[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 97 artiklit
литературный 126 П
‣ kirjandus-, kirjanduslik, literatuurne; литературный жанр kirjandusžanr, литературная критика kirjanduskriitika, литературное произведение kirjandusteos, литературные круги kirjandusringkond, литературный герой kirjandusteose tegelane, литературное наследие kirjanduspärand, kirjanduslik pärand, литературное имя kirjanikunimi, литературное чтение kirjandus (õppeainena kooli keskastmel);
‣ (кр. ф. литературен, литературна, литературно, литературны) kirja-, kirjakeelne; литературный язык kirjakeel, литературное выражение kirjakeelne väljend, литературное редактирование põhiredigeerimine
‣ kirjandus-, kirjanduslik, literatuurne; литературный жанр kirjandusžanr, литературная критика kirjanduskriitika, литературное произведение kirjandusteos, литературные круги kirjandusringkond, литературный герой kirjandusteose tegelane, литературное наследие kirjanduspärand, kirjanduslik pärand, литературное имя kirjanikunimi, литературное чтение kirjandus (õppeainena kooli keskastmel);
‣ (кр. ф. литературен, литературна, литературно, литературны) kirja-, kirjakeelne; литературный язык kirjakeel, литературное выражение kirjakeelne väljend, литературное редактирование põhiredigeerimine
письменный 127 П
‣ kirjalik; письменная работа kirjalik töö; письменный экзамен kirjalik eksam, письменная просьба kirjalik palve;
‣ kirjutus-; письменный стол kirjutuslaud, письменные принадлежности kirjutustarbed, письменный прибор kirjutuslauagarnituur;
‣ kiri-, kirja-, kirjandus-; письменный язык kirjutatud keel, письменные буквы kirjatähed, письменный памятник kirjamälestis, письменный гранит geol. kirigraniit
‣ kirjalik; письменная работа kirjalik töö; письменный экзамен kirjalik eksam, письменная просьба kirjalik palve;
‣ kirjutus-; письменный стол kirjutuslaud, письменные принадлежности kirjutustarbed, письменный прибор kirjutuslauagarnituur;
‣ kiri-, kirja-, kirjandus-; письменный язык kirjutatud keel, письменные буквы kirjatähed, письменный памятник kirjamälestis, письменный гранит geol. kirigraniit
записывать 168a Г несов. → сов. записать I
‣ что kirja panema, üles kirjutama ~ märkima, märkmeid tegema, üles tähendama; студенты записывают лекцию üliõpilased märgivad loengut üles, он записывал всё в этой тетради ta märkis kõik sellesse vihikusse;
‣ кого-что, кем, куда kirja panema, registreerima; записывать кого добровольцем keda vabatahtlikuna kirja panema;
‣ кого ülek. kelle kilda ~ mesti arvama; записывать в женихи к кому kelle peigmeheks kuulutama ~ arvama;
‣ что (heli) salvestama, lindistama, lindile võtma; записывать концерт на пластинку kontserti heliplaadistama, записывать звук heli salvestama;
‣ что, на кого, кому van. kelle nimele kirjutama; записывать дом на зятя maja väimehe nimele kirjutama;
‣ что, чем täis kirjutama
‣ что kirja panema, üles kirjutama ~ märkima, märkmeid tegema, üles tähendama; студенты записывают лекцию üliõpilased märgivad loengut üles, он записывал всё в этой тетради ta märkis kõik sellesse vihikusse;
‣ кого-что, кем, куда kirja panema, registreerima; записывать кого добровольцем keda vabatahtlikuna kirja panema;
‣ кого ülek. kelle kilda ~ mesti arvama; записывать в женихи к кому kelle peigmeheks kuulutama ~ arvama;
‣ что (heli) salvestama, lindistama, lindile võtma; записывать концерт на пластинку kontserti heliplaadistama, записывать звук heli salvestama;
‣ что, на кого, кому van. kelle nimele kirjutama; записывать дом на зятя maja väimehe nimele kirjutama;
‣ что, чем täis kirjutama
эпистолярный 126 П kiri-, kirja-, epistolaar-, kirjakujuline, epistolaarne; эпистолярный роман kiriromaan, эпистолярное наследие писателя kirjanikult jäänud kirjavahetus, kirjaniku epistolaarpärand, эпистолярный стиль epistolaarne stiil
переписать 202a Г сов. → несов. переписывать
‣ что ümber kirjutama; переписать сочинение начисто ~ набело kirjandit puhtalt ümber kirjutama, переписать дом на имя кого maja kelle nimele kirjutama;
‣ кого-что uuesti maalima;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) kirja panema ~ nimekirja kandma; loendit tegema (kõige v. paljude kohta); переписать присутствующих kõiki kohalolijaid kirja panema, переписать скот karja üles kirjutama;
‣ кого-что куда kõnek. mujal arvele võtma, teise nimekirja kandma
‣ что ümber kirjutama; переписать сочинение начисто ~ набело kirjandit puhtalt ümber kirjutama, переписать дом на имя кого maja kelle nimele kirjutama;
‣ кого-что uuesti maalima;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) kirja panema ~ nimekirja kandma; loendit tegema (kõige v. paljude kohta); переписать присутствующих kõiki kohalolijaid kirja panema, переписать скот karja üles kirjutama;
‣ кого-что куда kõnek. mujal arvele võtma, teise nimekirja kandma
узорчатый 119 П (кр. ф. узорчат, узорчата, узорчато, узорчаты) mustriline, kiri-, kirjatud, kirjaline, -kirja; узорчатая ткань mustriline ~ mustriga ~ musterdatud riie, kirikangas, kirjatud ~ kirjadega kangas, узорчатая древесина kiripuit, kirjaline puit, узорчатый пояс kirivöö
дописать 202a Г сов. → несов. дописывать что, до чего lõpuni ~ milleni kirjutama ~ maalima, kirjutamist ~ maalimist lõpetama; juurde kirjutama; дописать письмо kirja lõpetama, kirja lõpuni kirjutama, дописать портрет portreed lõpuni maalima, portree maalimist lõpetama
шрифтовой 120 П kiri-, šrift-, kirja-, šrifti-; шрифтовое выделение trük. kirieristus, kirjaline eristus (eristamine teistsuguse kirja abil)
вручить 287a Г сов. → несов. вручать что, кому-чему kätte ~ üle andma; вручить кому письмо под расписку kirja allkirja vastu kätte andma kellele, вручить телеграмму telegrammi kätte andma, вручить орден ordenit kätte andma
уведомить 279 (повел. накл. уведоми и уведомь) Г сов. → несов. уведомлять кого-что, о чём, чем kellele teatama; sõna tooma ~ viima, teatavaks tegema, teada andma, keda informeerima; jur. notifitseerima; уведомить о времени приезда saabumisaega teatama, уведомить письмом kirjalikult ~ kirja teel ~ kirjatsi teatama ~ teada andma
заткать I 217a (ж. р. прош. вр. заткала и заткала) Г сов. что, чем kirja (üleni) sisse kuduma millele, (üleni) kirjama mida millega; заткать серебром hõbeniite sisse kuduma, затканная золотом ткань kuldniitidega riie, потолок заткан паутиной lagi on ämblikuvõrke täis
списаться 202 Г сов. → несов. списываться
‣ с кем-чем kirjavahetusse ~ kirja teel ühendusse astuma;
‣ с чего laevameeskonnast lahkuma; списаться на берег ~ с корабля mer. maha makstama, end maha maksta laskma
‣ с кем-чем kirjavahetusse ~ kirja teel ühendusse astuma;
‣ с чего laevameeskonnast lahkuma; списаться на берег ~ с корабля mer. maha makstama, end maha maksta laskma
излагать 169a Г несов. → сов. изложить что, кому-чему (suuliselt v. kirjalikult) esitama, ette kandma, väljendama, avaldama; излагать просьбу palvet esitama, излагать в немногих словах mõne sõnaga esitama ~ väljendama, излагать свои мысли oma mõtteid avaldama, излагать что на бумаге kirja panema mida
отнести 365 Г сов. → несов. относить
‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
содержание 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) hoid, hoidmine, pidamine; korrashoid; содержание под стражей valve all hoidmine, содержание в тюрьме vangishoidmine, содержание в секрете ~ в тайне salajashoidmine, salajaspidamine, стойловое содержание скота loomade laudaspidamine, пастбищное содержание скота loomade karjatamine ~ karjamaal pidamine, содержание в порядке korrashoid, korraspidamine, содержание дома в чистоте kodu korrashoid, содержание зданий hoonete korrashoid, содержание путей ~ дорог teede korrashoid, зимнее содержание teed. talvine korrashoid, talihooldus, taliteenistus, надзор за содержанием памятников культуры kultuurimälestiste järelevalve ~ hoole;
‣ (без мн. ч.) ülalpidamine, toitmine, elatamine; elatis, elatusvahend, elatusraha, sissetulek, teenistus, palk; содержание семьи pere ~ perekonna ülalpidamine ~ toitmine, годовое содержание aastapalk, aastateenistus, aastasissetulek, денежное содержание sõj. teenistusraha, отпуск без сохранения содержания palgata puhkus, расходы по содержанию elatuskulud, ülalpidamiskulud, жить на содержании кого kellelt ülalpidamist saama, kelle kulul elatuma ~ elama, kelle ülal pidada olema ~ ülalpidamisel elama, выделить средства на содержание кого kellele elatist ~ elatusraha ~ ülalpidamisraha andma;
‣ sisu; форма и содержание vorm ja sisu, содержание понятия mõiste sisu, содержание письма kirja sisu, серьёзная по содержанию книга tuumakas ~ sisukas ~ sisutihe raamat, наполняться новым содержанием uut sisu saama, пересказать содержание фильма filmi sisu (ümber) jutustama;
‣ sisukord; содержание журнала ajakirja sisukord;
‣ (без мн. ч.) sisaldus, sisaldamine, sisaldumine, sisaldis; содержание сахара в свёкле peedi suhkrusisaldus, руда с богатым содержанием железа rauarikas maak, rikkaliku rauasisaldusega maak, содержание влаги niiskusesisaldus, niiskus, содержание воды в чём mille veesisaldus, содержание информации info(rmatsiooni)sisaldus
‣ (без мн. ч.) hoid, hoidmine, pidamine; korrashoid; содержание под стражей valve all hoidmine, содержание в тюрьме vangishoidmine, содержание в секрете ~ в тайне salajashoidmine, salajaspidamine, стойловое содержание скота loomade laudaspidamine, пастбищное содержание скота loomade karjatamine ~ karjamaal pidamine, содержание в порядке korrashoid, korraspidamine, содержание дома в чистоте kodu korrashoid, содержание зданий hoonete korrashoid, содержание путей ~ дорог teede korrashoid, зимнее содержание teed. talvine korrashoid, talihooldus, taliteenistus, надзор за содержанием памятников культуры kultuurimälestiste järelevalve ~ hoole;
‣ (без мн. ч.) ülalpidamine, toitmine, elatamine; elatis, elatusvahend, elatusraha, sissetulek, teenistus, palk; содержание семьи pere ~ perekonna ülalpidamine ~ toitmine, годовое содержание aastapalk, aastateenistus, aastasissetulek, денежное содержание sõj. teenistusraha, отпуск без сохранения содержания palgata puhkus, расходы по содержанию elatuskulud, ülalpidamiskulud, жить на содержании кого kellelt ülalpidamist saama, kelle kulul elatuma ~ elama, kelle ülal pidada olema ~ ülalpidamisel elama, выделить средства на содержание кого kellele elatist ~ elatusraha ~ ülalpidamisraha andma;
‣ sisu; форма и содержание vorm ja sisu, содержание понятия mõiste sisu, содержание письма kirja sisu, серьёзная по содержанию книга tuumakas ~ sisukas ~ sisutihe raamat, наполняться новым содержанием uut sisu saama, пересказать содержание фильма filmi sisu (ümber) jutustama;
‣ sisukord; содержание журнала ajakirja sisukord;
‣ (без мн. ч.) sisaldus, sisaldamine, sisaldumine, sisaldis; содержание сахара в свёкле peedi suhkrusisaldus, руда с богатым содержанием железа rauarikas maak, rikkaliku rauasisaldusega maak, содержание влаги niiskusesisaldus, niiskus, содержание воды в чём mille veesisaldus, содержание информации info(rmatsiooni)sisaldus
направление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное направление кого куда kelle kiire suunamine kuhu, направление на работу tööle suunamine, направление внимания на что tähelepanu pööramine ~ juhtimine millele;
‣ suund, siht; противоположное ~ обратное направление vastassuund, направление движения sõidusuund, liikumissuund, направление полёта lennusuund, направление главного удара pealöögi suund, бой на западном направлении lahing läänesuunal, во всех направлениях igas suunas, по направлению к кому-чему kelle-mille suunas, идти в направлении леса ~ по направлению к лесу metsa poole minema, менять направление suunda muutma, правильное направление в работе õiged töösihid, õige töösuund, направление ума mõttesuund, реалистическое направление в искусстве realistlik suund kunstis, литературное направление kirjandusvool, главное направление mat. peasiht;
‣ saatekiri, suunamiskiri; направление на рентген saatekiri röntgenisse, вручить направление на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил направление на завод ta suunati tehasesse tööle
‣ (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное направление кого куда kelle kiire suunamine kuhu, направление на работу tööle suunamine, направление внимания на что tähelepanu pööramine ~ juhtimine millele;
‣ suund, siht; противоположное ~ обратное направление vastassuund, направление движения sõidusuund, liikumissuund, направление полёта lennusuund, направление главного удара pealöögi suund, бой на западном направлении lahing läänesuunal, во всех направлениях igas suunas, по направлению к кому-чему kelle-mille suunas, идти в направлении леса ~ по направлению к лесу metsa poole minema, менять направление suunda muutma, правильное направление в работе õiged töösihid, õige töösuund, направление ума mõttesuund, реалистическое направление в искусстве realistlik suund kunstis, литературное направление kirjandusvool, главное направление mat. peasiht;
‣ saatekiri, suunamiskiri; направление на рентген saatekiri röntgenisse, вручить направление на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил направление на завод ta suunati tehasesse tööle
расписать 202a Г сов. → несов. расписывать
‣ кого-что sedeldama, (ositi teksti) välja kirjutama; расписать цитаты на карточки tsitaate sedelitele kandma;
‣ кого-что ära jaotama ~ määrama; peensusteni kirja panema; расписать по графам lahterdama, lahtritesse jaotama ~ kandma, расписать новобранцев по ротам noorsõdureid roodudesse (ära) jaotama ~ määrama, расписать по часам tunnitäpsusega kirja panema, расписать все дни kõiki päevi täis plaanima ~ planeerima;
‣ что, чем (täis, kirjuks) maalima, (joonistega) kirjama; расписать стены seinu täis maalima, seinamaale ~ seinale maalinguid tegema;
‣ что, о чём ülek. kõnek. üksipulgi kirjeldama ~ rääkima ~ seletama; (ilustades, suurendades) kujutama; расписать свои успехи oma edusammudest pikalt-laialt rääkima ~ kirjutama, расписать в ярких красках eredalt ~ eredates värvides kujutama, eredat ~ värvikat pilti maalima
‣ кого-что sedeldama, (ositi teksti) välja kirjutama; расписать цитаты на карточки tsitaate sedelitele kandma;
‣ кого-что ära jaotama ~ määrama; peensusteni kirja panema; расписать по графам lahterdama, lahtritesse jaotama ~ kandma, расписать новобранцев по ротам noorsõdureid roodudesse (ära) jaotama ~ määrama, расписать по часам tunnitäpsusega kirja panema, расписать все дни kõiki päevi täis plaanima ~ planeerima;
‣ что, чем (täis, kirjuks) maalima, (joonistega) kirjama; расписать стены seinu täis maalima, seinamaale ~ seinale maalinguid tegema;
‣ что, о чём ülek. kõnek. üksipulgi kirjeldama ~ rääkima ~ seletama; (ilustades, suurendades) kujutama; расписать свои успехи oma edusammudest pikalt-laialt rääkima ~ kirjutama, расписать в ярких красках eredalt ~ eredates värvides kujutama, eredat ~ värvikat pilti maalima
диктовать 172a Г несов. что, кому-чему
‣ ette ütlema, dikteerima; диктовать письмо машинистке masinakirjutajale kirja ~ kirja masinasse dikteerima;
‣ ülek. ette kirjutama, dikteerima; диктовать условия мира rahutingimusi dikteerima; vrd. продиктовать
‣ ette ütlema, dikteerima; диктовать письмо машинистке masinakirjutajale kirja ~ kirja masinasse dikteerima;
‣ ülek. ette kirjutama, dikteerima; диктовать условия мира rahutingimusi dikteerima; vrd. продиктовать
зарегистрироваться 171 Г сов. end (osavõtjana) kirja panema, end (ära) registreerima, registreeruma; он зарегистрировался у секретаря ta pani end sekretäri juures kirja, зарегистрироваться в загсе kõnek. (perekonnaseisuasutuses) abielu sõlmima; vrd. регистрироваться
авиапочта 51 С ж. неод. (без мн. ч.) lennupost, õhupost; послать письмо авиапочтой kirja lennupostiga saatma
адресовать 172a Г сов. и несов. что, кому adresseerima, saatma, suunama, sihtima mida kellele v kelle nimele v kelle pihta; адресовать письмо другу kirja sõbrale adresseerima ~ saatma, адресовать вопрос докладчику küsimust esinejale esitama ~ saatma ~ adresseerima ~ esineja pihta sihtima
вложить 311a Г сов. что во что
‣ несов. вкладывать, liter. влагать (sisse) panema (ka ülek.); вложить письмо в конверт kirja ümbrikusse panema, вложить всю свою душу в эту работу kogu hinge sellesse töösse panema;
‣ несов. вкладывать mahutama; вложить миллионы в промышленность miljoneid tööstusse mahutama ~ investeerima
‣ несов. вкладывать, liter. влагать (sisse) panema (ka ülek.); вложить письмо в конверт kirja ümbrikusse panema, вложить всю свою душу в эту работу kogu hinge sellesse töösse panema;
‣ несов. вкладывать mahutama; вложить миллионы в промышленность miljoneid tööstusse mahutama ~ investeerima
вскрывать 169a Г несов. → сов. вскрыть что
‣ avama, lahti tegema; вскрывать банку purki avama ~ lahti tegema, вскрывать письмо kirja avama, вскрывать карты (ka ülek.) kaarte avama;
‣ päevavalgele tooma, esile ~ välja tooma; avaldama; вскрывать недостатки puudusi esile tooma, вскрывать истинный смысл событий sündmuste tõelist sisu selgitama ~ esile tooma;
‣ med. lahkama
‣ avama, lahti tegema; вскрывать банку purki avama ~ lahti tegema, вскрывать письмо kirja avama, вскрывать карты (ka ülek.) kaarte avama;
‣ päevavalgele tooma, esile ~ välja tooma; avaldama; вскрывать недостатки puudusi esile tooma, вскрывать истинный смысл событий sündmuste tõelist sisu selgitama ~ esile tooma;
‣ med. lahkama
корректор 1, 4 С м. korrektor (од. kirja- ja trükivigade parandaja; неод. tehn. korrigeer(imis)seadis); высотный корректор lenn. kõrguskorrektor
начертить 316a Г сов. → несов. начерчивать
‣ что, чего (mingit hulka v. valmis) joonestama ~ visandama;
‣ (без несов) что van. kirja panema, kirjutama; vrd. чертить
‣ что, чего (mingit hulka v. valmis) joonestama ~ visandama;
‣ (без несов) что van. kirja panema, kirjutama; vrd. чертить
обрадоваться 171 Г сов. кому-чему rõõmustama, rõõmustuma, rõõmsaks saama, head meelt ~ rõõmu tundma; обрадоваться гостю külalise üle rõõmustama, обрадоваться письму kirja üle rõõmu tundma; vrd. радоваться
оглашение 115 С с. неод. (без мн. ч.) ettelugemine, kuulutamine, avaldamine, teatavakstegemine, teatamine; оглашение письма kirja ettelugemine, оглашение постановления määruse teatavakstegemine, документы, не подлежащие оглашению avaldamisele mittekuuluvad dokumendid
отправитель 10 С м. од. saatja, adressant; адрес отправителя saatja aadress, отправитель письма kirja saatja, adressant
перечитывание 115 С с. неод. (без мн. ч.) ülelugemine, uuesti lugemine; перечитывание письма kirja ülelugemine
порвать 217a Г сов.
‣ что puruks ~ katki ~ lõhki rebima ~ tõmbama; порвать письмо kirja puruks rebima, порвать платье kleiti katki ~ lõhki tõmbama;
‣ несов. порывать что ülek. lõpetama, katkestama; с кем-чем kellega suhteid lõpetama ~ katkestama, maha jätma keda-mida; порвать отношения suhteid katkestama, порвать с прежними друзьями endiste sõpradega suhteid katkestama, порвать со сценой lava maha jätma;
‣ что (kõike, palju) noppima ~ korjama ~ murdma; что, чего (teatud hulka) noppima ~ korjama ~ murdma
‣ что puruks ~ katki ~ lõhki rebima ~ tõmbama; порвать письмо kirja puruks rebima, порвать платье kleiti katki ~ lõhki tõmbama;
‣ несов. порывать что ülek. lõpetama, katkestama; с кем-чем kellega suhteid lõpetama ~ katkestama, maha jätma keda-mida; порвать отношения suhteid katkestama, порвать с прежними друзьями endiste sõpradega suhteid katkestama, порвать со сценой lava maha jätma;
‣ что (kõike, palju) noppima ~ korjama ~ murdma; что, чего (teatud hulka) noppima ~ korjama ~ murdma
приписать 202a Г сов. → несов. приписывать
‣ что, без доп. juurde kirjutama;
‣ кого-что, к чему keda kuhu kirja panema, juurde arvama;
‣ что, кому-чему ülek. kelle-mille arvele kirjutama ~ panema, kellele kuuluvaks pidama, kellele omistama (näit. kurja kavatsust)
‣ что, без доп. juurde kirjutama;
‣ кого-что, к чему keda kuhu kirja panema, juurde arvama;
‣ что, кому-чему ülek. kelle-mille arvele kirjutama ~ panema, kellele kuuluvaks pidama, kellele omistama (näit. kurja kavatsust)
проплакать 193b Г сов. (teatud aeg) nutma ~ pisaraid valama; долго проплакать над письмом kirja juures kaua nutma;
◊ проплакать (все) глаза silmi peast (välja) nutma
◊ проплакать (все) глаза silmi peast (välja) nutma
распечатать 164a Г сов. → несов. распечатывать
‣ что (liimitut, pitseeritut) avama ~ lahti võtma, pitserit ära võtma; распечатать письмо kirja avama, распечатать комнату tuba lahti pitseerima, toa ukselt pitserit maha võtma, распечатать бутылку kõnek. pudelit lahti tegema;
‣ кого-что, без доп. madalk. (trükisõnas) tervele ilmale kuulutama ~ pasundama; terve ilma ees ära häbistama; распечатать в газетах ajalehtedes tervele ilmale kuulutama ~ pasundama
‣ что (liimitut, pitseeritut) avama ~ lahti võtma, pitserit ära võtma; распечатать письмо kirja avama, распечатать комнату tuba lahti pitseerima, toa ukselt pitserit maha võtma, распечатать бутылку kõnek. pudelit lahti tegema;
‣ кого-что, без доп. madalk. (trükisõnas) tervele ilmale kuulutama ~ pasundama; terve ilma ees ära häbistama; распечатать в газетах ajalehtedes tervele ilmale kuulutama ~ pasundama
растрогаться 164 Г сов. heldima, härduma, härdaks minema, liigutatud olema; растрогаться, читая письмо kirja lugemisel heldima ~ härdaks minema, растрогаться до слёз pisarateni liigutatud olema
сжигать 169a Г несов. → сов. сжечь
‣ кого-что ära ~ maha põletama; сжигать на костре tuleriidal põletama, сжигать письмо kirja ära põletama;
‣ что ära kõrvetama; сжигать пирог pirukat ära kõrvetama ~ kõrbema minna laskma, сжигать руку kätt (ära) kõrvetama, сжигать спину на солнце selga päikese käes (pruuniks) kõrvetama;
‣ (без сов.) кого-что ülek. põletama; нетерпение сжигало её ta põles kannatamatusest ~ maldamatusest;
◊ сжигать ~ сжечь (свои) корабли ~ мосты (oma) sildu põletama
‣ кого-что ära ~ maha põletama; сжигать на костре tuleriidal põletama, сжигать письмо kirja ära põletama;
‣ что ära kõrvetama; сжигать пирог pirukat ära kõrvetama ~ kõrbema minna laskma, сжигать руку kätt (ära) kõrvetama, сжигать спину на солнце selga päikese käes (pruuniks) kõrvetama;
‣ (без сов.) кого-что ülek. põletama; нетерпение сжигало её ta põles kannatamatusest ~ maldamatusest;
◊ сжигать ~ сжечь (свои) корабли ~ мосты (oma) sildu põletama
снести 365 Г сов. → несов. сносить III
‣ (без несов.) что (kohale) toimetama, viima; снести письмо на почту kirja posti toimetama ~ viima, снести мешок в подвал kotti keldrisse viima;
‣ кого-что (ära, eemale, alla, pealt, minema) viima; ветром снесло крышу tuul on katuse pealt ära ~ minema viinud, водой снесло мост vesi on silla minema viinud, снести игрока mängijat jalust maha ~ pikali lööma, снести цифру arvu joone alla viima;
‣ (без несов.) кого-что kokku kandma, tarima; снести всё в кучу kõike hunnikusse kandma;
‣ что lammutama; снести старый дом vana maja lammutama;
‣ что, чем maha lõikama, (teravaga) maha raiuma; снести голову pead maha raiuma;
‣ что ülek. välja kannatama, taluma, alla neelama; снести горе muret taluma, снести обиду solvangut alla neelama;
‣ (без несов.) что munema; снести яйцо munema; vrd. нести II
‣ (без несов.) что (kohale) toimetama, viima; снести письмо на почту kirja posti toimetama ~ viima, снести мешок в подвал kotti keldrisse viima;
‣ кого-что (ära, eemale, alla, pealt, minema) viima; ветром снесло крышу tuul on katuse pealt ära ~ minema viinud, водой снесло мост vesi on silla minema viinud, снести игрока mängijat jalust maha ~ pikali lööma, снести цифру arvu joone alla viima;
‣ (без несов.) кого-что kokku kandma, tarima; снести всё в кучу kõike hunnikusse kandma;
‣ что lammutama; снести старый дом vana maja lammutama;
‣ что, чем maha lõikama, (teravaga) maha raiuma; снести голову pead maha raiuma;
‣ что ülek. välja kannatama, taluma, alla neelama; снести горе muret taluma, снести обиду solvangut alla neelama;
‣ (без несов.) что munema; снести яйцо munema; vrd. нести II
фиксировать 171a Г сов. и несов. что fikseerima (jäädvustama, üles märkima, kirja panema; püsivaks tegema, kinnitama, kinnistama ka fot.; teraselt silmitsema; biol. fiksaatoriga töötlema); фиксировать каждое слово iga sõna üles märkima ~ kirja panema, фиксировать внимание tähelepanu keskendama, фиксировать плёнку filmi kinnistama, фиксировать взгляд на чём pilku naelutama millele, üksisilmi vaatama mida; vrd. зафиксировать
юстирование 115 С с. неод. (без мн. ч.) justeerimine (tehn. aparaadi ja mehhanismi täpne väljareguleerimine; trük. kirja v. klišee asendi täpsustamine)
вдвое Н kaks korda; kahekordselt, kahe(kordse)ks; заплатить вдвое больше maksma kaks korda rohkem, другая комната вдвое больше teine tuba on kaks korda ~ poole suurem, вдвое дешевле kaks korda odavam(alt), сложить письмо вдвое kirja pooleks ~ kaheks kokku murdma, увеличить вдвое kahekordistama
до- приставка väljendab:
‣ piiri saavutamist (kasutatakse koos eessõnaga до); добежать до дома majani jooksma, дожить до глубокой старости kõrge eani elama, добраться до села külla ~ külani jõudma;
‣ tegevuse lõpuleviimist; дописать письмо kirja lõpetama ~ lõpuni kirjutama, докурить сигарету sigaretti lõpuni tõmbama ~ suitsetama;
‣ millegi lisamist; долить молока piima juurde valama, доплатить пять рублей viis rubla juurde maksma, дополнить ответ vastust täiendama;
‣ tulemuse (ka negatiivse) saavutamist (ся-ga verbide puhul); дождаться друга sõpra ära ootama, дозвониться по телефону telefoni teel (lõpuks) kedagi kätte saama;
‣ koos adjektiiviga -eelne, eel-; дореволюционный revolutsioonieelne, доисторический eelajalooline
‣ piiri saavutamist (kasutatakse koos eessõnaga до); добежать до дома majani jooksma, дожить до глубокой старости kõrge eani elama, добраться до села külla ~ külani jõudma;
