jooksjooks g jooksusporSaHiLäKPõ (juo-, jua-; joksu, joksoJuuKadPlt), I (ju̬u̬ks g juaksuKod); juoks g `juoksu (`juokso, `juaksu) R (n `juoksuVNgVai); jooks g joosu p `jooksuKhk ?Muh ?EmmRid ?KseTorHää/juuks/; joos g joosuNoa ?Han/ill `joosu/ VigKoe/juos p juossu/; joosk g joosu p `jooskuKhkKärMusKaaL(g joosoTõs, ill `joosuAud; `juõsuKhn; ju̬u̬sk g joosuHää) spor KPõ(juoskRisJMd); ju̬u̬sk g joosu, joosoKJneL; ?n, g joosu ?KaaVllPöiEmmLNgMar/g jooso/ KulHanPJgHag/g juossu/ AnnPai; p, ill `jooskuJuuKosKoe/`juosku/; in `jooskusMärMih/`ju̬u̬skus/ Juu; `joosusPöiMuh 1. jooksmine `leikas `juoksu; ädä ajab `ärjägi `juoksu; `kerge `juoksoga oboneLüg; `lasko jänis `juokso pääld mahaVai; vana obu tasa jooseb, tasast `joosku teebKhk; ma tuli metsast ühe joosugaKär; `Mõisas oli kell, missega pere `sööma `löödi - - siis olid `joosus kõikPöi; ma pool `jooksu `laski `ikka (käisin pooljoostes) Muh; Tuli suure joosugaEmm; Teispere noorik oo viks inimene, ikka toimitab pooljoosulHan; noored oo ika `lindus, `ju̬u̬skusMih; väikse juossuga obuneHag; kukkus jooksu piält maha; `pistis `jooksu nõnna kui jalad `kańtsidJuu; kits tema on lühikese juoksuga. kui lumel kuor on pial, siis ei juokse tema mitte kuhugiKuuK; isa akkas joosuga `joosma, et [hunt] läheb obuse kallaleAnn; juoksust (jooksu pealt) `laśti mahaVJg; obesed saivad jooksu oo `sisseTrm; mõni kaarutas `einu, kõik käind poole jooksuga; läks `jooksu jaluLai; obene laseb täit `juuskuKJn; ni̬i̬ esi lõbuperäst jooseve, ega neil tarvilist `ju̬u̬sku ei ooleKrk; `pernane tulep joosogaTMr; kaŕjapoiśs teḱk hää joosu eläjeidega; is saa ma sukugi oṕpiʔ, oĺli kõ̭iḱ ajastaig joosu päälHar; hopõń om tävveh joosuhSe || pagemine, põgenemine on `tienistusest `juoksusLüg; näväd tulivad tedä `kinni võttama ja tämä sai `neie kääst `juoksoIisR; kis `jooskus olid, said varjatudMär; se oli `jooskus, oli `metsäs, rõugu all oli magandJuu; egä ma jäness en õle et, `ju̬u̬ksu paanKod || joosu pääle [minema] (ehale, tüdrukute poole) Vas || Tal on lõuad vaba jooksuga (pealetükkivalt jutukas) TMr 2. ind, paarituskihk (loomadel) siad nie `enne `aastat ei lähe `juoksuLüg; lehm om joosu päälSan 3. a. voolamine; vool jalg akkas verd `juoksuLüg; ku [mahla] `juokso`aiga on `müöda, siis akka [kask] `oksendammaVai; tasase joosuga jögiKhk; vee joosu aegMar; `Vihterpalu jõel on ika üsna tugev jooksRis; käreda joosuga jõgiPlt; su̬u̬ pääl omma `säädse˽soodiʔ, keväjelt vi̬i̬joosuga om `kaibunuʔHar || veesoon vee joosk ja sihuke loigem maaAud || (viinaajamisel) vahest tuli kolm `ämbri täit sedä esimist. sie õli esimine juoksLüg || `räästa jooks (vee tilkumise koht katuseräästal) Jämb. merehoovus `ankrud on rivi `otsides, `muidu `juoksu vieb [võrgud] menemäVNg; `vergod tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löiäVai; kui rahud kärisevad, siis `eetesse: meri `louna joosu vöttand. `louna joosk väab vörgud kogu; lääne joosk; pöhja joosk; lεhed sa vörgele, kohe katsud `joosku, on ta `kange vöi nöder, siis sa tεεd lastaKhk; ajo püid, vörgud `pandi paadi `järge ja jooks viis keige paadiga edasiPha; kus talvel joosk jää ää sööb, `sõnna tuleb `lahvandisRid; köis lähäb vie juoksu järel `alla vuodHMdc. laeva kiiluvesi laival jääb joosk taa `keermaKhkVrdjoosõng 4. (mitmesugustest muudest liikumistest v liikvelolekutest) Kala juoks (kala liikumise suund) Kuu; senel on `liikmi `tiiskus. akkas kõhe `sääridest `juoksuLüg; ajavad kala `juoksu, `võrku `kinniTrm || (sõidukitest) `kerge `juoksuga `vankerLüg; see regi oo nõnna teist `jooksu `tehtud et (st jookseb kiiva) Muh || (tuuliku töötamisest) täna o `veski joosu päeMuh; [tuuliku] puri laristab pial joosuga, ku tiivad pailu keerud ooVar; altjoosuge `veske (liigub ainult alumine veskikivi); meil om tuuliku puha päält joosugeKrk || noʔ `lü̬ü̬d́i vastanõ raha, tu̬u̬d ei olõ vi̬i̬l joosu pääle pantHar 5. ree- v saanijalase kõveraks painutatud esiosa ree jooks, jooksud; kena saanijooksuga regiJäm; `körge ~ järsu joosuga jalas; üks regi äkilise joosuga, teine pikalise joosugaKhk; sandi joosuga regi `öötse, kui joosk `eesti maad äi aka `rüistamaMus; ree kärts, see oli nisuke kõber puutükk, `pańdi jalasele abiks, et joosk ei kuluKei 6. korraga käärpuudele jooksev lõngasalk (hrl 4–12 lõimelõnga), mille kaupa kangas ka rehasse pannakse [käärpuudel] Kui `juoksu`korras oli `paĺju `lõimi, pidi `paĺju `veikesi kehasi olemaIisR; all oo `muudku jooksud. tugeva nööriga peab sidoma, muedu lähäb lees`vällä ja jooksud segämesiMar; kaheksa `lõnga `jooksos ja kui `rohkem kerädega keärid, on `rohkem `lõngu `jooksos; jooksod pannakse rehä `pulke vahele, pane kahed jooksod ehk kuda `lõngu onJuu; kangas tuli lugeda sedasi `jooskude `kaupa [et teada saada laiust] Tür || (kindakirjast) kahed joosud oo `õiged (väänilise kirja puhul eri lõngadega kootud mustrikord) Kse 7. linamasina väikese võlli telje otsas olev plokk ülebel oli kaks `väikest `võlli, joosud olid tapidega kinni `pandud; teinep̀ol `otsas teine joos. joosu lauast lähäb võĺl läbi; joosud `tõusvad võlliga tükkis; j. kergitäväd sedä `lauda ülesse, kus võĺl seess oo; j. `preśvad vähämid `võĺla suure võlli soone `sisseVig 8. kord viltusi v rõhtsaid latte aial ühejooksuga ähk alumise jooksuga aid; ülemise jooksuga aidAns; möni kord tehasse `ilma `vitsteta joosk [hirsaiale] risteti teivastega; möni teeb kahe joosuga iŕssaja; `peelmine joosk ning alumine jooskKhk; kahe joosuga ajal on kaks `joosku ükstese päälKär 9. vankritäis [rattaid] `Riigas sai `vu̬u̬ris `käitu, teine ju̬u̬sk [rattaid] `oĺli ligi, et ti̬i̬ pääl ei jääHää; mitu ratast sa laadalt ostit? - mea osti `terve joosu; mea taass ütte `ju̬u̬sku rattit `ostaKrk Vrdjoost