[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
koorik koori|k Pöi TaPõ Plt KJn Hel T V, kuo- VMr Sim Iis Lei, kua- VJg Iis Kod, g -ku (-gu V); `kuori|k g -ku R(`kua-; `kuori|ko g -go Vai); kuorik|as g -a Lüg/`k-/ Iis
1. väliskest a. (putuka, vähi, viljatera jne) kest, koor Vähi koorik on kõva kut kivi Pöi; nisul on koorik `ümber, see lääb ketest, kui `püili teed Trm; kana onegi `eeste kõllase kuarikuga (kanapoeg on alguses kollast värvi) Kod; lehepõnni aluss-siiva om `pehme, `päälmise om kõva nigu kooriku Nõo; Si̬i̬ nahatükk om täitsä koorikude kujunu Rõn; [kasuk] om kalõss kuiunu nigu koorik Har b. leiva-, saiakoorik; pirukaümbris miu `ambad ei süö `kuoriko Vai; teed piirakad nisu ehk rükki kuarikuga, kala piirakal õli õdra kuarik parem Kod; mes om talu`tüt́rigu elu, paĺlass luu ja palanu koorik, järä ärä ja joose jälle Ran; `lõika koorik ärä, ega ma koorikut süvvä ei saa Nõo; Ku alumitse koorigu pääle kopudi, sõ̭ss ku˽kumisi `vasta vai kobisi, sõ̭ss oĺl leib kütse Urv; leib lät́s koorikuhe (küpsemisel läks leiva pealmine koorik lahti) Rõu || `koŕjajalõ saa koorik (liigselt valija ei saa head naist) Se || `Ennemb kodo `kuorikul ku `võõra või`leiväl (kodus on parem) Lüg; parembaʔ omaʔ kooriguʔ, ei küĺä küd́süseʔ Lut
2. pealispind a. kõva jäätanud kiht (lumel); paatunud pind (mullal) kõva `kuorik ies, obosel paha uut tied `lõhkuda Lüg; `äästati nisu õrast, kui ta koorikus õli Trm; lumel om nii kõva koorik pääl et astu kui põrmandut `mü̬ü̬dä Hel; lumi om koorikun; om lume koorikude tõmmanu; vahel tuleb orast `äestädä, kui koorikude om tõmmanu Ran; maa olli koorikun Kam; iilä sattõ lõ̭hi `vihma, noʔ om linalõ koorigu pääle tõmmanuʔ, kas lina saa üĺess tullaʔ vai ei Har b. koorik, kärn kus akkas ihu sügelemmä oh `oitku - - siis `ninda ma `kratsisin, ma õlin `kuorikul puha Lüg; [marraskil] põlve kärnän es ole, aga koorikun Puh; ku väedsega võtit tolle koorikuveere `valla, siss näid et mädä kooriku all; tol latsel olluva `nõstme joba säĺläst lännuva, serätse kooriku pääl joba Nõo || mustusega saastunud, kõvaks kuivanud; korpas nena sul `kuorikus VNg; täiän ja kuarikun õlid [lapsed] Kod; vekesed lapsed ajavad ila suust `väĺla, et lõua alt on jakid koorikus Lai; `Ündruk sai alt likõss, sõ̭ss tu̬u̬ `küĺmi är˽koorikuss Rõu c. pealmine tihe(nenud) nahkjas kiht kartulipudru `tõmmab kuariku `piäle Kod
Vrd koor1, koorike, koorukene
1. väliskest a. (putuka, vähi, viljatera jne) kest, koor Vähi koorik on kõva kut kivi Pöi; nisul on koorik `ümber, see lääb ketest, kui `püili teed Trm; kana onegi `eeste kõllase kuarikuga (kanapoeg on alguses kollast värvi) Kod; lehepõnni aluss-siiva om `pehme, `päälmise om kõva nigu kooriku Nõo; Si̬i̬ nahatükk om täitsä koorikude kujunu Rõn; [kasuk] om kalõss kuiunu nigu koorik Har b. leiva-, saiakoorik; pirukaümbris miu `ambad ei süö `kuoriko Vai; teed piirakad nisu ehk rükki kuarikuga, kala piirakal õli õdra kuarik parem Kod; mes om talu`tüt́rigu elu, paĺlass luu ja palanu koorik, järä ärä ja joose jälle Ran; `lõika koorik ärä, ega ma koorikut süvvä ei saa Nõo; Ku alumitse koorigu pääle kopudi, sõ̭ss ku˽kumisi `vasta vai kobisi, sõ̭ss oĺl leib kütse Urv; leib lät́s koorikuhe (küpsemisel läks leiva pealmine koorik lahti) Rõu || `koŕjajalõ saa koorik (liigselt valija ei saa head naist) Se || `Ennemb kodo `kuorikul ku `võõra või`leiväl (kodus on parem) Lüg; parembaʔ omaʔ kooriguʔ, ei küĺä küd́süseʔ Lut
2. pealispind a. kõva jäätanud kiht (lumel); paatunud pind (mullal) kõva `kuorik ies, obosel paha uut tied `lõhkuda Lüg; `äästati nisu õrast, kui ta koorikus õli Trm; lumel om nii kõva koorik pääl et astu kui põrmandut `mü̬ü̬dä Hel; lumi om koorikun; om lume koorikude tõmmanu; vahel tuleb orast `äestädä, kui koorikude om tõmmanu Ran; maa olli koorikun Kam; iilä sattõ lõ̭hi `vihma, noʔ om linalõ koorigu pääle tõmmanuʔ, kas lina saa üĺess tullaʔ vai ei Har b. koorik, kärn kus akkas ihu sügelemmä oh `oitku - - siis `ninda ma `kratsisin, ma õlin `kuorikul puha Lüg; [marraskil] põlve kärnän es ole, aga koorikun Puh; ku väedsega võtit tolle koorikuveere `valla, siss näid et mädä kooriku all; tol latsel olluva `nõstme joba säĺläst lännuva, serätse kooriku pääl joba Nõo || mustusega saastunud, kõvaks kuivanud; korpas nena sul `kuorikus VNg; täiän ja kuarikun õlid [lapsed] Kod; vekesed lapsed ajavad ila suust `väĺla, et lõua alt on jakid koorikus Lai; `Ündruk sai alt likõss, sõ̭ss tu̬u̬ `küĺmi är˽koorikuss Rõu c. pealmine tihe(nenud) nahkjas kiht kartulipudru `tõmmab kuariku `piäle Kod
Vrd koor1, koorike, koorukene
koorik → koorike
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|