[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 9 sobivat artiklit.

kand.
kandidaat

kandkanna 23› ‹s

1. jalapöia tagumine osa. Kanna all on suur vill. King on kanna katki hõõrunud. Kõigutab end kandadelt varvastele. Astus orgi kanda, kanna orgi otsas katki. Astub eesminejale kannale. Koer kargas poisile kandu kinni. Keeras, pöördus kanna peal(t), kannal(t) 'otsekohe, jalamaid' ringi ja läks. Jooksis, nii et kannad välkusid, et kannad käisid kuklasse 'väga kiiresti'. *.. rattad ajavad [hobustele] kandu, hobused ei suuda vastu hoida, pistavad lõhkuma .. O. Jõgi (tlk). | piltl. Rahvas ägas okupantide kanna all.
▷ Liitsõnad: jalakand.
2. jalapöia tagumist osa kattev kinga, saapa, suka v. soki osa. Lahtise kannaga, kannata tuhvlid, kingad. Ma ei oska sokile kanda kududa. Lõi tervitades kannad kokku. Kinga kand hõõrus jala villi. Parem korts kannas kui vill varbas. *Hommikul saavad terved sukad jalga, õhtuks kannad puha maas. E. Maasik. || kõnek saapa, kinga konts. *.. sülitas ta koni suust põrandale ja astus kannaga peale. H. Kross. *Kannad [kingadel] jälle viltu tallatud, vii aga kingsepa kätte ... Ü. Tuulik.
▷ Liitsõnad: kinga|kand, saapa|kand, soki|kand, sukakand.
3. millegi tagumine v. alumine, hrl. kuhugi külge kinnituv osa. Vikati, kirve kand. Masti kand. Kannaga nööp. Kannaga, kannata krae. 18. sajandist peale kasutati ehetena ka kannaga hõberahasid. Võlvi kand.
▷ Liitsõnad: nõela|kand, sibula|kand, suusa|kand, vikatikand.
4. ree-, saani-, kelgujalase tagumine osa, millel saab sõidu ajal seista. Hüppas ree kanna peale. *Aune ja Eeva sõitsid palgikelgu kandadel priiküüdiga koolini. H. Lepik (tlk).

Achilleuse kand
nõrk koht, puudus (kreeka müüdi järgi võidi Achilleust haavata vaid kannast). Teose Achilleuse kannaks on raskepärane lausestus.

kandadele tuld ~ valu andma vt tuli vt valu [1]

kanda kinnitama
püsivamalt v. alatiseks asuma jääma; (kusagil) pinda võitma. Saksa ristirüütlid hakkasid 13. saj. algul liivlaste, lätlaste ja eestlaste alal kanda kinnitama. Vaenlasel õnnestus saarel mõneks ajaks kanda kinnitada. Järskudel kaljunõlvadel pole taimestik suutnud kanda kinnitada. *Oleks väär eeldada, et uued õpetused Ameerikas enne tõsisemalt suudavad kanda kinnitada, kui senised pole täiesti läbi kõrbenud. R. Sirge.

kanda taha panema

1. kellelegi halba tegema, jalga taha panema. Keerutab ja keerutab jutte, vaata, et ta sulle veel kanda taha ei pane!
2. van ära raiskama, läbi laristama. *Ja Trombi raha! – Küllap poeg sellele kanna taha paneb! Olla ju Tartus hakanud jooma ja kurjasti võlgu tegema. E. Vilde.

kand ja varvas (tegema)
(kiire kõndimise, ka põgenemise kohta). *Trambi, vend, trambi. Kand ja varvas. Mis see sada kilomeetrit viluga visata. P. Kuusberg. *Eks hommikul ole aega kaaluda, kas tõepoolest traktoriga päevaks-kaheks tööle minna või teha homme kärmesti kand ja varvas. E. Rannet.

kandu näitama
(kellegi, millegi eest) kiiresti jooksma v. põgenema. Poiss ainult irvitas ja näitas tagaajajatele kandu.

[kellelegi] kanna peale ~ kannale ~ kandadele astuma ~ käima

1. järele, kannule jõudma. Kooli võistkond on vahepeal tugevasti arenenud, hakkab linna esindusvõistkonnale juba kanna peale, kandadele astuma.
2. kedagi korrale kutsuma, kellelegi millegi pärast survet avaldama v. (valusat) õppetundi andma. Sellise omavoli eest peab talle kanna peale astuma. *.. ja et muidusööjaile üha valusamalt kanna peale käidi, otsis Aadu [olukorrast] väljapääsu. H. Lehiste.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur