[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

enese, enda ‹ennast e. end, enesesse e. endasse, eneste e. endi, endid, enestesse e. endisse ‹nom. puudub›› ‹pron›

1. laiendab verbi, viidates tegevuse subjektile (hrl. elusolendile). a. ‹objektina›. Tüdruk kammib ennast. Soojendasime end lõkke ääres. On enda hästi ära peitnud. Ta ei lase ennast petta. Pakkus ennast abiks, appi kolima. Ära sega end teiste asjadesse! Ta kauples enese tööle, sulaseks, puid saagima. Tundke end nagu kodus! Ajas enda sirgu, püsti, istukile. Sõime endid liiga täis. Ta hindab end üle. Mul tuleb ennast kõvasti pingutada. Võta end kokku! Püüa ennast talitseda, vaos hoida! Ei maksa end killustada mitme töö vahel. Tühi kõht tuletas end meelde. Haigus hakkas ennast jälle tunda andma. See muudatus ei õigusta end. Linakasvatus ei tasunud end ära 'ei andnud (loodetud) tulu'. || koos transitiivse verbiga vastava refleksiivse verbi asemel. Ta tõmbas enese kössi, küüru. Mees viskas enese riietes voodile. Ätt toetab ennast kepi najale. Tahate end täielikult spordile pühendada. Puud sirutavad end kõrgusse. Igal pool laiutab end lepavõsa. b. ‹adverbiaalina›. Teeb endale etteheiteid. Ei anna armu enesele ega teistele. Talupojad said endile perekonnanimed. Lase endale hea maitsta! Nad ei lasknud seda enestele kahte korda öelda. Endasse sisendatud eelarvamus. Ta kannab endas uut elu. Hoolib enesest liiga vähe. Jättis endast hea mulje. Inimene võib metslooma endaga ära harjutada. Pani mu enese kõrvale istuma. Võtan selle ülesande enda peale. Jalutajad võtsid endi alla kogu kõnnitee. Ta on sageli enesesse tõmbunud, süvenenud, sulgunud. Pilved kannavad endas rahet. Mida see raamat endast õieti kujutab? Teater tõmbab teda üha enam enda poole. Olen seda eneses 'endamisi, omaette' mitu korda mõelnud. Pomises enda ette 'omaette, endamisi' arusaamatuid sõnu. c. objektilise v. adverbiaalse atribuudina deverbaalsubstantiivide juures. Laps ei tule enda pesemisega toime. See töö nõuab enda pingutamist. Ta võttis seda enesele vasturääkimisena. Ta näost paistab enesega rahulolu. Ta on kaotanud usu endasse.
2. ‹genitiivse atribuudina possessiivpronoomeni oma asemel› hrl. rõhutab kuuluvust tegevuse subjektile. Andis raamatu enda nime all välja. Võta minu pliiats ja anna enda oma mulle. Ta on enese meelest kangesti tark. Mind jäeti enese hooleks. Enda muredest pole tal kombeks rääkida. Tegi tüdruku enese omaks.

endale ~ enesele aru andma vt aru [1]

endale halle juukseid kasvatama vt juus

endale nööri kaela tõmbama ~ panema vt nöör

endale paela kaela tõmbama ~ panema vt pael

endale silmust kaela tõmbama ~ panema vt silmus

endast ~ enesest välja minema, endast ~ enesest väljas (olema), endast ~ enesest välja viima
enesevalitsust kaotama, ärrituma, erutuma; tasakaalust välja viima, ärritama, erutama; tugevasti ärritatud v. erutatud (olema). Ma lähen kergesti endast välja. Ta ebaviisakad sõnad viisid mu endast välja. Nii endast väljas pole ma teda varem näinud.

endast ~ enesest ära
tugevasti erutatud, tavalisest olekust ja käitumisviisist kõrvale kaldunud. *Ta näis .. nii enesest ära, nagu ei teakski, mis ta teeb ja kuhu ta läheb. H. Raudsepp.

end ~ ennast kohevile ajama
end tähtsaks tegema

end ~ ennast käsile võtma vt käsile

end ~ ennast vee peal hoidma vt vesi

end ~ ennast [kuidagi] üleval pidama
käituma. Vaata, et sa siis end korralikult üleval pead.

end halliks ootama vt hall [1]

end lakke riputama vt lagi

end lippu panema vt lipp [lipu]

end pukki ajama vt pukk [1]

end [kellegi] silma ~ silmale ~ silmi andma vt silm [-a]

end võõraste sulgedega ehtima vt sulg [sule]

enesest(ki) ~ endast(ki) mõista
iseenesestmõistetavalt, loomulikult, arusaadavalt, muidugi. Endastki mõista tuli mul hirm peale.

ennast [kelle(le)gi] kaela riputama vt kael

ennast täis vt täis

ennast täis imema vt täis

kätt endale ~ enda külge panema ~ pistma vt käsi

küüned enda ~ enese poole vt küüs

ohje enda kätte haarama ~ võtma vt ohi

sõrmed enda ~ enese poole vt sõrm