[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.—29. vihik (—otsekil)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

jooksja tgn < jooksma
1. a, s a.  (hea) jooksja, kärme liikumisega urdad `piävä `kanged `ju̬u̬ksjad õlemä Kod; `ju̬u̬skjal rebäsel rit́sik suun, paigal`saisjal ei midägiʔ Krl; hää `ju̬u̬śkja hobõnõ Räp b.  püsimatu, ringi jooksja mõni `ju̬u̬skja lehm, `pańti pää põrmusside Ran; lirva om vana igävene libu ja `ju̬u̬skja Räp; raha um ilma `juuśkja Lut
2. a voolav; vedelikku läbi laskev `juokseja riist Lüg; `ju̬u̬śja raav KJn; lastel käe süüdikun, ss mõstass `ju̬u̬skje `vi̬i̬ge Krk; rutto `ju̬u̬śkja jõgi Rõu
3. s a.  jooksva(haigus) sel one `juoksija jalus VNg; `Ilma tuleb `jälle, mo va jalg valutab `jälle, sii on ikka `jooksija sihes Pöi; `joosja oo jalad ää `kiskund Mih; `jooksja `jalge sees, põĺvist juba akkab Tür; põeb `juusjad KJn; lendav jooksja id se va `lendav `jooksja, käib ühest kohast `teisi Emm Vrd jooksev, jooksik, jooksja|haige, jooksja|haigus, jooksja|tõbi, jooksva b.  ragisev valu käerandmes, nari, kidi meie Vellemel oli rögisev jooksja, kätt kipodas – raga, raga raga - - vase kiht peab seda aigost `välja `keskoma ja ära `kaodama Käi; mul on juksi kääs Phl c.  (roosihaigusest) `ju̬u̬skja kru̬u̬s Krl d.  (kubeme) song `ju̬u̬śkjatõbi, tu̬u̬ tege suurt vallu Se e.  valgevoolus `valgõʔ kassikäpäʔ oma rooho jaost. keedetäs kel `valgõʔ `ju̬u̬śkjaʔ omaʔ Räp
4. järeleveniv, järeleandev (silm v sõlm) Mitte kuedagi sua [võrgule] õigõsi `silmi, puhas `juõsajad Khn; `ju̬u̬skje sõĺm Krk; `ju̬u̬śkja om jätet [võrgule] `sisse, ei olõʔ sõlmit nigu vaia Se
5. `ju̬u̬skje = jooksjahein – Krk Vrd joosihein
6. euf rottKäi Vrd jooksik
7. lendtäht täht `paistse ja `äḱki läits nigu `virdi edesi, tu̬u̬ `oĺli serände `ju̬u̬skja täht; vanast üteldi `ju̬u̬skjat `tähte, et tu̬u̬ `oĺli inimese elu vai eńg, ku inimene ärä suress, tolle täht satte maha Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur