[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kork ‹korgi 21› ‹s›

1. peam. korgitamme koorest saadav kerge elastne vedelikku mitteläbilaskev materjal. Korgist tihend, tallad. || bot mitmeaastaste taimede esmase kattekoe all arenenud teisene kattekude, korkkude
▷ Liitsõnad: haavakork.
2. pudeli, harvemini muu (kaelaga) nõu, ka ava sulgemisvahend. Klaasist, plastmassist, kummist kork. Pudelile pandi, keerati, suruti kork peale. Kork on kõvasti peal. Lõi, tõmbas, kangutas pudelilt korgi pealt. Šampusepudeli kork lendas laksatades, pauguga lakke. Kolb suleti tiheda korgiga. Panin korgi ette ja lasksin vee vanni. || ‹hrl. liitsõna järelosana› piltl midagi selliselt sulgev aine, näit. jääkork
▷ Liitsõnad: klaas|kork, kroon|kork, kummi|kork, metall|kork, plekk-|kork, puitkork; pudeli|kork, vannikork; jää|kork, rasu|kork, õhukork.
3. õngenööri külge kinnitatud kerge materjali tükike, mis hoiab õngekonksu parajas sügavuses. Kork vajus vee alla: kala oli otsas. Õngitseja vahtis üksisilmi veepinnal hõljuvat korki.
▷ Liitsõnad: õngekork.
4. kõnek kaitsekork. Korgid põlesid, läksid läbi. Voolumõõtja korgid keerati välja. Korke parandama 'kaitsekorke korda seadma'.
▷ Liitsõnad: automaat|kork, elektrikork.
5. kõnek liiklusummik. *Tormati ukse poole. Tekkis kork. Ja kohe paanika. L. Promet. *Kolonni pea oli korgile sattunud, nõnda et tekkis sunnitud peatus.. J. Peegel.

korgi peale astuma
purjutama. *.. mõnikord astuvat te natuke liiga põhjalikult korgi peale ... T. Kallas.