‣ tegevuse lõpuleviimist; дописать письмо kirja lõpetama ~ lõpuni kirjutama, докурить сигарету sigaretti lõpuni tõmbama ~ suitsetama;
‣ millegi lisamist; долить молока piima juurde valama, доплатить пять рублей viis rubla juurde maksma, дополнить ответ vastust täiendama;
‣ tulemuse (ka negatiivse) saavutamist (ся-ga verbide puhul); дождаться друга sõpra ära ootama, дозвониться по телефону telefoni teel (lõpuks) kedagi kätte saama;
‣ koos adjektiiviga -eelne, eel-; дореволюционный revolutsioonieelne, доисторический eelajalooline
заключать 169a Г несов. → сов. заключить
‣ кого-что во что kuhu, millesse sulgema ~ panema; заключать в скобки sulgudesse panema, заключать в тюрьму vangi panema, заключать в объятия embusse haarama, embama, заключать под стражу vahistama, vahi alla võtma;
‣ (без сов.) что sisaldama; письмо заключало следующие строки kiri sisaldas järgmisi ridu, заключать в себе sisaldama;
‣ что sõlmima, kehtestama; заключать договор lepingut sõlmima, заключать брак abielu sõlmima;
‣ из чего, с союзом что järeldust tegema, järeldama; из ваших слов я заключаю, что... ma järeldan teie sõnadest, et...;
‣ что чем, без доп. lõpetama; заключать письмо просьбой kirja palvega lõpetama, заключать рассказ чем jutu lõpuks ütlema mida, millega juttu lõpetama
‣ кого-что во что kuhu, millesse sulgema ~ panema; заключать в скобки sulgudesse panema, заключать в тюрьму vangi panema, заключать в объятия embusse haarama, embama, заключать под стражу vahistama, vahi alla võtma;
‣ (без сов.) что sisaldama; письмо заключало следующие строки kiri sisaldas järgmisi ridu, заключать в себе sisaldama;
‣ что sõlmima, kehtestama; заключать договор lepingut sõlmima, заключать брак abielu sõlmima;
‣ из чего, с союзом что järeldust tegema, järeldama; из ваших слов я заключаю, что... ma järeldan teie sõnadest, et...;
‣ что чем, без доп. lõpetama; заключать письмо просьбой kirja palvega lõpetama, заключать рассказ чем jutu lõpuks ütlema mida, millega juttu lõpetama
зачислить 269a (повел. накл. зачисли) Г сов. → несов. зачислять кого, кем, что arvele ~ vastu ~ nimekirja võtma; kirja panema; (sisse) kandma; зачислить в секретари sekretäriks võtma, зачислить на службу teenistusse ~ tööle arvama, зачислить на довольствие varustusele ~ moonale (van.) arvama, зачислить в институт instituuti vastu võtma (õppima), зачислить в штат koosseisu võtma ~ arvama
карандаш 29 С м. неод.
‣ pliiats; простой карандаш harilik pliiats, цветные карандаши värvipliiatsid, копировальный ~ химический карандаш keemiline pliiats, kopeerpliiats, tindipliiats (kõnek.), очиненный ~ отточенный карандаш teritatud pliiats;
‣ (без мн. ч.) pliiatsijoonis(tus); рисунок в карандаше pliiatsijoonistus, чертёж в карандаше pliiatsijoonis, -joonestis;
◊ брать ~ взять на карандаш кого-что kõnek. keda-mida kirja panema, üles märkima, kõrva taha panema
‣ pliiats; простой карандаш harilik pliiats, цветные карандаши värvipliiatsid, копировальный ~ химический карандаш keemiline pliiats, kopeerpliiats, tindipliiats (kõnek.), очиненный ~ отточенный карандаш teritatud pliiats;
‣ (без мн. ч.) pliiatsijoonis(tus); рисунок в карандаше pliiatsijoonistus, чертёж в карандаше pliiatsijoonis, -joonestis;
◊ брать ~ взять на карандаш кого-что kõnek. keda-mida kirja panema, üles märkima, kõrva taha panema
над, надо предлог с твор. п.
‣ märkides isikut, eset, kohta, ruumi, mille kohal tegevus toimub kohal, kohale, üle, peale, -le; висеть над столом laua kohal rippuma, склониться над работой töö kohale kummarduma, занести шашку над головой mõõka pea kohale tõstma, надо мной minu kohal ~ kohale ~ üle, стоять над душой kellele millega hinge peale käima;
‣ märkides isikut, eset, nähtust, millele tegevus on suunatud kallal, juures, ääres, üle, pärast, -ga; трудиться над проектом projekti kallal töötama, ломать голову над задачей ülesande kallal pead murdma, плакать над письмом kirja lugedes nutma, скучать над книгой raamatu juures igavlema, стрелять над ухом kõrva juures ~ ääres paugutama, победа над врагом võit vaenlase üle, смеяться над самим собой iseenese üle naerma, дрожать над ребёнком lapse pärast värisema, опыты над растениями katsed taimedega, сделать над собой усилие oma jõudu kokku võtma, end sundima, жулики над жуликами kõnek. van. sulide sulid
‣ märkides isikut, eset, kohta, ruumi, mille kohal tegevus toimub kohal, kohale, üle, peale, -le; висеть над столом laua kohal rippuma, склониться над работой töö kohale kummarduma, занести шашку над головой mõõka pea kohale tõstma, надо мной minu kohal ~ kohale ~ üle, стоять над душой kellele millega hinge peale käima;
‣ märkides isikut, eset, nähtust, millele tegevus on suunatud kallal, juures, ääres, üle, pärast, -ga; трудиться над проектом projekti kallal töötama, ломать голову над задачей ülesande kallal pead murdma, плакать над письмом kirja lugedes nutma, скучать над книгой raamatu juures igavlema, стрелять над ухом kõrva juures ~ ääres paugutama, победа над врагом võit vaenlase üle, смеяться над самим собой iseenese üle naerma, дрожать над ребёнком lapse pärast värisema, опыты над растениями katsed taimedega, сделать над собой усилие oma jõudu kokku võtma, end sundima, жулики над жуликами kõnek. van. sulide sulid
направить 278a Г сов. → несов. направлять
‣ кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
‣ что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
‣ что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
‣ что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
◊ направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
‣ кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
‣ что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
‣ что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
‣ что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
◊ направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
нацарапать 164a Г сов. → несов. нацарапывать
‣ что, на чём, чем, без доп. sisse kriipima ~ kraapima ~ kratsima; нацарапать на стекле klaasile kriipima;
‣ что, кому, чем kõnek. (valmis) kritseldama ~ kriipseldama; нацарапать письмо kirja kritseldama; vrd. царапать
‣ что, на чём, чем, без доп. sisse kriipima ~ kraapima ~ kratsima; нацарапать на стекле klaasile kriipima;
‣ что, кому, чем kõnek. (valmis) kritseldama ~ kriipseldama; нацарапать письмо kirja kritseldama; vrd. царапать
номер I 4 С м. неод. number (arvutähis, numbritähis; järjenumber; numberindeks, võtmenumber; silt, tahvel v. lipik mingi arvuga; suurus; lavapala); номер телефона telefoninumber, бегун под вторым номером jooksja võistlejanumbriga 2, порядковый номер järje(korra)number, двойной номер kaksiknumber (näit. perioodikaväljaandel), номер обуви jalatsinumber, найти по номеру numbri järgi leidma, набирать номер (telefoni- vm.) numbrit valima, входящий номер sissetulnud kirja vm. number, исходящий номер väljaläinud kirja vm. number, двухместный номер с ванной kahekohaline vanniga numbrituba, лучший номер программы parim kavanumber ~ etteaste ~ lavapala, коронный номер etenduse nael, leivanumber, trumpnumber;
◊ выкидывать ~ выкинуть номер kõnek. vempu (sisse) viskama; этот номер не пройдёт kõnek. see number ei lähe läbi; вот так номер kõnek. vaat kus (alles) tükk!
◊ выкидывать ~ выкинуть номер kõnek. vempu (sisse) viskama; этот номер не пройдёт kõnek. see number ei lähe läbi; вот так номер kõnek. vaat kus (alles) tükk!
опустить 317 Г сов. → несов. опускать
‣ кого-что, на кого-что, во что alla ~ maha laskma, langetama; опустить занавес eesriiet alla laskma, опустить письмо в ящик kirja postkasti laskma ~ panema, опустить вёсла в воду aerusid vette laskma, опустить глаза silmi ~ pilku maha lööma, опустить голову pead norgu laskma, опустить флаг lippu langetama, опустить ребёнка с рук на пол last sülest maha panema, опустить воротник kraed maha keerama, опустить окно в вагоне vaguniakent lahti tegema ~ alla laskma;
‣ что vahele ~ välja ~ ära jätma; опустить строку при чтении lugemisel rida vahele jätma;
◊ опустить ~ опускать руки käsi rüppe laskma; опустить ~ опускать крылья tiibu longu laskma; как в воду опущенный kõnek. nagu vette kastetud (kana), nagu uppunud kukk
‣ кого-что, на кого-что, во что alla ~ maha laskma, langetama; опустить занавес eesriiet alla laskma, опустить письмо в ящик kirja postkasti laskma ~ panema, опустить вёсла в воду aerusid vette laskma, опустить глаза silmi ~ pilku maha lööma, опустить голову pead norgu laskma, опустить флаг lippu langetama, опустить ребёнка с рук на пол last sülest maha panema, опустить воротник kraed maha keerama, опустить окно в вагоне vaguniakent lahti tegema ~ alla laskma;
‣ что vahele ~ välja ~ ära jätma; опустить строку при чтении lugemisel rida vahele jätma;
◊ опустить ~ опускать руки käsi rüppe laskma; опустить ~ опускать крылья tiibu longu laskma; как в воду опущенный kõnek. nagu vette kastetud (kana), nagu uppunud kukk
отправление I 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) minek, ärasõit, väljasõit, teeleasumine, väljumine; ärasaatmine, teelesaatmine; lähetamine, lähetus; отправление поезда rongi väljumine ~ väljumisaeg, отправление поездов вслед raudt. rongide kannulsaatmine, дать отправление (поезда) raudt. (rongi) välja saatma, точка отправления lähtepunkt, станция отправления lähtejaam, отправление письма kirja (ära)saatmine;
‣ saadetis; почтовое отправление postisaadetis, заказное отправление tähtsaadetis, tähitud saadetis
‣ (без мн. ч.) minek, ärasõit, väljasõit, teeleasumine, väljumine; ärasaatmine, teelesaatmine; lähetamine, lähetus; отправление поезда rongi väljumine ~ väljumisaeg, отправление поездов вслед raudt. rongide kannulsaatmine, дать отправление (поезда) raudt. (rongi) välja saatma, точка отправления lähtepunkt, станция отправления lähtejaam, отправление письма kirja (ära)saatmine;
‣ saadetis; почтовое отправление postisaadetis, заказное отправление tähtsaadetis, tähitud saadetis
передать 227 Г сов. → несов. передавать
‣ кого-что, кому-чему, с кем, через кого-что üle andma, edasi andma ~ toimetama ~ saatma, edastama; teatama; передать письмо kirja üle andma ~ edasi toimetama, передать землю кому maad üle andma, передать власть кому võimu üle andma, передать управление кому juhtimist üle andma, передать эстафету труда tööjärge üle andma, передать мысль автора autori mõtet edasi andma, передать привет tervitust edasi andma, terviseid saatma, передать инфекцию nakkust edasi andma, nakatama, передать сообщение teadet edasi andma ~ edastama, teatama, передать известие sõnumit edastama, передать из рук в руки käest kätte andma, передать дело в суд asja kohtusse andma, передать своими словами oma sõnadega jutustama, передать на словах kirjeldama, передать концерт по радио kontserti raadios üle kandma, передать по телефону telefonitsi ~ telefoniga teatama, передать по радио raadio kaudu teatama, передать мяч palli söötma, передать детям любовь к труду lastesse tööarmastust sisendama;
‣ что, чего kõnek. (kogemata) rohkem ~ ülearu andma; liiga palju maksma, peale maksma
‣ кого-что, кому-чему, с кем, через кого-что üle andma, edasi andma ~ toimetama ~ saatma, edastama; teatama; передать письмо kirja üle andma ~ edasi toimetama, передать землю кому maad üle andma, передать власть кому võimu üle andma, передать управление кому juhtimist üle andma, передать эстафету труда tööjärge üle andma, передать мысль автора autori mõtet edasi andma, передать привет tervitust edasi andma, terviseid saatma, передать инфекцию nakkust edasi andma, nakatama, передать сообщение teadet edasi andma ~ edastama, teatama, передать известие sõnumit edastama, передать из рук в руки käest kätte andma, передать дело в суд asja kohtusse andma, передать своими словами oma sõnadega jutustama, передать на словах kirjeldama, передать концерт по радио kontserti raadios üle kandma, передать по телефону telefonitsi ~ telefoniga teatama, передать по радио raadio kaudu teatama, передать мяч palli söötma, передать детям любовь к труду lastesse tööarmastust sisendama;
‣ что, чего kõnek. (kogemata) rohkem ~ ülearu andma; liiga palju maksma, peale maksma
перехватить 316a Г сов. → несов. перехватывать
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
подбросить 273a Г сов. → несов. подбрасывать
‣ кого-что, подо что üles(poole) viskama; высоко подбросить мяч palli kõrgele viskama, подбросить под потолок lae alla viskama ~ hüpitama, подбросить голову kõnek. pead selga viskama ~ lööma, конь подбросил задом kõnek. hobune lõi takka üles;
‣ что, чего (juurde, lisaks) viskama, visates lisama; (lisaks) paiskama; подбросить дров в печь puid ahju juurde panema ~ viskama, подбросить резервы на фронт reserve rindele (juurde) paiskama;
‣ кого-что kõnek. (salaja) panema ~ jätma ~ poetama kuhu; подбросить письмо кому на стол kirja kelle lauale poetama ~ sokutama, подбросить ребёнка родителям last vanematele ära sokutama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ toimetama; подбросить кого до станции keda jaama sõidutama ~ viima
‣ кого-что, подо что üles(poole) viskama; высоко подбросить мяч palli kõrgele viskama, подбросить под потолок lae alla viskama ~ hüpitama, подбросить голову kõnek. pead selga viskama ~ lööma, конь подбросил задом kõnek. hobune lõi takka üles;
‣ что, чего (juurde, lisaks) viskama, visates lisama; (lisaks) paiskama; подбросить дров в печь puid ahju juurde panema ~ viskama, подбросить резервы на фронт reserve rindele (juurde) paiskama;
‣ кого-что kõnek. (salaja) panema ~ jätma ~ poetama kuhu; подбросить письмо кому на стол kirja kelle lauale poetama ~ sokutama, подбросить ребёнка родителям last vanematele ära sokutama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ toimetama; подбросить кого до станции keda jaama sõidutama ~ viima
подкинуть 334 Г сов. → несов. подкидывать
‣ кого-что üles viskama; подкинуть мяч palli üles viskama, конь подкинул задом kõnek. hobune lõi takka üles, машину подкинуло auto hüppas;
‣ что, чего juurde ~ alla viskama; kõnek. juurde paiskama; подкинуть дров в печку ahju puid peale panema, подкинуть боеприпасы lahingumoona juurde andma ~ tooma ~ viima;
‣ кого-что, кому, куда (salaja) pistma ~ jätma ~ sokutama; подкинуть ребёнка (1) last salaja jätma kellele, (2) last kelle juurde sokutama, подкинуть письмо kirja sokutama, подкинуть листовки lendlehti salaja levitama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ tooma ~ sõidutama (mööda minnes) keda kuhu; подкинуть кого по дороге keda üksiti ~ ühtaegu ~ mööda sõites kohale viima
‣ кого-что üles viskama; подкинуть мяч palli üles viskama, конь подкинул задом kõnek. hobune lõi takka üles, машину подкинуло auto hüppas;
‣ что, чего juurde ~ alla viskama; kõnek. juurde paiskama; подкинуть дров в печку ahju puid peale panema, подкинуть боеприпасы lahingumoona juurde andma ~ tooma ~ viima;
‣ кого-что, кому, куда (salaja) pistma ~ jätma ~ sokutama; подкинуть ребёнка (1) last salaja jätma kellele, (2) last kelle juurde sokutama, подкинуть письмо kirja sokutama, подкинуть листовки lendlehti salaja levitama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ tooma ~ sõidutama (mööda minnes) keda kuhu; подкинуть кого по дороге keda üksiti ~ ühtaegu ~ mööda sõites kohale viima
подложить 311a Г сов. → несов. подкладывать
‣ что, подо что alla panema; что, чего juurde panema ~ võtma; подложить подушку под голову patja pea alla panema, подложить камень под колёса kivi ratta alla panema, подложить подкладку под пальто kõnek. mantlile voodrit alla panema, подложить каши putru juurde tõstma, подложить дров в печь ahju puid peale panema;
‣ что, кому salaja panema, sokutama; подложить на стол письмо kirja salaja lauale panema ~ sokutama;
◊ подложить ~ подкладывать ~ подводить ~ подвести мину под кого, кому kelle jalgealust tuliseks kütma, kellele auku kaevama; подложить ~ подкладывать свинью кому madalk. kellele seatempu mängima ~ tegema, keda alt tõmbama
‣ что, подо что alla panema; что, чего juurde panema ~ võtma; подложить подушку под голову patja pea alla panema, подложить камень под колёса kivi ratta alla panema, подложить подкладку под пальто kõnek. mantlile voodrit alla panema, подложить каши putru juurde tõstma, подложить дров в печь ahju puid peale panema;
‣ что, кому salaja panema, sokutama; подложить на стол письмо kirja salaja lauale panema ~ sokutama;
◊ подложить ~ подкладывать ~ подводить ~ подвести мину под кого, кому kelle jalgealust tuliseks kütma, kellele auku kaevama; подложить ~ подкладывать свинью кому madalk. kellele seatempu mängima ~ tegema, keda alt tõmbama
разогнать 184 (буд. вр. разгоню, разгонишь, разгонит) Г сов. → несов. разгонять
‣ кого-что laiali ajama ~ kihutama; разогнать толпу rahvahulka laiali ajama, разогнать демонстрантов meeleavaldajaid laiali kihutama, ветер разогнал облака tuul ajas pilved laiali, разогнать парламент kõnek. parlamenti laiali saatma ~ ajama, разогнать печаль kõnek. kurbust eemale peletama ~ minema ajama;
‣ кого-что, без доп. hoogu (sisse) andma ~ tegema; разогнать лодку paadile hoogu sisse lükkama, разогнать автомобиль autole üha kiirust lisama, разогнать лошадь hobust nelja ajama, разогнать кровь verd käima panema;
‣ что kõnek. (pikaks) paisutama; разогнать письмо на несколько страниц kirja mitmeleheküljeliseks paisutama
‣ кого-что laiali ajama ~ kihutama; разогнать толпу rahvahulka laiali ajama, разогнать демонстрантов meeleavaldajaid laiali kihutama, ветер разогнал облака tuul ajas pilved laiali, разогнать парламент kõnek. parlamenti laiali saatma ~ ajama, разогнать печаль kõnek. kurbust eemale peletama ~ minema ajama;
‣ кого-что, без доп. hoogu (sisse) andma ~ tegema; разогнать лодку paadile hoogu sisse lükkama, разогнать автомобиль autole üha kiirust lisama, разогнать лошадь hobust nelja ajama, разогнать кровь verd käima panema;
‣ что kõnek. (pikaks) paisutama; разогнать письмо на несколько страниц kirja mitmeleheküljeliseks paisutama
разодрать 216 (буд. вр. раздеру, раздерёшь, раздерёт; страд. прич. прош. вр. разодранный) Г сов. → несов. раздирать kõnek. lõhki ~ katki ~ puruks tõmbama ~ rebima ~ käristama; разодрать письмо kirja katki rebima, разодрать брюки pükse lõhki tõmbama
разорвать 217a Г сов. → несов. разрывать I
‣ кого-что, на что, во что lõhki ~ puruks ~ katki ~ tükkideks rebima ~ tõmbama ~ käristama ~ kiskuma; разорвать письмо kirja katki rebima, разорвать на части tükkideks ~ lõhki rebima ~ kiskuma (kõnek. ka ülek.), разорвать цепи рабства ülek. orjaahelaid purustama, разорвать тишину ülek. vaikust lõhestama;
‣ что, чем lõhkema ~ plahvatama panema, lõhkama; (безл.) õhku lendama, lõhkema ; котёл разорвало katel lõhkes ~ lendas õhku, бомбу разорвало pomm lõhkes;
‣ что ülek. katkestama; разорвать дипломатические отношения diplomaatilisi suhteid katkestama, разорвать связи sidemeid katkestama, разорвать с прошлым minevikust lahti ütlema;
◊ чтоб тебя разорвало vulg. et sa lõhki läheksid
‣ кого-что, на что, во что lõhki ~ puruks ~ katki ~ tükkideks rebima ~ tõmbama ~ käristama ~ kiskuma; разорвать письмо kirja katki rebima, разорвать на части tükkideks ~ lõhki rebima ~ kiskuma (kõnek. ka ülek.), разорвать цепи рабства ülek. orjaahelaid purustama, разорвать тишину ülek. vaikust lõhestama;
‣ что, чем lõhkema ~ plahvatama panema, lõhkama; (безл.) õhku lendama, lõhkema ; котёл разорвало katel lõhkes ~ lendas õhku, бомбу разорвало pomm lõhkes;
‣ что ülek. katkestama; разорвать дипломатические отношения diplomaatilisi suhteid katkestama, разорвать связи sidemeid katkestama, разорвать с прошлым minevikust lahti ütlema;
◊ чтоб тебя разорвало vulg. et sa lõhki läheksid
строчить 288, 312 Г несов.
‣ что teppima, läbi õmblema, tikkima; строчить воротник kraed teppima;
‣ без доп. kõnek. õmblusmasinaga vuristama (ülek. ka kõnelemise kohta); строчит как пулемёт vuristab (rääkida) nagu kuulipilduja(st);
‣ что, без доп. kõnek. kirjutada vehkima; строчить письмо kirja kirjutada vehkima ~ vuhtima;
‣ без доп. kõnek. täristama; пулемёты строчили kuulipildujad täristasid;
‣ без доп. kõnek. sibama, vudima, tippima; vrd. выстрочить, настрочить, прострочить
‣ что teppima, läbi õmblema, tikkima; строчить воротник kraed teppima;
‣ без доп. kõnek. õmblusmasinaga vuristama (ülek. ka kõnelemise kohta); строчит как пулемёт vuristab (rääkida) nagu kuulipilduja(st);
‣ что, без доп. kõnek. kirjutada vehkima; строчить письмо kirja kirjutada vehkima ~ vuhtima;
‣ без доп. kõnek. täristama; пулемёты строчили kuulipildujad täristasid;
‣ без доп. kõnek. sibama, vudima, tippima; vrd. выстрочить, настрочить, прострочить
царапать 164a Г несов. кого-что
‣ kribima, kriipima, kriipsima, kratsima, kraapima, kriimustama, krammima, küünistama; царапать зеркало peeglit kriimustama, царапать ногтем küünega kriipima ~ kraapima, царапать когтями küünistama, küüntega kraapima (näit. kass), шиповник царапал руки kibuvits kriipis ~ kriimustas käsi, перо царапает sulg kriibib;
‣ kõnek. kritseldama, sirgeldama, sikerdama, kriipsima, kriipseldama; царапать буквы на стене seina sisse tähti kraapima, seinale tähti kritseldama, царапать письмо kirja sirgeldama; vrd. оцарапать, нацарапать
‣ kribima, kriipima, kriipsima, kratsima, kraapima, kriimustama, krammima, küünistama; царапать зеркало peeglit kriimustama, царапать ногтем küünega kriipima ~ kraapima, царапать когтями küünistama, küüntega kraapima (näit. kass), шиповник царапал руки kibuvits kriipis ~ kriimustas käsi, перо царапает sulg kriibib;
‣ kõnek. kritseldama, sirgeldama, sikerdama, kriipsima, kriipseldama; царапать буквы на стене seina sisse tähti kraapima, seinale tähti kritseldama, царапать письмо kirja sirgeldama; vrd. оцарапать, нацарапать
зафиксировать 171a Г сов. что jäädvustama, fikseerima, kirja panema; fot. kinnistama; это зафиксировано в протоколе see on protokollis kirjas ~ fikseeritud, зафиксировать внимание на чём millele tähelepanu koondama ~ fikseerima, зафиксировать плёнку filmi kinnistama; vrd. фиксировать
подписаться 202 Г сов. → несов. подписываться
‣ под чем, без доп. millele alla kirjutama, allkirja andma; подписаться под заявлением avaldusele (oma nime) alla kirjutama;
‣ на что (ajakirjandust v. raamatuid) tellima; подписаться на государственный заём riigilaenu tellima;
‣ oma nime kirja panema, osa võtta soovima (näit. korjandusest);
◊ подписаться ~ подписываться обеими руками под чем kahe käega alla kirjutama millele
‣ под чем, без доп. millele alla kirjutama, allkirja andma; подписаться под заявлением avaldusele (oma nime) alla kirjutama;
‣ на что (ajakirjandust v. raamatuid) tellima; подписаться на государственный заём riigilaenu tellima;
‣ oma nime kirja panema, osa võtta soovima (näit. korjandusest);
◊ подписаться ~ подписываться обеими руками под чем kahe käega alla kirjutama millele
разоткать 214 (прош. вр. разоткала и разоткала) Г сов. что, чем kangast kirjama, kangale kirja sisse kuduma
узорный 126 П mustri-, kirja-, ornamendi-, mustriline, kirjaline; узорные линии mustrijooned, узорная ткань mustriline ~ mustriga riie
