k k e `j ä ä d a, poolest päävast `keerand tuule merele ja akkand `vihma sadama Vän; (vana) talla peale j. vanaviisi jääma sie one vana `talla `pääle `jäänu VNg; talla j. kängu jääma lat́s om `talla jäänüʔ, ei kasuʔ, `väikene kui pät́t Räp
3. (millegi tagajärjel) tekkima, sugenema (ja sellisena püsima) tie nüüd ia kuhi, et jääb ka üva magu, et võib `vihma`varju `menna; `amba `jäljed `jäävad taha kui `ammustad `leibä Lüg; siis `jääje `vaanale söhuke `läike kord `peale Jaa; `riidele `ollid `valged laegud `sisse jään Muh; `pahkrad jäävad põllu `sisse, kui põld kuin Lih; kus aga nutab `leske naenõ, `sjõnna jäänud jõekene rhvl Khn; kõva maa pial `jäĺge ei jää Sim; tombi `jäässi obesele ala sula ilmaga Ote; lätt nigu rada jääss takka Rõu; [rõugeil] jääse mulgu `taadõ ~ `perrä Plv; õt `rõiva `siśse rabandikka jääsi es, siss tulõ sualat́iga kõvebehe lüvväʔ Se || `kangal oo kaksikud sees, üks niis oo jään vahele Aud; neli `korda paned üksipidi seda `niide ja siis teisipidi jälle neli `korda, siis jääb triibuline [kudumisel] VMr; kui `kangal om jäänu mõni pinnuvahe, siss üteldäss, et vahi, suur rada om sehen Puh
4. säilima, püsima, (alles) olema (ka alale, alle, alles, jälle, järele, järgi, maha, perra, sisse, taade, tagasi, taha, üle jääma) kui aga ing sisse jääb Jõe; Sureb hobune, `jääväd `riistad, sureb inimine, jääb nimi Kuu; `jäätma on sie mis põllust on jäänd ja on `rohtu `kasvand; saŕv tuleb ära, tohl jäeb maha Hlj; sõda kui tuleb `ninda jääb `rahvast vähe; [toitu] piab `ennemast järele `jääma kui `puudust tuleb Lüg; `sakslane pöletas majad ära, saun jähi üksi `jälle Ans; Tal jääna einu järge Kaa; lase süsikonnad jääda (jäta õunasüdamed söömata); see pireke linu jäeb järele Muh; kas `sauna jähi `leili veel Käi; mitu penikoormad jääb veel `minna Mär; vanemi ei ole `järgi jäen Tõs; ma ole surmast üle jään (väga vana) Aud; `Kennegi (pro `ki̬i̬gi) – si̬i̬ vanadest inimestest nõnda `sisse jäänu üks sõna Hää; si̬i̬ jäeb elo`lammass, tõese tapama ärä; täl jäe isäss obene järele Kod; mis lõunaeg üle jäi, seda `võt́sivad `õhta `u̬u̬test Pal; `uuned ää lõhutse, jääväd ahju varemed maha KJn; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls; leib jääb aenaaeass Ran; täl jääb `piimä `järgi Nõo; kõrval maja jäi alalõ, kost tuli alośt Võn; mi̬i̬ss `ku̬u̬li mul ruttu ärä, poig ja tütär jäivä maha Ote; mis nu˽`kat́ski lännü˽munakoorõ˽jäiväve, ma˽vei nu̬u̬˽kannulõ San; sinna jäi küländ vi̬i̬l kõ̭gõsugust `kraami, ku˽paĺlus ma tedä `osta jõusõ Har; imätet jüväst `jääse raba Plv; `haigõ om, tiiä‿i, kas jääss alalõ vai jää äiʔ Se; Ma jesält jäi veikene Kra
5. (kellegi) osaks, omaks, valdusesse, võimusesse, pärandiks saama, langema, olema (ka külge, kätte j.) majad `jäävad `lastele Vai; jägajal jäävad `viimaks küined; varid jäävad laeva peremihele; tuul aeab sind kuiva `pεεle, jεεd valamate käde Khk; ta jäänd liiso `alla ( liisk langes temale); ta jähi külma kätte, külm võttis ta ää Mar; tänä jääsime üsä vähägä, kiedu kalu saemõ Khn; tahn täda ära tappa, aga oli isi kätte jään Aud; `jääte viimaks väga pimedasse Tür; se nimi jäi `talle nigu pigiga `külge Lai; kaup jäi meile kätte ( ei saanud müüa) KJn; mõne inimese `küĺge ei jää muret ja `raskust, tõne om nii õrn, et kiḱk jääse `küĺge Trv; vedel võip koertel jäiä Krk; pääasi ku moa kätte jääb, raha kaob raha `viisi Puh; jagajale jäävä näpu Nõo; kual `leh́ti jääss kät́te, tuu om turak [kaardimängus]; täüś kuu `aigu jääss kuu päävä kät́te; linaʔ jääseʔ ḱul lumõ kät́te Se6. a. (hrl ühendverbina) lakkama, lõppema, kaduma; katkema; (mingit tegevust) lõpetama; vaibuma, vähenema, nõrgenema (alla, jälle, järele, järgi, kinni, maha, perra, tagasi, ära, üle jne j.) sadu jäi üle; lehm jäi `piimäst ärä Kuu; nüüd on kõik nue mued maha `jääned; kaup jäi `katki; `kanga `luomine jäi `eile kese Lüg; lehm jääb `jälle (jätab piimaandmise maha, jääb kinni); ta on arust ära jäänd Jäm; millal se kisa ühekorra `järge jääb Khk; [kägu] akkab `varsti kukkumast `jälle `jääma, kukkumine jääb maha Kaa; tuul akkab `väiksemaks `jäema Pöi; se mure jähi küll münust maha; külm jεεb tagasi Emm; `kuulmine jäi ära Rei; pilli mäng oo järele jäänd; juba [tuul] akkab `alla `jääma; `enni oli `lendosi paĺlo, aga nüid jääväd vähäks Mar; pada jäi keemast ää Mär; lehm akab kinni `jäemä, piim jäeb vähemäss Vig; kui sealt `mõisast järele jäi [lõpetas töötamise] Tõs; `kuulmine jääb tagasi Juu; nüid akkab maha `jääma sie nuoriku nimi JõeK; asi jäi seekord puolikule Koe; vilja saak jäi meneva `aastasest paĺju tagasi Iis; tänävade jõõlun jäe minu jõud ärä; `ketrus juba jäeb maha; tämä teäb, kohe tü̬ü̬ [pooleli] jäe Kod; nüid om valu jäänu vähämalle Äks; nüid om si̬i̬ jutt rahu jäänu Krk; ega si̬i̬ vihm nõnda ruttu `järgi ei jää Hel; joba tagasi jääb küĺmäst, lääb pehmess; kui sao ja tuule nakava `perrä `jäämä, siss ilma joba paraneva Ran; kõiv jääss kińniʔ, `rahka aja joba Urv; jala˽jääse˽joba tagasi joʔ joba `paistuss jääss nigu vähämbess Krl; halu `jäie mahaʔ; tuuĺ jääss rahu; piim jääss `veitüle. kas jääss lihm kińniʔ vai om sü̬ü̬ḱ nii kõhn; Liinal jääss ka uma mihele mineḱ `kat́ski Har; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ku mahla `ju̬u̬skmine maha jääse, tulõ nigu vatt `vällä Räp; ḱulm om kinni jäänüʔ Se || süä om kinni jäänü (süda valutab) Se b. [millekski] valmistuma, [teat ajaks] tööd katkestama me akkame `öhtale `jääma Jaa; nõnna vara ei või `õstale `jäädä Kod; tingi töö, si oli jao töö, kui `tehtud sai, võisid `õhtule `jääda Ksi; täämbä jäeme `aigsadõ õdagulõ Ran; `Ennuri rahvass jäevä ka õdagulõ Nõo
7. (ajaliselt) edasi lükkuma; viibima, hilinema Kui `mõisa `juhtusid `iljast `jäema, siis õli `teada kõhe, et nahk on `õhta puul Lüg; rugi jääb si‿asta iljaks; äi es jöva `loogu üles mette, muist jεi `oompseks Khk; jähid teised kauaks merele Mus; eks ta jää edasspidise `peale, kül‿sa siis maksad Mär; `omse piale jääb, meil isegi paiĺu tüöd JMd; küll te õleta iĺjakuss jäänud õma kartuli`võtmisega; rükkid jäed iĺja `piäle tehä Kod; eeńa tü̬ü̬ jäeb pikäle KJn; kes `ilass jääb, tu̬u̬ ilma jääb Nõo; rehepeśs jääss ommeness Ote; ma pidi nii pakistõ minemä, aga ma jäi `kaugõss Krl; `niitke seeni maani, see kotuss las jäiäʔ edesi Har; külm keväʔ, sõ̭ss suvi jääse `ildast; tu̬u̬ asi jääss pikäle `väega, jääss `väega pikkä Räp; `kauguss jäi, saa as ao päle õs; kõõ viil hõhvah, nelädä ajastaga pääle jo jäi [mullikaks] Se
8. kaduma (minema), kadunud, puudu olema, (kuskil) peatuma, varjul olema kui sa `sönna [hülge] juhu `pihta pootsaagiga oled pand, koes tä siis jääb ( kuhu ta siis pääseb) Khk; jääga esimese naise laps kus tahes Pha; mett‿üks mees äi tea, kus ta jähi `jälle, nii kadus ära Krj; kui sa ää unutad teretamise, küsitakse, kus tere oomingust jähi Vll; külap se mõte su̬u̬l ikka jäeb ( kaob) Muh; mool jähi kaks `poega sõtta Rid; tońdid on kadun, tea kus nad on jään, kas koa surevad või Ris; kus mu piibu nośs on jäänd Pil; `jäigi kadunuss si̬i̬ asi, katti ärä ja `jäigi `kaotsiss Krk; mul olliva ilusa piḱä pleti - - kos na nüid om jäänuva Ran; kotun `mõtliva et ei tiiä, kos me oleme jäänume; tu̬u̬ jäi `kaotside jah, toda kätte es saa Nõo; Olga ot́s, et ei tiiä, kohe Juuli om jäänüʔ; kohe sa paĺlastõ `käśsiga lähät, `kinda omma sul maha jäänüʔ; see nimi om raamatust `väĺlä jäänüʔ Har; arost `jäämä (vananema) Vas
9. (ühendverbina) a. (kellegagi, millegagi võrreldes midagi) olema, (kellestki, millestki) nõrgem, viletsam, resp parem, tugevam jne olema (ka ala, alla, järele, kõrva, maha, peale, perra, taha jääma) mina jään ikke `alle. tämäl on tüö jõud `suuremb Lüg; ajast maha jäänd Khk; aeab nasamma kasu taga, ei jää teesest järele `ühti Vig; nad o oma `tööga üsna taha jäänd Kse; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; sie puĺl jääb teesest paelu `alla JMd; minu `õigus jäi `piale VJg; mina tõesess `alla ei jää, õlen alate eden õma `tü̬ü̬gä Kod; oli käre tüdruk, tema sõna pidi ikke `piale `jääma Plt; temä jäi `kõrva ( süüdlaseks), mea sai `õiguse; kumbass `kõrva jääp, si̬i̬ massap `väĺlä [kohtukulud] Krk; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; tulõ `järge, ar jäägu `maaha Räp || (kellast) ons kellu täna taa jäänd Khk; kell taab siätä, jäeb taha Kod; kell käib küll, aga tükip `perrä `jäämä Nõo; ta kell jääss uma `käümisega `perrä Har; Mis hää kellä man tu̬u̬ tähendas ku tä ka päävä paari maaha jääss Räp b. [millestki] vähem olema, puudu tulema (ka alla, maha, puudu, vajaka jne j.) kaks `päivä jäi `puudu VNg; aast jähi vajak Phl; kahessa `aŕsinat läks üli`konda, jäi siis ivake üle ehk `alla Trm; [käärpuud] ulatavad ligi laeni, natukene jääb laest `puudu Plt; abielu säńg oĺl `häste laǵa, üt́s jalg jäi sülest mahaʔ Rõu
10. (millekski, kellekski) osutuma; (kellenagi) näima; olema [küpsikuteks võeti] `räimi ja kilu. kilust jäi paremb; `külmä `kümme viistoist `kraadi, siis jääb ige nahk`kinnas juba `külmäks Kuu; jäi `ninda `kartlikkuks Hlj; jääd valelikkost, lubasid `tulla ja et tuld `ühtä Lüg; se asi jähi valeks `jälle, pole see mette tösi olnd Khk; tal pole süid mette medaged olnd, jähi `ilma `süita Emm; tämä jähi alamaks, mena sain ike tast võidu Mar; siis rehepapp jähi nii `ausass mehess Kul; se jäi valeks neh, `reäksid, `reäksid ja sest ei tuld kedägi Juu; temä jäi `õigess, mõisteti `õigess Krk; mia ole `vaene, miä jää iks `süidi, temä om rikass, temä‿m `õige; (mängust) kedä sa kätte saad, sis tu̬u̬ jääb pimedäss sikass Nõo; kolm tükkü jäi [kohtus] `süüdläsess, nelläs jäi ilma `süüldäʔ Har; mu sõ̭na sai `õigõ, a tuu jäi `võĺssi Se
11. (millegi suhtes) asetsema, paiknema, osetuma, hoiduma sie (kivi) no vähä jäi `juomi `korva, `juomi `reie `kohta Kuu; Obosekivi jääb `siie sama `meie `kõhta jõe `ääres kõhe Lüg; jää miust `iemalle paremb Vai; [külamaade jaotamisel] kus maja jähi, sealt said rundi Muh; jääb teest körvale Rei; Loja küla jεεb siit seda `koosi Phl; sie jääb tie `kõrva HMd; kui luu `kat́ki läks ja kiud `iemalle jäi, siis `tuńtsime, et ta (lina) oli paras [leost välja võtta] Amb; sii külä jäeb Palamuse `puule Pal; mägi jäeb siit mińnes pahemad kätt KJn; mine mäe alt `kurra kätt tu̬u̬d ti̬i̬d `mü̬ü̬dä, siss jääss mägi kõrvalõ, ei olõʔ mäkke üless minekit Har
kaha2 kaha kahasse tehtav – R eP mina olen ropstakku `ketrand kaha; sie `annab `eina kaha teha VNg; Noppin `sulgi kaha; võttan `einamad kaha tehä Lüg; `Meie kahast tulnd kedagi `väljä IisR; `krunti on kaha, `krunti on kahast Vai; `vötsime einama kaha `pεεle Jäm; `eina tehasse kaha, peremes saab poole omale, töömees teise poole Khk; kaha `niitma Rei; Arus oli Aĺliku mõisa kaha einama JJn; `mustlasega ei või midagi kaha teha, ta on `kange `petma ja `ihmama Lai; kaha mets Plt Vrd kahas(se)
kas1 kasüld (hv M)
1. küsisõna a. otsese küsimuse (või iseseisva lause) algul kas peremes kodu on Kaa; kas rukki oras oo jo ülevel Mar; kas lähäd `luole Ris; iho ta nõnna rammib, kas tuleb vihimä vae Kod; kas te sedä ka `tiäte KJn; kas sa olet ka `niitän Trv; ka ta kadu näge, ku ta seantsit tegusit tege Krk; kas sa ei taha `meega üten tulla Kam; kas tu om kavvandõh Se b. kaudses küsimuses kõrvallause algul Saab nähja kas akkab sadama `jälle Pöi; seemet katsuti, kas idaneb Mih; ei tea, kas kasspea kuĺl tieb `kurja koa kedagid Ris; `vaatame, kas nied kurgid on võtt juba idusid JJn; kes tiab kas elabki Kad; küsis, kas elab veel Trm; katsu kas vesi on soe KJn; näiss kas ti̬i̬b sadu Ran; maidsaʔ, kas˽om hüä Se
2. tundetoonilistes või retoorilistes küsimustes a. vastupidist väites kas mõjalt ei nähässe, ku `akna pääl `viisud ja vahid Lüg; ma `ütlesin `talle kohe, aga kas ta `kuulas VMr; kas ma˽timä ammatist medä tiiä, miä timä tege Har b. käsku väljendavalt kas te soate rehele mette (hakake juba rehele) Muh; kas sa soad `väĺla, mis sa lakud siin koore kallal Juu; kasi ärä, kas sa saat `vällä Krk; kas ti˽kasit `mõtsa karja manuʔ Krl c. imestades, üllatunult kas pole ull, nüid sajab äga pää Khk; kas sa juba said niipaĺlu `seeńa Äks 3. a. alternatiivselt, mitmest võimalusest valides midägi, kas `leibä, on segatu appanemma, sie on abandus Vai; kui kas rumalad koerad `keskovad, siis `lähtväd rumalaks Mar; `muarja iäd kas `pańti `ulka, mette ei tiä Kod; kas ... ehk egä siis `lapsed sedämodi kodo ei õld. akkasid juo `seitse kaheksa `aastaselt kas siis `lapsi `oidama ehk `karjas `käimä Lüg; on sial kas neli vakka, ehk natust `rohkem Rei; kas ta (vihm) iga pää tuli ehk mette, aga ikke sadas Rap; sie (eliting) pidi tulema ehmatusest, kas inimene ehmatas ehk vihastas ehk VMr; mul üks puhas, kas elan ehk suren VJg; rõhtaed on lat́tidest, kas neli ehk viis lat́ti on `pandud Ksi; kas ... või ei tiä kas tuleb vai ei tule Lüg; `osta kas `saia vai sebiko Vai; `sulle on se üks kõik, kas ma reagin või olen vaid Juu; kas vanger jõriseb või äike mürissäb Kod; kas tulgu või tulemada Trv; ilm om sombune, kas lääb sadama, vai mes ti̬i̬b Ran; kas˽om nii vai˽eiʔ; palk massõt́e kaŕrussõllõ kas viläga vai rahaga, kui määne kaŕruśs `tahtsõ Se b. kasvõi; nii et (sag hüperboliseeritud võrdlustes) jala kand `kangest kihub, kas kisu `lõhki Lüg; naira nönda kas `katki ~ köveras maas ~ tükid taga Khk; Akna päel nii suur vahe kas mine kuue kasukaga läbi Pöi; kas ma annan oma kördi seĺlast ära, selle koh́a ma ostan Mih; nää ingata ei soa, kas tee mis tahad Hag; kas tulgu puśsnuge `taevast `alla, tema peab ikka minema Juu; ehmatasin nõnna, kas kuku pikali Kos; `lähkre panin pia `alla ja magasin kas kõrvad puruks Tür; kõik torikad ka siin jalus olgu, kuku kas `otsa Kad; tämäl õli imo `mängmise `piäle kas kuda `mu̬u̬du; pahandab kas elo; kisendä kas ińg ihoss jäägu ~ elo `kaupa; naaravad et kas; naarin kas `kangess Kod; vili oli ilus ja kuiv, peksa kas kevade Pal; ma aevasti ommuku kas küll sai Krk; ossendiva nii kas eńg `väĺlä Ran; kõva tuuĺ, `tahtse kas tare katust päält ärä `viiä Kam; rühmäss kas elu armas San; kas või Sügüsene kalsk jää on `tuuraga vai `kirvegä `raiujess nii kova, lüöb kasvõi sädemi `väljä Kuu; ädas nii et, kas või tõmma `eesele nööŕ `kaela Mär; vesi on keev, võta kas või `karvu Plt; oben oless kas või tulest läbi karanu Krk; kas vai säŕk poolõs (öeld, kui kumbki pool ei taha vaidluses järele anda) Vas; tõnõ ei jätä `perrä kas vai Har; ta `toukas ni kõvva, kas vai hobõnõ `lahki Plv
Vrd ka3
kasu|kannikas tervelt leivapätsilt lõigatud algusots, leivanukk, -konts – VNg Lüg eP Kes pailu kasukannikid sõi, selle tissid pidid suureks kasuma Pöi; mõni peremes panna kasukanika sõniss reialla, kui sööb isi ää Vig; kis kasukannikast sai, sii pidi suures kasuma Var; kasukańnikas `antakse lapsele Amb; ku sü̬ü̬d kasukańnika aluss (kääru leivapätsi otsast), poośid armastavad Kod || leivast välja küpsenud kühm – Vig Var PJg Vrd kasunutt, kasva|kannikas, kasvu|kannikas
kee2 kee Khk Rei Phl Mar, kie Jõe VNg Lüg Jõh Lei(ḱee), ke Lüg Jõh Räp; g kene p ked|a (-ä) VNg Lüg Jõh, g `kinka Lei. Lausefoneetiliselt koos dem-pron: `kiese VNg(`keese) Lüg Jõh van, pron kes
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b. (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks - - teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg
kerglane `kergla|ne g -se Hlj RId(-laine) spor eP/-lene Phl, hv -läne KJn/, Hls Krk; `keŕgläne Ran(-lane) Nõo, `keŕgla|ne g -tse hv Puh
1. kergemeelne, järelemõtlematu, albivõitu; napakas lühükese `latvaga `kerglased `tütrikud Lüg; tama ise täis mies, aga `kerglaise `mielega Vai; Mis sa siiss mo undruguga käid ja mis sool `jälgas on? Küll sa oled `kerglane Rei; `kerglane ja edeb inime, ehitäb (ehib) vägä paelo Vig; peast `kerglane Kse; üks va `kerglase aruga inime Ris; tüdrukud on nii `kerglased, ajavad poiste `riided `seĺga Juu; `kerglase mielega inime VJg; kergat́s on `kerglane, jutu ja oleku poolest ka Plt; `kerglane, `puudulik, si̬i̬ tävve `mõistusega ei oole Krk; veli `olli täl ka serände `keŕgläne mi̬i̬s, ai serätsit imelikke jutte Nõo || peru, erk (hobune) erk obu, `kerglane või nõnna LNg Vrd kergakas, kergekas, kergeke, kergelane, kergelik, kerge|poolne, -võitu, kergikäne, kerklane
2. kehvavõitu vili on tänavu `kerglane JMd
3. liikuv, elav peremes oli nisuke väga `kerglane mees. ta oli virk ja `kerge nagu kirp Pal
kiire1 kiire g `kiire Krj Pha Pöi Muh Emm Phl L Juu Jür JMd Koe Kad VJg Kod Lai Plt; n, g `kiire R Jäm Ans Khk Vll Rei Ris Amb JJn Koe VMr Kad Sim Iis Plt; n, g kiire Tor Hää Trm; keere Kaa
1. nobe, kärmas `kiire inimene Jäm; Jalgratas oo kiire joosuga Tor; `kiire joksuga jõgi Kad; kiire käik VJg; õle `ästi `kiire Iis; `kiire käiguga obune Plt Vrd kiirekas, kiires3
2. rutuline, pakiline mul on `kangest `kiire tüö VNg; `kiire käsk tuli Lüg; `kiire aeg on, äi vöi tegemata jätta Ans; ta ruttas, töö o kiire Lih; `kiirel töö ajal Tõs; asi on kiire, peab ruttu ära toimendama Hää; selle aśjaga on kaniste kiire lugu Juu; töö on `kiire, põle `aega `minna külasse Koe; on palju `kiireid `asjasid toimitata Iis; kiirel korral kiiresti sõit́ õege `kiirel kõrral siit mü̬ü̬dä Kod || äge `undamise valu - - kui ta kiiret kibedad valu ei tee Lai Vrd kiireline, kiirene
3. rutt ise ime `kiiret täis, ruttas Jõe; Ega jumal ole `kiiret luond, jumal on `iired luond Kuu; tie senele `kiiret taga et usina `jõudases Lüg; Peremes ise `kiiret tegemas ei ole, sis venivad tüö `juures IisR; tamal oli `kiire taga Vai; Aga sool pole nönda kiiret, ma kuśsuta lapse magama Pöi; ega jumal pole kiiret loon mitte, aga `kässib `kärme olla Muh; mool on üsna kiire Emm; On nii kiire et pole aega silmagi sügada PJg; uśs tegi kiiret, et minema suaks Juu; mul ei ole kuhugi `kiire Amb; tieb kiiret takka JMd; kui aga `ästi kiire on, siis piab tõttama kas ing `välja Kad; minul on `kiire Iis; mul ei õle nõnna kiiret Kod; kiires ähmis, rutus ja kui [vihma] iil tuli `piale, ole `kiires ja `kiires siel pial Jõe; kiire pärast kiiruga sield `ähmigä `kiire peräst neid `asju kogu `korja˛ess oli unestand `aida `vottime Kuu Vrd kiir2
kikerdama1 kiker|dama Jõe Hlj S(kikär- Khk Emm Käi Phl) L Nis Juu Kos Jür JMd I Plt Pil KJn, -dämä Khn Juu Kod KJn TMr KodT, -deme Pst Hls,-teme Krk
1. püherdama, vähkrema; aelema obu kikerdab - - siga püherdab; Obuse kikerdamise jägu seda maad oli; kut koer kikerdab piab `tormi tulema Jäm; kolm `korda üle laia kivi kikerda, siis peab undiks `saama; koer kikerdab tuule `pöhja Khk; obu lastasse aiste vahelt `lahti, las ta kikerdab, sis väsimus läheb ää Mus; Taal ep seisna ööse uni änam pεεl, muud kut öö läbi kikerdana asemel ühest äärest teise Kaa; Lapsel koera viga, siis laps kikerdab maas nagu obune Krj; nönda kikerda [voodis] kui jalad valutavad. kikerdad teise korra teise küĺje `piale asemel Vll; Kikerdab emane kaśs seliti moas, siis on nende pulmaaeg lisidal Pöi; lapsed `lähtvad kikerdes `eetsi; obu kikerdade vaeva seljast ää Muh; Kuer kikerdab, santi ilma tuleb Emm; [lapsed] kikärdavad, `aεvad üle pεε `kuuti ja Käi; peremes läin `pöösa taha ja kikärdan kolm `korda üle selja Phl || käkerdama, kortsutama olime `oete linad äe kikerdand, äe magand Khk || siputama – Hlj
2. veeretama, rullima Kikerda kala `enne jahu sees kui pannule paned; ta oli see muna teise koha `pεεle kikerdand oma eest Jäm; laps kikerdab lume`palli; Kikerda levad `valmis Khk; Seda palgi jurakat andas üsna autu pεεle üles kikerdada Kaa; kikerda se pesemata ölle kiha kaju `ääre Krj; siis sai [kivi] `jälle `sönna [aluse] `peele kikerdud Pha; Kikerda nee puu jupid siit eest ää; Öhesi `suuri kägarid sealt `autu pealt moha kikerdati, mina‿s soa aru mis nee olid; joenpuudega kikerdakse `raskid `asju Pöi; poiss `tulli põllalt kive kikerdamast Muh; Kantlikku asja aa ulga raskem edasi kikerda kut ümargest asja veereta Emm; käkkisid kikerdama Käi; `olle suure kivi `vankrile kikerdan Phl
3. saamatult või halvasti tegema; vaeva nägema, punnitama; üle jõu tegema või tõstma ei `jäksa seda `tosta, kikerdab `peale Jõe; ma kikerda niisama, `pitkamissi mine `pεεle `tatsides Jäm; kikerda einad kokku; vanast kikerdati `surnu mulla `sisse ja, mεnema Muh; kikerdab `peale, ei näe õieti künda Mar; kikerdab mud́u töö kallal, ega ta suuda kedagi Mär; kikerdab kivi kallal, ei jõva `tõsta; lehm läks `järve, küll me kikerdasime enne kui `väĺla saime Kse; Küll obu kikerdab vädada Han; lase `olla, mi‿sa täst kikerdad, teed `rinde alt `aigess Mih; kikerdas seal kallal `peale, ei jõua Tõs; kikerdab aga `peäle, ei soa peäst ega jalust edasi; obone kikerdab ees, ei anna vidama Juu; kui `kõrge kannaga kingäd pigissäväd, sis mugu kikerdäb tõessega Kod; `saapad pisiksed, kikerdab `kõńdi KJn || virelema kikerdab aga edasi natuke oaval kis ei soa oma eluga edasi Jür; kui on `puudus - - kuidagi `moodi kikerda läbi se taĺv Lai; kikerdab oma eluga `peale ühest ädäst `teise Pil
4. kükitama, kägaras istuma lase ma kikerdän koa siia `vankre ääre `piäle; jäness kikerdäb; mis sa maas kikerdäd, võta pink `perse `alla KJn; kikerten nõnda jala är koolu Krk
kivi|vahe neli vakamaad seitse kivivahet pidi peremes `viĺja ära tegema JõeK; pere `piale meil oli rukkitükk [lõigata] üks kivivahe, odra oli poolteist, einatükk oli poolteist kivivahet KuuK
kobe2 kobe Jäm, g -da VNg Lüg IisR Mar Mär Aud Ris Kei Rap Juu HJn JJn VMr, g -ja Kuu; n, g kobe Hi(u g -da Rei) tubli, korralik, kopsakas `Viina`laevad `seisusid igä `Hiiumaa taga ja oli `tarvis vähä kobejambi `paati kui nie `miŋŋegä `siie saat `Suome vahet `käüdi Kuu; Sie on viel `kaunis kobe eit, `süedab `luomad ja kõik IisR; Tegi uue levaküna äga see oleks vöind püsut kobem olla Emm; ei ta saa ka kobemaks Rei; tänabu `aasta oo üsna kobedad karduled Mär; ei tea kudas se üks nii ilus kobe teeste `ulkas on Juu; kas olin nii suur kui sie poiss siin, või olin natukse kobedam HJn; jäin päris [haigena] maha, nüid juba olen kobedam JJn || (jõukusest) `meie `liiga `vaesed ei ole old nii, `meie ikke olime vähäkese kobedamad VNg; vana peremes ei jõund `osta, me olime natuke kobedamad, siis `ostsime [talukoha] Rap
koera|elu raske, vaevarikas elu vahest on sadu, üvä peremies ei aja `kueragi `õue, minu `aetasse ikkagi `tüöle, mul on peris `kuera elo Lüg; Kui peremes sulast ühte puhku taga aeb, süüa äi anna, siis sihane elu pole küll muud kut kuera elu Emm; ullem kui koera elo Mar
koorukene kooruk|e g -se spor Sa, Muh spor L(-o- Mar), Ann Kad/kuo-/, -ese Mär Mih Tõs Kei Juu Amb SJn; kuoruke Ris/-o-/ HJn JMd Koe Kad, kua- VJg Iis; kuoruke Kuu Hlj Lüg, kooruke|ne Emm/-ge-/ Mih Trm Plt Pil/-ro-/, kuo- JMd Iis, g -se; koorok Nis, koruk|e g -se Kul Var Tõs; korok|õ g -sõ Khn
1. väliskest a. koor, kest [tõugu nukkumisel] kasub kooruke kord `ümber Vll; Vähil oo kooruke pial Han b. leiva-, saiakoorik pölend kooruksega leib Khk; kui levad kavaks o `ahju jäen, siis kostutab koorukse pealt üles Muh; `päälimene ja alumene koorugene [leival] Emm; lõkke tuli `tehti [ahjusuhu] ette, ta `tõmmas siis `leibele koorukese `peale Mih; kue tä (leivataigen) vägä pehme oo, siis tä koruksed jääväd `lahti ja vaob laias Tõs; `Leibe `piäle olid majamärgid koroksõssõ lõegatud Khn; Tä oli nii vaene et sai sai noores põlves kooruksid närida PJg; kui [leiva]koorok `lahti läks, siis `üeldi, peremes on perenaise `kõhtu `katsund sel aeal ku perenaine on `leiba `sõtkund Nis;`tõmmab musta viiru `vasta kuorukest [leival], mis ei `kerki Kad; võta saia sisu seest, ära koorokest võta Pil || `Kassil kakku nadukane, `kueral `kuorukest oleki (koer jääb ennem söömata) Kuu; param ikka kooruke kodu kui vöileib `vöörsil Khk; Kodukoorugene param kut vöileib vöörtsil Emm Vrd koorukas, kuorukaine
2. pealispind a. kõva jäätanud kiht (lumel); õhuke jää; paatunud pind (mullal) Oder jähi koorukse `alla, pole öles tõusnd Pöi; juba võttend [merele] koorokse `peale Mar; `piale `ränka `vihma jääb `maale kooruke `piale Mär; lumel on kuoroke peal Ris b. koorik (haaval) kärnad löövad, kooruke lööb `pεεle Kär
Vrd koorik, koorus1
kuidas kuida|s SaLä Muh Hi Mar Var Khn I, -ss TMr Võn Krl; `kuidas(s) Jõe Lüg Vai; kuida Rei San, `kuida Kuu RId; kudas Kuu Jõh IisR Sa Käi L Ha Amb Koe Äks VlPõ, kudass Trv Pst Krk T; kud́a|s Jäm LNg JMd Sim Hls, -ss Ran Kam; kuda R Mär Hag Plt KJn Krk Puh TMr, kud́a JMd KsiI. küsiv-siduv adverb
1. mismoodi, mis kombel a. otseses küsimuses Kudas elu läheb Jõh; `kuida siä `ütlid Vai; kudas see mo süi on Khk; Kudas ukse lahti saab Kaa; kuidas elab sünu pere Emm; kudas need kirikärräd oo Mar; kudas nüid `valda õige `määri Vig; kuda ned käed pidid `köima; kudas sa `rääksid Tor; kuda ma saaks `senna Hää; kuda see kangas nii radaline on HJn; kuda `kaĺla tehti Rak; Kuda teil läks Trm; kudass ma sõss alvast tei Krk; kudass te esi arvade Puh; no kudass tu käik läits teil Nõo; aga kuda söögid `oĺlid, kuidass söögid vaĺmistedi TMr; kud́ass `teŕvuss om Kam; kuda mi läämi ku obest ei ole San; kuidass om asi Krl Vrd kuas3 b. hüüatustes, retoorilistes küsimustes `kuida sa `räägid VNg; `kuida siä `ilgid `sinne `mennä; ja `kuida kovast `salgas Vai; kudas ma selle `katki tegi Khk; kudas tä sedäsi `julgub `olla Mar; kuidas nüüd laulda `ürgäväd Khn; kuda sedavisi soab töö `tehtud, oi kaĺlis laps Hag; kudas sa mud́u soad, ikke pead tegema Juu; kuda muidu, ma lähän kua `sinna Koe; kuda sa nii `totrast oled läind VJg; oh sa `taeva isä, kuda nüid on kadonud kõik tegemised ja jõõdud; kuda sa käid `lasse siden Kod; kudass võib sõke sõgedale ti̬i̬d näedata; kudass sa‿ss tolle mõtte pääle tullit Nõo
2. alustab sihitis-, määra-, täiend- vm kõrvallauset: täh mismoodi, mis kombel Valataga `kuida `lähteb `päkrämüs edesi ka igä Kuu; no `räägi nüüd üless, `kuidass sa seda tükki tegid Lüg; `kuula, `kuida `kiurud `laulavad Vai; küsid teise `järge, kudas seda tehasse Khk; vaada kudas rahvas elas siis Pha; mette ei soa aru, kuidas ta kojotod oo Muh; tule rεεgi, kuidas naine `vardud kudus Phl; nää, kud́as ta tiide`velto lõigand (riiet) LNg; ma kül ei mõista, koedas‿se teha tuleb Mär; vuata kuidas nüid tuul läigutab kaste`einä `põlde siis (sees) Var; enä, kudas suõmõd puhas piäl Khn; kudas kala kudeneb, seda ma ei ole näinud Saa; nägi kudas peremes tegi uńdiks [enda], sulane teind kua Nis; mina pian `tiadma, kuda `arstida VMr; `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; va löhmakas inime, vata kud́as tal körsik seĺlas on Sim; eeste arjotatse ike, kuidas obess õpetatse Kod; ei küsi `ki̬i̬gi kuda mina elan Äks; nemad nõuavad sis nüid, kudas rahvas siin kõnelevad SJn; `ot́sive kudas saive `valla Pst; suu `järgi kaet, kudass parass om Krk; ega‿i `tiiä kudass `kellegi elu om; mul om kõik meelen, kudass sa meid sannan `vihtset; mia kai, kudass sõdsõst `valla `saassi Nõo; siss ollu mure, kudass me `süvvä saame Võn; temä kaeb nõu `kaudu, kudass ta saab Ote
3. alustab viisi- või määralauset: täh (nii) nagu, niipalju kui `kuida `müede mend `laupa `ehtul `vuodesse `viskasin, `ninda mina `sinna jäin Kuu; tama ikke `kondi kuda `liikmed `andavad Vai; `jõudu `mööda tehasse, kuidas jõvab Muh; `tehke nii, kuida `arvate Rei; `Laśti neid `kuiveda nõnda kudas `tarvis `oĺli Hää; sedasi teeb, kudas ta teeb Juu; magusat `süödi kudas `juhtus Amb; no ennemalt tõmmati nii kuda obune `jõudis Pee; aheti kuda tuba suur oli Pal; ega ma‿i kitä, ma kõnele nii kudass om Ran; mia ei pulgenda, mia ei võldsi, mia kõnele nii kudass asi om Nõo
4. alustab võrdluslikku viisilauset Kuda `saapad, `ninda jäled Kuu; kuda puud põlevad `nõnda süed lõppevad; kudas tüö `ninda palk Lüg; Kuda lind, `ninda laul IisR; Kuda sa `metsa üiad, nõnda ta `vastu kostab Kaa; Kudas käed teevad nõnda perse kisub Pöi; kudas `loomi oli, naa makseti `palka Vig; kud́a sina, nõnna mina JMd; kud́a käsi tehnod, nõnna kaal kannab; kud́a tibo nõnna `tervis, kud́a `aŕsti nõnna abi Kod; kudass kand, nõnda võrrass Krk; kud́ass külä mulle, nii mina küläle; kuda esi, nõnda asja Ran; Kud́a tõukat nii lätt, kud́a tõmbat nii tulõ Võn
5. väljendab järgnevusseost: kuivõrd, niipea kui, mida `kuida sie ong `pohja sai, siis neh panid [kilgid] sen `süöte sield `nahka kohe; üttel et kuda ma neid muni söin, `ninda akkand tämäl nii `irmus valu Kuu; kuda ramu `juure tuli, vottasin omale `orjust `juure VNg; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; ja kuda `püśtimine sarikad on, seda kauem käib siis katuss; kuda rammusam [loom] läks, seda temale (peremehele) tulusam oli jälle KuuKII. 1. osutab ebamäärast viisi: (ükskõik) mis kombel, mis moodi moni `ütles `aasapääl, moni `ütles `laavitsal ja `kuida `kiegi `rääkis VNg; sie `poiga on mogomane kavala vai `kuidas sedä kavalust täüs Vai; see olga kuidas tahes siis Muh; `ühte `moodi ja kuda `keegi `ütleb Mär; paatkond oli kaks kolm miest - - kudas kellegi rahakot́t `kuulas HMd; olgu kuda tahes VJg; poiss võib kud́a tahes `easti ütelda Ksi; olgu kudass `tahte KJn; kud́as tat `kennig õigas Hls; ta taht sedä va mesterahva `asja ei tää kudass Krk
2. tundetooni rõhutav sõna, mis sisaldab vastupidist hinnangut `meie ikke `toima sääld [puid], varastasima salaja – `kuida `muidu sai VNg; Naine `mangus küll: anna nüid ommeti! – Kudas ma suan Amb; no kud́ass tu pääluu saap paĺlass `olla – iki karva pääl Ran; kudass ma ta `säĺgä aa, ta‿m jo illuss ja puhass Nõo
Vrd kuis
kuigi|palju veidi, mõnevõrra, kuigivõrd eks sel vanal old siis ehk ka `kuigi `palju sedä raha siel `mäŋŋuss Kuu; mina ei käind `palju `laadal, aga ma `kuigi`palju `käisin VNg; Nattuke `naljast `anti sabaraha, peremes `pistas pihu `kuigipali; õppetaja `kuigipali `tundes sedä oma `kuolilast Lüg; Sii pole külida änam `kuigidpailu Kaa; astanguid `kuigi paĺju ikke on Lai; ta‿i sü̬ü̬ jo `kuiki `paĺlu Nõo
kukkuma1 kukkuma, (ma) kuku(n) S L([ta] kukob Mar Kul) K Iis Trm Hls, kukkun R(-ie Lüg); kukkum(m)a, (ta) kukku(p) Hel Ran Nõo Har Plv Se Lut; `kukma, (ma) kuku(n) Han Var Tõs Khn Kod MMg VlPõ; kukuma, (ma) kukun Vig VJg, kukku Puh San; imps `kuknuva KodT
1. alla(poole) langema jänes kukkund kord `talvel `tormiga `unka `august `sisse Jõe; kui puuleht sügise maha kukkub selite, tuleb keväde pali vett Lüg; `ahju suu on `meilgi mittu `korda maha kukkund; kukkus `kaldast `alle Vai; suured piisad kukkuvad juba Khk; Nii külm `olla vahest olnd, vares kukkund lennust maha Pöi; kui kuuse mulgid `kaugele kukkuvad, siis tuleb sügav tali; kui sa ülalt kukud, kohe `merre Muh; peped kukkuvad tahapoole Phl; kerves kukkos parandale Kul; mis sa ronid, kukud `kaelapidi `alla Mär; tammetõrud sügisi `kukvad maha Var; ükskord mul obu pidi lina`liosse `kukma Tõs; einad ei kukkun ratta `peale Aud; kukub vi̬i̬ `sisse ku patsatab Hää; öunad kukkuvad keik puust maha Ris; `pilved old nagu maha kukkumas, nii madalas kõik Kei; ära pane `kaussi nii serva `peale, kukub maha Kos; puud ragisevad kukkudes JMd; taśs kukkus käest maha Koe; kukkus lakast `alle Iis; tukid `kuksid pliita alt `väĺjä; undrukud `kuksid vü̬ü̬lt maha (avarad); täst (täht) kukub maha Kod; kui sa `kõrgest kukud, si̬i̬ on ikke `kukmene KJn; süte pańn `oĺli [pirrul] all kus söe otsad `pääle `kuksid Vil; mul kukkusi puu `seĺgä Hel; obesed nõnda ärä `aetu kui, vahu tükid kõik `kuknuva obestel KodT; sisse (~ läbi) kukkuma
1. fig alt minema, ebaõnnestuma, hätta jääma sie on [naisevõtuga] `õige `sisse kukkund Lüg; tama kukkus oma `asjaga läbi Vai; Oli kevade [koolis] läbi kukkund; Selle jutuga ta kukkus `sisse Pöi; see üks va läbi kukkund tüdrik Mar; siit peremes kukkus omaga läbi, ei tulnd `väĺla PJg; saksa Villem kukus läbi oma sõjaga VJg; kukkusin reńdi kohaga `sisse, rukki õli alvast `tehtud Trm; Henu kukku kah `täämbä uma jutuga `sisse Har; ta om läbü kukkunu uma aśagaʔ Se
2. langema, vajuma vana lagund ütt, sarikad juo `sisse kukkuned Lüg; ükskord oli nii paelu lund sial rehe katusel, et rehi kukkus `sisse Ann; sie [tee]trumm - - sie kua kukkund `sisse Kad; katus õlesi `sisse `kuknud Kod; välja kukkuma kujunema, välja tulema üks [paat] on üht `muodi, `teine teist, kuda `meistril `väĺja kukkus Hlj; poiss pani ka sene (liha) `suitsemma, aga sie‿i kukkund iast `vällä Lüg; Saand see ühekorra valmis saand, eks siis nääb, kudas välla kukub Kaa; See jutt kukkus küll kenast `välja Pöi || (veelangust) vesi keerab nda jöös koes ta ala kukub Khk; `Mihkle soos oo, vesi kukub kolm `jalga `kõrgelt Vig; üks `kõrgem joats `oĺli, kos suur vesi `rohkem kukkus Vän; vesi kukub ülevelt `alla Ris; `veśki tamme pial on vie kukkumine, vesi kukub koe‿t kohinal Kad; vesi jooseb `veśki juurest, kukub `mauru Plt
2. (püsi)asendit, tasakaalu kaotama Laps kukkub, ega `aiget saa Lüg; tama löi ja miä kukkusin maha Vai; kukkus silmnäu `puhki Khk; vassik kukub igas `poole, ta on nörk Kär; Oli maha kukkund ja jäänd (surnud); Lase mitte last kukkuda Pöi; Kukkus nii pitk kui lai Emm; jεε pεεl kukudaks ikka Käi; kukkos selleti maha Kul; kukkus muhu pähä Mär; siia `sarbe ja silma vahe`kohta `peade `lööma nuiaga, siiss kukkude maha Mih; vaarub `jalgade peal, tahab kukkuda, aga ei kuku ka JõeK; Perenaine kukkund seĺlali Amb; tütar kukkus õla asemelt ära Pee; odikad olivad jalus, näe kukkusin `otsa et `prantsti Kad; `kuksi maha ku latsatas Kod; jalg komistas ja kukkusin maha Plt; lait́s kukub maha, saab `aiged ja röögib Hls; ärä mineśt, ku maha kukku piḱk ku roovik Hel || mies on `nenda `külle `pääle kukkund (voodihaigest) Lüg; vanaeit kukkun asemele (haigestus) Muh || hukkuma; surema sõdades - - kukub tuhandeid tunnis Tõs; kül kukkus neid maha jusku nagu `luogu Kad || varisema vanad ursikud maha kukkumisel Jür; vana maja on längakille ja `viltu, `ümmer kukkumas Ksi
3. fig `Kõrgelt [positsioonilt] kukkumine tieb `aiget Lüg; `selle inimese käest `ükski tüö maha‿i kukku, keik mis ette tuleb, tieb ära IisR; tüdrugud keige `rohkem, kes oma eluga sedasi kukkund on, [öeldakse, et] se pani omale kellad `kaila Jäm; poiss kut isa suust kukkund (väga sarnane) Khk; Vihm oli just `kaela kukkumas (sadu algamas); Eesel puud kukkuvad `õue (mets siinsamas), siis inimene kõssutab `külmas toas Pöi; Pole suu pεεle kukkund (ei jää vastust võlgu) Emm; kukkus tirinal mu `otsa `kinni (hakkas sõimama) Rei; küll oo aga emä `moodi, just nago emä mokast maha kukkund Mar; öhökorra kui se pank kukkus (pankrotistus), ei soand kätte kedagi Juu; enne sulab rubla pius ära muul, ku see vaalitsus kukub (tagasi astub) Aud; Süda kukub suust `väĺla (läheb pahaks); se on pudeles kukkunu (purjus); Regi on kummuli kukkunu (euf rasedus katkenud) Hää; sa oled pia `peale kukkund [öeldakse] kui inime nisuke segane on; justku kuu pealt kukkund `alla teene (ei taipa kõige vähematki) Kei; oli näost väga ära kukkund, kaua põdend Sim; rahad `kuksid pulma `piäle ärä Kod; süda kukkus `suapa `searde (hirmust); laps on üstku ema nokast kukkund Plt; kes rumalaste midagi om tennu [on] pää `pääle kukkunu Hel; maha ~ nurka kukkuma sünnitama `sauna keris kukkus maha tänä `üöse; sie `naine on `varsti maha kukkumas, `raske jalaga Lüg; ta juba kehast üsna jäme inimene, ta kukub `varssi `nurka Mar; eks jälle naine ole maha kukkumas Ksi; mu ristipoja naane ka oĺl kukkumisõl Se
4. langema, alanema, vähenema a. (hinnast, rahakursist) nüüd on turu `innad `alle kukkuned Lüg; innad kukkuvad `veelgid, egaüks müib Khk; see oli just selle `oasta, kui raha kuŕss kukkus Pöi; innad on juba `alla kukkund Rei; levä ind oo `alla kukkun Tõs; `luamade innad on `alla kukund VJg; rahad `kuksid, aga tämäl one sedä `pahma küll Kod; lina hinna˽kukkunu ommavaʔ Se b. (veetasemest) vesi kukub `laugelt Pha; [kui] Meri kukub alla, rand jääb kuivaks, siis `tulla kena aeg Pöi; vesi kukkus ja lae jäi kuivale Khn; vesi kukub, siis on ilust `ilma oodata Hää
5. hooga alustama, midagi tegema hakkama ja kukkuti `jälle kurikaga sugema Lüg; Hobused kukkusid tagand üläs `raiuma Jõh; kus kukkus `mooga `riidlema Khk; obu kukkun `kangest `irnuma Krj; ema kukub teda öppima (õpetama) Vll; Pili tuli järsku öles, meri kukkus nõnda lainetama Pöi; ihu kukub kihelema Käi; kukk kukkus `loulma Rei; sis nad kukuvad udima mend Rid; kerissele sai vett visatud ja kukusime kohe `vihtlema Vig; kukkus valjuste `nutma nagu `piske laps Kir; vanaeided kukkusid köögis vadistama Saa; kukkusin sellega juttu `aama Hag; rahvas kukkusid `laulma Tür; niikui laua `jaare läks, kui kukkus `eĺpima Koe; Kukkunud siis sööma ja visanud selle kolme päeva moona kõik kinni Trm; muidu oli korralik mees, aga kui `jooma kukkus, siis `päävade `viisi jõi Plt; lahti kukkuma algama, algust saama, vallanduma siis kukkus riid `lahti Khk; kui söda `lahti kukub Vll; sehuke kärin kukkus `lahti, kanad akkasid `karjuma Muh; tuli kukkus `lahti Rid; nutt kukkus `lahti Var || (äkitselt) saama, muutuma sie on nüüd kukkund `õige `kurjast Lüg; kukkus kohe kurjaks kui ma oma eri ää `rääkisin Vll; mo tuba ja kõik kukkus mädand `aisu täis Mih; silmad `kuksid vett täis Tõs; kes äkine one, si̬i̬ kukob äkki vihasess; vahel ku ei `u̬u̬ta, kukob äkki `valgess (hommikul) Kod
6. (ootamatult) kuhugi juhtuma, mingisse olukorda sattuma kukkus `kohto `kimpu; `seie pere on pali `lapsi kukkund Lüg; söja väĺjalt kukkus `vangi Ans; `sakslased kukkusid `linna `sisse Khk; Jähi [vargusega] vahele ning kukkus kinni Pha; Teab kust `söuke ilbakas `välja kukkund on Pöi; ei tea kust ned `välja `kuksid korra Rid; ei tia kust ta `siia nüid kukkus Juu; poeg sia pealt kukkus `kinni, varastasivad sia ära Äks; `türmä kukko, kinni kukko Se
kulp1 kuĺp Kir Lih, g kulbi Sa Muh Mar Kse M T, kuĺbi spor L, K I V; kulp g kulbi Hi, `kulbi R(n `kulpi Vai)
1. a. kulp, toidu segamis- ja tõstmisvahend Ku `kulbist süöd, saad `suure `suuga `lapsed; `kulbil alustab, lusigal lobetabkui sa `liiga `laiald eläd, siis loppeb ka `kiiresti Kuu; Siis ämm võttas `kulbi ja lei - - `pruudile pähe, ise üttel, pada ja kulp on mino, aga sia`ämber ja `kaivuvinn on sinu Lüg; `töstis `kulbiga `putru Khk; kuĺp oli koa puust Mar; mehed tegid isi `kuĺpa Lih; kuĺp ond `vaanga sees; suure kulbiga segatud `seiti Mih; juba üks eitn kuĺbi käest ää (suri); Mõni tanguterä liperdäb kuĺbiss Khn; kuĺbiga tõstetase suppi Tor; mul vahel pudru segada va puu kuĺbi pulk Hää; kuĺp jääb kuĺbiks, tõsta taaga (temaga) mida tahes Juu; see põle kellegi kuĺp just kui sia lõug Ann; puu kuĺbi kobakas VMr; vahu `koŕjad piält kuĺbi `sisse; kuĺbiga õlema mesiläsed `väĺjä `tõsnud mesipuuss Kod; kuĺbi peremes (perenaine) Plt; Tema oma kulbiga ka seas (öeldi teiste jutule vahele segajale) Pil; nüüd ostave lekist kuĺpe Hls; kulbige tõsteti `putru paast ja `kat́lest Krk; ma tõi liinast ää kulbi Puh; käpp `olli kulbi i̬i̬st, täl es ole `kulpi; `tüt́rik palut keele ärä, visass kulbi `kolka Nõo; `kuĺpege tõstetess suppi San; kuĺp oĺl iks `rohkõmb vedelä jaoss Kan; imä võt́t pańni, hiit́ `tu̬u̬ga `ru̬u̬ga `katlast `vällä, olõ õs `kuĺpi; kunass kuĺp isonõss vai taaripulk janonõss, söögi`maitsjal ja taaritegijäl um kõ̭gõ kõtt täüś Rõu; varass varastav kuumast kuĺbist ja palavast paast Vas; kuĺp sünnü‿ui `luit́sidõ sisse (öeld kokkusobimatusest) Se || fig `kulbiga `annetud, `molliga `võetud (kie `puole aruga on) Lüg; Suule (sulle) o lusikaga meelt pähä antud ja kulbiga tagasi võetud Aud; Lusikaga antud, kulbiga korjatud tagasi Lai; mõnel om sedä `kurjust kulbige mõõdet, tõisel om `luśkuge ant Krk || fig mokk hobusel oo kuĺp, ammaste ees `seoke kulbi `moodi käib Khk b. puulusikas Põlõgid `liiga ammu, kui `süedi `kuĺpõga, nüüd seüässe luśsikatõga Khn c. ”lusika moodi õõnestatud leili viskamise kapp” – Vas
2. adralusikas kuĺp `pööris paremini `mulda. karduli ajamese jaus ei `pandud `kulpi `peale Kse; Sio adralõ kuĺp `piäle Khn; adra kuĺp o aŕk adral, see mulla `pööraja Aud
3. kangastelgede osa, lasik – Pöi Sim
4. kalapüügivahend kulp on `nõnda, et puuvaru `ümber ja võrk `alle, `varras on kesk`paigas, sel on auk `keskel. sääld käib `varras läbi, kulp `õtsas, konn `kulbi sies Lüg
kuul2 kuuĺ g kuuli Mar/-l/ Khn Tor Kei Jür HJn Hls Krk Ote/-l/ Vas Räp Se
1. mahumõõt; (jahu)kott jaho kuulid Mar; kolm vakka oli `kuulis; mõni võt́tis kolm `kuuli [riigilt laenuks], kui `kjõmpus olid inimesed Khn; `kuulidel olid robuskid `ümmer Kei; kaheksa `sitverikku oli kuuĺ; peremes lubab `mulle kuuli rukkid Jür; neli püt́ti on üks kuuĺ HJn; kuuĺ olli kümme `puuta Hls; egä jahukuuli kõkk ütesugutse ei ole Ote; kuuĺ `jauhha, katõsa `mõ̭õ̭tu Vas; meil `tu̬u̬di kuuĺ `luṕja Räp; kuuli siseh ńärdsoʔ, `tu̬u̬de `Pihkvast, `vi̬i̬de Räpinäle; kuuĺ `su̬u̬la Se
2. kimp, pakk lina kuulid; tubakast `toodi vanaste kuuli `viisi Tor; kuuli `mu̬u̬du `müüdi linnu Räp
Vrd kuli2
kuuldavast `kuuldava|st Lai Nõo Plv/-lt-/ Se (minu) kuuldes, teades [see] peremes minu `kuuldavasti oli `teenijad pidand Lih; miu `kuuldavast üteldi iks talu Nõo; minu `kuultavast es olõ tuu asi nii Plv; mu `kuuldavast om nii asi Se
käest käest, kääst üld (kεεst Khk Hi, käess Kod, keest Lut)I. adv
1. valdusest, omandusest, kasutusest, teoksilt Sie `olla kohalt `lahti `lastud, nüüd leib käest läind; Sie kole tüö on `valmis ja käest ära IisR; ma `antsi maja kääst ära Jäm; laada loomad, nee keivad ühe kääst teise käde Khk; Seikest eed tööotsa äi vei mette kääst ää anda Kaa; ta ei anna oma `õigut käest ää Muh; tääl `võeti ammet kääst ää Mar; maead laguvad käest ää, põlõ‿mte miest `kõrvas Khn; kõik [varandus] oo käest läin Aud; `viskan selle tüö kääst ää Koe; lasin korra tüö otsa kääst ää `minna Sim; südä nutap verd, ku miul si̬i̬ koht ärä läits käest Krk; sa‿let nii `elde, annat vai viimätse käest ärä; oppet tõese targass, tõene võtab sul leevä käest; ega egä üits ei ti̬i̬ kah kõvad `saina, ruttu ti̬i̬b et tä käest ärä saab Nõo; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; t́siga haḿps, tiä `peĺgäss tõist, et tõnõ sü̬ü̬ är˽käest Rõu; ku kõ̭iḱ käest arʔ annadõʔ, siss `jääde ihoalastõʔ Vas; Vihõm võtt tü̬ü̬ ärʔ käest (töö tuli pooleli jätta) Räp; tol lätt kõiḱ tüü käest Se || (millegi otsasaamisest, lõppemisest, kadumisest) aeg nappis käest ära Jõe; `Terve [nooda] `luoma sise `raiumine ott oma puol `päivä kääst Kuu; mis sa `kaudad luu järje kääst Khk; kirju vati, need ma ise kudusi taale - - see kadus ää kääst Muh; Ma `üütsi sini‿gu et ääl kääst ää Rei; ja se agana leib, se oli ka käest `otses ond Mär; `könges ää kääst vägise Ris; suvigi kaob kääst ära, põle tast kedagi saand Lai; `lu̬u̬made õnnetust on `ühte `puhku, lõpevad ärä kääst KJn; si̬i̬ (raha) lähäp käest nigu vesi kaob ärä Nõo
2. silmapiirilt, nähtavalt kadus `metsas kääst εε Khk; kuer ei pidand `jäĺgi, `kaotas kääst ää Mär; tie kadus kääst ää Koe
3. võimusest, meelevallast, küüsist latsen mia es püsi pütin, es saesa kotin, nigu ma käest `väĺlä `pääsi, nii `õkva panni minekut Nõo; nu̬u̬ oĺli˽t́sibsanu˽hobõsõlõ piidsaga ja˽pagõnu˽käest Vas II. postp
1. kellegi valdusest, omandusest, kasutusest tema `kiskus `aerud minu kääst ära ja akkas ise `soudama Jõe; pettab `vällä `tõise kääst `luoma Lüg; voda minu kääst, miä `annan Vai; kessel on, sellele `antakse, kessel pole, selle kääst `vöetse `seegid, mis tal on Vll; vasigas imeb lehma alt ja laps vetab ema kεεst Emm; siis sai selle laenu teise käest kätte; ead kanad olid, nüid näd saavad `otsa mo kääst Mar; Ei eit anna `otsa oma kääst ää `ühti Han; kis seda sinu käest on küsinud Saa; tallatud soo rohi kõik, mis `piima sa lehma kääst tahad Ann; tema kääst põle ma sõrme `ümbergi `miskid suand VMr; mõisa kääst oli meil vaka maa maad Rak; õśs (ostis) meie käess vasika Kod; `tahtsin temä käest sedä eenämä tükki `osta KJn; kelle käest varastedu `kraami löedäss, si̬i̬ pannass `kińni Ran; viis miu käest kundi, ta `endä kuńt `olli `aigess jäänu Puh; mia sü̬ü̬ mes mul om, a tõese käest musteldama ma‿i lää; kes serände ää lõvvami̬i̬s, võtap naese käest pulli `väĺla nigu lõhn Nõo; võt́t noore `tüt́rigu käest poesi ärä, nüid eläp tollega Rõn; no˽ku sa ei˽taha˽mu˽`sü̬ü̬ki, siss sü̬ü̬ `endä käest San; tu̬u̬ mehe käest ostõti põrss Rõu; timä kõõ `tahtsõ tõõsõ käest, a tõõsõlõ ilmah es annaʔ Vas; mino käest ośtiva˽Piirissaarõ meheʔ alati `kaaro Räp
2. millegi mõju alt ära käed `künsitavad, kui `tulla `külma käest tuppa Jõe; ta sai vihma kääst `räästa ala Khk; too `väĺlest vihma kääst see ämmer `sisse Mär; tule külma kääst ää tuppa Juu; minge suitsu kääst `kamri Plt; läits vihma käest `varju Puh
3. kellegi võimusest, meelevallast, küüsist kes `konna `päästäb `ussi kääst, sie `seitse pattu `andeks saab Kuu; `pääsisin viel eloga - - `rüövli kääst Lüg; sai tama kääst `lahti Vai; aja loomad `parmude kääst εε Khk; kus sa mo kääst pääsed Mär; Kus ta mu käest pääseb, ei seda ole PJg; Ära karda, ega see su käest ära ei jookse (ega ta tulemata jää) Tür; katsu sa kuerte kääst viel midagi kätte `suada VMr; tu̬u̬ kihut kit́se minemä, nii `pääsi miä ärä kit́se käest Nõo; tullu siss `nuaga kodo, ütel‿t kae ku sain nua vil undi käest kätte KodT; kana `päśsi iks rebäse käest ärʔ Vas
4. märgib mingi tegevuse, arvamuse, teate jne lähtumist kelleltki peremes küsis minu kääst et kus sina täna `üösse olid VNg; sai `toise kääst `klohmi Vai; sai meie küla poiste kääst `jälle udida Jaa; Tahab mo vana inimese käest veel `pulmi `soaja Pöi; küll sa saad `tuupida ta kääst Mär; mina olen ussi käest ammustada saand Mih; vanaeit küsüs mio käest, kas mia näin nende anõsi Khn; õppisin `õmblema juba ema käest Vän; see jutt käib ühe kääst teese kätte Juu; poisikeste kääst sie tuli `lahti läks VMr; tulen teie käest `tarkust `otsima VJg; ma saan `peksa nooremate kääst Pil; miu esä - - olli üte arsti käest õppin `rohte ja siast `tarkust Krk; ennemb saad `ku̬u̬lja `persest peeru kui serätse mehe käest sõna Ran; temä oless miu käest pidänu küsimä, mes i̬i̬st ma temä käest lää küsimä Puh; `poiske ütel et, ku̬u̬l`meistre om `väega `rummal, `kõ̭iki küsip miu käest Nõo; sõ̭ss näet tuĺl `ti̬i̬dmine `heŕri käest, et maja lätt `ostmise ala Urv; olõ õi˽küsünü˽`kinki˽käest (kelleltki) Vas; `vällä `umblõmine tuĺl maa`rahvallõ śeto käest Räp
käsilane käsila|ne Jäm Khk Mar Hää, -lä|ne Kuu Mar Nõo, g -se; ppl käsilaisi Trm
1. abiline, käe-, käsualune `kilter oli kubja käsilane; `sakste käsilane Jäm; need oo `päilesed, peremes võtab eesele käsilasi Mar; käsilased raputasid räemed võrgudest `väĺla Hää; temä sai olema nonde varaste käsiläne, mes nu̬u̬ kässivä, toda temä `õkva tei Nõo
2. hv käepärane see on‿nda käsilane mool käde vötta; käsilane kirves Khk
käsi|raha kauba, kokkuleppe kinnituseks antud raha, tagatissumma, ettemaks kui `saivad `kaubad kokko, siis peremies `andas `rupla käsiraha Lüg; `joodi `kihldussi ning `anti käsiraha Mus; peremes köis mind talvel sii `kauplemas tõi mool `leiska lina käsirahaks Muh; Puĺl o müidud, käsiraha käe Vig; makseti peremehele käsiraha `sisse, et ta `looma teisele ei müi Saa; Läind paaruni jutule, makst selle sada `rupla `sõnna käsirahaks, soand koha kätte Kei; Noh siis on kaubad koos ja ma annan ühe krooni käsi raha, et kaup kindel on Trm; lihunik ośt `lu̬u̬me, ańd kah käsiraha Ran; ku kaŕust lepütäss, siss andass kah käsiraha Har; käsiraha käen ja sõ̭ss möot tõõśõlõ - - sõ̭ss `mõiśte kohuss kat́s käsiraha Räp || fig Käsiraha käes (pruut rase) Kad; muśu om niku käsiraha Krk Vrd käeraha
käsutama käsutama Vll Lai Plt Pil Ran Nõo, käsütämä Räp käskima, käsku andma ülemus käsutab ehk kässib söeamehi uutsinat teha Vll; käsutas obustelle söögi `juure võtta Plt; peremes käsutand `poissi `metsa agu tegema Pil; [küüditamisel] mugu käsutedi inimese suure masina pääle Ran; ma pia esi `tiidmä mes mä ti̬i̬, kas tõene jõvvap miu käsutada Nõo; valla kasak om käsü`täütjä, käsütäijä Räp
käärmes `käärmes Kul, g `käärme Tür = käärmas üks `käärmes `leiba, leeva pealt lõegata Kul; siis `ańti `meile pruu`kośti, peremes - - tõi igale ühele tüki, sedasi `käärme, [see oli] võileeva `käärmes Tür Vrd käärmik
laastama `laastama Lih VMr, laasta- Jäm Rei Vig Kse Tõs Tor Ris Kei (lua-) Trm/-oa-/, lastata Juu, `laasta- R spor Sa/-oa- Pöi/ L, Ris Amb VJg IPõ KLõ M/em(e) Hls Krk/ Puh Nõo San Plv, -õmõ Krl
1. (võsa, metsa) maha raiuma; maad (metsast, võsast, risust) puhastama `laastas `einämaa `puhtast Lüg; vanasti `anti metsatükid `raiuda, laastata Jäm; maa piab εε `laastama, muidu‿p saa midagid teha Khk; mets tahab `laasta `soaja Muh; `laastet maal on palju maasiged Phl; meie `laastasime tüki karjamaad ää Mar; teed laastatse, raiutse tee äärest puid maha Tõs; Egä keväde piäb eenämuad `laastama Khn; põllu raavi `kaldad tahvad laastata Tor; võsa `laastse siss `puhtas, tehasse `põldu Saa; `laastavad omale `kruńtisi Ris; teesel oli [mets] jälle ära laastatud juba pialt Amb; me oleme küll seda eenamad laastand, lagedaks teind Tür; iga `uasta, kis oolas peremes oli, `luastas [heinamaa] ää, et sile oli - - muidu sua `niita Pai; `rahnude `viisi `laastame `metsa Ksi; metsa `sisse on `tehtud koht, mets ära `laastatud Lai; `laastasin ära, `raiusin võsa maha Plt; maad `laasteme, `puhtes tegeme oksa rämbsust Hls; kõ̭ik mu mõts om ärä `laastedu, lagedass tettu Nõo || laasima tuli `laastada säl `oksad ärä `küljest Lüg
2. kapsaid lehtedest puhastama `kapsaid `laastama, `nuaga `lõigeta praaklehed ja `ussitaned kõhad `vällä Jõh; `kapsad tahvad luastata JMd || lüdima`laastab `pähklisi `puhtast Lüg
3. lagedaks tegema, rüüstama, lagastama söavägi `laastas maa ära Jäm; mehed said `umbest `jälle kasude [pärast I maailmasõda], sooh niid tuli see `irmus `laastamine `jälle Ans; tuul `laastas nõnna seal `metsa et Muh; sõjad `laastavad maa ää; `aigus `laastab inimesi, inimesed surevad ää Tõs; Sõja `aegõs `laastati mua `terven ää Khn; `rõuged ja ned `külgeakkavad tõved on `laastavad tõved Vän; iiling `laastass `metsa Hää; kui söda üle käib, `laastab ää keik Ris; katk on moa nii `paĺlaks lastand Juu; `vargad `luastasid mehe lagedaks JMd; si (Krimmi sõda) laastas ära, `piale selle nikrutid ei `võetud, kasvatadi mehi Ksi; maa ärä `laastet pääle sõa Trv; vanast peninuki `laastiv ja võtiv vi̬i̬l äräde, mis sõast üle jäi Krk; inimese `laastive kikk ärä, looma laut olli maha põletet Hls; ega võõrass ei kogu, võõrass `laastap, kannap kõ̭ik kodust `väĺlä Nõo; `aido ka `ümbre ei olõʔ, kõ̭iḱ um ärä labastõt vai `laastõt Plv
Vrd lahastama
4. (majanduslikult) laostama `laastas selle koha ää Mar; `tütred `laastavad maja, pojad kosutavad Amb; ei massa ennast ärä `laaste Pst; nüüd om är `puhtes `laasten, ärä joonu ja muu mooduge laast `puhtes Hls; laaśt ennast `puhtess ärä, es mõista `kohta pidäde; `laasteje inimene Krk; laast kõ̭ik tolle poissmehe talu ärä Nõo
labane2 laba|ne Kuu Hlj VNg IisR Vai Iis, labe|ne Lüg Jõh, g -se
1. taimelava kabusta ja `kaaliga `taimed `kasvadeta labasess; `läksin labasele `taimesi vottama; mina küttasin labase, sene labase tegin tuli`mullaga maha VNg; senel on sitta labene, aga minul on põledettu labene; labeste `piale `tehti `enne küttist, siis `kapsad `kasvavad paremast; `istuta kabusta `taimed labeselt maha `piendra Lüg; labese `pääle `külvetasse `sieme Jõh; kabustad ja `kaaligad `onvad labasel Vai Vrd labe2
2. kuhjaalus labese `pääle `tehti kuhi Jõh; Peremes `vahtis `enne `eina keik labased üle ja parandas, mis `tarvis IisR
laeva- laeva- [kes] Oli ise `laeva`kaptein, eks `niisugused said hüäst `palka; `laeva reid käis ike siit kagu `otsast läbi; Kesk merd kävi `laevatie Kuu; suve tegivad omale `laeva, üks `laeva`meister oli Hlj; `laiva keha `katkes karil; `laiva kere `tervati üle; `tünnid olivatta `laiva nenas VNg; `laiva nenä ekke läheb ies - - tagumine õts on jo lai, esimene õts sie on teräv; `Laiva tonn on kuus`kümmend kaks `puuda ja kaks `naela Lüg; `laiva `meistri `etsiti `laiva tegemä Vai; laival - - pannasse varad `pεεle, `valmis muljutud laiva kord, siis tä nii palju `körgem, et laine ep saa `sisse `lüia; siit viiasse mütu laiva täit puid `välja; laiva luup, pisine paet suure laiva küljes Khk; Laeva lagi `tehti `paksudest `lankudest ja tõrvati ää; Laeva `maśti annab tuulega `minna, peab mees olema kes seal seisab ja `purjesi sääb; [puu] `Sirge naagu laevamat; Läks laevapoisiks ja `viimaks oli `kaptin Pöi; laeva luubid oo vähemad kut muud luubid oo Muh; Laevategu aegu jεεdi plangu vahed triivimese jäuks pεεld arvaks Emm; see saab laeva reeks kutsut, mekega laev `merre ajadakse Phl; laevajoodud `talve `küinlabe `aegas. laeva peremes tegi laevajoodud, kõik õlled ja söömad, sääl `tehti `kindlaks, kes ta `kampa läksid `püidma Rid; toovad laeba täis laeba täie järele [kalu] Mar; Esimene amõt nuõrdõl poõstõl [on] laõvapoõsi koht; kui ükskord `Riiga läksime, üks `ülge käis laeva tiess (laevasõidu jäljes) Khn; laeva ketid on suured ja paksud, mis `laeva `kinni peavad tuulega ja tormiga; ku `merre lähme, siis sagitaks luugid `kinne, et vesi laeva `ruumi ei saa Hää; `touga panna laev laeva silla `külge `kinni JõeK; eemalt paistab paeu laeva `mata JMd; laeva õnnetus kõhe tuli, kui laev puru `lõhkneb Kod; üits laeva täis inimesi üteldi ukka saava Nõo; ta oĺl olluʔ üt́s laiva `kaptena tütär Har
lahti `lahti R eP(`laśti Kod) Pst u Hls, TMr KodT Ote San
1. avatud; avatuks rüsa `karja aid `jääta maa puold `lahti VNg; `Oiab suu `lahti Lüg; `ovves lume sado ja `tuisku, `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti Vai; uks laiali `lahti, `kärmpsed tulad `sisse Khk; ta ika `lahti on, et ta ika lüpsab (lehmal ei ole piim kinni) Jaa; Uksed augud olid kõik pärani `lahti, inimese `inge pole `kuskil olnd Pöi; vörgu koer hojab silmad `lahti Phl; mis sa poiss vahid laua `otses suu `lahti Mär; `uhtin `oĺli i̬i̬st `lahti, laste leit Saa; kui saeul põle lõppu, siss `taeva luugid on `lahti Kei; meie uks on alati lausa laiale `lahti Juu; Suand kot́isuu `lahti ja leivatüki kätte, kui valitseja karand muast ülesse Amb; sul kasuka õlmad `lahti JMd; `tõmma uks `laśti ja mine `väĺjä Kod; teene uks käis väĺläpoole `lahti Pal; säŕk `oĺli neil ikki sedä`viisi, et `käissed oĺlid, aga `rinde päält `oĺli `lahti Vil || (poodidest jm asutustest) suvel kesksuve aal one `kohtod `kińni, nüid one `laśti Kod; siin nad lõõnat ei `sü̬ü̬gi, [pood] ommukust `õhtani `lahti Vil; ennemilt poed oĺlid `lahti pühäbalt Pst || fig ta nii kaua peremes kut ta silmad veel `lahti on Khk; välja töö vöi käsitöö, köik olid tal `lahti (oskas) Vll; ta keel oli ikke `lahti veel, et ta ikke `rääkis veel; ta süda ikke `lahti `anma teisele, kis `elma oo Mar; alati tuleb silmad `lahti pidada Kei; kohe kui silmad `lahti sai (üles ärkas), kergastab `tüele Sim; tee kuńni õmad silmäd `laśti one, kuńni õled elon Kod || Mis nüid inimestel viga, kõik ilm `lahti ees Pöi; ilm iga neĺla kańdi pialt `lahti, mine kuhu tahad JJn
2. millestki katvast vaba(ks); tühi või tühjaks a. pakkis `lahti, pani `vällä `riiuli `pääle Lüg; tee kauss tuhliste alt `lahti; mis sui `lahti on, sügise rugi külitasse, see on kesa pöld Khk; Nendel on rattad `lahti (vanker koormast vaba); Kalla nee poar püutäit `koitand jahusi loomale, on kot́t `lahti Pöi; Ära jäta vöi `toosi lauale `lahti (kaaneta) Rei; ernob `peale, `ambad `lahti suus Mar; näd võevad mu siĺmad ikke `lahti jätta, `riide pialt ää, kui ma ää suren; sa tõid mul `piima, ma pia sul purgi `lahti (tühjaks) tegema Aud; paise läks `lahti PJg; [Lihu] aĺlikas pidi ikke küll `lahti olema, ei ole `kińni `kasvand Juu; isa aas ommiku vaud `lahti VMr; aa `kartulid `lahti Trm || fig Taal läks äkisti `lahti (tuli meelde), mis selle mihe nimi oli Kaa b. jää-, lumevaba(ks) kui juo meri `lahti `lähteb, siis `pühkigu nälg suu `puhtaks Kuu; tie on `lahti, lakke tie, ei ole lund pääl ei midägi Vai; sii‿o meri alati `lahti Khk; Allikad läksid madise päeva `paiku `lahti; `Sõnna `päeva veel `aega kui jõed järved `lahti `lähvad Pöi; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; meri põle veel üsna `lahti üht; mets oo `lahti juba, põle änam lund ega Mar; kui jõgi `lahti on, siis `püitakse ikke Vän; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; kui sõel `moarjapävaks jõuab ehasse, siis on veed lahti Kos; `käiti õege oolega `rannas [kala ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil || (päikesest) `päivä ei ole `lahti Vai; nii kenad pastu ilmad, kui `päike `lahti on Khk c. rõivastest, jalatsitest vaba või vabaks tie `riidest `lahti ja `eida magama Lüg; `viskaga aga muudku `riidest `lahti Jõh; `tiemo jalad `lahti, ottamo `saapad jalast `vällä Vai; naised ju alt `lahti, pole es `püksa jalas ei midad Jäm; vesise maa sees piab jalad `lahti `vötma Khk; Ma `jõutsi just `riidest `lahti võtta, äkist üks tuli ukse taha Pöi; võta `riidest `lahti, ia `lahke magada HJn; aka `jalgu `lahti `võtma Lai
3. kinnitamata (mitte köies, lukus, sõlmes jne); kinnitusest, haardest, kütkest vaba või vabaks; millegi küljest lahus, ära või lahku laud oli meil `seinäst `lahti Kuu; vili on `lahti jo pääs, ivad on jo `lahti Hlj; vihu sidemed `tehti `solmest `lahti VNg; Ajasivad obused `vankridega riiala ja `lahti ei `tehnedki Jõh; mesiläine `lasko peret `lahti (pereheitmisest); kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu Vai; lubab keik εε `viia, mis varna küljest `lahti tuleb; on riie aava `külges `kinni, siis sa `liutad selle `lahti Khk; äi saa vel lüdida, `pähked pole lüdist `lahti Mus; raamatu kaaned on liimist `lahti Vll; Mis seina küljest `lahti oli, see ää `viidi Pöi; obu tömmand ennast `lahti Emm; siis kui me olime jälle lestvõrgud `lahti `päästnd, vastalesed olid `randes, lestad `anti ää Rid; tee uks riivist `lahti Mar; lehm tahab köiest `lahti `laska Kul; akasid `leibä `lahti `lõikama Vig; `juused piäs `lahti, tulavad maha kõik Tõs; päris suured siad `õues, kεisid `lahti ja PJg; leiva kooruke on `lahti Kei; kingapaelad sul `jälle `lahti Juu; vikat otst `lahti; `riie `õmlusest `lahti JMd; `tõmmas kääst `lahti VMr; kes lammas vett täis, sel oo vill `lahti, si̬i̬ tükib surema Kod; kui kiud `lahti on luu küĺlest, siis on lina paras Pal; `ambad `lahti suus Ksi; eläjäd lasen `lahti, karja `vitsa `kuskilt ei saa Vil; maast ~ asemest lahti magamast üles omigu `üitase maast `lahti Khk; koit `väĺlas, maast `lahti Mih; ei saa asemest `lahti JJn || eemale ajasid paĺgid `kaldast `lahti Vän || fig ma `joosi `nõnna et ing oli `lahti sees Mar; ta on ull, kruvid `lahti Kei
4. kellestki, millestki vaba(ks) või ilma mone `korra ei `saantki `silkudest `lahti, `uota teist `laata Hlj; `mielest `lahti (arust ära) VNg; ma vana inimene, ammu juba maksust `lahti Khk; [ta] Sai selle partsuga eese terisest tükkis lahti Kaa; Tüdrukul nüid `jälle käed `lahti (laps suri ära) Pöi; mees mõteln, kuidas ma undist `lahti soa Muh; `Küldul oli rehem `külges, see käis üle pea ja üle öla, sedasi jähi parem käsi `lahti Rei; metsad oo `lahti (keelu alt vabad), sa võid `sõnna `sesse `menna puid `raioma Mar; ta ei saa `lahti `täidest Mär; isal oli popsikoht, pärast olime päris `lahti (ilma maata) Var; kui [naistel] käed `lahti olid (polnud muud tööd), ika kudusid sukavarrast Mih; sain kõik oma `võlgadest `lahti Vän; muist tulid [sõjast] tagasi ja tervisest `lahti köik Ris; nüid ma olen `kindast `lahti, `kaotasin ää; mo ing on sest `lahti, ma ei tea sest kedagi Juu; änam ei sua vihmast `lahti JMd; on ikke külm taĺv, [oled] leivast `lahti kohe Kad; sain kuradist `lahti Trm; akas ike `katsma, kuidas tämäss ike `rohkem ja `rohkem `laśti suada Kod; naene see on ka tervisest `lahti Lai; poiss võtab nüid süist `lahti Vil || (kooli- vms kohustusest vabaks saamisest, vaba olemisest; vallandamisest) sulane sai `ammetist `lahti VNg; `viimist `aastat `üeldasse `lahti `laskemise `aasta, kui `lahti saab `kruonost Lüg; söast `lahti saand Jäm; oli Talinas kuha pεεl, sai `lahti Khk; See on koolist `lahti ja ammu `linnas koha peal (töötab) Pöi; viin laseb `lahti ammetist Kul; nüid sai roonust `lahti Kir; esimese `aasta olime [leeris] õpilapsed, teise sügise `tehti `lahti (lasti vabaks) Var; kõneldi, et tä poeg oo linnast igast kohast `lahti saand Mih; ma `võt́sin ennast tienustusest `lahti JMd; `mõisas üeldi isa `lahti Kad; minu isä tahtnd `jääda `lahti, et temä ei võtagi talu Pal; vat leerist sain `lahti, sis oĺlin ma kuvve `tõiskme `aastane KJn; ametist `lahti ja aust ilma Vil
5. alanud, puhkenud; toimumas, käimas Kui `pasknäred `lendäsiväd `metsas `tiede peäl, õli kõhe sula `lahti; mis siin nüüd `lahti on, et `nõnda `vaikisest ja tõsisest `istuta Lüg; kisa oort `lahti, kui ep saa `süüa Jäm; lapsel kohe nutt `lahti, kui taal natine äda on Khk; kaśs ajab - - nii kena nuru `lahti Krj; Tuul õhutas tukid põlema ja oligi tuluke `lahti Pöi; me `tõusime koidu `aegas üles, sehuke kärin kukkus `lahti, kanad akkasid `karjuma Muh; nii `kange tuul, et `viimas võtab sao `lahti Mar; sõna `ütled, juba pill `lahti Mär; sulede `katkumise aeg oli kaks kolm `tundi ja siis `löödi pill `lahti Tõs; nüid oo `püśti kurat `lahti Tor; nönna kui ne esimest piisad käisid, nönna oli vihm `lahti koa Ris; seäl ju päris elus tuli `lahti Juu; kui ta (palk) ikke sadu akkab `suama, siis on mädanemine ruttu `lahti KuuK; lüöb lärmi `lahti JMd; noh kui lähäb `jälle sõast `lahti VMr; akkas `taeva nagu igisest vedama, aga näe, `vihma `lahti ei sua Kad; `ütled, et ärä ti̬i̬ õma jäält `laśti, nagu tõene kisendäb ja larmitseb Kod; no nüid läksid keelepaelad `lahti Lai; akasid rüselemä, päräst tüli `lahti KJn; ots lahti algus tehtud olen otsa `lahti `niitand Pha; töö ots oo juba `lahti nendel Mar; tema ikke vötab se jutu ots `lahti Ris; tegi jutu õtsa `lahti Trm; käsi ~ käed lahti 1. osav, virk, töökas kääd on `lahti töö `juures Khk; `kange töötegija inimene, ta käed oo ikke igas kohas töö `juures `lahti Mar; kääd tüö kallal `lahti JMd; teise inimese kääd on `lahti iga tüö külles Sim 2. Käsi pole lahti (mäng ei istu) Tür || (tulirelvast) kukked `lähtöd `lahti Vai; `revo·lver läks `lahti käe Muh; vana tulelukuga püśs oli olnud, tuli põlema süidata, siis läks `lahti Äks
6. laiali, lõdvemale `seilid teha `lahti VNg; `einä `unnikod ka `laodeda `laiale `lahti `kuivama Vai; Sa kujud `liiga `lahti (lõdvalt) Rei; tegi selle sao märjäs, sis sai `lahti `löödud, raputatud sedäsi laiale, et ta ää koevab Vig; Vill jäi `nätsu, siśs `tuĺli enne `kaarimest lahutada, `lahti nokkida Hää; `juuksed on `pahtun, ei saa `lahtigi `kraapida HMd; `vooti ohra vihud `lahti, et nad `pankas ei ole HJn; kaares on kua loog, aga `lahti löömata, ei kuiva Ksi; aavad sõńnikud `lahti Tõs; kondid ~ luud lahti (loomast enne poegimist; kanast, kes munele hakkab) kui lehm akkab kahe-kolme pääva pärast `poegima, siis `öötasse kondid `lahti Mar; kui kana munele akkab, on luud `lahti JMd; kui kana luud on `lahti, siis akkab munele Iis
7. lahtine küll sel on `lahti kiel (jutukas) Jõh; `lahti kätega inimene; joob `ahnest `lahti kurguga Jäm; obu teeb nobed `söitu, `lahti jalaga Khk; siis oli `lahti viin vanasti ju Kär; teine on `kinni püid, vörgud on `köides - - teine on `lahti püid Krj; rihal `käidi ikka `lahti küünal [käes] Pha; `lahti kolle Phl; Temal (ogalikule) `öeldaks luitsakas kah, ikki nende `lahti `luude pärast; Suure kirjadel, kus pikad `lahti lõngad si̬i̬s, ni̬i̬d lähevad kõige enne kat́ti Hää; lahti inimene vabadik, maata inimene `lahti inimesed olid mõisas Rid; `lahti inimesed köisid `õĺga ja `villu viinutamas Kse; `Lahti inimesed elasid peremeeste `saunades ja tegid perel selle eest `päivi Han; ega meil maad ei oln, me olime `lahti inimesed Tõs
8. kõht ~ seest lahti (seedehäirest) kui liha on puol `räitand, tieb siest `lahti; siest `lahti `ninda kui `laada ärg Lüg; kui sihäst `lahti on, siis `vöötasse `kampli `viina Khk; kui `pörssa köht oli `lahti, sai toorest muna `antud Kär; kõhu võttis `lahti Muh; see rohi aab kõho `lahti Mar; põrsal kõht `lahti, see oo ära `tehtud Mih; kõht keedab seest `lahti Tõs; mu siest on täna nii `lahti, sitt nagu kure juok Ris; kõht nii `lahti, et ei ole `aega `süia kah Juu; kilgastand `piima põle `ühtigi ia `süia, võtab kohe siest `lahti Kad; kui lapsel kõst `laśti, `antse muśsikid; näd õlid kõik sidess `laśti, kas aja sisikond sidess `väĺja Kod; keedäb kõhu `lahti KJn
langa|joodud “väike pidu“ langajoodud - - ei need ole varrud egä pulmad, mud́u pisike pidu; lähme langajoodole; peremes ikke tegi langa`jootusid Juu
lappima3 lappi|ma, -da Jõe Kuu Lüg, (ma) lapi(n) Kaa Pöi Mar(`lapma) Juu Pee Koe VMr Kad Plt KJn; da-inf lappi, (me) labimo Vai klappima a. kokku panema, koguma lappivad raha kokku ja `ostavad `viina Jõe; `Neljä mihe `pääle lappisimmegi sen jau raha kogu, et `arvasimme `laeva `ostuks `jatkuma; Sel `talvel - - lappisimme mei ka `seura kogu ja tahimme `sinne `reisu `mennä Kuu; kui mehed `tahtosivad `viina `osta, siis lappisivad rahad kokko Vai; Äi tema täi ise lappimise juures rubla anda, aga ala kulistama oo küll mees Kaa; mehed lappind rahad kokku ja `ostend `viina Mar; mehed olivad lappind poole `ööni Pee; maea oli lapitud kokku - - iga peremes pidi `tuoma paĺgid kohale VMr b. sobima Meite poiss ning teite tüdruk nähikse nönda kenasti kogu lappima; Nääd sa, see asi lapib Kaa; See (kleit) lapib nüid [selga] küll, nii kena, pole sellel viga midagi Pöi
leiva|kõrvane leiva kõrvale söödav toit (liha, kala jne), kõik muu toit peale leiva silk on `leiva `korvane Jõe; `ansi pudeliga `piimä `leivä `korvasest Vai; Leva kõrvaseks oli räimes ja apu piim Pöi; `Vaestele `põlngi muud leba kõrvast kui `rüipasid kau õbedad (kaevuvett) pial Han; Leväkõrvanõ lõpõb tänäve vägisi `otsa Khn; ned tesed aśjad on kõik leivakõrvased, silgud ja `kartul ja piimad ja võid Kei; Kas muud leivakõrvast põlegi änam kui seda va `silku Jür; leib on ikke peremes majas, leiva kõrvane, eks ta on leivale abiks Ann; ei `anta leivakõrvast laisale Koe; tibi-tillukesed kiissad, kos one tämäl leeväkõrvane, õkkad `püśsi mis `irmus. me kiädämä `kiissu kartuliga, nolima `väĺjä, aga inimesel õli tämä kõhe leeväkõrvasess `pantud Kod; karjatsele `ańti piima pudel ja `silku, see oli karjatse leeva kõrvane Lai; kala, liha ja või, eks ned ole kõik levä kõrvatsed KJn || fig Tühi kõht on `leiva`kõrvane Lüg; tühi köht oo keige param leeva körvane Khk; muku meelepahandust ja `albu sõnu saa, see oo leeva kõrvane Kir Vrd leiva|kõrvaline, leiva|kõrvuline
liikel, liikele `liikel(e) spor R(-lle Vai) liikvel(e) Sala`viina oli `liikel, igäss küläss olid sala`kortsid, kust sedä `saada vois; sured puud `pandi `paadile `piale, `kõrva, et lehm ei saand `kuskille `liikele Kuu; ega sie `oige inimine ei tule sääld (hauast) kuhugi, täma vaim ei tule `liikele enamb `millalgi; siis oli `kartulid `tulled `liikele, no ei tia mida `neiega teha tuleb VNg; peremes ja pere`naine on juo `ommiko vara `liikel; akkavad `kaurad `ripsele, siis tuleb karu `liikele Lüg; `praigo on nähä, et on kalad `liikel; `läänetuul, sie piäb ikke `suoja vie keväde `siie [tooma], siis tuleb ikke [kala]`parved `liikelle Vai
liikvel, liikvele `liikvel VNg Vai LNg Mär Tõs Aud JMd JJn VJg Iis Trm Kod Plt KJn Kõp Nõo Krl/-õl/, `liikv|ele VNg Mär, -elle Trm KJn, -õlõ Krl liikuma(s) tuul on `liikvel, `varsti akka `tävvest puhuma Vai; lasi jutu `liikvele Mär; `aigus oo `liikvel, liigub ühüst kohjast `teise Tõs; ei siis `vargad tule, kui inimesed alles `liikvel on JMd; peremes on jo vara ommiku `liikvel VJg; ajas kõik talu liikvelle Trm; õlin üksite väĺjän `liikvel, tulin `seie kua sedä `aśja kõnelema Kod; ammõdi mihe valimõsõ jutt om `liikvõl Krl Vrd liikel, liikele, liikveli
luuletama luuletama Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei/-dama/ spor L, HaLä JMd Koe VJg I Plt KJn Trv Puh, -eme Hls Krk(-em) Hel San, -õmõ Krl, luulõtamma Har VId(-ma Vas), `luuletama R
1. luiskama, valetama, liialdama tühi `luuletamine VNg; Peremes `luuletas pual `ilma kokku Jõh; tämä `liiga `paljo `luuleta, ei ole tosi Vai; luuletai keis siin, sedissi `aśju räägib, teab seda tööks pidada vöi valeks oida, luuletab `pεεle Jäm; selle ta luuletas vist omast pεεst `juure Khk; `umbest luuletab Vll; ära luuleda nii palju Rei; ää `tühja luuleta Mär; kes sul `seukest `asja ette luuletas Var; luuletavad mud́u Tõs; `oĺlid mu `kohta suure jutu `vaĺmis luuletand Tor; mis `aśsa ta luuletab `jälle Ris; tal ikka ia kiel, et `oskab `iaste `reakida ja `väĺja luuletada niisukest `aśju Hag; mis sa mud́u `tühja luuletad Juu; küll nad aga luuletasid JMd; sie õige luuletab nüüd Iis; ära kuradid usu, see vanames on `kange luuletama Trm; si̬i̬ om üits luuleted jutt Hls; mia ei mõista luulete Krk; tõene luuletap uudisi Puh; mi‿sa no `hullu usut, ta mõist - - luulõtaʔ Har; äbärik käu siih luulõtõh Se
2. u luuletusi, laule looma luuletaja riimib `laulusi Khk; tahab koa, aga ei mõista `ühti luuletada Mär; luuletajad õlid jälle krańsid, tegid laalu Kod; vana `Janseń luulet́ laulu kadajesaksule; Koidula om isamaa `laule luuleten; si̬i̬ om minu luuletet, si̬i̬ om minu oma tü̬ü̬ Hel Vrd luulema
lõikama `lõikama, lõigata (lõe-) Muh Pöi L HaLä(lõõ- Juu) spor , I KLõ Trv T(lõõ- Võn Rõn) Lei, `lõika(da) Lüg(-maie) Jõh; `lõikam(m)a, lõiga|daʔ, -taʔ V(lõega- Lei Kra, lõõga- Rõu Räp, lõõja- Lut); `lõika|m(e), lõiga|te M(-de Krk; lõe- Hel) San, -, -San(-) Krl Har; `lõikma Vig Lei Võn; `leikama, leigata Sa(-öi-) Hi LNg Kir KPõ(lee- Kos Kad Sim) Iis Trm Pal, `leika(da) R(`leiga- Hlj VNg) Jäm Mus Vll Emm Rei; `leikma, leigata, `leikada SaLä; `leikämä, - Kuu
1. a. terariistaga lõhki, katki, pooleks, tükkideks tegema, viile, laaste jne eraldama üks kilu `leigata `viieks tükkiks, sie `panna `onga `otsa Jõe; luom tappetasse ja `lõigetasse `lõhki; ärä `lõika `vorsti (ära peereta) Lüg; `vastlapä, siis leigeti `juuksid ning siis `pesti `palged; pole köhu äärest leigatud (tunnustavalt kellestki) Jäm; esimene `leikamine leva pεεld o kasu kannik Khk; leigatakse vöi rahvitakse `kaapsu piad, kui oled peenikseks `leikand, nuiatakse tihele Pha; Sea karva `võtmisega `lõikas sõrme ää Pöi; pühabe ei lõegata `küisi, siis `lõikad oma õnne ää Muh; ma `leikasi iga ühele käntsigu [leiba] Rei; sii külas oli ikke sedasi, teine peremees `lõikas teisel [juukseid] Mar; kaaled lõegatasse koa tüki `kaupa kardulete ja liha `seltsi Vig; Ühüssa `korda mõeda, `kümnes kord `lõika Han; Mia lõega obosõ laka vähämäs Khn; pian akkama `si̬i̬pi paast `väĺla `lõikama Saa; peremes `leikas `leiba, ega teised `leiba ei leigan Ris; keäri päräd on nii `kanged, lõegata ei soa Juu; Üks tüdruk leigand kogematta `lambal tiśsi ää Amb; nüri `noaga `lõika nigu `saega Tür; `nahka leigates olgu suured käärid Ann; sõela täis `leiba sai leigata ja `viidi kohe [jõulu] esimesel üel `luamadele VMr; lõigatasse kangas maha, siis jäävad `narmad järele; Jonstavi kivid - - need õlid ead [veski] kivid `lõikama (jahvatama) Trm; `sõrgu lõegati [härjal], sest muedo ei suanud `kündä Kod; liha `lõikan õege `peenest `vürhvlist Pal; naba vaŕs lõigatasse `lahti Ksi; ema `lõikas kõrva `lõhki `lambal - - siis `tuńdis oma `lambad ära Lai; sai õle katust võtta ja `õĺga `kat́ki lõegata ja elä˛eätele `antud KJn; mehe `lõikave [leiva] `valla Hls; `laaste lõegati, kui `õlgi es ole vai taheti parõmbat katust Ran; mia ole ka `väega ell - - ku Miinä mul `varba `küidsi `lõikap, siis miä röögi; põrs songip kõ̭ik taeme üless, `lõikame si̬i̬ `põrsa kärss ̀kat́ski, siss ta‿i saa `sonki Nõo; mõrdsuk `oĺli lõiganu pää otst ärä, ihu ragunu tüḱess Ote; ku‿sa lammast püät, ärä˽lõigaku˽`sisse Urv; poisel om jo tsiga puhastõt, nakasõ `lahki `lõikamma Har; mul oĺl ime˽kaiaʔ, et saia mant oĺl lõigat pu̬u̬ĺ arʔ Rõu; ma päälisskauda `lõiksi mõnõ lipsukõsõ, nii et `suuhtõ sai tsusadaʔ Plv; kida, tu lõigatass, mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se || (tapmisest) `mõtle, ta lõigass kõri `endel maha; me lõigasime ka `ende sia ärä, liha oli vaea Krk b. (terariista lõikevõimest) jussi ein, seda vikat ei `leika Jõe; `Käiasin `pussi teravaks, nüüd `leikab nii kui `siepi Hlj; saag on nüri, ei sie `leika mitte `suaja sittagi VNg; `suome `kirved on jo minu aja sies `kõige paremad `lõikama Lüg; `suitsu ta (nuga) leigab, `rohkem ta‿p tee medad Khk; see nuga ep nää puud, `miskid änd ei leiga Mus; Kõik äi ole lõigu teras, sellepärast äi `lõika Pöi; sirbid tehässe sepäl `neoksedest vekatidest, mis ei `lõika änäm; rohi lähäb võsaks, vekat ei `lõika Mar; iad `leikajad kiarid JMd; alb nuga, tuema terägä, ei `lõika iva Kod; vikat `lõikab magusade Ote; väit́s om nii nöhrüss lännüʔ, et ei `lõika hapud `piimä kah Har; õdagu oĺl kuiv, vikat́ `haina es `lõikaʔ Vas || minu `ammad ei `leika `õuna Ris c. juurde lõikama särgi käis `valmis leigetud juba, jupid pole kogu `aetud Jäm; tüssist [kampsun] oli, ta oli ise leigatud siis ka nendat siit oli kövasti `ümber Pha; `muntsrite järele lõegatse `riidid Muh; Purju leikamese kohaks valida lagem koht voi suure ruumi pärand Emm; `oskas täda (mütsi) - - `väĺla lõegata Aud; kui `kleitisi `lõikavad, siis on nihuke lõege, kelle järele nad `lõikavad Juu; rätsep `leikab `riide nit́i järele `väĺla, mehe õde `leikas mulle nit́id `väĺla VMr; `enne leigatakse, pärast akata `õmblema VJg; pihaga kuued, mis ni̬i̬d läbi lõigatud, rinna eest `lahti, `keskelt `õmblus sees Lai; poŕst `oĺli serände kitsass jaḱk, aga kõ̭ik kiha `perrä iluste lõegatu Ran; [ta] lõegass jaki ärä, miä esi ummelsi Nõo d. haava tekitama luha ein mis leigab, vahede äärdega Khk; ilus ein, aga luom ei süö, `leikab luoma kielt Kad; keele`leikaja on lai rohi, `leikab sõrme ka lõhki, nii terav serv on Sim; temä (lõikhein) lõegass, kui tõstid, kuju `olli, lõegass käe kah puruss Ran; tarnain om nii kare ja teräv, et `lõikap käe `katski Nõo
2. tööriistaga töötama a. õsuma; niitma käin nüüd iga päe `pillisi (roogu) `leikamas, nie `kasvavad meres, `kalda ligi Jõe; `moisa `pellul sai rugid `leika ja `tuhli noppi Hlj; neli vakkama `leikasid, kas `otra ehk rukki, se `andas ikke `leika VNg; kes omaga jäi `viimäsest `lõikama, sene `seljas õli `kõige `väljä küür Lüg; `leikma aketi oolipääva `aegu Ans; kudas sa `külvad, nönda sa `leikad Khk; rugid, nee sai ikka leigatud vahe sirbiga Pha; viis vikatid `lõikavad `ühte `järge Muh; kui mina veel `leikamas inimene olin, `ilmas ei polnd `körsi maas Rei; talivilja pöllud said sirbiga leigadud, lapsed `olled järel sidumas, vanad inimest `leikasid Phl; kui meri oo määnd, oo kuib, siis lõegatasse lemm`roogu Mar; `lõikaja, kis ei `oska, jääb `paĺlu laga maha, laga järel, siis sasib kõik rukki ää Mär; [jõulu]pühäde `aegas `leikasid, `ennem ei läind roog kõbass mette Kir; Vili küpse küll, võib `lõikama akata Khn; Rukist lõigati sirbiga, pärast `tul´lid rautsid Hää; kolmegisi `leikasime `tündrema rukkid Nis; ei jää `roovimise vihk nii ilus kui leigatud vili HJn; `leikaja pidi ike nii kärmas olema, et `päävas `leikas `kuorma `vihkusi Amb; uba leigati sirbiga, teda ei `kistud juurtega Ann; kui odrad leigati, sai õle sidemed `tehtud Sim; nüid akkavad `lõikama, lüäväd siŕbid `sisse Kod; minagi lõegasin ühe tüki `kaera ära, kaera kõŕs on pehme Pal; seĺg jäi ninda `aigess, aga ega midägi tetä es või ennegu rügä lõigat olli Pst; ü̬ü̬ `aiga lõigasim läbi ja ommukuss olli kikk kokku pant akin Krk; tsirbiga lõegati sõõru `viĺlä, kos juure ja ossa sisen Kam; ku kiä `lõikass, siss ei tuhõ takast `ju̬u̬skõʔ, jääss säĺg `haigõss (rukkilõikamisest) Har; Mõ̭nikõrd oĺl tu̬u̬ oĺg nii jämme ja˽kõva, et jovva õs kui t́siŕbiga lõõgadaʔ Rõu || fig `Ahnepäits tahab ikke `leikada sialt, kuhu ei ole `külvand (teiste töövaeva ära kasutada) IisR; Mis `noores `põlves külid, seda vanas `põlves `lõikad Han b. saagima `laudu `leigata `kuusest ja `männist Hlj; `nürjä `saega kui `lõikad, `üellässe, mis sa sittaga `kihnad; sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika Lüg; `nuorel kuul `lõigeti okkaspuud ja vanal kuul `lõigeti lehtpuud Jõh; talumehed `lõikasid ilma lubata `metsa Mih; viin paĺgid `veśkisse, `lõikan `laudu Juu; leigati pieru lõmmud, sialt akati `nuaga, pussuga `kiskuma KuuK; kõige pialt suab puu maha `lastud, siis saab nottideks leigatud Amb; puud tahvad lõigata JMd; sai leigatud `metsa ja rahaks `tehtud Kad; lüht lõigati `saega `välja Trm; alt lõeganud puud, õllud juba piä`aegu läbi lõegatud, ku visanud selle tüvikuga poosi minemä Kod; lõegassivad paĺgi kolmest `kat́ki, üks pu̬u̬lteist `sülda jäi iga tükk Äks; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; üks on lõigand kasumetsast säält `kaśka maha Vil; suur saaǵ om loogage, sellege saab ütsinde lõigate Hls; `uibul lõigats `vällä kun `väege kähmän, oksa `kokku kasunu Krk; vanast ei ole `lastu `saega lõegata, et pid́änu `kirvega maha raguma Ran; kajosalve puu olliva kõ̭iḱ `valmiss lõegatu ja ärä kanditu, mugu ti̬i̬ kajo; lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale pääle Nõo; pedäjä `tu̬u̬di mõtsast, lõõgati tüḱest `kat́ski ja lahoti `kat́ski, siss `kiśti pirress Võn; lõigake see katõkese jala päält mahaʔ, `kat́ski või ma üt́sindä ka lõigadaʔ; `piḱse om `vahtrõ maha löönüʔ, `õkva nigu `saega lõigat Har; vanast oĺl suuŕ saaǵ, `tu̬u̬ga lõigati `laudu, olõ õs vanast maśsiniid Rõu; tu̬u̬d mõtsa saart jo hoiõ, es täüʔ ütte `puukõistki lõigadaʔ; ma lasõ tu̬u̬ vana sanna är lõigada `hindälle pliidi puiss Vas c. kraavi, maad, turvast kaevama `saare mehed on `kanged kravi `lõikamaie Lüg; ise leiga auk (haud) `valmis Pha; raba äär oli rahvast täis, kõik olid raba (turba) `lõikajad Vig; mehed läksid rabasse turvast `lõikama Vän; tüdrukud ja mehed ja käisid `kraavisi `leikamas Kad; `lõikad muad `ümmer - - ku tahad `pi̬i̬nrid tehä Kod; oli suur kraav lõigata Lai; `lõikavad `turbid su̬u̬st Vil; lõegati `turbit ja sõss neid palutide Trv; põllud olliva vi̬i̬ sehen, siss nakati kraavisorisid `lõikama, läits vesi vähämbäle; kos madalambad põllud, sinna `lasti `kraave lõegata; `enne `jaani lõegati `turbad, seeni olliva jälle `kangad kodada Ran; [neil] tulep iki aiamaa viglaga lõegata; egal ütel `olli oma su̬u̬tüḱk, sääld lõegati turvast Puh; vanast ku `turbit lõegati, siss üteldi, et `lõika kamar ärä pääld, siss saame `turba kätte; sital `lastana mõni päiv lademen `kuiva, siss lõegatana nigu meil `turbit lõegatass Nõo; saarõkõsõ lõegassiva Krüüńeri `mõisan `kraavi Kam; maa om jo kuiv, no˽piat `laosõ `ümbre `lõikamma Har; maa om vesine, tulõ kraav́ lõigada `siśse Se d. nikerdama, sälke, täkke vms tegema `lõigetasse `lauvale suon `sisse Jõh; [mõrra] kupu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki Vai; need olid siukst vanad `muistist asemed - - leigatud olid sured vigurid `sönna `sisse Pha; leiga önar ede Käi; vitsa küened saavad puu `sisse lõegatud Kir; joogi kannudki olid puust, kirjuss lõigatud Mih; õuemärgid olid puu `sisse leigatud HMd; `lõika `seia `väike õnar `sisse, piab nööri paramini `kinni Nis; uulte väidseg lõigats nõu lavval uulte `sissi Krk; päeva`pulkel olliva teopäevä `pääle lõigat Ote; [kui] lehm `piimä nakass `andma, sõ̭ss lõikass joonõ sarvõ `pääle Rõu e. vikatit noaga teritama lasen vigastimme `leikädä teräväks Kuu; `taudu vikkast `lõikap paremast ku `lõigetu vikkast Lüg; vikatisi meitil ei lõegata, meitil käiätse Tõs; kohe olid vikati `leikamise nuad Ann; kui ma sulane olin, siis `leikasin, pärast `jälle olen ikke `pińnind Sim; pańnid vikati jala `alla, `lõikasid `piale üless poole, niikaua kui teravast sai - - kui `liiga paĺlu õli lõigatud, läks `lot́si Trm; mõned `lõikavad `nuaga vikatid, suurem jagu pinnivad, mina lõegassin kõik Äks; väits ja kirves taht `ihva, vikat taht lõigate Krk; mihe `lõikave naiste vikati kah ärä, aga `luiskame piab iki egäüits esi Hel; kui terä väegä õhuksess om lõegatu, siss lääb katekõrra Ran; ega egäüits ei mõśta vikatit lõegata, aga liibata mõśtab ega üits Nõo; `lõiksõ paari suvõga vikati maha Kam; see vikat́ om paksuss jäänüʔ, see ei võta enämb `haina, sedä piat `lõikamma Har
3. kirurgiliselt sekkuma a. kohitsema, kastreerima Mene `kutsu Ludvi `porsast `leikama Kuu; Kui oli `veike luom `leikada, siis `aitas [liiguks] `puolest `tuobist, kui suur, pidi ikke `tuobine pudel olema IisR; Pörsas on ära leigatud Jäm; kui tall lõegatud `olli, siis `pandi `tuhka `peale Muh; sälg, kui ära leigedi, oli ruun Rei; jäär ehk pässu, aga mis lõegatud oo, need `öötakse `oinad Mär; Vahest ku puĺlid tigedaks läksid, siis põld muud kedagi, leigati ää Kei; kis käib täkkusi `lõikamas, see on `ungur Juu; leigatud ärjad `üiti kabud Jür; vanames - - sie oli vana ärja `leikaja kohe KuuK; täkutsälg, `leikamatta täkk Ann; `lamba `tallesi ja ärja värsikuid `leikas Kad; si̬i̬ kuńdi `lõikamine täl suurem tü̬ü̬ õligi Kod; kutsu va Matt `põrsid `lõikame, mud́u `põrsa lääve vanasse Hel; juśt `lõikamise `perrä pańd ta toda kõevu lehe `li̬i̬mi aava pääle Puh; ku kolmass veeränd om, siss om kuu täis, siss ei või `põrsit lõegata, lääp `paistuma Nõo; Peris käänis`pääga `tasku väedsega lõegatas `kuńti Rõn; nüüd meil vanna `pahru ei olõʔ, `lõikamada˽`põrssit om inne Kan; vanast tuĺl `vendläne t́akku `lõikamma, uma rihm oĺl ola pääle mähit Har; `lõikamalda, mis jätetäss suguoinass Rõu; pahru liha õi olõʔ ni hüä, hot́t ar lõikaʔ paaŕ `päiväkiʔ ińne `tapmiist Se b. opereerima `kopsujest on `leigatud Kuu; `leigetasse kae `vällä Jõh; juudiusulised, ned `leikvad `ümber Jäm; südame `külges oo `kasvaja, sedap tohi lõegata mette Muh; `leepretel lõegati sääremarjad ära Lih; lõegatud luu äärest mäda `väĺla Vän; `leikasivad lapsekoja `kasvaja `väĺla Kad; kos serände kopsu mädändik olna, lõegatana Puh; mõnõl lõegatana emäkoda ärä, siss ei ole kuu`rõivit, ei ole last kah; peĺläss, et vände koolep ärä, ku aŕst `lõikap Nõo; lõegatass laits `vällä ja eläb Rõn; oĺl lõigatu, siss oĺl nakanu nägime San; ku inemist lõigatass, piat [pärast] kümme `päivä sällä pääl olõma Har || lahkama mõ̭nõl tuĺl äkiline surm - - siss lõigati üless ja siss lubati mattaʔ Har
4. sisse, läbi vajuma kui on sula - - lumi, siis obose jalad `lõikavad läbi, `kuorik on lumel pääl, obose jalad `lõikavad läbi Lüg; ratas `leikab `sisse, `pehme maa; `pehme koht, jalad `leikavad läbi Khk; obuse jalad `lõikavad jääst läbi, ei kanna piäl Tõs; Ilm läks vähe sulakast, reerauad `lõikasid lumest läbi Trm; [talvenooda] arude ja perä all olliva paraea kivi, et `porri es `lõika Ran; lumi om pehmekene, rii `lõikass läbi nikaagu maaniʔ; `lõikass no hobõsõ jala läbi lumõst Har; `võrko vissitädäss, ku mutta `lõikass, pandass `oĺge ala noole kivele, siss lää‿i mutta Se
5. fig a. teravalt valutama, ebameeldivat aistingut esile kutsuma Tal nisuke terav äel, et `leikab luust ja lihast läbi IisR; suur valu, `lõikab sees kohe `kangeste Tõs; `Rüekis sedäsi, et `lõikas `luussõ ning lihassõ Khn; valu `leikas köhust läbi Ris; ku vägä sualane ehk kõva rohi, küll `lõikab kiäle piäl Kod; `tärpentiin, sellel olevet `lõikaje valu Krk; miʔ opõtajal om üt́s läbi `lõikaja helü, ku ta jutust `ütless, ta `lõikass su˽kõrvust ka˽läbi; ku õks valu `lõikass `süämede, siss om mineḱ kah Har; siäh (sees) lõikas suurõst halust Lut b. teravat külmatunnet tekitama tuul üsna leigab, nii külm vahe tuul Khk; `Lõikav tuul, ta puhub sul riietest ja luust ja lihast läbi Hää; `täempe om `kange `lõikaje küĺm Krk; `niiske tuuĺ om kige ullemb, si̬i̬ `lõikab sul lihast ja luust läbi Hel; `täämbä om külm põ̭hja tuuĺ, ta `lõikass kasukast ka˽läbi Har c. südame-, hingevalu põhjustama sie jutt `lõikab mu südant, et lähä `mielest `vällä Lüg; see söna `leikas mo südamest nenda läbi Khk; süda `lõikab tuld sees ja põleb, aga ega kedagi teha põle Mär; sõna `lõikas südäme, `kangeste valus oli Tõs; kui nii sańdid ullud sõnad on, siis `lõikab nõnna läbi südame Juu; `leikas südamesse, tuli paha tunnet Sim; kül süda `lõikab siden - - et tüdrik läks tõesele Kod; tu̬u̬ sõna, mia saʔ mullõ iilä `ütli, tu `lõikass mu `süämen nigu habõnaväit́s; siss `naksi mul süä nii `lõikamma, et kas mu˽poigki enämb elun om Har d. (teravalt ütlemisest, taga rääkimisest) `tõine inimine on `kange kielt `lõikamaie Lüg; Nävad jo uhked, `leikavad teist ikke sõnadega IisR; keeled `lõikavad nendel, üks aab `ühte lora, teine aab teist Mar; ees ea, taga `persse, sis `lõikab `kaela Mär; teisele `oskab `öölda n‿na et `aitab kohe, ta on `lõikaea keelega Lai; suu i̬i̬n oma sula sõber, aga säĺlä taka `lõikap `lõ̭õ̭ri; nali ei `lõika `kaala, `naĺla võip `aada Nõo; ki̬i̬ĺ om küll lihanõ, aga `luutsõ kaala `lõikap läbi nigu `niuhti Võn; suu manh sulat nihu t́sukur, säĺlätakan `lõikat lõõri mahaʔ Har; Niisama lõigas õ̭nnõ tõist inemiist - - õt saa‿s muid́o elläke˽ko˽tõist kõ̭nõlõss Se || riivama sääräne jutt lõikass õks au manu˽kah Har e. vaheltkasu saama Ooste parisnikud leikasid iga oo pεεlt oma tasku oma pisiksed rahad Kaa; Kus kukkus kasusi leikama Emm; No küll aga `lõikas - - ku keegi teesele mõne aśja müib ja kõvasti kasu võtab Tor; tu̬u̬ om jo vü̬ü̬rkaoba pidämine, ku sa kasu `lõikat vahepääld Puh f. (muud juhud) `Leikab kodu `nüörigä `leibä (on vaene) Kuu; `lõikas `tütrikulle taha (oli suguühtes) Lüg; `Miski kańt ei `löikand (kuskil polnud edu) Jäm; [on] leevast `lahti lõigatud, läks mehega ise `leiba (elavad lahus) Vll; mul om vastanõ säŕk sällän, nõkl mant lõigat enne (uhiuus) Har; ega no tu kat́ssada `ruublit olõ õi˽puu otsast lõõgadaʔ Rõu
6. kiiresti liikuma, jooksma, tormama kuer kadus jää `krunnije taha ärä, mina `leikan järel Kuu; võttan jalad `selgä, `lõikan menemä Lüg; `lammas `lõikas viel `undile järälä Jõh; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; las leigata, küll väsib ära Krj; lähed `koorma `otsa, obu paneb `lõikama Muh; `Pistis siit `leikama, nenda et `kampad `vilkusid Rei; `olle kodo magand ja tä vaim `olle möödä `ilma lõigand Mar; Üks läks joostes ees, teine pani lõigates takka järele Han; Kui veistel paelu söödikid kallal, sis tõstavad sabad `seĺga ja panevad `lõikama Tor; näe kud́as si poiss mäe pääl `lõikab, nõnda et kontsad käivad `kukrus Saa; küll me aga `lõikasime, naa kudass vähä jalad `ańtsid Juu; [lehm] `leikab ies, ole mies et saad `järgi JJn; lasime `paĺla jalu - - `talve ja sui alati sai leigata, milla meil jalas kedagi oli Koe; kel `jõudu, `leikavad `linna, kes `vaesed, kutsuvad kojo ämmaemanda Kad; lõegasin õtse `alla pitkä eenä `sisse Kod; muud kui `lõikab ühest `teisi Vil; ta tahass mutku ümmer lõegata sinna tänna Trv; uni tule uegaten, läbi laane lõegaten, meie tiĺlukesele tit́ale; poiss, si̬i̬ `lõikap kõ̭iḱ piduse läbi Nõo; lõikass pääle ütest `tõisi Ote; hopõń lät́s uma langa pääle viĺlä `sisse, is jää˽`saisma, lõigaśs mi˽langast ka läbi Har; Maʔ panõ siist õkva üle su̬u̬ lõikama Vas; kõ̭gõ parõmbidõ `lõikass puŕolaiv, ku tävvest käe päält om tuuĺ Räp || sa oled ikke vist `viina saand, jutt `lõikab naa et Mär
7. midagi hoogsalt tegema Kaik tüö `leikab kääs Kuu; sel on `õige ia `kessel (kõht), nii pali `kraami `lõikab `sisse; `lõikab `ühte `puhku ikkeda Lüg; `istus aga `lapsega ja `leikas `laulu Jõh; siis töstab änna üles ja muudkui `leikab joosta Krj; Kui mölder magama jäi - - paljas kivi lõikas käia Trm; tämä `lõikab juttu küll, `vuata et ei sua jutuss `laśti; su̬u̬l `lõikab (immutab) sia liha läbi, ei lähä apuss Kod; küll ta `lõikass kõvast tü̬ü̬ tegemist Krk; Õdagu pand pää valutama ja lõegas valutamist terve ü̬ü̬ Nõo; ta `lõikass taad `hullu `piĺli alasi (nuttis); kat́s `poiskõist `tapli tii veeren, ma ańni ka vi̬i̬ĺ `hu̬u̬gu, et lõigakõ poisiʔ Har; rüärääk `lõikass `kõõgõ ü̬ü̬ʔ Lei || `Leika kuhe üle `einama (mine otse) IisR
8. lööma, virutama tegin `kuuma vett, `lõikasin `neile `selgä Lüg; Sulane `leikas korupi `lahtiselt rie `piale IisR; ma `leika `soole `vastu nägu Muh; vetad `kaika käde ja `leikad teisel pεhe, siis oled ta maha löönd Käi; `lõika tääl (hobusele) `rohkem takka, mis tä mud́o nörgib Mar; ma `lõika `soole, mes sa vahid veel Tõs; koer tuĺli kallale, mehel es ole muud, kui lõigas tokiga Saa; `leikasin mäda (mööda) `kõrvu JMd; võta siĺmivie kapp ja `leika `vasta nägu Kad; `lõika tälle, pane üks laksak sellele lehmäle Kod; suur tugev tüdruk oli, see `lõikas [lokku] nõnna, et aina `kerkis seda`viisi Lai; temä `mõtlend, et `lõikan `kirvega KJn; ma `lõikan sulle üte napsu mööda `küĺge Pst; lõigats `rõõvil [kurikaga] ku lagin, iki laks laks; `lõika valu tal, sõss ta tääd, et ta tõisskõrd änäp ei ti̬i̬ Krk; `lõika˽no˽mõ̭ni hu̬u̬ṕ tõsõlõ Har; ma tälle `lõiksi üte pusmagu Vas
9. hävitama, kaotama Kirre (kirs) leikab puust paadilouad püsku ajaga läbi Emm; siäbikivi `lõikab rasva ärä Kod; ku loomal ale (kae) `pääle tule, siis ani sule läbi puhuti peenikest `su̬u̬la `siśsi, si̬i̬ pidi ale är `lõikame Krk || katkestama olass [kartulid] veel varemini maha saand - - vihmasadu `lõikas ära Mih
10. eraldama, piirama See Sinikesoo `lõikab need põllud poolest Trm; niidü ḱäärd, lõigat tu `vi̬i̬gaʔ Se
11. taipama, jagama Poisil nupp leikab Emm

maa|õun 1. kartul vanaste `üiti `kardoled maa öunad Käi; ikka `karduhvled meil, mõned `üidvad ikka õunad, maaõunad Kir; jõulu`lauba `õhta peremes `ütlend sulasele, `meitel naa ilusad maaõunad ja silgu soolvesi, tia mes `vaesed söövad. sulane `ütlend, mis muud kui undi`saue PJg; `moarjabä omiku, kui vares esimese muna teeb, sis ańti koa jälle moa `õunu Juu; `kartulid `üeldi vanasti maa õunad Lai; `kartuled või maaõõnad, kudas igäüks `ütleb KJn Vrd maa|ubin

2. metsõun Lapsed töid metsast korvitääve maaöuni; Maaöunad on pisiksed ning apud Kaa; Pisiksi maa`öuni nad närivad ka Krj

madrus madru|s g -se Hi(-ro- Phl) hajusalt L/-sõ Khn/, Ris Juu Plt Hls, -sse Khk Muh Mar(-ro-) Iis Trm Kod, -kse HJn JMd; madru|ss San Se/-ośs/, g -sse KJn Krk(n madruśk) Puh, -(s)sõ hajusalt V, -ssa Trv, -se Koe, -kse VJg; `matru|s Vll, g -se VNg Vai Jäm Khk Hää, -kse hajusalt R, -sõ Khn(-ro-); `matruss g -e Lüg; n, g madruski Mus laeva meeskonna liige üks pueg oli `laevas `matrukseks Hlj; üks vanames oli se peremes säl `laevas ja mina olin siis sääl tämal `matruksest VNg; `matrussel on jo tõist `muodi `munder `seljas - - sinine `munder Lüg; `karjapoiss lubab kõrd `matrusest `minna Vai; madrussed olid `kanged mihed tüdrugutega `semmima Khk; Oli ulk aega kivilaevas madruseks (istus vangis) Emm; menul oli koa üks nadu, a see läks Venemale madrussega; Põllul seisavad kuhilad nagu madrused reas Mar; madrus, see oo kõige alvem, kεib `mastis ja Var; teene oli kolme`teisme `aastane, oli päris `matros juba; Neli kuud oli nuõrõmaks madrusõks, siis sai sellesama laõva `piäle vanõmaks madrusõks Khn; madrusi on `kahte `sorti: täismadrus, lihtmadrus, kolmandaks on vi̬i̬l tekipoiss Hää; madruksed käevad mere pial, madruksel on teist`muodu `riided kui meil JMd; suur mure oli soldatil, viel suuremb mure madruksel VJg; üks lähäb madrusse `riiden, voŕm tuńnessab Kod; mu˽poig om ka laiva pääl madrussõn Har; Poisil madrusõ müts pääh Vas || (heinasaost) Ilm ei jää ka kuivaks, et saaks madrused laiali visata; Sain mõned madrused teha, sadu tuli peale Mar

mauk1 mauk Jäm Mus Tor Hää Puh, g maugu Khk Kul Mär LäEd PJg Vän K/maugo Ris/ Pal Lai M Nõo/-ao-/ Võn Räp, `maugu R(`maugi Lüg), maugi Kaa Krj Muh Rid Mar hajusalt TaPõ/maagi Kod/, KJn Kõp Nõo TMr KodT, maogi Ran Kam, mauga Plv Räp; maok g maogo Mih

1. jäme (tangu)vorst (ka vorstipudruga täidetud magu); verikäkk, -leib Küll oled aga jämejäd `maugud `valmis tehnd Kuu; Mauk `tehti odrajahust, verd ja liha `sisse IisR; `Maugud, mis ei lähe `köhtu, seda pistan pärast öhtul koju `minnes `taskusse Khk; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `mauku Mär; Mardipääva aegu saime maukusid süia PJg; tegi ead `mauku, `ästi ea rasvane oĺl, võta `lõika ja söö - - mauk on verest keedetud või küpsetud leib Vän; jõuluks teeme `mauka Hää; [veri] sai mauguks `tehtud, änämesti igä pühäbä lõona oli mauk ja `kapsa supp Juu; keige jämedama sea suole `sisse `tehtud tangu vorstid on maugud JõeK; `viska koerale mauk `kaela nalj VMr; mõni tegi jõulust `mauku, si̬i̬ oli mau `sisse `tehtud voŕst Äks; `aeti sia magu `tangu täis, siis `üeldi kua mauk. vorsti kraam `aeti mao `siśse, auk nõeluti `kinni Ksi; tangu `voŕsti `ööldi maugist, kui jäme soolikas oli Lai; meie emad `rääksid, et kui jämeda vorsti tegid, si on mauk, jäme jurakas on mauk SJn; laits paks ku mauk Trv; sia umbsoolik `aeti vorsti`sü̬ü̬ki täis, tu̬u̬ `olli nigu pu̬u̬l leevä `pätsi, toda kutsuti jõolu mauk Nõo; mauk - - tsia peräsoolikust tetti, siss sai ää jäḿme Kam Vrd mouk1
2. piklik heina, põhu vms hunnik, vaal, vall; esi õled said rehaga [pahmatud viljast] `vällä `puistatud, said `mauku `pandud. mauk sai `aŋŋuga lakka ajada Lüg; obosega `viäti `einad `einalau `juure. obosel oli `köitega puu taga, obone läks `eina `mauku `müöda Vai; kui üks mauk oli puestatud - - siis peremes `korjas sedasi selle [kõlka] maugu `sülle ja viis lattu - - kui maugud said ää, siis `jälle pahmas kergitadi anguga, pööräti `ümmer Juu; `aeti kas kaks ehk kolm `mauku - - tüdruk tegi oma maugu, sulane tegi oma ja peremes oma maugu Kos; ohra reie `puistamise `juures `kõlkad tõmmatakse `mauku Jür; einad tahvad `mauku `lüia, siis on parem vedada JõeK; mauk pannasse oheliku või sideme `piale ja viiasse lakka Koe; põhu maugud, pikad üle reialuse põranda VMr; `mauku lähäb mõni kümme `seilatäit odre ehk `kaeru VJg; iga üks võt́tis oma maugi, vei lakka. teine teise `mauki ei lähnud `kanma; Kui õlid sasid kõik `mauki puistatud, siis veedi mauk ära Trm; rehe rehägä pudissatse ja tehässe maagid; `mauka rehalne täis Kod; kui rukki sasi sai puśtata, siis sai tiha ka neid `maukusid Pal; `mauku `löömene - - rehadega lüiasse [põhk] kokku, siis saavad nisukesed seljatäied või maugud, siis viiasse sao `piale Ksi; [pahmas] `Võeti jalatäite `kaupa `maukidesse KJn; egäl rehitsejäl `oĺli oma mauk Ran; põhk `pańti nigu `mauki, pantasse nisukse pia`kõrguse nigu sisaliku Võn; tõmmake [vili] äste `mauki, siss om ää obestel sõkku; [hein tuleb] üless `mauki tõmmata, siss tuuĺ ju̬u̬sk läbi ja päiv kah paśtap nońde `mauke `pääle, siis ain kuevap Kam; haańa vaalate, `aet́e mauga `mu̬u̬du kokko; olõʔ rehiti `mauka. `väikene riihealonõ, kat́s `mauka `saiegi; inne panõt [heinad] `mauka, siss võtat `säĺgä Räp
3. madu; uss, tõuk Togisin `suure `ussi`maugu vigastimme `kannaga `surneks Kuu; `luomidelle ajavad muhud `selgä, sääl on `ussid sies - - neid `üellässe `maugid Lüg; puu sees oo koa maugid Mar; veiksed maugid või tõugud KJn; Lämmäl aal lääva make liha sisse ruttu maugu Hel
4. mingi jäme asi, ebamäärane kogu (hrl võrdlustes) Magab `nindagu mauk maas Kuu; tuleb `vastu kut suur mauk, ei terita (tervita) ei kedad Jäm; Ats oo linnas igaveseks maugiks (paksuks) läind, ma es tunne teist äkisti äägid. Noh, ta naine oo ka seike sama mauk Kaa; kõht nõnna täis nagu suur mauk; `olli nagu suur mauk lõksu vahel (suurest rotist) Muh; põrsass, suur jäme kõht, on `mauki läind Rid; `Pähklitel na suured tuumed nagu maugud Han; aas enese täis, nagu mauk oli jäme Kad; pikali maan ku mauk; i̬i̬n kõtt ku mauk Ran || kirumissõna oh sina mauk oma tegudega Krj; mädänd mauk (vallatust poisist) Mar
Vrd mõuk

meele|vald võim, võimus; voli, tahtmine kõik `mielevald on sinu kääs, sa õled peremes nüüd; omas `miele`vallas eläb, ei taha `tõistega kuos elä Lüg; [mees] akand siis naist utsitama (peksma), `saandkid oma meelevalla ala Jäm; äi ole `meite oma meele`valdas `olla `terve vöi `aige Vll; see oo nõnna oma meelevalla sihes kasun Muh; läks teese meelevalla `alla Tõs; miul ei ole tema üle meele`valda Saa; patt on iga inimese küĺles, ta annab patule mielevalla JMd; õma miälevallal one kasnud, keśsi tädä one õpanud; obene lähäb õma miälevald `vankri eden Kod; `mõisnikul oli suur meelevald, võis `käśkida ja karistada; kui vanad kodust ära, siis on oma meelevald, teevad mis tahvad (lastest) Lai; esi oma meelevald, ti̬i̬b mis ta tahab Hls; mul om suur meele vald tõiste üle Puh; meelevald käehn, elä kui taht Rõu; ma ańni latsõ tõõsõ `perrä`kaemisõ ja hoolõ vai meelevalla ala Räp Vrd meel|vald, meel|valdus

meia meia PJg, meiä Vig; `meia Kir PJg meile tä `tahtis tänä meiä tulla, aga tulles sai [juba] mooga koku; vana Ants tuli `öössi meiä Vig; tuleb obusega `meia; tule ikke meia ka PJg || meil meiä oo ää surnd viis inimest: peremes, siss kaks `poega, pereme vend ja ema Vig

mida|moodi a. missugune `enne valati - - vie `sisse tina ja siis vahiti, mida`muodi tuli VNg; mina‿n õle näht, midä `muodi nied `rõuge `aiged on; midä `muodi `ahju peremes tahab sis, kui suurt tämä tahab vai; mina‿i tia, mda`muodi se lääts õli Lüg b. mil viisil midä `muodi seda tüöd tehasse; midä `muodi ma nied `püksid tien Lüg

