[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
eeroots `i̬i̬ru̬u̬ts, -ds San, -t́š Lei; `iiruud́s, -roo·ds, `i̬i̬roots Hel, `i̬i̬ru̬u̬t́s, -ts, `iiruud́s, -ts Har, `i̬i̬ru̬u̬ts, `i̬i̬nru̬u̬t́s Krl, g -rood́si, -dsi, -t́si; kaasaü `i̬i̬rootsuga (-ds-) Har Rõu; pl `i̬i̬rot́siʔ Rõu; irut́s g -i Rõu
1. lühikese varrega vikat rukki niitmiseks, rauts `i̬i̬roots om lühikse käepuuge vikat́ Hel; Iirootsiriha (rautsi juurde kuuluv reha) Krl; noʔ tulõ `i̬i̬root́siga nakada rükä kokku `pandma; edeotsast mi˽`põimi tsiŕbiga, peräst `naksi miʔ `i̬i̬rood́siga `lü̬ü̬mä; `Iiruudsõga `pańti meil enämbüsi rükä. Rihakõsõga `tõmssi rüä ilustõ ette ja siss `iirood́siga takast muudku `t́sipsi Har Vrd eerootsik
2. (suur) nuga – Lei
its|händ lühikese sabaga olend Meie `lammad oo `parae·gu kõik it́sännad; Tüdrik oli nagu it́sänd, üks `piśke pat́s pias Han
junlane `juńla|ne g -se LäLõ Pä Pee M Ran Nõo Ote, -nõ Khn Ran Rõu, -lõne San
1. Pärnumaa põhjaosa, eeskätt Mihkli kihelkonna elanik `juńlasi oo metu `seltsi: pae`juńlased, mis sii [Mihklis] oo, eht`juńlased – `tõstlased, puńn`juńlased – Selise ja `Audru, `koltse `lõugega `juńlased – seal `Soeba pool; `soeblased surevad isi, `juńlased jumal suretab Mih; apukäki `juńlast oo sial `Koonga pool Aud; `juńlase om ligi `Pärnud Ote Vrd junn3, junnu2
2. jõmpsikas, jõnglane sääl `oĺli kaits `väikest `juńlast, nigu pää arja saesiva Ran Vrd junu
3. lühikese kasvuga inimene Mõne jao inimese omava terve perekond juńlase Nõo
1. Pärnumaa põhjaosa, eeskätt Mihkli kihelkonna elanik `juńlasi oo metu `seltsi: pae`juńlased, mis sii [Mihklis] oo, eht`juńlased – `tõstlased, puńn`juńlased – Selise ja `Audru, `koltse `lõugega `juńlased – seal `Soeba pool; `soeblased surevad isi, `juńlased jumal suretab Mih; apukäki `juńlast oo sial `Koonga pool Aud; `juńlase om ligi `Pärnud Ote Vrd junn3, junnu2
2. jõmpsikas, jõnglane sääl `oĺli kaits `väikest `juńlast, nigu pää arja saesiva Ran Vrd junu
3. lühikese kasvuga inimene Mõne jao inimese omava terve perekond juńlase Nõo
kabjus kabju|s g -se Khk Pöi LäLo PäLo Juu; kabjo|s g -sse Mar, -se Mih
1. lühikese säärega sokk kabjossed `tehti luubaskondist saadik ja need `pandi teiste sukke `alla Mar; `Muiste olid `taksed kabjused Han; nõelu mo kabjus `kinni, kabjusel auk sees. sukk oli põlbini, kabjused na poolest saadik Mih || sukapöid teen suka kabjust Juu
2. midagi kabjataolist mo kiŋŋa kabjused jäänd `seie maha Khk; Sui `käidi `paljajalu, sügiseks jala talla nahad olid kut kabjused, kövad ja paksud; Pät́t nönda ää `kuivand kut kabjus; Kala nii köva kut va kabjus Pöi
1. lühikese säärega sokk kabjossed `tehti luubaskondist saadik ja need `pandi teiste sukke `alla Mar; `Muiste olid `taksed kabjused Han; nõelu mo kabjus `kinni, kabjusel auk sees. sukk oli põlbini, kabjused na poolest saadik Mih || sukapöid teen suka kabjust Juu
2. midagi kabjataolist mo kiŋŋa kabjused jäänd `seie maha Khk; Sui `käidi `paljajalu, sügiseks jala talla nahad olid kut kabjused, kövad ja paksud; Pät́t nönda ää `kuivand kut kabjus; Kala nii köva kut va kabjus Pöi
kapak kapa|k g -ku Saa Trv Hls Kam, g -gu Krk sokk, lühikese säärega meeste sukk meestel `tehti `äśti `jämmest lõngast kapakud - - kapakid `tehti villase ja takuse lõngast Saa; kapaku jalan Trv; meä kohente kapaku `kinni, kui ta katik om; kapaku olli `valge ja alli. vi̬i̬r `koeti kirivene Hls; kua üit́s paaŕ kapakit; kapagu, lühikese sääre. vanast es ole kapakit, olli pikä suka Krk Vrd kapats3, kapukas1
*kapats3 pl kapatsi, -dsi sokid, lühikese säärega meeste sukad meestel `olli kapadsi Hel Vrd kapak, kapukas1
kapet(as) kape|tas g -ta Muh Lä Tõs(-tis) Khn(-õ-) Aud(-tis) HaLä(pl kapetid HMd Rap); kape|t g -di Khk Mus, g -ti Kär Kaa Pha Jaa Pöi Tõs Aud PJg; kabet, pl kabedid Hi sokk, lühikese säärega meeste sukk isastel on kapedid ning emastel on sukad Khk; kapetate ülemised otsad `ollid kirjutet, seal `ollid männad, aga pöövad `ollid `valged Muh; `naistel olid kabedid ja sukavarred Käi; kapetad `pandi suka `alla Mar; linasest `tehti igapäevaseid töökapetasi Kul; pane oma vaad porised kapetad `kuima Mär; kapetas ike pool sukka, peält säär vikeldasse ää koa Vig; Panõ‿nd `vjõltsõd kapõtad `jalga, külm juba ju; mia kuõ kolmandasi kapõti juba Khn; `tõmma otsused veel kapetatele `piale; meestel oo kapetid Aud; kus mu kapetid oo PJg; kapetad olid `väikse säärega, säärt polnd ollagi, paar `toĺli Hag; peasuke laalab: siidikera, niidikera, vidisin villad, kudusin karvad, tegin ämmale kapetad rhvl Rap; mestel ike kapetad, naśtel ike sukad Juu || riidest sussid, pätakad – Kaa Phl || narts ümber kana jala, et too siblida ei saaks – Hag Juu || fig loru oled üks va kapetas ikka Hag || fig sukka `otsis, kapeta sai (ebaõnnestunud naisevõtust) Mär Rap Vrd kaperd, kapukas1
kapukas1 kapu|kas g -ka spor L(-o- Vig), K Iis, -k g -ga Emm Phl, g -ka Khk Kod; kabu|kas g -ka Jõe Kuu(-gas); n, g -ka VNg; kappukas Hlj RId; g kabuka Vai
1. sokk, lühikese säärega (meeste) sukk Juba sul vanamees o `jälle kabukad purud; `Varsi pead hakkama `uute kabukuiega `käümä Kuu; `pruudi `puolised `saivad sõrm`kindad ja kappukad Lüg; mie `etsisin kabuko Vai; kapuka ja `pastla `jälgi oli niikui luige `sulgi Han; Kapuki `kańti talve teśte sukade pääl Hää; vanad kapukad olid `jalgas Hag; kapukas käib meestel `jalges Juu; `talve pane kolm-neli `poari kapukaid `jalga Kos; ma toon mõedan, kas teine kapukas on pikem Ann; vot kos mies pani õmale raha kapukasse Iis; sukkadel siared `kat́ki, kapukatel kannad `kat́ki Trm; kapukad õlid jalan Kod || vana kasukas, vanamoodi kleit – Kod || labakinnas – Khk Emm
2. a. karvased jalad (hobusel, kanal) `jalgade `küljes altpitte `polve akkavad kabuka `karvad VNg; Nägu mõne kanal on jalad `suĺge `kasvanu, sel siś ka kapukad jalas Hää b. fig kes väga viletsalt käib, sel `ööldi olema kapukas jalg; teine obune kua `lahke sammuga, teine on kapukas Sim
Vrd kapak, kapats3, kapet(as), kaps3, kapus1, kaput1
1. sokk, lühikese säärega (meeste) sukk Juba sul vanamees o `jälle kabukad purud; `Varsi pead hakkama `uute kabukuiega `käümä Kuu; `pruudi `puolised `saivad sõrm`kindad ja kappukad Lüg; mie `etsisin kabuko Vai; kapuka ja `pastla `jälgi oli niikui luige `sulgi Han; Kapuki `kańti talve teśte sukade pääl Hää; vanad kapukad olid `jalgas Hag; kapukas käib meestel `jalges Juu; `talve pane kolm-neli `poari kapukaid `jalga Kos; ma toon mõedan, kas teine kapukas on pikem Ann; vot kos mies pani õmale raha kapukasse Iis; sukkadel siared `kat́ki, kapukatel kannad `kat́ki Trm; kapukad õlid jalan Kod || vana kasukas, vanamoodi kleit – Kod || labakinnas – Khk Emm
2. a. karvased jalad (hobusel, kanal) `jalgade `küljes altpitte `polve akkavad kabuka `karvad VNg; Nägu mõne kanal on jalad `suĺge `kasvanu, sel siś ka kapukad jalas Hää b. fig kes väga viletsalt käib, sel `ööldi olema kapukas jalg; teine obune kua `lahke sammuga, teine on kapukas Sim
Vrd kapak, kapats3, kapet(as), kaps3, kapus1, kaput1
kaput1 kapu|t g -da V(-t́ Kan; g -ta Plv Räp, -de, -dõ Krl), g -ta Nõo; pl kaputi San, kapuudaʔ Lut villane sokk, lühikese säärega (meeste) sukk kaputaʔ ja tsuvvaʔ `panti `jalga Kan; Vanast oĺli˽piḱä˽kapuda ja lühikese˽kapudaʔ Urv; vanaimä om kodanu˽latsõlõ ilusõid kaputõid, latsõl oĺl hää mi̬i̬l kaputõidõ pääle Har; kapudaʔ oĺliʔ pikäʔ naisil, aga mehil oĺliʔ poolõʔ kapudaʔ, lühikeseʔ Rõu; vanast oĺli˽meestel kapudaʔ ja `valgõ˽kaadsaʔ; Muʔ miis pidi säitse aastat `ütsiʔ kaputit Vas; kaputidega oĺliva tsuvvaʔ jalah Räp; villatsit kaputit õks `koeti, villadsõ oĺli˽süǵüse poolõ, `küĺmigaʔ ja talvõl; hobõsõl `valgõ jalaʔ kui kapuda jalah Se; `nõ̭kluga kuda kaputat Lei || ma `õmbli suka `jalga kanulõ sapitsõmisõ peräst. inemise˽`naari et kanul kapuda jalan Har Vrd kapukas1
karits2 kari|ts g -dsa Se Lut, n karitsa Kra; kaŕts g karõ̭dsõ Kra; koŕe|ts g -tsa Plv(kori|ts g -dse) Räp Lut lühikese varrega (hrl puust) kopsik või kulp, veetõstmisnõu; leiliviskamise nõu (puust, plekist) `viska˽koŕetsaga˽lõunat. tu̬u̬ `oĺle sääre kopa `suudanõ, puust, `lühkene hand `oĺle perähh. koŕets oĺl sannahh `parda pääl Plv; `viska koŕetsa täüs, saa lämmind küllält Räp; karidsaga amutõdas vett, `juumisõ jaost ka või ollaʔ. tuu sääne kuĺbisugunõ suuŕ `peio võtta, hannakõne peräh; vanast oĺli puidse karidsaʔ p̀ett `katlast vai `tõrdust ammutaʔ. karits, peo täüś tu̬u̬d `handa oĺl - - `keskmätse livva suuruʔ Se; karits sannah um kakkui kulli tsotta, õnnõ varrõkõnõ lühüke Lut || õllenõu karidsaga juvvaʔ olut. vabrikun tett kui pööret; ollõkarits Se || nõu vilja tõstmiseks karits, `tu̬u̬ga ammutõdi `viĺja kaʔ Se
kohe2 kohe, ku- R(kõ- Lüg Jõh) eP(-õ Khn; kõhe Sim I Äks) M u Puh San Se; (rõhutus asendis) ko˛e Jõe(ku˛e) Vai HJn JõeK Pee; koe Amb Pee
I. adv
1. (ajaliselt) viivitamata, sedamaid või lühikese aja jooksul mina län kuhe magama Jõe; `mulle `keideti kohe siel `kohvi ja `praeti liha Kuu; oleks tuult tuld, siis nad oleks uppund ära kuhe Hlj; `uoda vähäkene ma tulen kõhe Lüg; tuli kohe `kiirest tagasi; `kieras kohe `kanna pääld `ümber Vai; ma liha kohe ära Jäm; äga‿ss seda nii kohe‿p saa; ma viisi kaks pörsast `linna, sai neist kohe `lahti Khk; kui ma [seda] `kuultsin, kohe oort läksin Kaa; kui naised kogu soavad, siis‿o kohe nii `kange poarutamine `lahti; See (poiss) pole seal `kuigi kaua olnd, kohe tuli äe Pöi; kohe, näpu pεεld Emm; [vili] rabatasse koa kohe ää, kui põllalt tuuasse Mar; nii kui sa ta `küĺgi puudutad, nii ta kohe karjub Mär; kui oo kuib aeg, siis ei või vara `äestädä, `tarvis kohe mahategemise ete `äestädä Vig; ma tule üsna kohe Kse; sial mes vihm tuleb, sie kaub kohe kruusi (kruusa) `sisse Han; mis sa vihu läbi `sapsisid, kohe üle ukse `säuhti Hää; kui `eśtiks kohe `minna ei soa, siis ma tulen takka järele Juu; Kohe sai teisel süda täis, kui `ainsa sõna `ütlesin Jür; kohe jüripäeva järele JõeK; kui lähäb tina liiva `poosse (pugusse), kana sureb kuhe ää Ann; ma tulen kohe kui suan JMd; kui kuiv ein oli, siis ikke sai kohe `saadu `tehtud Tür; kõpped anname kohe lammastelle ette, egas neid `veśkille `viigi; nigu suab, kohe jala `piale astub Sim; meie aema kõhe eenä maha Kod; `võt́sin leeva ülesse ja kuhe `ahju Pal kui pada üle aab siis aab kõhe `tossu `sisse Äks; kui [leiva juuretis] apu on siss näed kohe ku ta on maha vajund KJn; teesed `riided `selga ja kohe tü̬ü̬ `juure Vil; akkas kohe `lõhkme (sööma) Krk; `õkva kohe lää Se Vrd kohedalt2, kohalt, kohelt, kohe|joont, kohe|maid, kohtas2, kohtsilla
2. (ruumiliselt) vahetult, otse `silmä `ambad, nied on siin puol puri `ammaste kõhe Jõh; Vanadel majadel pole koda ees olnd, kohe õuvest tuli `kambri Pöi; sau kohe rohu all Tür; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale VMr; meie `kopli servas on kõhe paks anepaju IisK; vanast olid `kõrged anged, kohe `riastani Lai; koolimaja on kohe meil säl üle aia KJn; kohe joonega otseteed olgo siis [lehm] must vöi kirjo või lauk või, ikke `üitasse: asemele ja lähäb tä kohe joonega Mar; siin oli [siga] jõkke läind kohe joonega Kei
3. rõhuadv a. (jaatavas lauses) lausa, päris, täiesti, kindlasti neil old kuhe ait kuhe `suola täis Jõe; Kogud pikked `päiväd `tünnerdä `ringi, jalad kohe `aeduksis Kuu; kui köhä iil `pääle tuleb, siis kõhe eng `kinni Lüg; Ein kohe `rinnus `saadik, ole mies `niitama IisR; moni laps `vingu `pallo, `tahto ko˛e `vingu Vai; εε menusa jutuga, jutul kohe menu `juures Khk; Kuivalt einamale äi `mindud, ennem `tehti `valmis einataar - - see pidi kohe olema Pöi; seda‿o kohe äda pärast taris Muh; suur lasu oli `aitas ekkesid, neli-viisteistküme `paari kohe Rid; kõik põles ää, jäi päris puu `paĺlaks kohe Mär; `raske oli kohe `kohta pidädä Vig; kis `jälle naa paramad piĺli`mäńgijad, need `jälle kohe kutsuti ja kohe palga eest Lih; tä päris `kohkun kohe Aud; [kangas] `pandi `ahju, kui sialt `väĺla tõmmati krähises kohe, nii sile oli HMd; iir on `väiksem kui rot́t, rot́t ikka suur kohe Kei; `lõikas õhukese leeva killu nagu viha lehe kohe Juu; ma `salvasin teda ete `iaste kohe Kos; temale tuld kohe paenakas `piale KuuK; lahedast puust joksevad pierud koe särinal Amb; me oleme kohe siit inimesed päriselt JJn; kohe suur kahe kolme toobine kauss `pańdi [putru] täis Ann; siis oli luśt kohe muutku, et said ag‿tulist ommingu söönd ja külasse `tööle Pee; vakk õli peris `kańtis kõhe, iga pidi `kańtis Trm; nüd on pikk laut, annab `kõńdida kuhe üle; veike `jõekene, kuiva suvega `kuivis kohe ära Äks; ja mõni maa on kõva, et on kõva kohe - - igavest ära `kuivand Lai; kiĺluvad ja kisavad, need lapsed `tüitavad kohe ära Plt; sündind kohe olen Saviaugul Pil; ni̬i̬d käisid peris obosega kohe KJn; [hobune] tagumeste `jalgega lõi et uńt `surnuss kohe Vil Vrd koha4 b. (eitavas lauses) hoopiski, üldsegi, sugugi mei külas ei old kohe `kelgi [käiseid], mina neid ei ole kohe nähänd VNg; [haige] puusa pärast ei või ma kohe `seista JJn; ta raha kohe ei `tahtki, vili oli ju änam, ikke võt́tis `viĺla Pai; ükski mu üle ei nurise, mitte ükski ei nurise ko˛e Pee; mul ei ole kohe `usku nende `rohtude `sisse VMr; nõnna‿ned ajad äe `kauvad, ei pane tähälegi kohe Kad; `piale `vihma on mua nii kõvast `paatund, adra ei võta kohe `sissegi Sim
4. vajalikus suunas või asendis a. otse; sirgelt Üks mies jäi `paadi `vinnamise ajaks `paadi `juure `paati kohe `oidama Kuu; `Hoia saepea kohe Hlj; kõhe vagu, oboselle `õisetasse Lüg; [kuhja] varras sai jälle kohe lükata Vän; murispuu peab sarikad kohe; teine puu kohe, teine `viltu Ris; paadile panna jäŕg `alla siis seisab kohe JõeK; aa tema `juonde ehk kohe KuuK; kohe tee, tee on kohe `aetud Ksi; regi ei joose kohe, regi `viitab Pil; pügal paku vahel tahutasse lat́t kohe KJn; `Vankrejuhed on selle jaos, et rattad kohe käiks SJn; päräst `aeti si̬i̬ ti̬i̬ kohe `metsä `mü̬ü̬dä Vil; mine siit kohe, saad rutempest Hls; sel om `vi̬i̬rje silmä, me silmä `vaatave kohe Krk || kohakuti `augud `piavad kõhe õlema Lüg b. suunda, suunas; poole lapsed `roomavad neĺjatöllakil persse ots kohe ülespidi Jäm; Ans; läksid kohe `sönna (sinnapoole) Khk; käänas selja kohe, äs tee `kuulamagid, mis ma `itli Mus; mitte ei `oata (vaata) εnam kohegid Muh; Pane püssi ots kohe ja lase vares moha Emm; Pole ta sest pidand midagid, pööris selja kohe ja läks Rei; pöörab [püssi] otsa kohe, võta siss kinni Kse
II. (kaassõnana)
1. suunas, sihis, poole a. prep ta oort tuli kohe mind, kui mind nägi Jäm; `aksi `pεεle kohe maad tulema (ujudes) Ans; suits töuseb kohe taivast Khk; Üks jalainimene läks teed kaudu `vihtudes kohe küla Kaa; Oli seal upakil maas, perse oli kohe taevast Pöi; küini suu köis kohe rihalse tagust Muh || fig `saatand sihandse kohe merd; saada kohe pöhja tuult (halvast asjast) Khk; kohe ilma igale poole; valjusti, kõigile kuuldavalt Siad olid söömata ning `ruigasid kohe `ilma; Seda juttu ajab ta niid kohe`ilma laiali Kaa; niginal ja naginal lähäb `mü̬ü̬da ti̬i̬d, kuulusse ärä kohe `ilma Kod b. postp seisab ukse `juures selg meite kohe Jäm; Vahtis jöllis näuga mo kohe Khk; kes sedati istub, perse renni kohe Mus; kui saialeiba oo, siis lapsed `oata mette apuleva kohegid; siis ma `uatasi nende pilide (pilvede) kohe seliti [lamades] Muh; poha (põhja) kohe Hi; minge kiriku kohe Kul; Obo lähäb koo kohõ paõlu paramini kui metsä kohõ; Tibrikä madal lähäb Riia kohe Khn ||fig saad omale joodigu mihe missel suu `ühte `jooni `kiiva viina kohe Jäm; Vanast vaadeti ikka obeseid, niid ega mehe suu jooseb auto kohe vett Kaa; Küüned oma kohõ Khn
2. postp suhtes; kohta; peale räägib `santi mo kohe Jäm; kade teiste kohe; vihastas teise kohe, elu sai täis; tüdrugud iritavad poeste kohe; ta oli mo kohe sur‿vihane Khk; jugas moo kohe, miks ma pole täda `ootand; opaga olemisega inimene, kes ennast teiste kohe `uhkeks peab Mus; Üsna sańt `kuulda mis ta keik teise kohe ää räägib Kaa; möne puu kohe `öötakse `sitke; Mustjala meeste kohe `ööti tümakaku tegijad Krj; nuriseb toedu kohe, ei söö; ta moo kohe vihal, pahane Vll; tüdrik oo `kiimas poiste kohe Muh; `pörguline öelda inimese kohe Rei; Küll `ütlesid `raskõsi sõnu `meite kohõ Khn || ühe kohe, kahe kohe (ühe jaoks, kahepeale) Ans
Vrd kohta1
I. adv
1. (ajaliselt) viivitamata, sedamaid või lühikese aja jooksul mina län kuhe magama Jõe; `mulle `keideti kohe siel `kohvi ja `praeti liha Kuu; oleks tuult tuld, siis nad oleks uppund ära kuhe Hlj; `uoda vähäkene ma tulen kõhe Lüg; tuli kohe `kiirest tagasi; `kieras kohe `kanna pääld `ümber Vai; ma liha kohe ära Jäm; äga‿ss seda nii kohe‿p saa; ma viisi kaks pörsast `linna, sai neist kohe `lahti Khk; kui ma [seda] `kuultsin, kohe oort läksin Kaa; kui naised kogu soavad, siis‿o kohe nii `kange poarutamine `lahti; See (poiss) pole seal `kuigi kaua olnd, kohe tuli äe Pöi; kohe, näpu pεεld Emm; [vili] rabatasse koa kohe ää, kui põllalt tuuasse Mar; nii kui sa ta `küĺgi puudutad, nii ta kohe karjub Mär; kui oo kuib aeg, siis ei või vara `äestädä, `tarvis kohe mahategemise ete `äestädä Vig; ma tule üsna kohe Kse; sial mes vihm tuleb, sie kaub kohe kruusi (kruusa) `sisse Han; mis sa vihu läbi `sapsisid, kohe üle ukse `säuhti Hää; kui `eśtiks kohe `minna ei soa, siis ma tulen takka järele Juu; Kohe sai teisel süda täis, kui `ainsa sõna `ütlesin Jür; kohe jüripäeva järele JõeK; kui lähäb tina liiva `poosse (pugusse), kana sureb kuhe ää Ann; ma tulen kohe kui suan JMd; kui kuiv ein oli, siis ikke sai kohe `saadu `tehtud Tür; kõpped anname kohe lammastelle ette, egas neid `veśkille `viigi; nigu suab, kohe jala `piale astub Sim; meie aema kõhe eenä maha Kod; `võt́sin leeva ülesse ja kuhe `ahju Pal kui pada üle aab siis aab kõhe `tossu `sisse Äks; kui [leiva juuretis] apu on siss näed kohe ku ta on maha vajund KJn; teesed `riided `selga ja kohe tü̬ü̬ `juure Vil; akkas kohe `lõhkme (sööma) Krk; `õkva kohe lää Se Vrd kohedalt2, kohalt, kohelt, kohe|joont, kohe|maid, kohtas2, kohtsilla
2. (ruumiliselt) vahetult, otse `silmä `ambad, nied on siin puol puri `ammaste kõhe Jõh; Vanadel majadel pole koda ees olnd, kohe õuvest tuli `kambri Pöi; sau kohe rohu all Tür; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale VMr; meie `kopli servas on kõhe paks anepaju IisK; vanast olid `kõrged anged, kohe `riastani Lai; koolimaja on kohe meil säl üle aia KJn; kohe joonega otseteed olgo siis [lehm] must vöi kirjo või lauk või, ikke `üitasse: asemele ja lähäb tä kohe joonega Mar; siin oli [siga] jõkke läind kohe joonega Kei
3. rõhuadv a. (jaatavas lauses) lausa, päris, täiesti, kindlasti neil old kuhe ait kuhe `suola täis Jõe; Kogud pikked `päiväd `tünnerdä `ringi, jalad kohe `aeduksis Kuu; kui köhä iil `pääle tuleb, siis kõhe eng `kinni Lüg; Ein kohe `rinnus `saadik, ole mies `niitama IisR; moni laps `vingu `pallo, `tahto ko˛e `vingu Vai; εε menusa jutuga, jutul kohe menu `juures Khk; Kuivalt einamale äi `mindud, ennem `tehti `valmis einataar - - see pidi kohe olema Pöi; seda‿o kohe äda pärast taris Muh; suur lasu oli `aitas ekkesid, neli-viisteistküme `paari kohe Rid; kõik põles ää, jäi päris puu `paĺlaks kohe Mär; `raske oli kohe `kohta pidädä Vig; kis `jälle naa paramad piĺli`mäńgijad, need `jälle kohe kutsuti ja kohe palga eest Lih; tä päris `kohkun kohe Aud; [kangas] `pandi `ahju, kui sialt `väĺla tõmmati krähises kohe, nii sile oli HMd; iir on `väiksem kui rot́t, rot́t ikka suur kohe Kei; `lõikas õhukese leeva killu nagu viha lehe kohe Juu; ma `salvasin teda ete `iaste kohe Kos; temale tuld kohe paenakas `piale KuuK; lahedast puust joksevad pierud koe särinal Amb; me oleme kohe siit inimesed päriselt JJn; kohe suur kahe kolme toobine kauss `pańdi [putru] täis Ann; siis oli luśt kohe muutku, et said ag‿tulist ommingu söönd ja külasse `tööle Pee; vakk õli peris `kańtis kõhe, iga pidi `kańtis Trm; nüd on pikk laut, annab `kõńdida kuhe üle; veike `jõekene, kuiva suvega `kuivis kohe ära Äks; ja mõni maa on kõva, et on kõva kohe - - igavest ära `kuivand Lai; kiĺluvad ja kisavad, need lapsed `tüitavad kohe ära Plt; sündind kohe olen Saviaugul Pil; ni̬i̬d käisid peris obosega kohe KJn; [hobune] tagumeste `jalgega lõi et uńt `surnuss kohe Vil Vrd koha4 b. (eitavas lauses) hoopiski, üldsegi, sugugi mei külas ei old kohe `kelgi [käiseid], mina neid ei ole kohe nähänd VNg; [haige] puusa pärast ei või ma kohe `seista JJn; ta raha kohe ei `tahtki, vili oli ju änam, ikke võt́tis `viĺla Pai; ükski mu üle ei nurise, mitte ükski ei nurise ko˛e Pee; mul ei ole kohe `usku nende `rohtude `sisse VMr; nõnna‿ned ajad äe `kauvad, ei pane tähälegi kohe Kad; `piale `vihma on mua nii kõvast `paatund, adra ei võta kohe `sissegi Sim
4. vajalikus suunas või asendis a. otse; sirgelt Üks mies jäi `paadi `vinnamise ajaks `paadi `juure `paati kohe `oidama Kuu; `Hoia saepea kohe Hlj; kõhe vagu, oboselle `õisetasse Lüg; [kuhja] varras sai jälle kohe lükata Vän; murispuu peab sarikad kohe; teine puu kohe, teine `viltu Ris; paadile panna jäŕg `alla siis seisab kohe JõeK; aa tema `juonde ehk kohe KuuK; kohe tee, tee on kohe `aetud Ksi; regi ei joose kohe, regi `viitab Pil; pügal paku vahel tahutasse lat́t kohe KJn; `Vankrejuhed on selle jaos, et rattad kohe käiks SJn; päräst `aeti si̬i̬ ti̬i̬ kohe `metsä `mü̬ü̬dä Vil; mine siit kohe, saad rutempest Hls; sel om `vi̬i̬rje silmä, me silmä `vaatave kohe Krk || kohakuti `augud `piavad kõhe õlema Lüg b. suunda, suunas; poole lapsed `roomavad neĺjatöllakil persse ots kohe ülespidi Jäm; Ans; läksid kohe `sönna (sinnapoole) Khk; käänas selja kohe, äs tee `kuulamagid, mis ma `itli Mus; mitte ei `oata (vaata) εnam kohegid Muh; Pane püssi ots kohe ja lase vares moha Emm; Pole ta sest pidand midagid, pööris selja kohe ja läks Rei; pöörab [püssi] otsa kohe, võta siss kinni Kse
II. (kaassõnana)
1. suunas, sihis, poole a. prep ta oort tuli kohe mind, kui mind nägi Jäm; `aksi `pεεle kohe maad tulema (ujudes) Ans; suits töuseb kohe taivast Khk; Üks jalainimene läks teed kaudu `vihtudes kohe küla Kaa; Oli seal upakil maas, perse oli kohe taevast Pöi; küini suu köis kohe rihalse tagust Muh || fig `saatand sihandse kohe merd; saada kohe pöhja tuult (halvast asjast) Khk; kohe ilma igale poole; valjusti, kõigile kuuldavalt Siad olid söömata ning `ruigasid kohe `ilma; Seda juttu ajab ta niid kohe`ilma laiali Kaa; niginal ja naginal lähäb `mü̬ü̬da ti̬i̬d, kuulusse ärä kohe `ilma Kod b. postp seisab ukse `juures selg meite kohe Jäm; Vahtis jöllis näuga mo kohe Khk; kes sedati istub, perse renni kohe Mus; kui saialeiba oo, siis lapsed `oata mette apuleva kohegid; siis ma `uatasi nende pilide (pilvede) kohe seliti [lamades] Muh; poha (põhja) kohe Hi; minge kiriku kohe Kul; Obo lähäb koo kohõ paõlu paramini kui metsä kohõ; Tibrikä madal lähäb Riia kohe Khn ||fig saad omale joodigu mihe missel suu `ühte `jooni `kiiva viina kohe Jäm; Vanast vaadeti ikka obeseid, niid ega mehe suu jooseb auto kohe vett Kaa; Küüned oma kohõ Khn
2. postp suhtes; kohta; peale räägib `santi mo kohe Jäm; kade teiste kohe; vihastas teise kohe, elu sai täis; tüdrugud iritavad poeste kohe; ta oli mo kohe sur‿vihane Khk; jugas moo kohe, miks ma pole täda `ootand; opaga olemisega inimene, kes ennast teiste kohe `uhkeks peab Mus; Üsna sańt `kuulda mis ta keik teise kohe ää räägib Kaa; möne puu kohe `öötakse `sitke; Mustjala meeste kohe `ööti tümakaku tegijad Krj; nuriseb toedu kohe, ei söö; ta moo kohe vihal, pahane Vll; tüdrik oo `kiimas poiste kohe Muh; `pörguline öelda inimese kohe Rei; Küll `ütlesid `raskõsi sõnu `meite kohõ Khn || ühe kohe, kahe kohe (ühe jaoks, kahepeale) Ans
Vrd kohta1
läheda g läheda VNg Tor Koe Vil, -dä Tõs; ppl lähedi Hää lühikese vahemaa taga asuva, lähedase lähedä maa piäl Tõs || (suhetest) lähedi sugulasi mul paelu põle Hää Vrd lähedane, lähida
lähedal lähedal VNg Khk Rid Mar Kse Tõs PJg Tor Nis JMd Tür Koe Iis Trm Lai VlPõ, -äl Tõs(lähä-) Saa KJn Kõp Nõo San; lähädal Hlj Mär Vig Kad
1. adv lühikese vahemaa taga `naaburi maja one lähedal VNg; see maja oo siisammas lähedal Mar; karjam oo lähedäl, see põle `kaugel `ühti Tõs; ta elab siinsamas lähedal poja juures Tür; `juhtusin sial lähädal olema Kad; siin lähedal metsas on tedre pesa Iis; temä kodu om periss lähedäl Nõo || kätte jõudmas si̮i̮ päe on lähedal juba KJn
lähedale lähedale Mar Kse Tor Iis, -lle Äks Plt KJn; lähedäle Tõs
1. adv lühikese vahemaa taha ta läks siiasammasse lähedale Mar; veised `tuĺlid lähedale Tor; tuli lähedalle Plt
lähedalt lähedalt Mär Kse Tor Tür Koe, -ält Tõs KJn, -elt Hel; lähädalt Vig
1. adv lühikese vahemaa tagant ta tuli siitsammast lähedalt Mar; `vaatas nii lähedalt Tor; lähedalt on puid `suada Koe || (suhetest) lähedalt sugulasteks nimetatakse meie pool onusid, tädisid ja nende `lapsi Tür
lähedane läheda|ne VNg Pöi JMd Koe Plt KJn, lähäda|ne VJg, lähedä|ne Tõs, g -se lühikese vahemaa taga asuv lähedase maja kattuksel `istub variss VNg; lähedane küla Koe || (suhetest) See pidi üks nende lähedane sugulane olema Pöi; nad on meile kaunis lähädased VJg Vrd ligidane, läheline, lähemäne, lähengunõ, lähidane, lähine
läti lät́i Mär Tor Saa Juu VJg IisK Trm Kod Lai V, läti Jäm Khk Muh Mar Tõs Hää KJn M Ote San Rõu Plv Vas, lätti Kuu VNg Vai
1. adj Läti päritolu, lätlastele omane mina ei `oska lätti kielt VNg; läti lae läks seal ukka, nüid‿o `lätlase kare; teine `olli läti öö, teine kiut öö, läti öö `olli lai Muh; `rääkisid lät́i keelt Tor; lät́i piibul on `vańgtus Saa; lät́i uba, sie kasvab kepi `müöda ülesse IisK; lät́i vikatil õli `meetri pikkune, peenike vaŕs taga, temaga õli `jõutsam lõigata kui sirbiga Trm; minä ei õle kuulud lät́i ki̬i̬lt Kod; kui lät́i pudru `tehti, siis tambiti `kartulid ja tangud segamene Lai; sii om läti pastal, kun kibra nuḱin om Krk; `lätläisi õ̭ks üldäss lät́i kopsuʔ, lät́i kopsukõsõʔ Har; Läti kruut́ [om] nelä nitsega villanõ kangas Vas; piḱk nigu lät́i saań Räp; tu‿jo lätt väega andśakohõ, lät́i naasõ võt́t Se
2. subst rauts, lühikese varrega rukkivikat ühes kääs on reha, teises kääs vikat, `tehti kõik lät́iga; lät́i vikat õli, lühikene lüsi ja - - lõigati rukkid, lät́ist teda kutsuti Lai
noor noor g noore S L K(-uo- KPõ; -ua- ViK) hajusalt I(-uo-); nuor g `nuore R(-ua- Hlj Jõh); nu̬u̬r (-ŕ) g noore Hää Pal Ksi Vil M T, noorõ V(nuo- Lei Kra), nuare Kod; nuõr g nuõrõ Khn
1. adj lühikese eaga, lühikest aega eksisteerinud a. (olenditest) `talve `jääga tuleb `siie `ülgesi `nuori Jõe; juo `nuorenna akkasin kalal `käima VNg; `tõisele `nuori `luomi ei `näita - - sõnab ära Lüg; ikkuna taga olivad lappulaised, `nuored mehed Vai; noorest pεεst `kεidi ka `tantsimas; noorde `loomadele `antasse lina öli Khk; nooremalt pölvelt käisi `Riigas praami peal ja laeva peal Pha; Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; suured õle lademed `pandi maha pühade `aegas, kus noored lapsed magamas köisid Muh; Äi nende noorde obustega saa kardli mullasta Rei; kui sa nooreld `vaeva nεεd, sis magad vanald `pεhme säŋŋi pεεl Phl; kolme `aastane oo noor obone Kul; vanad `rääkväd seda keelt, mis nad on noorest õppind Kir; Vanal poesil oli `õnnõ, sai nuõrõ naesõ Khn; rõõm teeb nooremase Tor; selle `tütred nopitas (naitakse) noorelt ära Hää; sai `uusi `nuori [härgi] `juure kasvatud Ris; noor koer äritab ja vana koer `salvab Hag; kel nuorelt on `õlpus old, sie elab kauem HJn; mina nooremalt ei olnud sugugi `aige KuuK; siin põle enam `ühtegi nuort inimest JMd; minul olid noorelt `veiksed `juused Ann; tüdruk üppas üle kroavi nigu nooor sälg Tür; enamb puole minust olete nuoremb VMr; sie on nagu nuorte inimeste lõbu, kui suavad kedagi `tönkida Kad; nuortele tüdrukutele ennustab kägu Rak; `pulma `vastu`võtjad [olid] nuored poisid Iis; kes on nuarelt ilos, one kua vanalt ilos Kod; akkame noort obust õpetama Lai; poisslast `öeldi noor peremees, esimene laps jäi peremeheks Plt; ega‿ss vanema inimese es roogi linu, mina oli nu̬u̬ŕ ja kärmäss Trv; ole noorepess, käi ärä Krk; nooreld om nigu kot́t pään (ei mõista elu) Ran; meil `olli nu̬u̬r obene, ta `olli jäĺe `kange `ju̬u̬skma; aug om, medä nooremb, sedä paremb Puh; pane `säĺgä, mes sä paned, ega nooress enämb tagasi ei saa; ma panni kana `auduma, `mõtli, et `nu̬u̬ri kannu saab, aga kõik om kikka tulluva Nõo; kargap ku nu̬u̬r iŕv ratta `säĺgä Kam; üt́s om vana ja jõvvõtu, tõnõ om nu̬u̬ŕ ja mallõtu Kan; esi lähät vanõmbass ja hädä lätt noorõmbass (tugevamaks) Har; tiä võt́t noorõ naaśõ, esi nigu vana muld Plv; ma oĺli noorõh terve˽ku hõpõ Vas; töbi hannaga pini saa sõss, kui tal noorõlt hand ärʔ lõigatass Räp; ta om vi̬i̬ĺ nu̬u̬ŕ mi̬i̬š́, äi olõ vohn Lei b. (taimedest jms-st) `õunad ei õle `valmis - - on `nuored; `lammastel ajab lokkod `lõvva `alle, kui nuort `rohto `saavad Lüg; `Mindi `noori `tuhlid `vötma; akab noort `metsa kasvatama, p‿lase `loomi `pεεle Khk; Nendel on pailu `noori õumpuid; Lehm noore rohu peal olnd, kohe `piima `rohkem Pöi; nemad (luiged) käisid noort roo juurt `söömas Noa; liig noor lina ka pole ea Vig; õõnad oo noored alles, `punkas ja vihadad Tõs; `erned süńniväd ike enimi, aga ei uba põle noorelt kedägi Juu; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruuń väŕv Amb; ta (lehm) võtaks noore rohu pial isegi `jõudu JJn; mis pärast niidetasse, see on nuor luog Koe; mõned laśsivad noorest `metsadest maad teha Trm; `pähklid on vi̬i̬l nuared ja `tu̬u̬rved Kod; mõne päävast abet - - `ööldi, et nagu noor oras Lai; kardul joba `äitsness, `varsti saame `nu̬u̬ri kardulit süvvä; marja peenikse ja noore alle Krk; nu̬u̬r ain `oĺli joba `ümbre kasunu rondile; kos olli `nu̬u̬ri `kuusi, sääl tetti ri̬i̬laodi varva noordest kuustest Nõo; ärä sa mine `nu̬u̬rde `mõtsa karjaga Kam; ku `kapstalehe õige noore olliva, siss tetti `värski `kapsta suppi Ote; vabarnamarja kasvava mõtsan noorte raendikide pääl Rõn; ma võt́i `täämbä jo `nu̬u̬ri ubinõid (kartuleid) Har; nail nooril om timahavva `väega vähä all (kartulitest) Räp; noorõst riśtkhainast jät́ä `veitkese `si̬i̬ḿnest Se c. (toidust, joogist:) värske vana `ambale on noor leib εε `süia Ans; ma sai Oogudilt‿surt noort ölut ning nüid ma ole nii loĺl (purjus) Khk; supp õli paks nagu nu̬u̬r puter; paks `värske kali on kõhe nu˯u̬r õlu Kod; `võeti mesikärjä, `panti nu̬u̬ŕ õlu vai vesi pääle, tu̬u̬ oĺl tu makõkahi Ote; nu̬u̬ŕ ku̬u̬ŕ om rõõsa piimä ku̬u̬ŕ Har; ku̬u̬ŕ om vi̬i̬l nu̬u̬ŕ, ei saaʔ är võttaʔ Räp; `uutse `pääle kutsuti hõim, ku nu̬u̬ŕ leib sai Lut d. (loodusnähtustest, -objektidest:) hiljuti tekkinud, uus, algav, kujunev kui nuort jääd oli, siis `vimbu `püitsid `selle jalg`nuodaga JõeK; kui `nuorel kuul tuod save, minegä `ahju tehä, siis siginöd `kilgid Vai; noor lumi maas Khk; noore jää alt sai `värsked `augesi Pha; Jahi ilm on ea, õhk on `selge, tuult pole, paras jägu noort lund Pöi; uied põhud pannasse asemele `noores kuus Muh; `noores kuus raioti `metsa Mar; see `oĺli talve, noore jää `aegas Hää; See taba on ike, et noorel kuul niidetakse `lambaid Amb; nuorel kuul ette võetud aśsad edenevad `easte Rak; õli reeti̬i̬d, nu̬u̬rt lund õli Kod; oja `kohta on ta suur ja jõe `kohta `veikene - - noor jõgi Lai; vaist tulli nu̬u̬rt lume `pääle Krk; noorel kuul lännä allitama, iki vanal kuul `püiti tetä `leibä Ran; ku `taivan nu̬u̬r kuu om - - võta rahakot́t `peiu ja siss vahi, siss saat si̬i̬ kuu äste raha Nõo; noore jää `aigu ommava lutsu Ote; nu̬u̬r lumõkõnõ oĺl kah sadanuʔ, hommugult leüse naid `jäĺgi Har; ilm om noorõh pilveh (õhukestest pilvedest) Vas; nu̬u̬ŕ taĺv, päält vana talvõ tuĺl jäl lumi `maaha Räp; noor lõuna 1. ennelõunane aeg Ikke viel uni, ise `põõnasid `nuare `lõuneni Jõh; ühna noor lõuna juba Muh; ma noorest `lõunest tulin künńist Mär; kui omikust `süiä ei soa - - olin noore `lõunäni söömätä Juu 2. ilmakaar, kust päike paistab enne keskpäeva `kello `kümme ühetõist`kümme ajal `üeldi, et päiv on jo `nuores `lõunes Lüg; Suuresso einam jääb noore `löune `alla Ris; pää jo nuores `lõunes, sa alles tuled VMr 3. ennelõunane eine sü̬ü̬b natuke nu̬u̬rd lõunat Hää
2. adj väike Kölk na noor regi Käi; suured supilusikud olid, `niigu noored kulbid Var; suur lai kraav, vesi sees, nagu noor jõgi kohe Ann; rükki akid õlid kui nuared kuhjad Kod
3. subst hrl pl noor inimene `Nuorel nugise `silmad, vanal varekse `silmad Lüg; `nuored `istusivad kaik `paarite `penki `pääle Vai; seda kεib mäleda noordel ning vanadel Khk; küla kiigel kari `noori koos, teevad `naĺja Vll; noored tukuvad ja teevad võrgule sõnnid `sisse Muh; noordel oo nüid paĺlo neid raamatusi Mar; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis Pär; noored aavad mud́u `parru, ei nemad sitad tea kedagi Rap; nii noor kui vana tunneb `rõemu kevadest Tür; noored läksivad, vanad jäivad kodu Ksi; vanajagu rahvast `surrid ärä, noored kasusid `pääle Vil; si̬i̬ om vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass - - nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; egä nende noordega niisama ei saa, neil piab olema kõva kari Ran; noore om `õlpu täis, siss jooseva Nõo; olliva lina`talgu, siss `aeti jälle `ulka `nu̬u̬ri kokku Ote; ku mõ̭ni nu̬u̬ŕ oss nännü˽tu̬u̬d vana`aoleist ellu, tu̬u̬ oss `naardunuʔ Krl; vanaʔ ei `kõlbaʔ noordõga ütte Plv; või naid `nu̬u̬ri külʔ, kõhõ lööväʔ `kepsu Se; nuorõʔ mõesta eiʔ sukugi Kra || noorus Ta on jo `nuorest nõrk ja rumal viel, las `kasvab IisR; üks on vanast `väätike, teene noorest nõdruke Juu
pool|saabas lühikese sääreosaga saabas (mõlemad osised võivad käänduda) puol`saapaid on `paeltega ja `ilma Jõh; pooled `saapad, naistel pitkemad, meestel lühemad Jäm; Enne `tehti koa puu talladega `pooli `soapud, nahk oli kallis Pöi; pooled `soapad - - missel seart peal pole, `nüöridega köivad `kindi Muh; pooled `saapad - - need oo ikke peeniksest nahast, näd `jälle keiväd siis nendega pühävite Mar; Pooled`saapad päris `lantsisid `jalgas Mih; `pooli `saapid `kańti porise `aaga Saa; pooled `soapad nii nagu meeste maśsid (kamassid) on Juu; poistele `tehti ikke pualed `soapad Kad; enne olid naistel pool`suapad Lai; poole `saapa om nii, kellel nü̬ü̬r pääl om; mea taass `endel `pu̬u̬li `saapit `osta Krk; poolõ`saapaʔ omma laḱka võtta˽ku `jalga ajat ja˽siss nööriga ja˽hakõga˽kokku tõmmadaʔ Har
pöiokad pl pöiokad lühikese säärega meestesukad – Pil
pööris|noot ühe tiivaga või teise väga lühikese tiivaga noot pöörisnoot, kui nad vädavad `kaugemal vees, seda `kalda ligi äi `veeta Pha; Pöörisnooda vädamisel oli nooda laev, üks nooda ots jähi kohe nooda laeva `peale, pisikse paadiga `tehti tiir `ömber - - kalad jähid `sõnna tiiru `sisse Pöi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|