[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 20 sobivat artiklit.

kael-a 29 või -a 23› ‹s

1. pead ja keret ühendav kehaosa. Kaela lihased. Kaela jämedus, ümbermõõt. Pikk, peenike, lühike, jäme, punetav, lumivalge, kortsuline kael. Kael on haige, kange. Turske kaelaga mees. Mässis salli ümber kaela. Istuvad kaelani, kaelast saadik meres. Käsi on sidemega kaelas. Sõdureil ripuvad automaadid kaelas. Rätik, krae, lips on kaelas. Panin salli, lipsu kaela. Võttis salli kaelast. Nad tõusid kikivarvule ja ajasid kaela õieli. Poisid sirutasid, küünitasid, õiendasid uudishimulikult kaela. Poiss uudistas lähenejat, kael õieli. Laps võttis emal kaela ümbert kinni. Sõbrannad langevad teineteisele kaela. Kellelegi kaela hakkama, viskuma. Lahkujad nutavad teineteise kaelas. Lehmal on kell, kett kaelas. Mullikale seotakse lõõg kaela. Ratsul kael kenasti rõngas. Rangid on hobusel kaela katki hõõrunud. Murdis kanal kaela kahekorra. Kahekuine kannab kaela, kolmekuine koogab, viiekuune mõistab vitsa. | piltl. Lillekestel vajunud kaelad longu. || kaelani piltl täiesti, üleni, läbinisti; kõrini. Sipleb kaelani võlgades. Kaelani märg 'läbimärg'. *Kõik oli räägitud ja kuuldud, kõik olid kaelani tüdinenud .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: härja|kael, kõõr|kael, luige|kael, põdra|kael, rõngaskael.
2. piltl kitsas osa v. koht. a. mingi eseme, taime, elundi vm. peenike, kitsas v. kitsenev (sageli ka teisi osi ühendav) osa. Pika kaelaga pudel. Kitsa, laia kaelaga vaas, kolb. Püssilae kael. Viiuli, mandoliini, kitarri, harfi kael. Säärsaapad ei tohi kaelast kitsad olla. Sibula kael. Reieluu, õlavarreluu kaela murd. Hammas koosneb kroonist, kaelast ja juurest. b. kitsas ühendav koht maismaa-aladel v. veekogudel, ka tänavatel. Poolsaare, väina kael. Järved on kitsa kaela kaudu ühenduses. Pööras Vana turu kaelast Viru tänavasse.
▷ Liitsõnad: emaka|kael, hamba|kael, juure|kael, järve|kael, lae|kael, lahe|kael, maa|kael, mere|kael, roidekael.
3.hrl. sisekohakääneteskasut. sageli fraseologismilaadseis ühendeis (piltlikus vananenud v. kõnekeelses pruugis ka gen. peale, peal, pealt konstruktsioonina) adverbi ja postpositsiooni funktsioonis. a.illatiivisülalt (kellelegi) peale; (ülalt) alla, maha, otsa vms. Ründajaile pilluti linnusest kive, tuld ja tõrva kaela. Puu ähvardas saagijale kaela tulla. Okstelt tilkus vett kaela. Tuul keerutas katustelt lund kaela. Vaata, et laps endale laualt midagi kaela ei tõmba! Komistas ja kukkus eesminejale kaela. Lagi, vanad hooned on kaela langemas. Valas kogu oma viha õe kaela. Kallab oma viha süütuile kaela. b. piltl häirivaks, tülikaks koormaks peale, kanda, taluda; häiriva koormana peal, kanda, taluda; koormast pealt, häirimast ära. Võlad tekkisid, tulid kaela. Neil on suured maksud, võlad kaelas. Saaks ainult võlad kaelast! Saavad veel endale ebameeldivusi kaela. Ei taha sõbrale häda kaela saata. Sa tood meile õnnetuse kaela! Saad ühe sekelduse kaelast, juba teine asemel! Kahtlus langes Jüri kaela. Ära aja, veereta oma süüd teiste kaela. Nad püüdsid igati süüd endi kaelast ära ajada. Ta ei taha vastutust enda kaela võtta. Kohapidamise mured olid Eltsu kaelas. Saaks ometi selle jama kaelast ära! No nüüd on nuhtlus kaelas! Lähevad, tulevad teistele lausa nuhtluseks, ristiks kaela. Sai endale joodiku mehe kaela. Sai kutsumata võõrad kaelast ära. Sadas kaela arvukalt küsimusi, süüdistusi. *.. nüüd on minu kord teenima hakata. Aitab mul sinu kaela peal elamisest. V. Ilus. || teha, toimetada, ülesandeks; ülesandena, teha, toimetada; ülesandest, sooritamisest, toimetamisest ära. See suur töö oli kõik meie kaelas. Kõik toimetused jäid minu kaela. Talle laoti igasuguseid ülesandeid kaela. See töö, asi, asjaõiendus on jälle kaelast ära. Eksamid said kaelast ära. *Pärast seda vajusid jälle argipäevaaskeldused üksteise võidu kaela. O. Kruus. c. kallale, ahistama; kallal, ahistamas; kallalt, ahistamast ära. Vaenlane langes ootamatult kaela. Vaata et saadab sulle politsei kaela! Revidendid tulid kaela. Sai võlausaldajad kaelast ära. Hakkame minema, vihm on varsti kaelas. *.. kõrtsmik oma võla nõudmisega oli ka kaela peal. J. Pärn. d.illatiiviskõnek kaotuse osaliseks (mingis mängus), kolki. Meie võistkond sai täna jälle kaela.
4.liitsõna järelosanamärgib inimest v. looma, harvemini taime
▷ Liitsõnad: ihnus|kael, kenus|kael, kudrus|kael, kure|kael, kõver|kael, nadi|kael, näru|kael, sini|kael, säni|kael, võru|kael, väänkael.

(endale) nööri kaela tõmbama ~ panema vt nöör

(endale) paela kaela tõmbama ~ panema vt pael

(endale) silmust kaela tõmbama ~ panema vt silmus

ennast [kelle(le)gi] kaela riputama
ennast kellelegi sokutama, külge kleepima. Ta on valmis ennast esimese vastutulija kaela riputama. *Imelik naine oled sa: kord jooksed kõigi eest minema, kord riputad enese ükskõik kellele kaela. O. Samma (tlk).

hing (on) niidiga ~ paelaga ~ nööriga kaelas vt hing [1]

kaela kandma, [kellegi] kael kannab
(vaevu) tööjõuline, kaelakandja olema. Lapsed pandi tööle, niipea kui hakkasid kaela kandma. *Muidugi peab ka Jens teenima hakkama, niipea kui kael kannab, esialgu kodus ema aidates .. F. Tuglas.

kaela kangeks ajama ~ lööma, kange kaelaga
kangekaelseks, järeleandmatuks muutuma; kangekaelne, järeleandmatu. *Juba pidi ta mingil ettekäändel pöörduma tagasi, aga lõi siis kaela kangeks ja sammus .. järve poole. M. Metsanurk. *Nad on õieti üks kange kaelaga rahvas. Pika vihaga. H. Laipaik.

[kelle(l)gi] kaela murdma ~ (kahekorra) keerama ~ (kahekorra) käänama
(ka ähvardusena:) tapma, hävitama, lõppu peale tegema; viga tegema v. saama. Ähvardas vihamehel kaela kahekorra käänata. Ma keeran sul kaela kahekorra! Selle afääriga ta veel murrab oma kaela. *Ei, kui ta nii loll on ja sellest palju latrama hakkab, siis ta võib ka enese kaela käänata. O. Luts.

[kellelegi] kaela määrima ~ toppima
kellelegi midagi (v. kedagi) kavalusega, hrl. üles kiites, veendes sokutama. Määris mulle poolvägisi paar loteriipiletit kaela. Niikaua rääkis, kuni määriski Otile praktikantide juhendamise kaela. Üksinda oli ebamugav minna, siis määris end ühele ekspeditsioonile kaela. *Paraku määriti Mirjamile juba praegu peigmeest kaela. A. Beekman. *Ja mis võib näotum olla, kui et naisterahvas ennast ise pakub mehele, et ta ennast mehele kaela topib! E. Vilde.

kaela painutama
alandliku(ma)ks, taltsa(ma)ks tegema v. muutuma. *Juhatuse liikmeist Villem Laidsalu ei pea vist temast, esimehest, lugu. Tema kaela tuleks ka painutada. H. Kiik. *.. kuninga tahtmist täites pidid nad uue vahepealse isanda ees oma kaela ometi painutama. E. Kippel.

kaela peale käima
järjekindlalt, tungivalt midagi nõudma, millegagi mitte rahu andma, tungivalt peale käima. Võlausaldajad käisid pidevalt kaela peale. Temalt nõuti, tema omakorda käis alluvatele kaela peale.

kaela peal ~ kaelal ~ kaelas istuma
millegagi pidevalt tüütama, mitte rahu andma; suureks tüliks v. koormaks olema. Igasugused ametnikud istusid nõudmistega kaela peal. *Nõnda istus Salme isa-ema kaelas aasta, kaubanduskooli lõputunnistus äri- ja kontoriuksi tema ees ei avanud. P. Kuusberg.

[endale, kellelegi] kaela tõmbama ~ kutsuma
endale v. kellelegi teisele mingeid ebameeldivusi, hädasid vms. põhjustama, neid esile kutsuma. Ära tee seda, tõmbad veel endale pahanduse kaela! Ise nad kutsusid endale selle õnnetuse kaela. *Vend on mulle kaela tõmmanud üsna suure võla .. M. Metsanurk.

kui ~ nagu külma vett kaela valama ~ viskama vt vesi

nagu koera kaela(s) vorst vt vorst

range kaela võtma ~ ajama, range kaela saama vt rangid

üle kaela, kaela peale
(kukkumise kohta:) uperkuuti, ülepeakaela. *„Ma juba kartsin, et oled kaela peale jõkke läind,” ütles isa kodus. A. H. Tammsaare. *„Peaks ometi kuu pilve alt välja tulema,” ümises tema, „et ma mitte üle kaela kraavi ei kuku .. !” J. V. Jannsen.

üle kaela ~ vastu kaela ~ mööda kaela andma ~ tõmbama, üle kaela ~ vastu kaela ~ mööda kaela saama
virutama, lööma, karistuseks äigama; lüüa saama, pähe saama. Ähvardas norijale üle kaela tõmmata. *Vaatame neile läbi sõrmede, aga pärast saame ise mööda kaela – liberaalsuse pärast. E. Maasik.

üle pea ja kaela vt pea

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur