[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

hele|verev helepunane tuli ver(r)ev om `õige ele verev Ran; liiviverrev om `tunklasemb kui elle verrev Ote

jeedav `(j)eed|av, -ev int püha `jeedav kui tark mees see oli; oh `jeedev Mus

jooksev `jooks|ev g -va Jäm Pha Vll/-iv/ Muh Emm Kul K(`juoks-, `juaks-) Trm; `jookseb Mar Vän; `juoksev VNg Lüg; `ju̬u̬ks|ev g -va Kod; `joos|ev Lih Juu Plt, -eb Mar, g -eba Vig, -av Ann; g `jooskva Khk, `joosva Pöi; `ju̬u̬skva (`juu-) TLä Ote V part < jooksma
1. voolav `joosav vesi Ann; `ju̬u̬ksva vede `sisse ei panna lino likko Kod; üits vi̬i̬ `ju̬u̬skva kotuss Ote || kosk vii juuskva, juuskvast läbi minemmä Rõu
2. a. (reumast) `juoksev `aiguss on midä inimistel `juokseb ühest kõhast `tõise Lüg; `jooksiv `aigus peab `söuke olema et puhu on ühes kohas. teisel on `seisev `jooksiv `aigus Vll; `jooseb tõbi; `jooseba ~ `jookseb `aigos Mar; mul tänivu `kange `jooksev valu `puusades Kul Vrd jooksva b.  nakkav, nakkus(haigus) `jooksvaid `aigusi on arstid pidama pann, ei ole `kuulda änam särla `aigust HMd
3. muid tähendusi: a.  järelelibisev, -veniv `jooksev sõlm Muh; `jooksva sölm, mis `lahti jookseb Emm; `ju̬u̬skva siĺm tuleb [võrgukudumisel], kui sa `tõmbad sõlme üle, ei jätä `pääle Ran; `ju̬u̬skva sõĺm, `tõmbat õnnõ `otsa pit́e, ni saa vallalõ Se Vrd jooksja, jooksma|jooksev, jookssõlm, jooksusilm b.  (seoses mõõtühikutega) `enne oli [puude eest] maks `juoksva sülla pialt, `juoksva sülla `viiśi VJg c.  (teat aiatüübist) `jooskva aid, sεl latid `kiuhta Khk d. `juoksev liiv (tuiskliiv) – Lüg e. `ju̬u̬skva täheʔ Har
Vrd jooksik, jooksja

jooksva `jooksev (`juo-) Mih Mar/`jookseb/ Ris/`jookseb/ Rap VMr Lai, g `jooks(e)va Kse; n, g `jooks|va Jäm/`jookse-/ Khk Mus Kaa Pha Pöi Muh/-ve/ Emm Rei Mar Kul Mär Khn/`juõ-/ PJg K(`juo-, `jua-) Iis/`jua-/ Trm; n, g `juoks|ev(a) g `juoks(e)va R(n -iv, `juaksiva Lüg Jõh); n, g `ju̬u̬ksva Kod; `joosev Rid; n, g `joose|va Mär, -ba Mar; `joosva Han Äks; `joospa Vig; `joosk|va Jäm Khk/-(e)v(a), -ku/, `ju̬u̬skva Ran Nõo Plv Vas
1. reuma `Juaksiva `ninda ristluis, et jää `viimast viel `jalgutust Jõh; `jookseva `kargas `jalga Jäm; `joosku ihu sihes – sandi ilmaga valutab sii nina sääl Khk; `juoksva oli rist lutes. sojad leivad `panna rist lute `ümber Jür; nää nüid on sõrmed `juoksvaga töńsid Amb; `juoksev juoseb puusas VMr; `ju̬u̬ksvad kutsuvad reodismus, kõik kisub kokko ja `könkso inimese Kod; lendav ~ kargaja jooksva sellel öetse üsna `lendav `jooksev olavad Muh; `kargaja `jooksev, vahel valutab siin, vahel labajalas Lai Vrd jooksev [haigus], jooksik, jooksja, jooksja|haige, -haigus, -tõbi, jooksva|haige, -haigus, -tõbi, jooksvane
2. merevoolus kui `jooskva meres on, siis muljub vörgu maha muda `sisse Khk Vrd jooks

jäädav `jäädav (`jäädäv) g -a, -ä (-e Krk) R eP(`jεεdav Emm, `jää|däb Mar, -dab Mih, -dev Kod) Ran Nõo Rõn VLä; n, g `jäädvä Ran V, pl `jäädvä Puh
1. püsiv, alaline, põline `jäädav varandus Khk; `ongid `jäädav vesi kaos Pöi; `enne on piimaammas, siis tulevad `jäädavad `ammad Juu; kiviaed one `jäädev kõhe Kod; mia tedä tagasi ei taha, tu̬u̬ jääp sulle `jäädäväss Nõo; ta õi olõʔ `jäädäv kotuss Krl; `jälke lätt umma ti̬i̬d, ta olõ ei meil `jäädvä Räp
2. igavene ei `siie ole `jäädävad `ükski, `olgu rigas vai `kehva VNg; mei‿n (meie ei) ole `jäädäväd siin `ilma pääl Vai; `keśki ei õle jäädav siin maa pial Iis; si̬i̬ ilm ei ole `jäädäv, nii asja `kaova kõ̭ik ärä Nõo

keedav `keedav g -a Rei Mar(-b) Mär Vig Han Kse Tõs Plt; `keedäv g -ä Vig Tõs KJn, -i̬i̬- Krk; `kied|av Ris, -äv g -ävä Khn; `keed|ev Käi, g -va Plt; `ki̬i̬d|ev Äks, g -va, -vä Kod rabane, allikane (pinnas) Se va mee eer aeb vett ülesse ja on `keedev kui ermus Käi; `Keedaval põllul jäi rukkikülv sügisel tegemata Mar; eks sii ike ole mõnes `kohtes, ole koa raba laud, nee ei külmetä kinni, nee o `soojad, `keedäväd koehad Vig; `kiedav koht on netsoke koht, kus maa siest kiedab vett üles Ris; tõesil one `ki̬i̬dväd kõhad põllu siden, kos `ki̬i̬dev mua one, kiädäb ülesi, `kerkib ülesi ja jälle vajob `alla Kod; põllu pial on madalad `keedvad maad, liiva maa `tõmmab vee `sisse, see ei ole `keedev Plt; mõness kottel om `ki̬i̬däv kotuss, kun allik all om, kurt like alati Krk Vrd keebjas, keede, keev

kestev `kest|ev g -va jätkuv, pidev pikema aealine töö on `kestev töö - - mõnel ei ole `kestvad tööd - - kord siin, kord sial; ja `kestvad sadud võivad `olla, kui kaua sadab Lai Vrd kauakestlik

kevväi kevväi g keväjä Hel T V(ḱev[v]ai g ḱeva|ja Lei, g keväje Krl; keväʔ Räp); g keväje van Krk
1. aastaaeg, kevad ilma targa - - `ti̬i̬dva ka ärä, kuna kevväi tule Hel; keväjä järele tuleb suvi Puh; joba `lõoke lõõritab, kevväi nakap tulema Nõo; kesä nimme `kandse [põld] keväjäst rüä tegemiseni Kam; ää kevväi saa, ain tule `mõtsa Ote; Keväjel umma suvõ silmä, a talvõ hamba Krl; talvõl tetti pirru valmiss keväjät `vasta (kevadtalvel) Har; suvi oĺl kehv, ei tiiä kuiss kaŕa keväjähe jõvvat pitä Plv; mõ̭nõl oĺl keväjäniʔ `vorstõ võttaʔ Vas; ku külm talvõ keväjä jaoh riśtikhaańa är võtt, siss kauss paĺlo papi liĺle; tinahavva pikäline keväʔ; varajatsõh keväjäh Räp; taĺv om keväjähe lännüʔ Se; nei tu̬u̬l `saizava ubinaʔ amuts ḱevajani Lei
2. ajamäärusena: kevadel, kevadisel ajal ma `mõtli joba keväje, et ma tõist keväjet änäp ei näe Krk; tohussel `käidi keväjä purika kudemise `aigu Ran; keväjä kui lehmä `puskleva, siss murrava `sarvi Nõo; timand keväjä `ku̬u̬li tiä ärʔ San; keväjä `varra `paĺli maja maha Plv; lõivõ taĺv oĺl keväjä, ku tuĺl `väikene lumõkõnõ Vas; mulud (mineva) ḱevaja Lei

käidav `käidav IisR Jäm Rei Kul Juu Kos Trm Lai KJn, `keidav Khk LNg, `köidav Han Tõs Aud, g -a; `käidäv Lüg Nõo, `keidäv LNg Mar/-b/, `käüdäv Kuu Khn, `käütäv Har Rõu, g -ä; `käitäv g -e Trv Hls Krk(n `käi-, `käü|täve); `käid|ev g -vä Kod; n `käidvä Puh, `käüdävä Vai; `käütev San
1. a. koht, kus palju käiakse `käidäv tie lõhutasse puru Lüg; see `keidav tee, sii piab paramad `riided üle ajama Khk; Kooĺ oo üks `köidav koht, aga pood́ oo `köidavam Han; ea suur `käidav tee, sealt käib paelu rahvast läbi Juu; `irmus `käidev kõst, alate õled rahava silmä all; kerik ja `kõŕtsi one `käidväd kõhad Kod; kui ta (talukoht) oli `käidavast teest `kaugel, siis oli ikke kolgas Lai; Talin on `käidav linn KJn; si̬i̬ om `käütäve ti̬i̬, sedä ei saa `kinni panna Krk; Karjati̬i̬, mes nii käidäv, om karjal porile sõkutu Nõo || (karjamaast) `loomade `keidäväks on meil maad vähä LNg; ei oole `kunnigil `käütävet Krk b. väljas- või külaskäimiseks kasutatav vällän `käitävel `ammel [olid pilud] Hls; miul o kaits suurt rätti, tõine kodu rät́t, tõine kirikun `käitäve Krk; käütev jaḱk San
2. käibiv, kehtiv, maksev `käidav raha; `käidav söna Rei; si̬i̬ om jo `käidäv raha, sellega saap `kõiki `osta Nõo