[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

astuma ‹42›

1. ühe, paari, mõne sammu võrra kuhugipoole liikuma. Paar sammu astuma. Jalg on valus, ei või kuidagi astuda. Astume akna juurde, nurga taha. Astuge ettepoole, tahapoole, lähemale, juurde, ligi. Bussi, vagunisse astuma. Palun, astuge edasi! Ratsanik astus sadulast. Astusime õuest tuppa, kööki, rõdule, vaipa mööda mõne sammu akna poole. Ma ei astu enam kunagi üle tema läve. Kui sa üle koera astud, astu ka üle saba. | piltl. Ta astus julge, otsustava sammu. Valitsus astus samme hariduse edendamiseks. || jalaga millegi peale, otsa v. sisse sattuma v. vajutama. Kellelegi jala peale, varbale, kannale astuma. Orgi, naela, klaasikillu otsa astuma. Vaata, et sa porri ei astu! Otsis mahakukkunud prille, kuni astus need puruks, katki. Ta oli endale pinnu jalga astunud. Ära peale astu! Ta viskas suitsuotsa maha ja astus jalaga surnuks.
2. sammuma, kõndima, käima; sammudes, käies minema. Astub kiirel sammul mööda tänavat kodu poole. Tükk maad minna, annab astuda. Üksinda astub väsinud rändur oma teed. Läheb kuulmatult, kikivarvul astudes. Marssige korralikult, astuge ühte jalga. Pärimäge hobune sörkis, vastumäge astus sammu. Hakka aga astuma 'hakka minema'. Aeg on hiline, tuleb astuma hakata. *.. harva astus pimedaid metsaradu inimese jalg. J. Saar. | piltl. Elu astub oma paratamatut rada. Tuleb ajaga ühte sammu astuda. *Ees astub armuõpetus / ta kannul kaubakavalus .. A. Haava.
3. ‹hrl. illatiiviga› midagi, mingit tegevust jms. alustama, midagi tegema hakkama, millegi juurde asuma. Uus valitsus astus ametisse. Komisjon ei jõudnud veel tegevusse astuda. Astuti võitlusse ükskõiksuse ja loiduse vastu. Kellegagi kirjavahetusse, kontakti, ühendusse, sidemetesse, suhetesse, läbirääkimistesse astuma. Oleks tore temaga tutvuda ning vestlusse astuda. Noored astuvad ellu. Kirjandusse astus ta hilja, täies meheeas. Sõjas purustatud tehased astusid varsti jälle rivisse. Mängu astusid hoopis uued tegurid. Kuningas astus troonile. Ta ei astu kunagi kahtlastesse sobingutesse. Kirjanik astus 70. eluaastasse. Abielusse, abiellu astuma 'abielluma'. Jõusse astuma 'jõustuma, kehtestuma'. *Jälle pidi sulane perenaisele appi astuma .. A. H. Tammsaare. || mingi organisatsiooni, seltsi vms. liikmeks hakkama. Parteisse, ametiühingusse astuma. Skaudiks astuma. Seltsi liikmeks astuma. || kuhugi õppima, tööle, teenistusse asuma. Kooli, tehnikumi, ülikooli, majandusteaduskonda, magistrantuuri astuma. Ta oli vabatahtlikult armeesse astunud. *.. veetis suve maal, astus sügisel pedagoogilistele kursustele .. E. Krusten. || mingit usku omaks võtma. Luteri, vene, katoliku usku astuma.
4. piltl saabuma, tulema, jõudma. Mõne minuti pärast astume uude aastasse. Uued rõõmud ja mured astuvad meie ellu. Uus põlvkond astus ajaloo areenile. Vanad lähevad pensionile, noored astuvad asemele. Kellegi palge, silma ette astuma. 13. sajandisse astus siinne rannikuala peaaegu inimtühjana.

altari ette astuma vt altar

ette astuma

1. ettepoole v. esile v. teele takistuseks v. vastu astuma. Astuge samm ette! Astusin talle teele risti ette. *Võtke halud, poisid, ja astuge ette, kui teis on meheväärilist vastast. F. Tuglas (tlk).
2. van esinema. *Aino Tamm oli esimene, kes nendega [= kontsertidega] täie jõu ja julgusega ning kunstinõuete kõrguselt ette astus. A. Rennit.

[kellegi] jälgedesse astuma vt jälg

[kellelegi] kanna peale ~ kannale ~ kandadele astuma vt kand

kokku astuma
hrl van (näit. nõupidamiseks) kokku tulema, kogunema. *Sel päeval – 20. novembril – pidi Maanõukogu kokku astuma. J. Kärner.

[kellelegi] konnasilmale astuma vt konnasilm

korgi peale astuma vt kork

kõrvale astuma
kõrvale v. tagasi tõmbuma. Astusin auto eest kõrvale. *Olen valitud mitme maakonna maleva vanemaks. Kerge oleks mul kõrvale astuda ja aset anda uuele. J. Sütiste.

läbi astuma
kusagil, kellegi juures kiiresti, möödaminnes, põgusalt ära käima, kedagi, mingit asutust vms. põgusalt külastama. Püüa enne ärasõitu minu poolt läbi astuda. Koju minnes peaks kaubamajast läbi astuma.

maha astuma
milleltki alla astuma. Astun taburetilt maha. || liiklusvahendist väljuma (hrl. allapoole astudes). Mees astus trammist, bussist maha.

pahema jalaga voodist välja astunud vt voodi

sisse astuma

1. jalaga millessegi astuma. Siin on veeloik, vaata, et sa sisse ei astu.
2. sisse tulema v. minema, sisenema. Astusin majja, tuppa, hoovi sisse. Uksest astus sisse Liisa. | piltl. Aldid astuvad sisse pool takti hiljem.
3. kuhugi, kellegi poole möödaminnes, lühikeseks ajaks, põgusalt (külla) minema. Astu meie poole sisse, kui linnas käid. Rongi minekuni jäi aega, astusin koolivenna juurde sisse. Teekäijad astusid mõnikord meile sisse ja palusid juua. Peaks ka raamatukauplusse sisse astuma.
4. õppeasutusse (sisseastumiseksameid tehes) pürgima v. pääsema. Teaduskonda sisse astuda soovijaile korraldati ettevalmistuskursused.

tagasi astuma

1. tagasi v. tahapoole siirduma. Astusin paar sammu tagasi. *Nüüd on ta pika maa jalgsi tagasi astunud .. J. Peegel.
2. (näit. ametist, võimust) loobuma, tagasi tõmbuma. Ametist, peaministri kohalt, esimehe ülesannetest tagasi astuma. Juhatus, valitsus oli sunnitud tagasi astuma.

vahele astuma
(näit. takistavalt v. ärahoidvalt) vahele segama. Poisid läksid kaklema, Mihkel pidi vahele astuma. Lepitavalt vahele astuma. Kui isa poleks vahele astunud, oleks tütar joodikuga abiellunud.

[kellelegi] varba peale ~ varbale ~ varvastele astuma vt varvas

vasaku jalaga voodist välja astunud vt voodi

vastu astuma

1. vastu minema. Peremees ise astus talle trepil vastu. | piltl. Kevadele, eksamitele, tumedale tulevikule vastu astuma. *Vahepeal on õhtu juba hea tüki maad ööle vastu astunud. H. Sergo.
2. vastu hakkama, kellegi v. millegi vastu võitlusse astuma. Vaenlasele, rõhujatele, ikestajatele vastu astuma. Vägivallale tuli vägivallaga vastu astuda.

välja astuma

1. astudes välja tulema v. minema. Vanaema astus kliinikust, kliiniku uksest välja. Sealt, ahju tagant astus välja Jaan. Astusime vagunist välja.
2. (näit. mingi organisatsiooni) liikmeskonnast, koosseisust lahkuma. Seltsist, ühingust, parteist välja astuma. Ülikoolist, instituudist välja astuma.
3. (tegude v. sõnadega) kellegi, millegi eest v. kellegi, millegi vastu võitlema. a. (kellegi v. millegi eest). Oma tõekspidamiste, veendumuste, ideede, õiguste, vabaduse eest välja astuma. Astub enda, oma kaaslaste eest välja. Sõbra kaitseks tuli välja astuda. Enamik sõdureid oli valmis ülestõusnute poolel välja astuma. b. (kellegi v. millegi vastu). Vaenlase, rõhujate, vägivalla, omavoli vastu välja astuma. Talupojad astusid välja mõisnike vastu. *G. Suits astus vahel karmide arvustajate vastu karmilt välja. J. V. Veski.
4. hrl van avalikult esinema. Aktuse kontsertosas astus esmakordselt välja meeskoor. *Miina nägi ära, et salgamine oleks nüüd niisama asjatu kui valetamine, ja otsustas parem tõega välja astuda. E. Vilde.

ämbrisse astuma vt ämber

üle astuma

1. millestki ühe sammuga üle minema. Astusin kraavist üle.
2. kaugus- v. kolmikhüppes lubatust lähemalt ära tõukama. Teisel katsel astus Uudmäe üle.
3. (näit. eeskirju, seadust) rikkuma. Eeskirjadest, korraldustest, seadusest, käsust, keelust üle astuma. Ta polnud tagasihoidlikkuse piiridest millegagi üle astunud.

üles astuma

1. ülespoole astuma v. minema. Astusin hingeldades trepist üles.
2. hrl van avalikult esinema. Kõigepealt laulis ühendkoor, siis astusid üles pillimehed. *Õhtul astusin üles kaks korda. Esimeses numbris šansonettidega ja teises Joosep Tootsina. M. Möldre. || käituma, esinema. *Ta pidi nõnda üles astuma, et ta enese vastu lugupidamist ei kaota .. A. H. Tammsaare.
3. hrl van millegi eest v. millegi vastu võitlema, välja astuma (3. täh.) *Küll astus mehi igal ajal nende jõledate tegude [= nõiaprotsesside] vastu üles .. C. R. Jakobson.