[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 22 artiklit

vesivee, vett 36› ‹s

1. tavalisim vedelik maakeral, vesiniku ja hapniku ühend; see aine vihma- v. põhjaveena vms. Looduslik vesi. Puhas, selge vesi. Soolane vesi on raskem kui mage vesi. Vesi külmub jääks. Vee ringkäik looduses. Kõik elusorganismid sisaldavad vett. Inimene ei saa elada veeta. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. Arteesia vesi 'kahe vettpidava kihi vahel rõhu all olev põhjavesi'. Räästaist ladistab vett. Okstelt tilkus vett. Kraavid on (ääreni) vett täis. Vesi imbub, kaob pinnasesse. Jalanõud ei pea vett, lasevad vett läbi. Veri on paksem kui vesi. Kõik pilved ei anna vett. *Tibamine läks järjest tihedamaks ja juba valaski vett alla nagu oavarrest. A. Kork. || see aine joomiseks, pesemis- v. puhastusvahendina vms. otstarbega seonduvalt. Värske, seisnud vesi. Destilleeritud, gaseeritud vesi. Võttis lonksu, sõõmu külma vett. Palavaga joovad loomad palju vett. Vett saadi, toodi kaevust. Ammutas ojast vett. Kraanist jookseb, niriseb vett. Liiter vett. Ämber, pudel, klaas vett. Valas kannu vett täis. Mahla lahjendati veega. Vees lahustuv pulber. Seemneid leotati vees. Vett soojendama, keetma. Vesi keeb, aurab. Kare, pehme vesi. Vett filtreerima, puhastama, pehmendama. Segas vee kapas parajaks. Viskas kerisele kapatäie vett. Nõud küüriti kuuma veega puhtaks. Vett peale tõmbama (WC-s). Majja pandi vesi 'veevärk' sisse. Must vesi juhitakse kanalisatsiooni. Püha, pühitsetud vesi. Vaimulik piserdab vett ristitava laubale. || (ütlustes ja piltlikes väljendites). See väide ei pea vett 'ei vasta tõele'. Kirjutises on palju vett 'ülearust, tühja, sisutut teksti'. Kellelegi, millelegi vett peale tõmbama 'kedagi v. midagi maha kandma; kellelegi suuri ebameeldivusi põhjustama'.
▷ Liitsõnad: gravitatsiooni|vesi, juveniil|vesi, kapillaar|vesi, kihi|vesi, kondens(atsiooni)|vesi, kristallisatsiooni|vesi, maake|vesi, mage|vesi, peit|vesi, termaal|vesi, tilk|vesi, udu|vesi, uhkvesi; allika|vesi, jõe|vesi, järve|vesi, jää|vesi, jääsulamis|vesi, kaevandus|vesi, kaevu|vesi, kanalisatsiooni|vesi, karsti|vesi, kaste|vesi, kevad|vesi, kraani|vesi, kraavi|vesi, lauka|vesi, liustiku|vesi, lume|vesi, lumesulamis|vesi, lätte|vesi, mere|vesi, mulla|vesi, ookeani|vesi, pilsi|vesi, pinna|vesi, pinnase|vesi, puurkaevu|vesi, põhja|vesi, raba|vesi, räästa|vesi, sademe|vesi, saju|vesi, sula|vesi, sulamis|vesi, taeva|vesi, tiigi|vesi, vihma|vesi, veevärgivesi; gaasi|vesi, heit|vesi, jahutus|vesi, joogi|vesi, kastmis|vesi, keedu|vesi, kohvi|vesi, kupatamis|vesi, kupatus|vesi, kõntsa|vesi, laua|vesi, leo|vesi, leotamis|vesi, leotus|vesi, loputus|vesi, lubja|vesi, mineraal|vesi, niisutus|vesi, nõudepesu|vesi, olme|vesi, peapesu|vesi, pesemis|vesi, pesu|vesi, põrandapesu|vesi, raua|vesi, ravi|vesi, reo|vesi, riistapesu|vesi, risti|vesi, ristimis|vesi, roisk|vesi, rooste|vesi, sauna|vesi, seebi|vesi, solgi|vesi, supi|vesi, surve|vesi, tarbe|vesi, tee|vesi, tervis(e)|vesi, toite|vesi, toor|vesi, uhte|vesi, vanni|vesi, vihmutusvesi; moosi|vesi, sidruni|vesi, siirupi|vesi, sooda|vesi, sool(a)|vesi, suhkruvesi.
2. see vedelik veekogusid vm. looduslikke veemasse ja -välju moodustavana. a. hüdrosfäär; veekogu(d) kui elu- v. toitekeskkond. Vee ja maismaa vahekord. Vesi ja tema asukad. Osa imetajaid asus elama vette. Kalad elavad vees. Saarmas armastab vett. b. meri, järv vms.; selle osa (ka keskkonnana, kus võib supelda, ujuda, sukelduda). Eesti on kolmest küljest veega piiratud. Nad kasvasid üles vee ääres. Mees on paljud maad ja veed läbi sõitnud. Ta on sõitnud paljudel vetel. Parema elu otsinguil sõideti üle vee 'mere, ookeani'. Kaupu veeti vett mööda. Läänemere, Peipsi, Emajõe veed. Veed on juba kinni külmunud, lahti. Paat lükati, lasti vette. Laev jõudis vabasse vette. Sügav, põhjatu, madal vesi. Seisev vesi. Siin on madal koht, vett on ainult üks meeter. Rahuliku veega madal laht. Vesi õitseb. Lapsed jooksid vette, sulistasid vees. Proovis varbaga vett (enne suplemist). Kuumaga on värskendav vees käia. Tundmatus kohas ei tasu vette hüpata. Uppuja toodi õigel ajal veest välja. Vaga vesi, sügav põhi. ||pl.(mingile riigile v. riikide liidule kuuluva mereosa kohta). Tursapüük Eesti, Euroopa Liidu vetes. Jõudsime Hispaania vetesse. Rahvusvahelised veed 'neutraalveed'. || veekogu pind; veetase. Sukelduja kadus vee alla. Paat vajus vee alla. Vesi virvendab. Vesi oli vaikne kui peegel. Pilved peegelduvad vees. Vesi tõuseb, alaneb. c. muu suurem veehulk, veemassid v. -vood; suur- v. tulvavesi. Vett paisutama, alla laskma. Veed kogunevad tammi taha. Langeva vee energia. Kevaditi oli luht vee all. d. (ütlustes ja piltlikes väljendites). Sellest ajast, kui me viimati kohtusime, on palju vett merre voolanud 'palju aega möödunud'. Kogu töö, raha on vette visatud 'asjatuks osutunud; tulutult kulutatud'. Põgenik kadus nagu vits vette 'kadus jäljetult'. Sellised tüübid kerkivad iga võimu juures vee peale.
▷ Liitsõnad: aju|vesi, ava|vesi, kalda|vesi, kiil(u)|vesi, kodu|vesi, kõrg|vesi, laam|vesi, lahva|vesi, lahve|vesi, laus|vesi, liig|vesi, loe|vesi, madal|vesi, mõõna|vesi, padu|vesi, pagu|vesi, pais|vesi, pinna|vesi, päri|vesi, püügi|vesi, ranna|vesi, riim|vesi, seisu|vesi, sise|vesi, sula|vesi, suur|vesi, sõidu|vesi, süva|vesi, tulva|vesi, tõusu|vesi, ulgu|vesi, vooluvesi; kala|vesi, kalastus|vesi, troopikaveed; neutraal|vesi, territoriaalveed.
3. (mitmesuguste eritiste jms. kohta). a. pisar(ad). Vesi tuleb silma, kui möödunule mõtlen. Need sõnad võtsid tüdrukul vee silma, silmast välja, silmist välja. Saatjatel olid silmad vett täis. Nohu on nii kõva, et silmad jooksevad vett. Tüdrukul läks vesi lahti 'tüdruk hakkas nutma'. ||inessiivis ja allatiivis adverbilaadselt›. Perekond seisab haigevoodi ümber, kõigil silmad vees. Silm kisub veele. Suits võttis silmad veele. b. (higi, sülje, uriini vms. kohta). Kõva rassimine võttis mehel päris vee välja. Pühib käega otsaeest vett. Nohus nina tilgub vett. Isuäratav toidulõhn paneb, ajab suu vett jooksma 'toob sülje suhu, tekitab v. suurendab isu'. Suu jookseb vett 'on isu' kalatoidu järele. Vett laskma, viskama 'urineerima (mehe kohta)'. Kutsikal kergesti vesi taga 'kutsikas pissib sagedasti'. *Suur pime oli käes, kui nad veele [= higile] aetud hobustel Limandu vallamajja pärale said. J. Kross. | piltl. Mehel jookseb suu vett võõra vara järele.
▷ Liitsõnad: nutu|vesi, silmavesi; hernes|vesi, higi|vesi, nõresvesi; eel|vesi, lootevesi; õisvesi.
4.hrl. liitsõna järelosana(muude vedelike ja (vesi)lahuste kohta). Kölni vesi 'odekolonn'.
▷ Liitsõnad: juustu|vesi, piimavesi; humala|vesi, hundijala|vesi, kartuli|vesi, kesva|vesi, peedi|vesi, põrgu|vesi, rõõmu|vesi, tulivesi; ammoniaagi|vesi, ammoniaak|vesi, boor|vesi, kloori|vesi, kuning|vesi, ristiköömne|vesi, tina|vesi, tuhavesi; juukse|vesi, kase|vesi, kurgi|vesi, lõhna|vesi, näo|vesi, roosi|vesi, suu|vesi, tualettvesi; eluvesi.

end ~ ennast vee peal hoidma, vee peal püsima
endale hädapärast ülalpidamist teenima, end vaevaliselt ära majandama; kuidagiviisi ära elama, toime tulema. Ülikooli ajal hoidis ta end vee peal tundide andmisega. Pidin end kõvasti kokku võtma, et vee peal püsida.

kivist vett välja pigistama
(millegi kohta, mida on võimatu saavutada; suure vaevanägemise, pingutuse kohta). Kui lapsel pole huvi õppida, siis on ka õpetajal raske kivist vett välja pigistada. *.. viiekümnendate aastate teisel poolel hakkas lugejaskond kokku kuivama, pigista või kivist vett välja, protsenti kätte ei saa. K. Saaber.

kui ~ nagu külma vett kaela valama ~ viskama
ebameeldivalt üllatama. Nende sõnadega valati tüdrukule kui külma vett kaela. Masendav teade mõjus, nagu oleks külma vett kaela visatud.

nagu hane selga vesi
ilma igasuguse mõjuta, täiesti ükskõik. Isa manitsused on poisile nagu hane selga vesi. *Mari ootas oma teist last, aga temale oli see nagu hane selga vesi – ei vaeva ega muret .. A. H. Tammsaare.

nagu kaks tilka vett vt tilk

nagu kala vees vt kala

nagu tilk vett kuumale kerisele ~ kivile vt tilk

nagu tuli ja vesi vt tuli

[kellelgi] on vesi ahjus
kellelgi on suur häda käes. *Nüüd oli Kaarlil ja Mihklil vesi ahjus, sest niisugust asjade käiku polnud kumbki uneski oodanud. H. Angervaks.

selge nagu ~ kui vesi
täiesti selge; ilmselge. Saksa keel on tal selge nagu vesi. Poissi tahetakse ninapidi vedada, see on selge nagu vesi. *Peastrehkendamine peab olema selge kui vesi, muidu ei saa elus läbi. M. Traat.

sogases vees kalu püüdma vt kala

suud vett täis võtma, on (nagu) suu vett täis ~ vesi suus vt suu

sõelaga vett kandma
(mingi mõttetu tegevuse kohta). Temaga vaielda on sama mis sõelaga vett kanda.

tulest ja veest läbi ~ läbi tule ja vee minema vt tuli

vee ja leiva peale, vee ja leiva peal

1. väga kasinatesse oludesse, poolnälga; väga kasinates oludes, poolnäljas. Joodikuist vanemail oli pere kodus vee ja leiva peal.
2. vangi, kartserisse; vangis, kartseris. *Sellepärast siis tuli tal peale rahatrahvi ka kaheks päevaks vee ja leiva peale minna. A. H. Tammsaare.

vee varale jääma
toiduta jääma, nälga jääma

vesi [kellegi, millegi] veskile, vett [kellegi, millegi] veskile valama
(miski on) kellelegi (v. millelegi) suureks kasuks; kaudselt millekski kaasa aitma, oma käitumise v. tegevusega kellelegi (hrl. vastaspoolele) teenet osutama. Isikutevahelised vastuolud on vesi opositsiooni veskile. Oma kirjutisega on ta tahtmatult valanud vett vastasleeri veskile.

vett ja vilet tegema, vesi ja vile, vett ja vilet saama ~ nägema
kõva korra all kibedasti rakkesse panema, mahvi tegema; mahvi saama, suurt vaeva nägema; kõva korra all olemine, kõva töö ja mahv. Peremees tegi sulastele vett ja vilet. Taastamistöödel saadi vett ja vilet, kuude kaupa polnud puhkepäevi. Selle poisiga sa veel saad vett ja vilet (näha). *.. kust karjanaine aega võtab, alati üks vesi ja vile. L. Hainsalu. *Nii et isegi nalja sai vanglas, ei olnudki ainult vesi ja vile. A. Kork.

vett peale lööma, vesi on peal
kõva korra all kibedasti rakkesse panema, mahvi tegema; mahv on peal. Vesi oli terve päev peal, kordagi polnud mahti hinge tõmmata. *.. [isa] oleks pojale sedamaid vee peale löönud ja tööle sundinud. A. Beekman. *.. tema lööb oma brigaadile vee peale ja võtab veel täna kõik juurikad üles .. L. Kahas.

vett segama
tõde moonutama, (eksiteele viimiseks) jutuga keerutama, hämama. Kas ta räägib tõtt või segab vett? *Tabanud küsitleja sihi, segas ta vett .. kuidas aga oskas. R. Sirge.

vett vedama minema
raisku minema, kaotsi minema; nurjuma, ebaõnnestuma. Mitu tundi kõige paremat tööaega läks vihma tõttu vett vedama. Abirahad läksid vett vedama, sest taotlus oli valesti kirjutatud. Kõik mu suured plaanid läksid vett vedama. Hea äri, tehing läks vett vedama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur