kohta1`kohtaJõeKuuVNgS(-eRei) LKTrvKrk, `kõhtaLügI(`kõstaKod) I.postp 1.kohale a.juurde, lähedale, samale joonele jähi `umbest ukse `kohta `seisma, teised ep saa kaudu `minnaKhk; Ma jöutsi just Oodava kohta, kui akkas ermpsasti sadamaRei; Nüid kuju `jälle üks [silm] `ühte [värvi] jateine teist, aga vaheta ära, musta `kohta `valge ja `valge `kohta must Hää; see jäi sul kahe silmapoari vahele ninaotsa `kohta, siis sa ei näind `ühti teistJuu; vene luod on `rohkem Veneküla `kõhta, koa verst maad rannast äraTrm; [kindale] `tehti `pöidla `kohta kiil `pialeLaib.kõrgemale, ülespoole pili jövab `varsti meite `kohtaKhk; saand sis (arvatav kratt) `meite `kohta saand, sis `päike vajus just äraMusc.suunas, sihis, poole üks suur `aurik tuli `aina `meie `kohta `aina Jõe; `Laeva kurs oli `meie `kohtaKuu; üks maa nukk `Kakru, see onviimanesäär suure maa `kohtaKhk; `kiännud kõrvale, sa ajad inimese `kõhta kõhe Kod; tuleb minu `kohtaKJn 2.(kellegi, millegi) suhtes, vastu; (millestki, kellestki) kipats voib `üelda `paadi `kohta, sie lähäb `kergesti `ümberJõe; kuer on `võõra inimise `kõhta vali; arst ei tiä sene `aigusse `kõhta midägi `rohto `andadaLüg; see jutt on teise `kohta üsna muidu `rääkidaKhk; Vahest `öötakse möne nina `kohta, nina peas kut konksPöi; jahude ja sösuse asja `kohta `öödags lüitKäi; ega sis teine või teise `kohta nurisedaKse; üleannetumate poiste `kohta `ööti kammukasHan; `läänlased `öeltse ka vahel läänema inimeste `kohtaAud; teene reagib nii mõesto, jüstku ma ei soa aru, et minu `kohta reagitakseJuu; sie oli minu `kohta `ütlemineJJn; selle inimese `kohta põle küll `ühtki paha sõna `üeldaVMr; ei tää selle elu `kohta midägi kaevataTrv 3.(mingeid tingimusi, asjaolusid jm arvestades, neist lähtudes), (millegi) kohaselt lehm annab oma `kohta tulu küllKhk; vana inimene teiste `kohta (teistega võrdselt) jöua ikka enam tehaKrj; kui teine midad alvendab siis sa `ütled, see asi on oma `kohta ea küllVll; üks osavus on, ühel ühe asja `kohta ja teisel teise asja `kohtaKäi; tema (lapse) vanuduse `kohta on juba `suurust ja `tarkust küllRis; oja `kohta on ta suur ja jõe `kohta `veikene, siis on noor jõgiLai; selle vanaduse `kohta vägä vana, kudass nägu `väĺlä `näitäbKJn 4.jaoks, vajadusteks moo `kohta on seda raha küllJäm; `õigid tube pole olemas, pisised ratid muidu, ühe suure maja `kohtaKhk; `vaese `kohta on sest `aśja küll Juu; mis sest mehe `kohta suabJMd; si̬i̬ (vana riie) om miu `kohta ää küllKrk 5.(kasutatakse terviku või mingi suurema üksuse iseloomustamisel osahulga, ühe omaduse vm üksiknäitaja kaudu) raud munad käivad [võrgu] pääl, `nelja `vörgu `kohta on kaks suurd munaJõe; nüid ulga aea `kohta pole `märga suid olndKhk; Lehmad kuumeldasid selle (maa) kevade nõnda äe, `sõnna p‿tule sui `kohta änam `õiged `rohtuPöi; tuless üe `kohtagi silmä `sisse uniKhn; `aasta `kohta sui kasinaste `viĺlaTor; mõne vanem mat́tis kolm last pere `kohta, särla `murdis mahaHMd; üit́s tiĺluk kübenek, mis si̬i̬ om ulga `kohtaKrk 6.tõttu, pärast sene `kohta ta käi siinVNg; tämä on äbelik õma [halva] `kuulmise `kõhtaKod II.prepkohta (maa)ilma(intensiivsest, kestvast tegevusest) Ta kisendab `pääle `kohta `maailma oma äda; `Kohta `maailma ajab seda omale, et anna see `moole ja anna `moole; Ta `ränkab `pääle `kohta maa`ilmaRei; laps karjob ühnä `kohta `elma, ei tea mes tääl viga oo, `kohta `elma ööd pääbad `ühteMar III.adv 1.(ruumilistest suhetest) a.kohakuti, õigesse kohta Ma `vaata et nad (pulgad ja augud) `kohta `lähtvad, kõputa sa vähe `pihtaPöi; saen `kõsta, näen et tämä oneKod || figSee (jutt) `juhtus nüid küll nii east `kohta minema, et paramine änam äi vöiPöib.suunda, sihti ei oln sõnna `kohtagiMuh; muidu kilk (tühi jutt) `kaelas, pole senna `kohtagiKse; laps soa veel reagitud `ühti, `taotab aga `senna `kohta mud́uNis 2.(ajalistest suhetest) siia `kohta on minul ea tervis koa olnd; ma pole tarvitand veel `siia `kohta mette [prille] Vll Vrdkohe2, kohti1