[VOT] Vadja keele sõnaraamat

brizguttaa S J (Lu) priizgutta J-Tsv., pr brizgutan ~ priizgutõn J, imperf brizgutin: priizgutin J piserdada (püha veega); pritsida | vn кропить (кропилом); прыскать, прыснуть
S jürtšinn opõzõᴅ, lehmäd i lampaat svätoil veell brizguttaaᴢ jüripäeval piserdatakse hobuseid, lehmi ja lambaid püha veega
J brizgutap sültšiä pritsib (kõneldes) sülge
J priizgut tällee vett silmiilee pritsi talle vett silmadele.
Vt. ka bruuzguttaa, brõizguttaa, praizguttaa

entši Kett. Len. K P Ke-Set. M Kõ Po Lu Li Ra J I (L Ja-Len. Ko) eńtši P heŋki Kett. K L P M V I (Kõ-Len.) heŋkɪ Ku χenki P enki Kr Ендзи Pal₁ Е́ндзи Ii-reg₁ Енчжь Pal₁ K-reg₂ Ге́нги Pal₁, g end́ee Set. vdjL P Ke M Lu Ra endjee vdjL eńd́ee M Lu Li enńee Kett. eńńee Lu Ra J eŋgee Ra endžee K vdjI I endžie P heŋgee M Ku
1. hingamine, hing, hingus; hingeõhk; õhk; tuuleiil, puhang | vn дыхание; дух, дуновение; воздух
M mitäleeʙ tätä kõv̆vii ahisaʙ, ep saa entšiä, paaʙ heŋkiä tšiin miski ahistab teda väga, ei saa hingata, paneb hinge kinni
J entši jääb rintoisõõ hing jääb rindu (kinni)
P miε kuultõlin näd́d́ie pajattamissa, õlin ilma eńtšiä ma kuulasin nende rääkimist, hoidsin hinge kinni
J entšiä tõmpama hinge tõmbama
J entši tuõp suuss hingeõhk tuleb suust
P kala end́üʙ, võtab entšiä enellieᴢ kala hingab, võtab endale õhku
J nii on tüüni, tuulõõ entšiä eb õõ on nii vaikne, ei ole tuuleõhku(gi)
M entši kurkku hingekurk
M entši naka õllevaadi õhuaugu prunt, naga
2. hing, elu(vaim) | vn душа, дух
M inehmizee heŋki inimese hing
I silla on entši vai eb õõg entšiä kas sul on hing või sul ei ole hinge?
J tämä juttõõʙ: minu eńńelee nii piäptši tema ütleb: minu hingele nii ongi vaja
J eńńess oolt kantõma hinge eest hoolitsema
J eńńett hingeta (= tundetu, kalk)
Ku bezmen eb oo papii heŋkɪ, eb ota voittoa margapuu ei ole papi hing, ei võta vaheltkasu
Po ku ińehmiin kuolõʙ, siz entši lentääp taivaasõõ kui inimene sureb, siis hing lendab taevasse
Lu raŋkka on el̆lää, a entš on süämeᴢ raske on elada, aga hing on sees
Lu karu võtab eńd́ee poiᴢ karu võtab hinge välja (= tapab)
K heŋki läheb vällää hing läheb välja
K eitteep heŋkiä on hinge heitmas
J tämä õli eńńettä, siz elpü ta oli hingetu, siis toibus
J eńńee tšiskojõ mõrtsukas
J entši va lud́d́ijõ väliz liikuʙ hing on vaevalt sees (hing ainult liigub luude vahel)
J entši rippu niitii nõjall hing rippus niidi otsas ~ surm oli silmade ees
3. hing (inimene, olend) | vn душа (человек, живое существо)
Lu vennee arttõli õli neĺĺä i viis entšiä paatkonnas oli neli ja (= või) viis inimest
Ra õlimma siεll kahõõ eńńee olime seal kahekesi
J linnassii pannaa kahtšümmet naglaa eńńess linnaseid pannakse kakskümmend naela inimese kohta
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa mitu hinge, nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
J eńńe mahsu hingemaks
Kett. lehmiä on kõm entšiä lehmi on kolm tükki
4. (kuri; püha) vaim | vn (злой; святой) дух
L tätä vaivattii paha heŋki teda vaevas kuri vaim
L altiaz on paska heŋki haldjas on paha vaim
J pühä entši (Must. 153) püha vaim

guĺattaa Po Lu Li J (K M Kõ-Len.) gulattaa Ja-Len. guĺättaa M J guĺaittaa P M Lu (Li J) guĺaitta J-Tsv. guĺa·ittaa ~ guĺĺaittaa M guĺäittaa M S Lu Li (Kõ) guĺĺaattaa (M) guĺĺättaa M Kõ, pr guĺatan Lu guĺaitõn Lu J guĺäitan Lu guĺĺaatan M, imperf guĺatin Lu guĺaitin Lu Li J
1. jalutada | vn гулять, прогуливаться
Ja tahot siä gulattaa metsaa [= mett-sää] möö (Len. 240) kas sa tahad jalutada mööda metsa?
Kõ tämä võtti senee tšuutšõlaa, vei tee servääsee .., kuza χerra meeb guĺäittamaa õmaa naizõõkaa ta võttis selle hernehirmutise, viis tee serva .., kus härra läheb jalutama oma naisega
2. pidutseda, lõbutseda, püha pidada | vn гулять, веселиться, праздничать
K guĺatattii, õlutta tšihutõttii pidutseti, pruuliti õlut
P tervee nätelii guĺaitõttii terve nädal pidutseti
M kõik suku ženiχall guĺaitattii kõik sugulased pidutsesid peigmehe pool
Lu jürtši, naizõd guĺatõtaa, süüvvää i juuvvaa jüripäev, naised pidutsevad, söövad ja joovad
M guĺäitõttii tšihlogua peeti vastlapäeva
Li toop praaznikk, meemmä guĺäitamma tuleb püha, läheme pidutseme (= peame püha)
3. hulkuda, jõude olla, logelda, looderdada | vn слоняться, шататься без дела, лодырничать
Lu tämä on joutava, guĺäitaʙ ta on jõude, logeleb
4. kurameerida | vn гулять, крутить любовь
Lu ihassu senee tütöökaa, nõisi seneekaa guĺaittõmaa armus sellesse tüdrukusse, hakkas sellega kurameerima
Lu miä hülkäzin õmaa noorikaa, kummaakaa guĺaitin ma hülgasin oma pruudi, kellega kurameerisin

χrapittaa M, pr χrapitan, imperf χrapitin piserdada (püha veega) | vn кропить (кропилом)
pappi χrapitti svätoi veekaa karjaa preester piserdas pühitsetud veega karja

iilijä K L M iiliä P M I iiliε P iiĺiä K U L P M I iiĺä Kõ J iilia Kõ-Len. Lu-Must. iiĺa (M), g iilijää: iilijεä L iiliää P iiĺää Kõ
1. (prohvet) Elias | vn (пророк) Илия
Lu iilia prorokka (Must. 159) prohvet Elias
L pummalaz iiliä risid on Pummalas on (prohvet) Eliase ristid
I vana vätši juttõli, što iiliä jür̆rääʙ vanarahvas ütles, et Elias müristab
M iilijä ajaʙ vaŋkkurill Elias sõidab vankriga (= müristab)
2. eliapäev, -püha | vn Ильин день
P iiliä tuli i viiliä tuli eliapäev tuli ja vilu tuli
M mettsä-marjad jõutuvad iiĺiässi metsamarjad valmivad eliapäevaks
L iilijänn tüötä ep tehtü eliapäeval tööd ei tehtud
M eittsee tšäütii iiĺaassaa õitsil käidi eliapäevani
K lähteesee veetii iiĺiä päätnittsann võraa allikasse viidi eliareedel ohvrit
U iiĺiä praaznikka meill õĺi meil oli eliapäev (eliapüha)
P iiliä päivässi tüttärikot kopittivad ühtie taluosyõ kanaa munõi, võita, lihaa eliapäevaks kogusid tüdrukud ühte talusse kanamune, võid, liha
L iiliä päivällä tšihutõttii õlutta eliapäeval keedeti (= pruuliti) õlut
P sis piettii iiliä päiväl piirua, saatõttii suvõa siis peeti eliapäeval pidu, saadeti suve (ära)
Kõ iiĺää päivä õli klattšina eliapäeval oli ühine külapidu
P ko iiliää päivä meneʙ, tulõb viiliä kui eliapäev läheb (mööda), (siis) tuleb vilu
P iiliä piiru eliapidu

jumalikaᴢ P Lu J, g jumalikkaa Lu
1. usklik, jumalakartlik | vn набожный, богобоязненный
P tämä on jumalikaᴢ ta on usklik
J a se õli vähän jumalikaᴢ aga see oli pisut jumalakartlik
2. Lu püha | vn святой

jürtši Kett. K L P M Kõ S Ja Lu Li Ra J I, g jürjii K Kõ I jürji J jürgii M jürd́ii S Ja I jürjee Lu
1. jüripäev | vn Юрьев день
Lu jürtši õli lehmijee praaznikka jüripäev oli lehmade püha
P a niikaa, urpavitt-soikaa jürtšin uomniiz ajaass lehmii karjaa aga nendega, urvavitstega aetakse jüripäeva hommikul lehmi karja
Kõ tšev̆vääl tšülvääᴢ kagraa, meil tšülvääs per̆rää jürtšiä kevadel külvatakse kaera, meil külvatakse pärast jüripäeva
Lu ku enne jürtšiä jürizeʙ, on tšülmä tšesä kui enne jüripäeva müristab, (siis) tuleb külm suvi
K laulõttii jürtšinä kui kõltaa mentii lauldi jüripäeval, kui mindi kolda (= kollaseks värviks taimi korjama)
Lu jürtšinä tšävvää jürǵiᴢ, jür-tšää pitämäᴢ jüripäeval käiakse jüripäeva pidamas
Lu ühed naizõt pitäväᴅ jürtšiä, mehije eb õõ ainult naised peavad jüripäeva, mehi ei ole
L tševäd jürtši i sütšüzüü jürtši kevadine jüripäev (23. IV) ja sügisene jüripäev (25. XI)
L tševäd jürtšinn karja ja tabuni lazzõttii mettsεä kevadisel jüripäeval lasti kari ja hobusekari metsa (= välja)
M med́d́ee jürtši praaznikka presto·ĺnyi praaznikka meie jüripäev on kirikupüha
2. püha Jüri | vn святой Георгий
I paimõõ meeb ümpäri karjaa jürjii obraazaakaa karjus käib ümber karja püha Jüri ikooniga
M sinne mentii kummartamaa ja tšüzüttii seneltä jürgii obraazalta antõõssi sinna mindi kummardama ja paluti sellelt püha Jüri ikoonilt andeks
M jürtši jumala ~ K Kõ jürjii obraaza ~ Lu jürjee obraza ~ I jürd́ii obraaza püha Jüri ikoon.
Vt. ka sütšüzüü-jürtši, talvijürtši, tševädjürtši

jürtšü-obraaza (P) püha Jüri ikoon | vn образ святого Георгия
sis peremiez võtab jürtšü-obraazaa tšätie i valab naappaasyõ svätoit vettä i meneb õvvyõsyõ siis peremees võtab püha Jüri ikooni kätte ja valab kaussi püha vett ja läheb (kinnisesse sise)õue

kallis-päivä: kallis-päiv J-Tsv. püha | vn праздник
oomõŋ kallis-päiv́, tüüt evät tee homme (on) püha, tööd ei tehta

kiirikki Kõ, g kiirikii Kõ (mingi püha | vn какой-то праздник)
suvõll õli veel mõnikkaas paikkaa kiirikki, kiirikki praaznikka suvel oli (= peeti) veel mõnes kohas {k., k.} püha

laukopäivä Al. K P M Kõ S Lu Li Ra J I (Kett. L) lauko-päivä K-Ahl. Li laukopäiv ~ lauko-päiv J-Tsv. lauk-päivä Ku (Len.) lauppäivä Ke-Set. I Лавго Пейва Tum. laupäev; püha(de) eelpäev, püha(de) laupäev | vn суббота; канун
M nätelizä seitsee päivää: tuhkõpäivä, tõiznõpäivä, kõlmõspäivä, nelläspäivä, viijespäivä, laukopäivä, nätilpäivä nädalas on seitse päeva: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev
Lu laukopäivä on saunapäivä laupäev on saunapäev
Lu saunaa lämmittää ja maat pessä on laukopäivää tüü sauna kütta ja põrandaid pesta on laupäeva töö
Kõ möö einää lõpõtimma laukopään me lõpetasime heina(teo) laupäeval
I nätilpäänä ja laukopäänä tšerikkoo mentii pühapäeval ja laupäeval mindi kirikusse
P tulõmma tõizõl laukopäivää tuleme järgmisel laupäeval
I tšihlogua õli kahsi päivää, lauppäänä jo starikad hulkkuzivaᴅ vastlapäeva peeti kaks päeva, taadid hulkusid ringi juba laupäeval (= eelmisel päeval)
K troitsaa laukopäivänn tožõ pominoitõttii ka nelipühade laupäeval mälestati surnuid
Lu peeĺĺiukpäivää laukopään väikese vastlapäeva laupäeval
L laukopεä õhtago laupäevaõhtu.
Vt. ka suvotta-laukopäivä, troittsa-laukopäivä
Vt. ka laukupäivä

miikkula K L P M S Lu Li Ra miikkulõ Lu miikkul J, g miikkulaa Lu Li miikkula J
1. nigulapäev (kevadine 9. V, talvine 6. XII) | vn Никола, Николин день (весенний и зимний)
P kahs miikkulaa, sütšüz-miikkula i tševäd-miikkula (on) kaks nigulapäeva, sügisene (talvine) nigulapäev ja kevadine nigulapäev
S med́d́ee tšüläzä õli miikkula praaznikka meie külas oli nigulapäev püha
P pääle miikkulaa nõisass tšülvämää kagraa da õzraa da nisua pärast (kevadist) nigulapäeva hakatakse külvama kaera ja otra ja nisu
Lu perrä miikkulaa joulunn päiv on pitšep kukoo harkkamusõõ pärast nigulapäeva, jõulude ajal on päev kukesammu (võrra) pikem
Lu talvõl meil peetti miikkula praaznikkaa talvel peeti meil nigulapäeva
Lu tševäd miikkula kevadine nigulapäev
Li talvi miikkula sügisene (talvine) nigulapäev
2. püha Nikolaus, Nikolaus Imetegija (= meremeeste kaitsepühak) | vn святой Николай, Никола чудотворец (покровитель моряков), Микола
Lu merijumal meil õli miikkula, jutõltii pühä miikkula veel meremeeste kaitsepühak (merejumal) oli meil Nikolaus, öeldi veel püha Nikolaus
J paa tšudotvortsaa (miikkula) ette tšüünteliä pane Imetegija (Nikolause ikooni) ette küünal
M tällee tšäzzettii miikkulaa obraazallõõ risitä teda kästi Nikolause ikooni ees palvetada (risti ette lüüa)
3. suur paast, jõulupaast, nigulapaast | vn рождественский или никольский пост
Lu miikkula pühä alki sütšüzüssä pühäpanekissa, ja jouluussaa suur paast (nigulapaast) algas sügisel paastu algusest ja (kestis) jõuludeni
Lu miikkula paasto suur paast (nigulapaast)
Li miikkulaa pagõttõma suure paastu (nigulapaastu) lõpp.
Vt. ka sütšüz-miikkula, talvimiikkula, tševädmiikkula

nastassia K L P J nastõssia (J-Tsv.), g nastassia L P
1. anastasiapäev, nahtsepäev (29. X) | vn Анастасиин день, Настасьин день
J meemme nastõssian pärnispääle võõrõzii läheme anastasiapäeval Pärspääle võõrusele
L vasuo nastassia anastasiapäeva eelsel päeval (= vastu nahtsepäeva)
P nastassia päiväl uomnikko päiväss mennäss sis pihlaalaa tšasovnalõ anastasiapäeva hommikupoolikul minnakse siis Pihlaala kabelisse
L nastasia päivällä, se on sütšüzüllä .. jõka talo lõikkaz boranaa i lihaa sei kotonna, lõunaa piti, nastassia lõunat kutsuttii anastasiapäeval, see on sügisel .. iga talu tappis oina (= igas talus tapeti oinas) ja liha sõi (= söödi) kodus, pidas (= peeti) lõuna, kutsuti anastasia lõuna
L nastassia risiᴅ anastasia ristid (neli kiviristi küla taga, mille juurde viidi oinapealuud)
2. püha Anastasia | vn святая Анастасия
P luvatass sis ko tšell eväd mene etezii žiivatta, iezä nastassiat tševääl vai sütšüzün: miä lupaan vid́d́ä nastassialyõ lampaa pääd da jalgaᴅ tõotatakse siis, kui kellelgi ei edene loomad, enne anastasiapäeva kevadel või sügisel: mina tõotan viia Anastasiale lambapead ja -jalad

praaznikka K U L P M Kõ S Po Lu I (Li J) praažnikka K-Must. praaznikkõ Lu praaznikk Li J-Tsv. praźńik L, g praaznikaa M S Lu J püha, tähtpäev, pidupäev | vn праздник, памятный день, праздничный день, празднество
P piettii praaznikkaa mäleehtühsessi, etti senel päiväl tšülä põli peeti püha (selle) mälestuseks, et sel päeval küla põles
Lu perrää peremmees kõikkijõ kuttsu riχ́χ́ee lavvaa takkaa pitämää praaznikkaa pärast kutsus peremees kõiki tuppa laua taha pidupäeva pidama
Lu toop praaznikk, meemmä guĺäitamma (kui) tuleb püha, (siis) läheme pidutsema
K siiz on koko näteli praaznikka, se õli enipäivä siis oli kogu nädal püha, need olid (see oli) lihavõtted
M tšihlago õli viimin praaznikka ees suurta püh̆hää vastlapäev oli viimane püha enne suurt paastu
L pienez rud́d́az õli õlut praaznikka pädrä Väike-Rudjas oli õllepüha(ks) peetripäev
K jürtši on karjaa praaznikka jüripäev on karja püha
K χlaari õli opõzii praaznikka floorusepäev oli hobuste püha
S lampaa praaznikka lammaste püha (anastasiapäev)
Lu ku miikkula praaznikka õli, tšävimmä õssamaᴢ ookaaᴅ viinaa kui oli nigulapäev, (siis) käisime ostmas odavat viina
L kuza õli prestoĺnõi praźńik, siεllä õlutta tšihutõttii kus oli patroonipüha (= mingi pühaku päev), seal pruuliti õlut
Lu tševäd-miikkula, kalapüütäjii praaznikka kevadine nigulapäev, kalurite püha
S med́d́ee tšüläzä õli miikkula praaznikka meie külas oli nigulapäev (küla) püha.
Vt. ka jõulu-praaznikka, veerissiä-praaznikka, õlutpraaznikka
Vt. ka pühä

praaznikkad́eruga Li püha-, pidupäevane kaltsuvaip | vn воскресный, праздничный ковёр из дерюги

praaznikko M, g praaznikoo
1. subst püha, pidupäev | vn праздник, празднество
tšiireess leeb meilä jürtšipäivä, med́d́ee praaznikko varsti tuleb meil jüripäev, meie (küla) püha
2. adj pühapäevane, pidulik | vn воскресный, праздничный
õltii ärtšipäiväkoᴅ ummikoᴅ i siiz õltii praaznikka ummikoᴅ; praaznikod õltii aivo ilozaᴅ olid argipäevased pihikseelikud ja siis olid pidulikud pihikseelikud; pidulikud (pihikseelikud) olid väga ilusad

praaznikkõ Lu (Li), g praaznikõõ püha, pidupäev | vn праздник, празднество
Li praaznikõn aikõnõ viinaa õli, oluttõ kotonõ tšihutõttii, i guĺäitõttii püha(de) ajal oli viina, õlut pruuliti kodus ja pidutseti

präizgütellä (Kõ), pr präizgüttelen, imperf präizgüttelin frekv (püha veega) piserdada | vn кропить, окроплять, окропить (освящённой водой)
siis pappi tuli, svätitti vee i siiz rissijeekaa, sv́ättoi veekaa, meni nurmõa möö i viskazi, präizgütteli nurmõa möö siis tuli preester, pühitses vee ja siis ristidega, pühitsetud veega läks mööda nurme ja viskas, pritsis (pühitsetud vett) nurmele (mööda nurme).
Vt. ka praizgutõlla

päivä Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I Ku (R U Ja-Len. Ko) päive Lu J-Tsv. päiv Lu J Ku päivᴀ̈ Ku peive ~ paiva Kr Пяйва Tum. Пэйва Pal₁ Tum. Пэивэ Pal₁ Пэйвя Pal₂ Пэ́йвэ K-reg₂ Ii-reg₁, g päivää Kett. K U P M Po Lu Ra J I Ku päivεä L päivä Lu J
1. päev; tähtpäev, mälestuspäev, püha | vn день; знаменательный, поминальный день, праздник
Lu tüütä teeb üüd i päiväᴅ teeb tööd ööd ja päevad
Lu mõnikkaal kana üli päivää muniʙ mõnel muneb kana üle päeva
L braatšinoit piettii kõlmii, nellii, viizii päivii külapidu peeti kolm, neli, viis päeva (järjest)
M liha õli jõka päivii lavvalla liha oli iga päev laual
J tämä tetši tüütä päivässä päivää ta tegi tööd päevast päeva
M täm̆mää päiväd on eeᴢ tema (elu)päevad on (veel) ees
I pappi tuli vassaa – paha päivä papp tuli vastu – halb (= õnnetu) päev (ees)
Li küll sill on kurjaᴅ päiväᴅ küll sul on viletsad päevad
M tänän õli mokom põlo päivä, palava päivä täna oli niisugune palav päev (= oli palju tegemist)
Lu vai kannii piäʙ ellää nooriᴢ päiviᴢ või niiviisi peab elama nooruspäevil
Lu müü õlõmma nütt vanoilla päivillä, tüütä emmä tee meie peame nüüd vanaduspäevi, tööd ei tee
Lu miä süntüzin õnnõlikkaajõõ päiviijee ma sündisin õnnelikesse päevadesse (= õnneliku tähe all)
K sünnitid minuu suurilõ päivilee (itkust:) sünnitasid mu suurteks päevadeks (= raskeks eluks)
L talvõlla lievät tuizguᴅ i tšülmät päiväᴅ talvel tulevad tuisud ja külmad ilmad (külmad päevad)
Kõ üvä tšülvü päivä hea külvipäev (= -ilm)
J artši päivenne teh́h́ää tüüt argipäeval tehakse tööd
J tšehs päiv keskpäev
M täm tuli poolõza päiväzä ta tuli keskpäeval
J süntümizee päiv sünnipäev
J nimi päiv ~ iimenikko päivä nimepäev
J süümätöim päivä paastupäev
M pominaa päiväll ep paratattu mit̆tääᴅ surnute mälestamispäeval ei parandatud midagi
M ennee juhanusõõ päivää enne jaanipäeva
L iiĺiä päivällä tšihutõttii õlutta eliapäeval pruuliti õlut
K lazarii päivä õli tšerikkopäivä laatsarusepäev oli kirikupüha
J jürtšinn õli naisii päivä jüripäev(al) oli naiste püha
Lu jouluu päiviil vätši ookaᴢ ja üvvää sei jõulupühadel rahvas puhkas ja sõi head (rooga)
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere päevast
L jumala teitä varjõlõp kõikõss pahass päiväss jumal kaitseb teid kõige halva eest (viletsuspäeva(de) eest)
M kazee od́d́an musassi päivässi selle hoian musta(de)ks päeva(de)ks
J ain tšäimmä päivää issumaᴢ aina käisime päeval koos istumas (= tööd tegemas)
M karjušši tuli millõõ päivilee karjus tuli minu juurde (sööma)päevadele (= tuli minu kord karjust toita)
2. päike | vn солнце
K meneb kuu izä-mehenä, meneb päivä pää-mehenä (Ahl. 93) rl läheb kuu isamehena, läheb päike peamehena
P pilvi tuli päivälie etie pilv tuli päikese(le) ette
Lu päivä on matalall, ohtogo tuõʙ päike on madalal, tuleb õhtu
J meevät päivää tšättee makkaama lähevad päikese kätte magama
Lu päivä räkiteb jürüü eeᴢ päike kõrvetab äikese eel
M päivä avvoʙ päike hautab (vihma)
Lu päivä häikeäʙ, paap silmät piurullaa päike pimestab, paneb silmi kissitama
L päivä kummittõlõʙ, päivä meneb bĺednõissi i valkõassi, i kauniissi, kyõs kummittyõʙ päike heitleb, päike läheb kahvatuks ja valgeks ja punaseks, kui heitleb
L kahs kõrt vuvvõs päivä vait mändžiʙ, enipεän i kupoĺonn kaks korda aastas vaid päike mängib, lihavõttepühal ja jaanipäeval
Lu päivä pilkahtaaʙ päike vilgatab (pilvede vahelt)
M päivä tširkostaaʙ päike helendab (= päev koidab)
Lu päivä pakkõõʙ päike läheb pilve varju
P M päivä nõizõʙ päike tõuseb
L päivä issuuʙ päike loojub
M päivä issuz jumalallõ päike läks looja
M päivä on laskuulla päev on loojumas
Lu päivä lazgull on taivas kauniᴢ, se tääb üvvää ilmaa (kui) päikeseloojangul on taevas punane, see ennustab ilusat ilma
P päivää lasku päikeseloojang; lääs, läänekaar
P päivää nõisu päikesetõus; ida, idakaar
■
I miä õõ päivizä, niku aaduza tših̆huu mul on palju tööd, nagu põrgus keen
L piεp tüötä tehä palaviss päivii peab palehigis tööd tegema
M oi ku häärääʙ, palavas päivinää oi, kuidas askeldab palehigis
K õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ kõige täiega (okstega koos) toome puu koju
M koko lehmä nahkoinaa päivinää mahsõ kahtšümmett viis rubĺaa (kogu) lehm naha ja karvadega maksis kakskümmend viis rubla.
Vt. ka artšipäivä, blaagoveššapäivä, famin-päivä, emopäivä, enipäivä, enimpäivä, esimeinpäivä, esimespäivä, filippa-päivä, heŋkäpäivä, hlaaripäivä, iiĺapäivä, iimnikkapäivä, ilopäivä, jaani-päivä, jalkapäivä, joulupäivä, jovanapäivä, juhanuhsõõ-päivä, juli-päivä, juukkipäivä, jürtšipäivä, kadrinapäivä, kallis-päivä, kasjana-päivä, katopäivä, koolõpäivä, kupeĺa-päivä, kupoĺopäivä, kursipäivä, kõlmaispäivä, künttilpäivä, lahtopäivä, laukopäivä, laulupäivä, likopäivä, liukupäivä, lõunatpäivä, maaentšäüspäivä, maarjapäivä, mallaspäivä, miihkeli-päivä, miihlapäivä, miikkulapäivä, mäleehtüspäivä, nastassiapäivä, nelläispäivä, nimipäivä, nätilpäivä, ogru-päivä, ohtogopäivä, oomnikkopäivä, palopäivä, pedro-päivä, peeĺĺiukupäivä, pesupäivä, petospäivä, pomiluspäivä, pominapäivä, pomiŋkapäivä, pominoispäivä, pominuspäivä, poolpäivä, post-päivä, praaznikkapäivä, pulmaa-päivä, puust-päivä, pädräpäivä, pöörüpäivä, pühäpäivä, raadonittsa-päivä, rissimä-päivä, samsonipäivä, saunapäivä, sikoipäivä, strookkupäivä, surmapäivä, süntüpäivä, süntümäpäivä, süäpäivä, šabaššu-päivä, talvi-päivä, troitsaa-päivä, trudopäivä, tšehsipäivä, tšerikko-päivä, tšesäpäivä, tševätpäivä, tšülmäpäivä, tšülvüpäivä, tuhkapäivä, tuŋkopäivä, tuskapäivä, tõinõpäivä, tõis-päivä, tõiznapäivä, tõizõnpäivä, tööpäivä, ulaskaa-päivä, ulassa-päivä, urpopäivä, utu-päivä, veerisseepäivä, vihm-päivä, vijjespäivä, öö-päivä
Vt. ka päivikko, päiväᴢ, päivüᴅ, päivükkõin, päivükkäin

pühä Kett. K R L P M Kõ S Ja-Len. Lu Li Ra J I Ku, g pühää K Kõ Lu Li Ra J
1. paast | vn пост
S ku bõllu pühä, söötii rokkaa lih̆haakaa, a suurõs pühäs, sis seimmä võikaa kui polnud paast(uaeg), (siis) söödi kapsasuppi lihaga, aga suure paastu ajal, siis sõime taimeõliga
M siis tuli suur pühä, seitsee näteliä enipäiväässaa siis tuli suur paast, seitse nädalat lihavõteteni
Lu maarjaa pühäz on paĺĺo tšärpäss maarjapaastu ajal on palju kärbseid
Lu miikkula pühä alki sütšüzüssä pühäpanekissa ja jouluussaa nigulapaast algas sügisest, paastu algusest ja (kestis) jõuludeni
Lu pädrää pühä peetripaast (= peetripäeva-eelne paast)
P ŕäštogaa pühä jõulupaast (= jõulueelne paast)
Li pühää panõkki õli ennee miikkulaa paastu algus oli enne nigulapäeva
Li ku pühää lõppu on, se on pühää pagõttõma kui on paastu lõpp, see on paastu {p.}
Kõ mokom pühää söökki niisugune paastutoit
M kõlmaispäivä i vijjespäivä õlivat pühät päiväᴅ, piimää i lih̆haa ep söötü kolmapäev ja reede olid paastupäevad, piima ja liha ei söödud
2. (rahvapärane v. kiriklik) püha | vn (народный или церковный) праздник
J kadrinapäivä on mokoma pühä sütšüzüllä kadripäev on niisugune püha sügisel
Ra maa entšämüz on ennee troittsaa, siiz on maa pühä, ep tšästü võttaa i ublikass maassa taevaminemispüha on enne nelipühi, siis on maa püha, ei lubatud oblikatki maast võtta
J pärnäspääll õli nastassiapäivä suur pühä Pärspääl oli nahtsepäev suur püha
3. pühapäev | vn воскресенье, воскресный день
Li kuus päivää on ärtši-päivä, a seittsemäz on pühä kuus päeva on (nädalas) argipäev(ad), aga seitsmes on pühapäev
J ohto artši päänn sai tüüt, pühänn võip oogõt küllalt sai argipäeva(de)l tööd (tehtud), pühapäeval võib puhata
4. adj püha | vn святой, священный
M palvõõrõukku on tšasovnaa tüvenn, sinne tšäütii, veetii rah̆haa, pellättii roittaa vällää, sitä pühäss peettii ohvrikivivare on kabeli juures, seal (sinna) käidi, viidi raha, kardeti välja kaevata, seda peeti pühaks (paigaks)
K pihlaga õli pühänn puunn pihlakas oli (= pihlakat peeti) pühaks puuks
Lu tšüzüttii pühä miikkulaa paluti püha Nikolaust
L tulõ pühässä neittsüüssä maarjassa rl (loitsust:) tule pühast neitsi(st) Maarjast
J pühä jürtši püha Jüri.
Vt. ka jõulupühä, maarjapühä, miikkula-pühä, põdro-pühä, pädräpühä, suurpühä, tšerikko-pühä, välipühä
Vt. ka praaznikka, pühäpäivä

pühäpäivä L P Ja-Len. Lu Li (K) pühä-päivä Li pühä-päiv́ J-Tsv.
1. pühapäev | vn воскресенье, воскресный день
Lu laizgal eb õõ kõnsa pühäpäivää vs laisal pole kunagi pühapäeva
Li ärtšipään õlti tšennäᴅ, a pühäpään õlti kamašiᴅ argipäeval olid {tš}-d (= kodus valmistatud pehmed saapad), aga pühapäeval olid kamassid (jalas)
2. (rahvalik v. kiriklik) püha | vn (народный или церковный) праздник
L χlaari õli opõzii pühäpäivä floorusepäev oli hobuste püha
L naisii pühäpäivä, siš tšihutõttii õlutta (jüripäev oli) naiste püha, siis pruuliti õlut
L treteńńe pühäpäivä õli küünlapäev oli püha
L pokrova õli pummalaza vuvvyõ pühäpäivä Maarja kaitsmise päev oli Pummalas (kiriklik) aastapüha
K illoll pitääs troitsaa pühäpäivää, õlutta tšihuttaas (Al. 11) Illol (Undovas) peetakse nelipühi, pruulitakse õlut
3. Ja-Len. paastupäev | vn постный день.
Vt. ka tšerikkopühäpäivä, välipühäpäivä, õlutpühäpäivä
Vt. ka pühä

svjattoi: Свя́ттой Tum. püha; pühitsetud; pühak | vn святой

svätoi K L P S Lu J I śvätoi L svättoi Po J sv́ät̆toi Kõ svätõi ~ sv́atõi I, g svätoi K
1. püha, pühitsetud | vn святой, освящённый
I se on svätoi paikka see on püha paik
I kaivoo lazzõttii svättoita vettä kaevu valati (lasti) pühitsetud vett
J svätoi duh püha vaim
S jürtšinn opõzõᴅ, lehmäd i lampaat svätoil veell brizguttaaᴢ jüripäeval piserdatakse hobuseid, lehmi ja lambaid püha veega
2. pühak | vn (канонизированный) святой
K kummall päivää lahs sünnüʙ, senee svätoi nimee annap pappi mis päeval laps sünnib, selle pühaku nime annab preester (lapsele)
J svätoi miikkul püha Nikolaus

svätoo M-Set., g svätoo püha | vn святой
a soldatissa tuli siittä svätoo kuuźma (muinasjutust:) aga sellest sõdurist sai püha Kuzma

tšüürü K-Ahl. P, g tšüürüü püha Jüri | vn святой Георгий
K pühä tšüürü tšülvetteleb, nätelpäivä tulta näütäb (Ahl. 91) rl püha Jüri vihtleb, näitab pühapäeval tuld
P pühä tšüürü on jumalaa kuva püha Jüri on pühapilt

ulaska K I (L), g ulaskaa L ulasepäev (11. II) lehmade püha | vn день святого Власия, коровий праздник
K ulaska õli pühäpäivä ulasepäev oli püha
L ulaskaa päivä õli lehmii pühäpäivä ulasepäev oli lehmade püha.
Vt. ka ulassa, ulassa-päivä

ved́d́eńo M, g ved́d́eńoo M leemeti-maarjapäev (Maarja templisseviimise püha, 21. XI) | vn день введения во храм Пресвятой Богородицы
ved́d́eńo vesiperze leemeti-maarjapäev, vihmane päev

voovvõlin Li, g voovvõlizõõ hobus(t)e püha | vn лошадиный праздник
õpõzõ praaznikkõ, voovvõlin, koko voovvõᴢ, ühs praaznikkõ tälle hobus(t)e püha, (aasta)püha, terves aastas (vaid) üks püha talle

välipühä M J (argipäevale langev püha | vn праздник, попадающий на будний день)
M kane on välipühäᴅ. kane eväd õõ nätilpäänn a ovad ärtšipäännä need on {v}-d. Need ei ole pühapäeval, aga on argipäeval

õlutpraaznikka (K) õlut-praaznikka I olutpraaznikka Lu Ra olut-praaznikkõ Ra õllepüha (püha, mille puhul oli tavaks õlut teha) | vn пивной праздник
K kõm pühäpäivää õli vuvvõza õlutpraaznikaᴅ (Mäg. 139) kolm püha aastas olid õllepühad
I jürtši õli õlut-praaznikka jüripäev oli õllepüha
Lu meill õli olutpraaznikka talvi-miikkula meil oli õllepüha(ks) talvine nigulapäev.
Vt. ka õlutpühäpäivä