Vrd mis|moodi

mälestus1 mälestu|s Jõe Kuu(g -kse) VNg Lüg Pöi Muh Rei Saa Ris KuuK Amb JMd JJn Koe VMr Kad Rak Iis Lai KJn Vil San Krl, mälestu|ss Trv TLä, mälestü|s Kuu/g -kse/ Vai, mälestü|ss Har Rõu, määlestu|s SaLä Kaa Vll hajusalt /-ü|s Khn/, HaLo JJn Ann Koe VMr Plt Pil SJn, mälästu|s Jõh VJg Trm, g -se; g mälestuse Hel, määle- Krk

1. mälus säilinud elamus, mulje, mälupilt kellestki või millestki eks nie (kroonid laes) olid vist `pulma ajal ka, `jüsku oleks nisuke mälestus Jõe; Sellest päävast jähid kenad määlestused Kaa; lapsepõlve määlestused SJn; menu kiige viimäne mälestus kojast oĺli vi̬i̬l, püśt koda kiige viimäne `oĺli `Juhkamal Vil
2. miski saadu, säilitatu või säilinu meenutamaks kedagi või midagi; mälestis viel oli tädi mälestüs - - sie `siidi rätt, mes `mulle pähä `pandi Kuu; minu isa tädi - - sie tegi neid `käiksi ja nie jättas siis minule mälestusest VNg; õppetaja `annab mälestuse tähe, kui `lierist `lahti saad Lüg; jättis `moole selle raamadu määlestuseks Khk; See on veel mälestus sellest öhe `aastasest augusti tormist, ää `murdis [puu] Pöi; ma `oitsi ikka teist mälestuseks - - see `olli ema müt́s Muh; see `ohvrikibi oo vana määlestus Kir; kirjuta `moole määlestuseks Tõs; mina lähän küll `auda, aga las mu ead sõnad jäävad lastele määlestuseks Kei; see on isa määlestus veel Ann; `oitsin ike kaua `aega [puulüpsikut] mälestusest VMr; miu aeg on ta (tubakakast) `seisnud mud́u mälestusess, isä aeg `oĺli ta tarvitusel, vana aa mälestus Vil; tulli siiä nii alaste, es ole rõevast kah säĺlän, esi ütel, et kõik jäevä maa `siśse, tare võti jäi meele (meile) mälestusess Ran; `kinkse mulle sõrmusse mälestusess Krl
3. mäletamine, mälu minu isa tegi siis sen onupoja `Jaani mälestüksis kohe ühe - - `laulu Kuu; `kingid - - `lauti siis minu mälästuses `sinne `laua `päälä, kes mis `kinkis [pulmas] Jõh; minu määlestuse aja sii pole teist `moodi olnd Ans; sedasi ta on kõege minu määlestuse aja `otsa olnd Vig; minu määlestuses - - Selis oli see laat, Seli laat; see Jaagupson mo määlestuses oli ikka `kange mees küll Tõs; sedä [sõna] küll enne es ole miu mälestuses Saa; mino mälestuse sies on nad ää kadon Ris; nisukesi `kuokisi nad tegivad minu mälestuses viel - - ohra `pät́si ikke `üiti KuuK; Minu mälestuses ikke `söedi kolm kord `päävas, mina seda ei mäleta, kui kaks `söedi Amb; mõnel on `kange ia mälestus JJn; minu määlestuses, kui mina akkasin tegema, siis said teha klatstükid, klatstükiga särgid said Koe; seal mis minugi mälestuses on, `siegi on jo viies peremes seal; mälestus kadund ää tal kohe Kad; ea mälästusega inime VJg; minu mälestus on kõik alles Iis; `kooti ei `löödud minu mälestuses enam Lai; menu mälestuses ei ole sedä olnd, et nimepidi õeguti KJn Vrd mälehhüss1
4. mälestamine ma tahan koa vennale krańsi `osta, määlestuseks Nis; tema määlestuseks `pańdi nüid `siie - - kivi HMd; mina istutasin sirinad poja määlestuseks Pil; lauleti `surnutelle igävest mälestust KJn; ru̬u̬ń`lühtren om määlestuse `küündle Krk; liĺli omma pantu avva pääle mälestusess Krl
Vrd mälehtüss1, mäletus

müll2 müll g müllu Jäm Khk Kse Han Var Tõs Aud Tor Trv Hel Ran Puh Rõn, müllü Nõo Krl; müĺl g müllü Har Plv Se

1. torm, maru meri `müllab nii, et müll käib `ääre Jäm; ma oli just selle keige suurema müllu (tuisu) kää Khk; `Väĺlas oo na `kange müll, et `õige peremes aa oma `koera kua ulu alt `väĺla Han; kus sa `sohkse koleda mülluga lähäd Tõs; nüid om - - müll väĺlän, ärä `kaegi sugugi `siĺmi `valla tetä Hel
2. mürgel, lärm Suure müllu järel `vaiksem elu Han; sääl oli maailmatu mäss ja müll Trv; ta (hobune) lahk ütte lugu, tei minuga turelit, `müllu Ran; noil võhludel om koti ärä lahutu, vili aedan kõ̭ik segi nigu üits müll Nõo; Nüid kõik ilm `müllu täis Rõn; mis müll teil sääl om Har; olõ õi määnestki `tandso, tu müllu siseh no kuulõt midä Plv; `väega suur müĺl - - tuu om üt́s talo tülü Se || sekeldus `veskega oli igavene müll Aud
Vrd möll3

nii1 nii üld; nei Lei Lut

1. sedamoodi, selliselt õppetaja pani lugema, minul õli pias ja nii ka minu `peigmel IisR; vahest nii, vahest naa Khk; nii see on, näh Vll; elama nii, päävast päävani Rei; see töö jääb mul üsna nii kohe Phl; tee nii Tor; nii ei tohi see küll jääda JMd; ennemalt tõmmati nii, kuda obune `jõudis vidada (tehti võimalikult suur koorem) Pee; tammed olid nii - - neil olid ladvad ära `murdnuvad Äks; ma tegin nii, ärä aga sina küll nii tee KJn; jäŕg om nii Hls; ma pääd `anda ei saa, aga nii ma kuuli Ran; aid tuleb iks nii tetä, et tõeste eläjä väĺläst `sisse‿i saa Nõo; sirbiga kogoti rüät nii `pihku ja lõigati ärä `jäĺle TMr; siin üteldäss nii Võn; tu̬u̬ `tüt́rik ollev nii (rase) Rõn; nii ei `üldäʔ, kes sõ̭ss nii `ütless Kan; vaest no˽nii `aigu`mü̬ü̬dä olõss saanuʔ Har; kävemi nii vastatside riiht `peśmä Plv; timä mullõ nii ütel Vas; ak nei (ah nii) Lei
2. sedavõrd, sel määral; väga, eriti `meie vanal oli nii üä elu Kuu; tagusimma seda `riiet - - `paugud [pidid] `korda `müöda `käima, sis sie oli nii - - ilus, `niigu `püssi `laskemine VNg; älä kudista `minnu nii kovast Vai; meid oli nii suur liik minemes Jäm; jöi nii pikad seemed ölut, `tahtas nii seda ölut `saaja Khk; karu (karv) on koeral nii paks pεεl et Mus; se veel `maksis viis tuhat `eesti `krooni - - se‿on nii tõsi Pöi; luupeksi kondid, nee oo nii ellikud, nii õrnad Muh; ta on üks nii äkine inimene Emm; `enne peremes `olle nii rekas, nii rekas Phl; meri lähäb nii `kangesti uttu, et sa ei näe `kuskesse `minna Mar; ma `naersi nii et Lih; nii ia meel oli kohe, kui saad aga `pulma `minna Lih; kõri lääb kinni - - nii kinni, ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; nisukest inimest annab `otsida, nii `lahke käimaga Ris; vahel oli lumi oli nii, et et et mine üle pia `sisse Hag; sellele tuli koa surm nii äkitselt Jür; neid `tienijaid, neid ei suand nii pidada JJn; vaeo põĺvini `lunde, nii tie on `umbes VMr; siin määs [on] nii suured puud olnud, et sülega `ümber võta Pal; piibu õõn on ka nii `kińni läind et tuleb pohasta, mud́u ei tule änäm suits `väĺlä Vil; nakass `keḱsmä, et temä `oskab nii ja nii äste, aga esi sitt ei `oska midägi Ran; nii ää vili ei ole meil vi̬i̬l ollu Puh; nii sõemassiva vastastikku - - peräst `lät́sivä `tüĺli ja `taplema kah; tu kivi oĺl nii teräv TMr; anna nii valu, et perst õõrd `vasta maad Rõn; nu̬u̬ latsõkõsõ `oĺli nii alastõllaʔ Har; nisukatsõ prii inemise - - kel es olõ maad eh́k nii käen - - tu̬u̬ `püüse jäl˽käsitü̬ü̬ga hinnäst elätäʔ Plv; no nii ilosat rät́ti ei olõ˽mul joht pääh olnuʔ Vas
3. umbes, (millegi) ringis kakstõist `aastat õlin ikke küll vai kolmtõist `aastat, aga `täpselt mul `mieles ei õle, aga nii ma õlin Jõh; punts on suure vaadi poig, nii kaks `pangi Saa; tegime jua ühed `nõnna `kõrged `uńnikud, ikke nii kolm neli `veiket `uńnikut `jälle kokku Rak; nii kellä kuvve `aigu TMr; iilä sattõ meil `rässä, noʔ oĺli `väikese, nii `herneterä suurudsõ Har; nii päävä tõsõngo `aigo, no‿ss `mińte kalolõ `perrä Räp; `buĺbit pandass maa `sisse nii maie `kümnedäl Lut
4. väljendab ajalist järgnevust; niipea kui nii kui siduma akkasid, nii se üks `tõmmas `jälle `säuhti ära paelad `lahti (põllest) Lih; nii kui päe nina `püstis, nii mine [tööle] Aud; nüid nigu laalatadass, nii lahutadass ka pia Nõo; sai üt́s `ainu `aasteg sepätü̬ü̬d, nii olli kroonu pääle minek San; Ku˽kõsahuss om `eńdä, nii tulõ lat́s üless Har
5. (ühendsidesõna osana) nii et (alustab viisi- ja tagajärjelauset) pühä `lounast - - `mendi siis `sinne (kalale) ja `oldi `terve nädälä, nii et `laupä `uomigu siis `tuldi `alles `siie tagasi Kuu; kevadene aeg old, nii et metsas oli lund ja jäĺjed jäid maha JJn; pialt oli see raam `laiemb - - nii et kaks turvast sai `vastamisi `piale `panna Rak; laud lükäti `püśti, nii et ta ei olnd seäl oma kohas KJn; nii ... kui (seob kaht rööpliiget) Nigu kera `teine, nii pikk kui lai IisR; nii `Mehkel kui Jaan jähid tõda `ootama LNg; nii vanad kui lapsed `nutvad suure äälega Mar; na‿m ärä kooluva mõlemba, nii naene kui mi̬i̬s Nõo; kõ̭iḱ pidiväʔ üteh `tü̬ü̬tämmä, nii `väiko˽ku noorõʔ Räp

niidus niidu|s Phl JõeK Pai Kad Rak, g -se Jaa Juu Koe, -kse VMr VJg Sim; `niidu|s Hlj VNg, g -sse Lüg IisR, -kse Kuu; niiduss Trm Lai, `niiduss Lüg Jõh, g -e

1. niitmine `Oige `hunnik kohe `villu ühest `niiduksest Kuu; `leigati `sirpidega, ega sääl `olnud `niidust (vikatiga niitmist) kedagi Hlj; Ei mina sinu `niidussega rahul ole, murendad `kaera ära IisR; kes seda niidust nii pea löpetab Jaa; on niidus `valmis, siss tuleb loo `vetmene Phl; niiduse jao olid maha soand Juu; esimine niidus `lambal VMr; jaanipääva aal akkab niidus VJg Vrd niidõ
2. niidetu Homikuse `niidukse vois juba `ehtul `varju ala `panna Kuu; midä keväde `niidus on, sie ei õle enamb `ninda ia, siis on juo `lammas `lahja Lüg; Ia peremes ei jättagi kahe `päeva `niidust maha IisR; täna omikune niidus JõeK; `võt́sid niidukse üless Sim; sial on niiduss muas Trm; pesin kolme `lamba niidusse ära Lai

niisukaine, niisukane `niisukai|ne Vai, `niisuka|ne VNg, g -se; nisuka|ne Kuu, g -tse Kam niisugune `ennevanast oli `niisukane asi - - et mina olin ikke `laevas peremes VNg; `niisukaised `junnid laps `lasko `vällä et Vai; kärnkonna oĺliva nii suure, kae, nisukatse suure laja Kam

nimeline nimeli|ne Rõu, g -se Kuu RId Jäm Khk Vll Pöi Rei Mär Kse Tõs Saa Ris Jür Amb JMd Koe VJg Iis Trm Kod Äks Ksi Plt KJn Trv Hls Krk/-li|n/ TLä San Plv Vas, -tse Har; nimele|ne Räp, g -se Khk Pha Mar Tõs Tor HMd Nis Juu Pai Äks Plt KJn; nimelõ|ni g -dsõ Krl teatud nime (või nimetust) kandev Kui oli `Mihkli nimelisi mehi majas, siis `jälle `pieti `mihkli`päivä VNg; sene mehe nimi on Jaan, sie on siis `Jaani nimeline mies Lüg; kis ühe nimelised on, nee `üitasse kaimuks; teist Reedigu nimelist pole sii külas; tuuru nimelene kala, pehme vesine oli Khk; See on üks `võera nimeline inimene sii, tea‿b on ta vene `rahvusest või mis ta on Pöi; ei selle nimelist põle sii `kuuldagi olnd Mär; kolme saja `aasta eest `neokse nimeline mi̬i̬s siäl elän Tõs; ei ma selle nimelist inimest teä Juu; üks tidruk oli meil `tienimas, üks Marist nimeline tidruk Jür; neid (seeni) on `mitme nimelisi ja `mitme karvalisi Amb; üks Priidiku nimeline suri Iis; neid `lapsi on `mitme nimelìisa Trm; `võõra nimelised, ma näid ei tunne; kui one nimeline pühä, siis one ike laalu`lesti (kirikus) Kod; vanast oli üks `Kaarli nimelene olnud peremes Äks; laps sai nimeleseks Plt; siatse nimelist mi̮i̮st ei ole ollu küll Trv; ka Jaagu nimelist om `Karksi `mõisen, üit́s om selle nimelin vi̮i̮l Krk; meil `olli siin `kortelin Krigoo·ri nimeline Ran; laits sai pääle `riśtmist nimelisess Puh; vanast `oĺli Kaie nimelisi mitu Nõo; tiä võt́t `endäle `võõra nimelõdsõ paśsi Krl; tu̬u̬ om mu nimeline; nu̬u̬ omma˽kõ̭iḱ üte nimelitseʔ; ma˽sai `Augusti pojaga kokku, tu̬u̬ Jaani nimelitsega Har; ta‿m mukka üte nimeline Plv; neläsaa `aasta [eest] om tollõ nimelene mi̮i̮s elänüʔ Räp Vrd nimelik

omandus omandu|s Lüg Pöi Muh Rid Krl Rõu/-ss/, g -se Vai Jäm Khk Vll Tõs Tor Hää Iis Trm Trv/-u|ss/ Hls, -kse Kuu; umandu|s g -sõ Vas; saav omandusess Ote omamine; omand sie maja on minu omandus, õlen sene peremes Lüg; koess sa teise omandust vöid `eesele `tahta Khk; Need majad ja värgid olid kõik ta eese omandus Pöi; nüid oo kõik riigi omandus Rid; müis oma omanduse ää Tõs; see metsa tükk põle paergu kellegi omandus Tor; ta riisub ära teise omanduse Hää; `võõra iisiku omandust ei tõhi `puutu Trm; sedä ärä putu, si̬i̬ om miu omanduss Trv; `mõisa ärrä om selle krundi `kińknu iǵävetsess omandusess Veliste seltsile Ote; talu om minu omanduss Rõu; perit́s `hindäle umandusõss Vas

hooplik oopli|k Muh, g -ku Mär Tõs Juu, -gu Khk; `u̬u̬pli|k Krk Võn, g -ku Kod KJn Rõu/`h-/, -gu Trv; `uopli|k g -ku VNg Lüg JMd Iis

1. hooplev üks `uoplik inimine, kes lubab ikke kõik tehä, aga ei tie midägi Lüg; `kange kiidukas ja `ooplik inime - - nad oo ikke `niuksed `ooplikud inimesed kõik seal Mär; `ooplikud mehed `lähtväd `kiskma Tõs; üks `ooplik peremes, `kõiki temäl on paelu ja kõik on ni eä Juu; ma ei saĺli sedä `uoplikku inimest JMd; `u̬u̬plik ja `kerge inimene Kod; küll om ta - - `uhke ja `u̬u̬plik Krk
2. heitlik teine obu - - nönda `ooplik, `kohkub ning lεheb `kargama Khk; see oo nii va `ooplik, puhu lubab, teise‿p luba koa mitte Muh

ots1 ots g otsa S L K Pal Lai eL, `otsa Jõe Kuu Hlj VNg IisR; n, g `otsa VNg Vai; õts g õtsa Iis Trm ILõ, `õtsa Lüg Jõh IisR