застенографировать 171a Г сов. что stenografeerima, kiirkirjas üles märkima; она дословно застенографировала речь ta pani kõne sõna-sõnalt kirja; vrd. стенографировать
неописанный 127 П
‣ üleskirjutamata, kirja panemata; kirjeldamata; неописанные рукописи kirjeldamata ~ liigitamata käsikirjad, неописанный архив arvelevõtmata arhiiv;
‣ (кр. ф. неописан, неописанна, неописанно, неописанны) van. kirjeldamatu, sõnulseletamatu
‣ üleskirjutamata, kirja panemata; kirjeldamata; неописанные рукописи kirjeldamata ~ liigitamata käsikirjad, неописанный архив arvelevõtmata arhiiv;
‣ (кр. ф. неописан, неописанна, неописанно, неописанны) van. kirjeldamatu, sõnulseletamatu
сразить 293a Г сов. → несов. сражать кого-что
‣ чем elu võtma, surmama, surma tooma, maha niitma; пуля сразила бойца võitlejat tabas surmakuul, болезнь сразила его haigus viis ta hauda ~ elavate kirjast ~ manala maile ~ manalameeste kirja;
‣ ülek. vapustama, välguna rabama; горестная весть сразила его ta oli kurvast teatest löödud ~ vapustatud;
‣ ülek. võitma, alistama
‣ чем elu võtma, surmama, surma tooma, maha niitma; пуля сразила бойца võitlejat tabas surmakuul, болезнь сразила его haigus viis ta hauda ~ elavate kirjast ~ manala maile ~ manalameeste kirja;
‣ ülek. vapustama, välguna rabama; горестная весть сразила его ta oli kurvast teatest löödud ~ vapustatud;
‣ ülek. võitma, alistama
выронить 305*a Г сов. что maha pillama, kukkuda laskma; ülek. pillama, poetama; она выронила письмо из рук ta pillas kirja käest, она не выронила ни одной слезинки ta ei poetanud ühtegi pisarat
записаться 202 Г сов. → несов. записываться
‣ куда end ~ oma nime kirja panema, registreeruma; записаться на приём к врачу arsti vastuvõtule registreeruma, записаться в библиотеку end raamatukogus lugejaks võtma, записаться на курсы трактористов traktoristikursustele astuma;
‣ в кого-что ülek. kõnek. end kelle kilda ~ sekka arvama; записаться в старики end vanade kilda arvama;
‣ madalk. oma abielu registreerima;
‣ до чего, без доп. kõnek. kirjutamishoogu sattuma
‣ куда end ~ oma nime kirja panema, registreeruma; записаться на приём к врачу arsti vastuvõtule registreeruma, записаться в библиотеку end raamatukogus lugejaks võtma, записаться на курсы трактористов traktoristikursustele astuma;
‣ в кого-что ülek. kõnek. end kelle kilda ~ sekka arvama; записаться в старики end vanade kilda arvama;
‣ madalk. oma abielu registreerima;
‣ до чего, без доп. kõnek. kirjutamishoogu sattuma
зарегистрировать 171a Г сов. кого-что registreerima, kirja panema; зарегистрировать кандидатов в депутаты saadikukandidaate registreerima, зарегистрировать брак abielu sõlmima ~ registreerima; vrd. регистрировать
зачислиться 269 Г сов. → несов. зачисляться во что end arvele võtma, end kirja panema; sisse astuma; ему посоветовали зачислиться на курсы tal soovitati kursustele astuda
изредка Н (vahete)vahel, harva, mõnikord, aeg-ajalt; изредка мне пишет сестра õde saadab mulle vahel kirja ~ on mulle mõnikord kirjutanud
намарать 165a Г сов.
‣ что, чего madalk. (teatud hulka) mustaks tegema ~ määrima;
‣ что, чего kõnek. halv. valmis plätserdama ~ soperdama (näit. pilti v. kirja);
‣ 167b где madalk. mida prahti täis ajama, mustaks tegema; намарать на полу põrandat mustaks tegema ~ sodi täis ajama; vrd. марать
‣ что, чего madalk. (teatud hulka) mustaks tegema ~ määrima;
‣ что, чего kõnek. halv. valmis plätserdama ~ soperdama (näit. pilti v. kirja);
‣ 167b где madalk. mida prahti täis ajama, mustaks tegema; намарать на полу põrandat mustaks tegema ~ sodi täis ajama; vrd. марать
написать 202a Г сов.
‣ что, на чём, о ком-чём, чем, кому-чему valmis kirjutama, kirja panema; написать отчёт aruannet kirjutama, написать статью artiklit kirjutama, написать на машинке kirjutusmasinal tippima, masinal kirjutama;
‣ что valmis maalima; написать портрет portreed maalima;
◊ на лбу написано у кого kõnek. mis on kellele otsaette kirjutatud, mis on silmaga näha ja käega katsuda; на лице написано у кого kelle näost on näha mida; на роду написано кому kellele on ette määratud; vrd. писать
‣ что, на чём, о ком-чём, чем, кому-чему valmis kirjutama, kirja panema; написать отчёт aruannet kirjutama, написать статью artiklit kirjutama, написать на машинке kirjutusmasinal tippima, masinal kirjutama;
‣ что valmis maalima; написать портрет portreed maalima;
◊ на лбу написано у кого kõnek. mis on kellele otsaette kirjutatud, mis on silmaga näha ja käega katsuda; на лице написано у кого kelle näost on näha mida; на роду написано кому kellele on ette määratud; vrd. писать
непосредственно Н vahetult, otseteed, otse(selt); передать письмо непосредственно адресату saajale kirja vahetult ~ otse edasi andma, в этом мы непосредственно заинтересованы oleme sellest otseselt huvitatud
облатка 72 С ж. неод. oblaat (farm. lahustuv kapsel sissevõetava ravimi ümber ja ravim sellises kapslis; kõnek. tablett; kirikl. armulaualeib; van. paberiliibuke kirja kinnikleepimiseks)
отмечаться 169 Г несов. → сов. отметиться
‣ oma nime märkima ~ kirja panema, end registreerima ~ osavõtjaks teatama, registreeruma;
‣ kõnek. end välja registreerima ~ kirjutama;
‣ (без сов.) täheldatama, märgatama; ilmnema, märgatav olema; отмечаются успехи в чём on märgata mille edenemist ~ edu milles, отмечается понижение температуры täheldatakse temperatuuri langust
‣ oma nime märkima ~ kirja panema, end registreerima ~ osavõtjaks teatama, registreeruma;
‣ kõnek. end välja registreerima ~ kirjutama;
‣ (без сов.) täheldatama, märgatama; ilmnema, märgatav olema; отмечаются успехи в чём on märgata mille edenemist ~ edu milles, отмечается понижение температуры täheldatakse temperatuuri langust
прикрепиться 300 Г сов. → несов. прикрепляться
‣ kinnituma;
‣ kinnistuma;
‣ к чему kõnek. end arvele võtma ~ kirja panema
‣ kinnituma;
‣ kinnistuma;
‣ к чему kõnek. end arvele võtma ~ kirja panema
приписаться 202 Г сов. → несов. приписываться end arvele võtma, end kirja panema; kõnek. end kelle hulka arvama
расчеканить 269a Г сов. → несов. расчеканивать что tehn.
‣ (peale, välja) vermima; расчеканить узор на пластинке plaadile mustrit ~ kirja peale vermima;
‣ tihtima, temmima (tagumise teel tihestama); расчеканить заклёпочный шов neetõmblust temmima
‣ (peale, välja) vermima; расчеканить узор на пластинке plaadile mustrit ~ kirja peale vermima;
‣ tihtima, temmima (tagumise teel tihestama); расчеканить заклёпочный шов neetõmblust temmima
регистрироваться 171 Г несов.
‣ registreeruma, end registreerima, oma nime kirja panema; oma abielu registreerima;
‣ страд. к регистрировать; vrd. зарегистрироваться
‣ registreeruma, end registreerima, oma nime kirja panema; oma abielu registreerima;
‣ страд. к регистрировать; vrd. зарегистрироваться
скрепка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kinnitamine, ühendamine, liitmine;
‣ (kirja-, kinnitus)klamber;
‣ (õmbluses) kinnituslukk;
‣ tüübel, salapulk; ralv (ralva)
‣ (без мн. ч.) kinnitamine, ühendamine, liitmine;
‣ (kirja-, kinnitus)klamber;
‣ (õmbluses) kinnituslukk;
‣ tüübel, salapulk; ralv (ralva)
убористо Н tihedalt, tihkelt, kompaktselt, kokkusurutult; убористо писать tihedat kirja tegema, tihedalt kirjutama
запечатать I 164a Г сов. → несов. запечатывать
‣ что, чем kinni pitseerima, pitserit peale panema, pitsatimärki ~ -jäljendit peale lööma millele; комнату запечатали tuba pitseeriti kinni, запечатать пакет сургучом pakki (lakkpitseriga) pitseerima;
‣ что kinni kleepima ~ panema, sulgema (kirja, ümbrikku vm.); запечатанный конверт kinnine ümbrik
‣ что, чем kinni pitseerima, pitserit peale panema, pitsatimärki ~ -jäljendit peale lööma millele; комнату запечатали tuba pitseeriti kinni, запечатать пакет сургучом pakki (lakkpitseriga) pitseerima;
‣ что kinni kleepima ~ panema, sulgema (kirja, ümbrikku vm.); запечатанный конверт kinnine ümbrik
катать 165a Г несов.
‣ что, из чего, по чему (edasi-tagasi) veeretama, lükkama; катать мяч по полу palli mööda põrandat veeretama, катать шарики из глины savist kuulikesi tegema ~ veeretama, катать вагонетки vagonette lükkama, катать коляску lapsevankrit lükkama;
‣ кого, в чём, на ком-чём sõidutama millega; катать ребёнка в коляске last vankriga sõidutama, катать кого на санках kelgusõitu tegema kellele;
‣ что rullima, vaalima; катать тесто taignat rullima, катать бельё pesu rullima;
‣ что valtsima; катать сталь terast valtsima;
‣ что vanutama; катать войлок vilti vanutama;
‣ 165b madalk. (edasi-tagasi, ringi) sõitma ~ kihutama;
‣ что, без доп. madalk. (teha) vorpima ~ vuhtima; катать по пять писем в день kuni ~ oma viis kirja päevas valmis vorpima; vrd. катить
‣ что, из чего, по чему (edasi-tagasi) veeretama, lükkama; катать мяч по полу palli mööda põrandat veeretama, катать шарики из глины savist kuulikesi tegema ~ veeretama, катать вагонетки vagonette lükkama, катать коляску lapsevankrit lükkama;
‣ кого, в чём, на ком-чём sõidutama millega; катать ребёнка в коляске last vankriga sõidutama, катать кого на санках kelgusõitu tegema kellele;
‣ что rullima, vaalima; катать тесто taignat rullima, катать бельё pesu rullima;
‣ что valtsima; катать сталь terast valtsima;
‣ что vanutama; катать войлок vilti vanutama;
‣ 165b madalk. (edasi-tagasi, ringi) sõitma ~ kihutama;
‣ что, без доп. madalk. (teha) vorpima ~ vuhtima; катать по пять писем в день kuni ~ oma viis kirja päevas valmis vorpima; vrd. катить
накатать 165a Г сов. → несов. накатывать
‣ что, чего, во что, на что (mingit hulka) kohale ~ valmis veeretama; накатать брёвен palke kohale veeretama, накатать снежков lumepalle veeretama;
‣ что, чего (mingit hulka) vanutama;
‣ что, чего (mingit hulka) siledaks rullima ~ vaalima; накатать белья hulka pesu siledaks rullima;
‣ что sisse ~ kõvaks sõitma; накатать дорогу teed sisse sõitma;
‣ что katma (värvirulli vm. abil); накатать набор (trüki)ladu värviga katma;
‣ (без несов.) что, чего madalk. valmis viskama ~ vehkima (kirja, avaldust vm.);
‣ что, чего, на кого-что kõnek. peale rullima ~ kerima
‣ что, чего, во что, на что (mingit hulka) kohale ~ valmis veeretama; накатать брёвен palke kohale veeretama, накатать снежков lumepalle veeretama;
‣ что, чего (mingit hulka) vanutama;
‣ что, чего (mingit hulka) siledaks rullima ~ vaalima; накатать белья hulka pesu siledaks rullima;
‣ что sisse ~ kõvaks sõitma; накатать дорогу teed sisse sõitma;
‣ что katma (värvirulli vm. abil); накатать набор (trüki)ladu värviga katma;
‣ (без несов.) что, чего madalk. valmis viskama ~ vehkima (kirja, avaldust vm.);
‣ что, чего, на кого-что kõnek. peale rullima ~ kerima
отметить 274a Г сов. → несов. отмечать
‣ кого-что (ära) märkima, märgistama, märki ~ märget tegema; отметить нужное место в книге vajalikku kohta raamatus ära märkima, отметить отсутствующих puudujaid üles märkima ~ kirja panema, отметить чьи достижения kelle saavutusi ära märkima ~ esile tõstma, отметить в памяти mälus fikseerima, meelde jätma, kõrva taha panema;
‣ что kõnek. tähistama; отметить новоселье soolaleivapidu pidama;
‣ кого-что van. märkama, silmama;
‣ кого kõnek. välja registreerima ~ kirjutama (majaraamatust), maha möllima
‣ кого-что (ära) märkima, märgistama, märki ~ märget tegema; отметить нужное место в книге vajalikku kohta raamatus ära märkima, отметить отсутствующих puudujaid üles märkima ~ kirja panema, отметить чьи достижения kelle saavutusi ära märkima ~ esile tõstma, отметить в памяти mälus fikseerima, meelde jätma, kõrva taha panema;
‣ что kõnek. tähistama; отметить новоселье soolaleivapidu pidama;
‣ кого-что van. märkama, silmama;
‣ кого kõnek. välja registreerima ~ kirjutama (majaraamatust), maha möllima
привет 1 С м. неод. tervitus; горячий ~ пламенный привет palav tervitus, сердечный привет südamlik tervitus, передать привет кому tervitama, terviseid edasi andma, с приветом tervitades, tervitusega (näit. kirja lõpul), привет! kõnek. tervist!
◊ ни ответа ни привета kõnek. ei kippu ega kõppu
◊ ни ответа ни привета kõnek. ei kippu ega kõppu
раскопать 165a Г сов. → несов. раскапывать
‣ что lahti ~ välja ~ üles kaevama; раскопать курган kääbast ~ kalmet lahti kaevama, раскопать древний город muinaslinna välja kaevama, раскопать землю maad üles kaevama;
‣ кого-что ülek. kõnek. välja koukima ~ tuhnima; раскопать редкую книгу haruldast raamatut välja koukima, раскопать старое письмо vana kirja välja tuhnima
‣ что lahti ~ välja ~ üles kaevama; раскопать курган kääbast ~ kalmet lahti kaevama, раскопать древний город muinaslinna välja kaevama, раскопать землю maad üles kaevama;
‣ кого-что ülek. kõnek. välja koukima ~ tuhnima; раскопать редкую книгу haruldast raamatut välja koukima, раскопать старое письмо vana kirja välja tuhnima
слепой 120 П
‣ (кр. ф. слеп, слепа, слепо, слепы) pime (nägemisvõimetu; ka ülek.); слепой мальчик pime poiss, слепой щенок pime kutsikas, он совершенно слепой ta on täiesti pime, она слепая на один глаз ta on ühest silmast pime, ta ei näe ühe silmaga, слепой от рождения мальчик pimedana sündinud ~ sünnilt pime poiss, слепая любовь pime ~ sõge armastus, слепое счастье pime õnn, слепое доверие pimesi usaldamine, pime usaldus, слепое повиновение pimesi allumine ~ kuulekus ~ kuuletumine, слепой от злости vihast pime ~ sõge, слепой дождь nõiavihm;
‣ pime-; umb-; слепой полёт lenn. pimelend, слепая посадка lenn. pimemaandumine, слепая печать trük. pimetrükk, слепое пятно anat. pimetähn (silmas), слепая кишка anat. pimesool, umbsool, слепой метод pimemeetod, kümnesõrmemeetod (masinakirjutamisel, masinladumisel), слепая долина geol. umborg, слепая шахта mäend. umbkaevus, umbšaht, слепой ствол mäend. pimešaht, слепое месторождение mäend. peitmaardla, слепая карта van. kontuurkaart, слепой опыт, слепая проба keem. tühikatse, pimekatse;
‣ ülek. ebaselge, ähmane, tuhm; слепой шрифт tuhm kiri;
‣ П → С слепой м., слепая ж. од. pime; училище для слепых pimedate kool, азбука для слепых pimedate (kirja) tähestik;
◊ слепая курица kõnek. pime kana
‣ (кр. ф. слеп, слепа, слепо, слепы) pime (nägemisvõimetu; ka ülek.); слепой мальчик pime poiss, слепой щенок pime kutsikas, он совершенно слепой ta on täiesti pime, она слепая на один глаз ta on ühest silmast pime, ta ei näe ühe silmaga, слепой от рождения мальчик pimedana sündinud ~ sünnilt pime poiss, слепая любовь pime ~ sõge armastus, слепое счастье pime õnn, слепое доверие pimesi usaldamine, pime usaldus, слепое повиновение pimesi allumine ~ kuulekus ~ kuuletumine, слепой от злости vihast pime ~ sõge, слепой дождь nõiavihm;
‣ pime-; umb-; слепой полёт lenn. pimelend, слепая посадка lenn. pimemaandumine, слепая печать trük. pimetrükk, слепое пятно anat. pimetähn (silmas), слепая кишка anat. pimesool, umbsool, слепой метод pimemeetod, kümnesõrmemeetod (masinakirjutamisel, masinladumisel), слепая долина geol. umborg, слепая шахта mäend. umbkaevus, umbšaht, слепой ствол mäend. pimešaht, слепое месторождение mäend. peitmaardla, слепая карта van. kontuurkaart, слепой опыт, слепая проба keem. tühikatse, pimekatse;
‣ ülek. ebaselge, ähmane, tuhm; слепой шрифт tuhm kiri;
‣ П → С слепой м., слепая ж. од. pime; училище для слепых pimedate kool, азбука для слепых pimedate (kirja) tähestik;
◊ слепая курица kõnek. pime kana
ум 2 С м.
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
уписать I 202a Г сов. → несов. уписывать I что kõnek.
‣ (kirjutades) ära mahutama; уписать заявление на одной странице avaldust ühele leheküljele mahutama;
‣ kõike kirja panema ~ ära kirjutama;
‣ täis kirjutama
‣ (kirjutades) ära mahutama; уписать заявление на одной странице avaldust ühele leheküljele mahutama;
‣ kõike kirja panema ~ ära kirjutama;
‣ täis kirjutama
