ingastamaingastamaKäiJürKuuKsporJäViK, IisTrmKsiKJn(-ästämä), iŋŋ-KhkReiKad; `iŋŋastamaJõh(-ng-) Vai/-mma/; engästem(e) Hls; nud-part iŋŋastanud, ing- Hlj, eng- Jõh 1.hingeldama nõnda pańds engästem ja lõõdsutem; eńg jääb `kinni, paneb engästemeHls 2.(veidi) puhkama las ma `iŋŋastan ja `puhkanJõh; natuke jäin tüö `juures ingastamaJür; pia obune `kinni, ingastame vahelJMd; `ilma ingastamatta tüel old, ühe joonegaJJn; ega `aega puhata põle, kui natuke ingastadagi suabKoe; lase obune vähä ingastab vau pialKad; [perenaine] Pannud keedupada selle aaga tulele, kui teised ingastasidTrm; sain vao `otses natukse ingästädäKJnVrdhingatama, hingestama 3.lahtuma, liisuma suurt viga pole [õllel], natuse iŋŋastand onKhk; viin on ingastand mekkiKad 4.väsima, väsitama Ma tulen väljalta, väsinud, einakaarelt, ingastanudrhvlHlj; Välja rinnalta väsinud, eina kaarelt engastanudrhvlJõh; Ära tee ni ühte soodo sa ingastad ennast εεKäi; ära iŋŋastand (väsinud) Rei 5.ahnelt jooma ingastas korraga kaks `tuopi `piima `nahka; sest ei suand muutku korra ingastattaKad