1. a. algus ja/või lõpp; eesosa ja/või tagaosa; ülemine ja alumine või eesmine ja tagumine pool Kaks `otsa `kerkiväd `kerraga (traavi jooksmisest) Kuu; linane särk, ülemine ots oli viel `pienemb, alumine ots oli takkune VNg; luom kui tappeta, siis - - muist liha `võeta esimesest `õtsast, muist tagumasest `õtsast Lüg; vüöd `enne vanast `kanneti vüöl, vüö `õtsad `perse pääl viel ja; `Niisikene `trehter õli - - ja pisikesed `pulgad, `miiga `vorsti `õtsad `kinni `pandi Jõh; Vana maja, igast `otsast laguneb; `Süöma`lauvas `vuhmivad `aina kahe `otsaga (aplalt) piltl IisR; `malgad - - on `otsast `siotu `ühte kokko Vai; paku otsa pääl vöi koes ta `istus Jäm; sääl olid kövad, kövad lahingud sääl Sörve `otses Ans; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada; kahe otsaga pulm on kahel pool, peiu ning ruudi pool Khk; ladva ots rabati `enne, siis tüi ots Kär; see oo otsast otsani (läbini) vale Muh; akatse ühöst otst `peale ja `lähtväd `teise `otsa Mar; teene sae ots käib teese kää, kui saetakse Mär; maja katuse ots kõik lõhutud Tõs; Laenõ käüs [paadi] iest otsast taha `otsa üle Khn; jõe ots läheb `merre Hää; siinpool linna `otses on üks kivi HMd; puri`ammad on kõege taga ots Kei; mis on terava `otstega munad, nied piavad kuked olema JõeK; akka nii`muodi otsast `väänama; siin ies ots on kanis nisuke pikk ia ein ikke Amb; kes `võt́sivad `põhku `vasta, olivad [masina] otsa all JJn; vii ta `sinna suure tie otsa `piale; siu nied otsad kokku VMr; siis olivad pia painandi otsad painutatud `ümber jalaste `otste Kad; vau otsad tehakse `puhtast Sim; ühe `katse all eläväd, tõene tõesen õtsan Kod; nii pikad on `parmad kui reia alune, et saad otsest võtta ja lakka `viia Plt; [kui leib] ahjust `väĺlä `võeti - - mutku akati `sü̬ü̬mä otsast; rüid oĺlid maa‿i·lma pikäd, ots `ju̬u̬skis `mü̬ü̬dä maad Vil; lume satass nõndagu koti otsast; vat si̬i̬ om oben, ilusa otsa (ilus ees- ja tagakeha) Krk; meil vanami̬i̬ss kah, kõ̭ik ni̬i̬ usse ja kõ̭ik om otsast otsani temä oma tü̬ü̬ Puh; tõesest otsast `olli aab `valla, aava veere olliva nigu moka ireveli, tõene ots nakass `aiglaselt `kinni kasuma Nõo; ahju suu ette `panti - - erä puu, üte otsa `panti parde `pääle, tõse otsa `panti tala `pääle Ote; vü̬ü̬ `päälmine ots tsusati päält `alla, tõnõ ots jäi alt üless Kan; munal om vaib ots ja tümp ots Har; külä otsahn oĺl suuŕ pido Rõu; edimäne, mis pät́si külest lõigati, oĺl leevä ots Vas b. (tagumikust, allkehast) pojal `küöti tagumine `otsa palavast VNg; `eigä siis `naistel `püksi jalas õld, `naistel õli alumine õts `paljas puha Lüg; Mis sääl muud, `karsis sabad üles ja tegi tagumise `õtsa `kirjust Jõh; lühine jökk oli üle ning alumine ots oli päris paljas Ans; `laoti ikka kakskümmend viis otsa `sisse (peksmisest) Khk; alt otsast‿o ikka paljas Muh; Pane ots maha (istu) Emm; mina küll ei suand seda alasega `särki `kanda, sie oleks `õerund tagumise otsa ää JJn; temal on alumene ots ammaste vahel (ropendab) Pil; Temä sai kakssada `u̬u̬pi ja päräst oleva tagumine ots olnud nagu suur must pada Vil
2. a. tipmine osa ottas nena `otsast `kinni VNg; `naaskli õts tehä teräväst Lüg; Sie ei `jaksagi `sõnniku `piale `tõstada, `angu `otsaga nattuke `sorgib; Pane `rohkemb jahu, mitte `ninda `kühvli `otsaga IisR; `konkso `otsad `tarvis `olla nisukaised kui `neula `otsad, siis `kaapi paremmast maad Vai; ajab keele otsa ammaste vahelt `välja Ans; nööl ka nii vahe otsaga, läheb sörme `sisse Khk; sirbi otsad tagusid `lossi `vastu kivisid Kär; Nina ots keheleb, tittesi on kuulda Pöi; igal sõrmel‿o oma ots, kui sörmkinnas oo Muh; Panin vilja ahju otsale `kuivama Rei; `mõises olid enni suured saŕvilised jäärid, otsad kasusid `silma Mär; põlve ots oo üsna `katki Tõs; sukka ahendatse, kui tehasse suka `otsa kokku Aud; löi künnasnuki otsa ää Ris; toemeta nii et peä märg, mödä ninä `otsa jooseb vesi maha; keele otsa peäl on, aga `meele ei tule Juu; otsast `tehti [kuhi] teravam Amb; siŕp kukkus otsaga mua `sisse Sim; ei taha [saapaid] enne ära visata kua, kui `otsest päris ära laguneb Lai; põlve otsa lei ärä, juśt selle teräve nukakse päält Krk; püśt nõna om nigu `rõiva varn, ots üless; sirutad käe laḱka, siss sõrme otsast sõrme otsani om üits kuvve jala süĺd Ran; mul om serände `väike väedsekihu, terävä otsaga nigu nõgel; iluss poig, et `tüt́rigu kastava vai näpu otsaga ta ärä Nõo; `itskme vedämise ru̬u̬ṕ `olli nigu ahju ru̬u̬ṕ, aga täl oĺl terräv ots Ote; ta käü varbastõ `otsõ pääl Krl; Perästpoolõ `naati noolõ viglulõ ravvast `otsõ `pandma Rõu; sattõ tuu lat́s sial `maaha aho otsa päält Se; `kinda lõpõt ots - - hiĺläkeisi lätt `ahtabast ni `ahtabast Lut b. juhtpositsioon `seitse`kümmend `aastat oli‿s [isa] ise peremes siin, kui `meie vast `saima oma kätte `otsa VNg; Nõnda kut otsa oma käde sai, nõnda lõi teised `välja Pöi; ots olli iki esä kähen seni `saandigi Krk
3. eseme lühem või väiksema pindalaga külg isamehe kohos on `istuda `laua `õtsas Lüg; need olid siukst vanad `muistist asemed, suurde `körgete `otsadega Pha; Pane pesu toa (maja) `otsa `kuivama, toa `otsas `seisis ikka kardas Rei; istuvad laua `otste peal Mar; minu isa maja otsas, seal oli suur `nüöridega kiige Kad; lapse tekkidele eegeldasin pit́sid `otsadesse Plt; Ku˽`sü̬ü̬mä `naati, nõstõti liha perremehe ette lavva `otsa Rõu
4. algus või eesosa olen käind `korra - - `otsaga juba `Mahtras; `terve üö `istund [paadiga] siel pae pääl `kinni, `enne kui siis `uomigu `otsass akkand vesi `jälle `tousema Kuu; panin `kanga `õtsa üles, ehk saan `toksitust tõse ikke Lüg; `Käskis mul `otsa `ümber `kierada ja kodu tagasi `menna IisR; need (hommikul püütud kalad) oli ikke `kella `kuuest juo `otsaga küläs Vai; peab sügise otsast ära `söötma sööda `kaapsud Jäm; Teeme niid laulu otsa `lahti Kaa; tea, kus ma‿i·lma `ääres poiss juba otsaga oo Krj; päe või kaks `joodi otsast maha, räägiti, kudas asi akkab menema ja Rid; akkab otst `peale karima `jälle Mar; tegi jutu otsa `lahti Mär; omigu vara oo koedo ots `välles Mih; omiku akka `rapsima, otsast `pihta HMd; nied sireli `põesa redud - - lähvad aga ikke `ühte lugu suuremast, viimast otsaga tia kus Amb; ma `katsusin teda kua kudagi otsa `piale (järjele) aidata VMr; vesi aina sinas, ei meie `tohtind akata üle minema, `kierasime otsa `ringi Kad; siin on mitu Alekõrret - - need nimed on `kasvand, kes ta `õtsa tiab Trm; eks ta `rääkis seda ikki, võt́tis sialt otsa ülesse kus ta sai SJn; Ku linu juba `rohkemp är suiut sai, siss akati otsast lekku vedäme Hls; si̬i̬ om otsast saandigi `seante ollu; joba lei ao otsa vähä nättävel Krk; sa makad, aga külälise om joba otsaga ussaian Nõo; nu̬u̬ `essünüvä laaluga ärä, siss alostanuva `vastsõst ja nakanu otsast `pääle Võn; tu vits, minga hobõsõ kehä kińniʔ köüdet, tuu `kaśvi `taivahõ otsaga Se
5. a. lõpp(osa) oli ka viletsaid [hobuseid] küll, kes ei last `rautada, mõni oli vana `otseni ull Hlj; tieb ikke ka, aga ei saa `õtsani `miski `tehtust; tuba on `õtsani inimesi täis Lüg; `Teie ei tahagi oma `riidudelle `otsa teha IisR; kui kurn `lahti, mis siis änam, siis ölle ots kää Jaa; `Meite `noores `põlves [oli] `sõuke raĺl, missel pole `otsa olnd Pöi; `viimpses `otses `võt́sime panni `juure, `praatsime liha [heinamaal] Vig; tegime eena `tööle otsa `peale Juu; kardulepanemisel `vaatavad - - et ikke vana kuu `otsas saaks maha JJn; kõva väŕv, sie `väĺja ei lähe, on kuni `viimse otsani Kad; tiä, kas tä nägi enese iä `õtsa, et ärä suri Kod; teene küĺg niidad otsani ära ja siis `jälle teene küĺg Pal; `küündle om otsani är palanu Krk; tü̬ü̬ `sisse vai upu ärä - - `otsa tal ei ole Hel; viimätsen otsan nakati lina `rohkemb maha tegemä, et sai raha noist Ran; jutub mitu `tunni, ei tulegi tol jutul `otsa Nõo; Imä arm om otsaldaʔ Urv; inemõni om otsani viha täüs Krl; sälävalu oĺl ka nii, et `otsa pääl es olõʔ Plv; siss sai rahha pojanaaśõlõ, nii et `otsagi es olõʔ; `mitmõt `päivä satass `vihma, ka tulõ no ilma ots Se b. surm, hukk, elu lõpp tegi `luomale `õtsa `piale Lüg; Tigeda kukkele saab täna küll ots `tehtud IisR; jo `moolgid elu ots lisidel on Ans; rügame ja rüŋŋime `peale niikaua, kut `viimne ots kätte tuleb Muh; vanaste see inimene, kes ise otsa teind, `viidud kerigu aja taha Emm; tal oo ots käe Mar; eks ma ole `aige olnd, ots akab `peale tulema Vig; kis esimene üle [uue silla] sõedab, see leiab õnnetuma otsa Mih; mees `leidis seal otsa Vän; isi teeväd omale otsa `peäle Juu; temal on jo ots ligi JMd; kui ta ka nüid tulevase talve viel elab läbi, aga kevade vetelagu aal on ike ots käe Kad; jään väĺla `piale, suren `lumme ja ots Plt; si̬i̬ ot́s ullukoera `viisi `otsa, tükiss kigel pu̬u̬l muudku Krk; võõrass vanainime `olli, aga ta pedäss ja sü̬ü̬t tedä ammak otsani Nõo; temä nigu aemaśs ette oma `otsa TMr; timä om esi˽tennü `hindäle otsa Urv; määne elo, sääne ots Vas; `naakõ ar `sü̬ü̬mä, `valgõ jo otsani väläh Se c. (suurt hulka, rohkust rõhutavates väljendites) Kus sen `riemu ots, olemme omitegi kodu `rannas Kuu; kus sene `loksomise õts - - sie `vanker õli nda ku mere pääl Lüg; Kus selle mure ots, mis nende laste kasvatamisega sii oli Kaa; Emane kaśs püüab rottisi küll, aga kus nende poegade ots Pöi; kus selle töö ots, mis sii `tehtud saab Mär; kus selle tie ots, mis mul `käia JMd; kus‿sis selle sut́su ots - - viis miest tormutavad `kambris, igal oma piibunośu `ambus Sim; üks oo tark ja tõene targem, kos selle kisa ja jutu õts Kod; kus selle aea ots, mis `sinna kulus Lai; `mõtle, kus selle kahju ots Krk
6. a. väike osa millestki, jupp mul on leib läbi puha, nüüd on `viimane õts näppus Lüg; `küinla ots pöleb sääl laua pεεl Khk; isane inimene paneb mõrra otsa (mõrratükikese) `sisse ka Pöi; neil oli - - kaigastest küök, teistel oli ikke nihuksed laua`otstest `lüödud (väliköögist) KuuK; sie on üks noti ots Amb; vein `kanga õtsad `aita Kod; süte pańn `oĺli [peergudel] all, kus söe otsad `pääle `kuksid Vil; pane [ketrusmasin] üte oorige `ju̬u̬skme, sõss tule vähep `otse Krk; `tüt́rigulõ `üĺti, et sü̬ü̬˽sa levä ots, sõ̭ss saat külä `otsa mehele Vas b. väike olend Mis `söuke lapse ots sii peaks `pεεle `täńkima selle va suure `kervega Kaa; Ma oli alles pisike poisi ots; Mis kala püüdja sõuke sitt on, viieteisme aastane lapse ots Pöi; Näile poiskõsõ otsõlõ om kibõid vitsu vaia Rõu c. vana, vilets olend vana obose ots Ris; mi̬i̬s on vigane, üks mehe õts Kod; kui üle kaheksateist`kümne `aasta `leeri läksid, olidki vana ots Lai
7. a. otsmik, laup see oli siit kurgu alt sedasi `kinni olnd, siit sedasi `ümber otsa (teat peakattest) Jäm; `kurdus otsaga Ans; `Kõrge otsaga mehed `olla targad mehed; Vahest lööb `sõuke külm igi `otsa (otsa ette) Pöi; tääl oo kohe vaeba (vaeva) igi otsa peäl Mar; tegime `juused `pat́si [nii]- - et tä üsnä siia otsa `kohta ei jäen mette Aud; kukkusin otsaga `vastu kiva, keik krobuskil Ris; körsud otsa ees Juu; rät́ik on otsa pial `liiga, rät́ik kohe silmini Amb; otsa ies oli suur aŕm Sim; kos lei muhu õtsa ette, suur muhk õtsa eden Kod; ots oli kõvasti ära kriimustud Plt; sellel om lahe paĺlas ots Hls; laik otsage [hobune], ku nõna päält `valge Krk; mõni om madala otsaga Ran; pää piäp ülevän `oidma, muidu veri pressib otsa `sisse Nõo; venelese kumardõsive nii `maani, et otsa `pańdi maa ligi San; igi om otsal Krl b. (kergemeelsest või äkilisest inimesest) `ninda `kerge `otsaga, ei `oska midagi teha Hlj; Inimene äi tohi nii ühe otsaga `olla, peab ikka püsut kannadust ka olema Emm; Ah see on üks va nobede `otstega (tasakaalutu) inimene, äi tema `peale tea mitte `loota Rei; `kerge otsaga mees, põle `kindlad meelt Mär; linna kekat́s on teine, ega ta üks täie otsaga mies ei ole VJg
8. teekond, reis isa oli `nuorena - - `laevue pääl ja tegi pikki `otsi Kuu; Siit obosega `käidi `Rakveres, üks õts ühe`päivä tiekond Lüg; siin käis siiss - - `peipsiläisi ka [kala ostmas], nie `toivad siguri ja sibula - - `tahtoned juo `tühjä `otsi tehä Vai; prii ots Ris
9. a. laeva kinnitusköis tahivad `tulla minu alukse `piale ja `viskasin säld ühe `otsa ja nii kova tuul oli, nämad ei saand seda `otsa kätte Hlj; Veerand tunni pärast teemi otsa lahti (alustame sõitu) Emm; Mehed `plesväd tekkis `otsõ Khn b. (lõngast) kuus`kümmend `õtsa on juo `paasmas, kolmkümend `õtsa läb siis pääldpoold ja kolmkümend alt; kui `kaŋŋast `niide `panna, `tõine võttab `vasta säält `niisidest läbi, `tõine `annab `õtsi Lüg; kolm `õtsa `kõrraga, siis on `kolme `kõrdane lõng; sie on kolm `õtsa pii vahel, siis tuleb `paksemb `kaŋŋass Jõh; puol`villast ikke kudut ühe `otsaga IisR
10. teenistus, töö(võimalus) Seikest εεd otsa pole iga pää leida üht Kaa; sai ühe ea otsa `peale, sellel oli `õnne Mar; elu aeg olen seda metsatüöd teind, no mõned pisikesed otsad [mujal] VJg; Tal on ia õts kää, õlgu mies ja pidagu `kinni Trm; si̬i̬ om ää otsa kätte saanu - - `kindla palgaline Hel
11. ei ole otsa ega aru ~ aru ega otsa; ei ole otsa ega äärt (veert) ~ äärt ega otsa 1. ei ole piiri, lõppu Juttu järele täma rikkusel ei ole `otsa ega äert IisR; tööl pole `otsa ega aru pεεl Jäm; `naĺjadel pole vahest `otsa ega äärt Vll; Täna ta lätib seda lund maha, pole `otsa ega aru Pöi; Kui ta pöörastama akkas, äi siis pole otsa ega äärd Rei; Sellel pole enam `otsa ega aru, kus laseb nagu `tatra`veski Mar; kõik mis mõttesse tuleb, aab suust `väĺla, põle sial `otsa ega aru Nis; põle enam `otsa ega aru, kui `võetakse nii paelu Juu; põle neil sõdadel kua `otsa ega äärt VMr; ei ole aru ega `otsa pääl sel tü̬ü̬l Hel; ilm `mässäss armõtudõ, ei olõ `otsa ei arru; siss es olõ enämb naĺlal `otsa ega vi̬i̬rt Har; niipaĺlo oĺl jo pahanduist, õt `otsa es vi̬i̬rt inäp olõʔ Se 2. ei ole mitte mingit selgust kui `räägib `ninda siit ja sääld, siis täma juttul ei õle äärd ega `õtsa Lüg; `Möllab küll, aga ei ole sel aru ega `otsa, tia isegi, keda tieb IisR; `rääkis söögivahe `otsa, aga põlnd `otsa ega aru Tor; üks asi `seia, teine `sinna, et ei ole `otsa ega aru KuuK; muĺab `pialegi, põle sel jutul aru ega `otsa Lai; jäme ots võim, juhtimine Majas on jäme ots `keskmise poja käes IisR; Sääl peres oo jäme ots naise kää Kaa; Aaras varsti jäme otsa oma käde Emm; Vana perenaisel jähi ikka jäme ots kätte Han; Jäme ots on alles kauvelt parunite käe Vil; kahe otsaga kahekeelne, silmakirjalik sie inimine on kahe `õtsaga, ku täma `ninda `selja taga `räägib Lüg; Kahe `otsaga inimesest `oia kohe `iemale IisR; Kahe otsaga inimene - - `enni räägib `asja `ühte `moodi, sii samas `paikas `jälle teist `moodi Rei; Kahe otsaga - - kes `ühte räägib ja teist ti̬i̬b, tend `uskuda ei saa Hää; kahe õtsaga on tämä - - `ütleb: ma ti̬i̬n nii ja `ommen `jälle nii Kod; si̬i̬ va kate otsage, kate keelege Krk; kahe otsaga vorst kahekeelne inimene Kahe `otsaga `vorstist saa `millaski aru, mis täma tahab IisR; mõni mees ka on sihuke kahe otsaga voŕst, räägib ühest aśjast `mitmed `moodi Plt; ken edesi tagasi juttu aave, si̬i̬ om kate otsage voŕst Hls; Vilgõss vai kate otsaga voŕst Rõu; otsa kätte saama, otsa peale ~ otsale saama selgusele jõudma, taipama hakkama Siis vast `saaned `laevamihed `otsa `pääle, kus asuvad Kuu; kui `keski `tõine `rääkis `mulle salaja `varguse luost, siis sain sääl `õtsa kätte Lüg; `Raske oli `otsa `piale `saada, mis ta säel ehitab IisR; nüüd vast sain `otsa käde, mineperäst olen nisukaine `aige Vai; Niid ma aka ka püsut otsa pεεle saama, kudas see öieti sääl oli Kaa; nüid ma sain otsa kätte Kei; niikaua `nuukis, kui sai otsa `piale Kad; ta sai otsa kätte ja akas kohe tegema, teeńe ei saanud `otsa kätte Ksi; `juurdle ja `juurdle, aga otsale ei saa Lai; kuri siĺm `vaatas neid `põrssaid, `saadi otsale, et see käis - - sel on kuri silm Plt; ma ole mõtelnu küll, aga periss otsa `pääle ei ole saanu Hel; ai niisama käo`jaani, es `saagi `õiget `otsa kätte Ran; Niä˽sõimaśsivaʔ iks `t́suhkna, `t́suhkna õ̭nne, es `saaki maʔ otsa pääle, mis tu̬u̬ `t́suhkna om Urv; ots otsaga välja tulema, ots otsaga kokku saama ~ tulema millegagi välja tulema, läbi saama Üks igavene läbi`laskeja on, ei `mõista `ilmaski ots `otsaga kokku `tulla IisR; Inimene peab oskama sedati elada, et ikka ots otsaga kogu saab; Me saime seeaasta levaga kenasti ots otsaga kogu Kaa; Piab ikke `vuatama, et ots otsaga kokku tuleb Amb; katsu ikke ots otsaga kokku tulla VMr; mea ole iki ninda `oiden, et ots otsage `vällä tule Krk; `enne eläsivä inimese vaest `viisi, na‿s tule kudagi ots otsaga kokku Nõo; edimene `aastege tulli ma ots otsagõ kokku San; mul sai kangass `koetuss, tuĺl ots otsaga kokku, is tulõ˽koed `puuduss, is jää üle kah Har; ühe otsaga ühtejärge Millal seda `aega sii on, peab `pεεle rügama ööd kui päevad öhe otsaga Kaa; Sügise lasi [tuulik] vahest ööd kut päevad öhe otsaga; Kui äkist `jooma akkas, siis jõi kas või mütu nädalt öhe otsaga Pöi; olli üte otsage seidse `aastet `aiga imeten [lapsi] Krk

otse2 otse Ans Khk Kaa Pöi Muh hajusalt , Aud Vän Tor hajusalt Ha, Amb Ann VMr Sim, õtse Kod ahju- või toapealne mardid, nee aisid ka lihad ikka ahju otselt maha Ans; pani `öuni ikka `sönna ahju otsele Khk; Ma `viskasi vikati lööd vana toa otsele, seal äi käi vihm ka `peale mitte Pöi; `kindad `kuivad ah́u otsel Mär; Ma lähen kambri otsele magama Vig; otse - - ku rukireht `peksti, siis `vartad olid sial piäl (toapealsest) Var; `kamri otse oo `aśsu täis Tor; toa otsest - - `ańti ike `süia koa krat́ile Nis; Visand tuki otsele `õĺgede sekka Kei; Võta kapukad ahju otselt ära Jür; peremes viind tońdile tualaka otsele pudru Amb; ahju otsele `pańdi pisikene lamp Ann; magab ahju otsel Sim; jõõlu piärud `seisid ahju õtse piäl Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur