[VOT] Vadja keele sõnaraamat

artšipäivä K M Lu Li ärtšipäivä M Li
1. argipäev | vn будний день
M artšipään tehäs töötä argipäeval tehakse tööd
M praaznikkapäiviillä siz õli neeᴅ õsõttu sõvad niku, a too artšipään õli kõik kotokuottu pühade ajal, siis olid need nagu ostetud rõivad, aga muidu, argipäeval, olid kõik kodukootud
Lu vot sitäviisii enne veitetti nooristo pühäpäiväd i ohto-gossa artšipäiväᴅ vaat sedaviisi veetis noorsugu ennemalt pühapäevad ja argipäevaõhtud
M nätilpäivä ebõ·õ ärtšipäivä, tõizõt päivät kõikii kuttsuass artšipäiväᴅ pühapäev pole argipäev, kõiki teisi päevi kutsutakse argipäevadeks
2. paastuväline päev | vn скоромный день
Li pühäpanekki on viimine artšipäivä enne suurta püh́h́ää paastu algus on viimane paastuväline päev enne suurt paastu.
Vt. ka ärtšipäivikko

juli-päivä Kõ juulipäev, juulikuu päev | vn июльский день
tänän tšümmenez juli-päivä on samsońi-päivä täna, kümnendal juulikuu päeval on seitsmemagajapäev

juukkipäivä Lu joomapäev, purjutamise päev | vn пьянка, хмельной день
oomõn leeʙ juukkipäivä homme tuleb joomapäev

jõkapäivii P adv iga päev | vn ежедневно
õlin tüözä jõkapäivii olin töös iga päev

kursi¹ Ränk K-Al. P M Kõ S Lu I, g kurzõõ K kurzii Lu kurrõõ (I)
1. pulmaleib | vn свадебный (ритуальный) хлеб
M kui tultii pulmaᴅ, sis tehtii kursi kui tulid pulmad, siis tehti pulmaleib
S pulmaz bõllu leipää, õli kursi pulmas polnud (tavalist) leiba, oli pulmaleib
I vaalittii kursi, leipä õli kursi, resuŋkad õlivat tehtüüd ŕumkaakaa kurrõlõõ vaaliti pulmaleib, (rukki)leib oli pulmaleib, kirjad olid pulmaleivale viinapitsiga (peale) tehtud
K isä võtab obraazaa, emä kurzõõ (Al. 33) (pulmakombestikust:) isa võtab ikooni, ema pulmaleiva
2. pulmaleiva küpsetamise päev ja sellega kaasnevad pidustused | vn день и празднество выпечки свадебного хлеба
Lu se õli kursi, se päivä, ku tehtii kursi-leipää see oli {k.}, see päev, kui küpsetati (tehti) pulmaleiba
Lu kursi õli päiväll, a perrää ohtogoiss õltii vetšernaᴅ pulmaleiva küpsetamise pidustused olid päeval, aga pärast õhtusööki oli pruudi lahkumisõhtu
Lu kurzill õltii koko tšülää naizõᴅ pulmaleiva küpsetamise pidustustel olid kogu küla naised
Lu tšävvä kurzilla käia pulmaleiva küpsetamise pidustustel.
Vt. ka kursia, kursileipä, kursipäivä, kurssi¹

kursipäivä Lu pulmaleiva küpsetamise päev | vn день выпечки свадебного хлеба
niku pühänn pulmat piettii, siiz laukopäänn õli kursipäivä kui (nagu) pühapäeval peeti pulmi, siis lau-päeval oli pulmaleiva küpsetamise päev.
Vt. ka kursi¹

laulupäivä (R-Lön.), pl laulupäivät R-Lön. laulupäev, laulmise päev | vn день песни

likopäivä M
1. linaleoaugu puhastamise päev | vn день чистки мочила (ямы для мочки льна)
likopäiväll aj̆jaas kõikk naizõd lik̆kua puhassamaa, õsõttii viinaa, mentii puhasattii liko, a sis tultii guĺattamaa linaleoaugu puhastamise päeval aetakse kõik naised linaleoauku puhastama, osteti viina, mindi puhastati linaleoauk, aga siis tuldi pidutsema
2. pesutiigi puhastamise päev | vn день чистки пральнища (пруда для стирки и полосканья белья)
kõlmõttomall jürtšiä õli likopäivä kaks päeva pärast jüripäeva oli pesutiigi puhastamise päev

pokrova² L P Lu Li I pokorova Lu, g pokrovaa Li pokorovaa Lu Maarja kaitsmise päev (1. okt.) | vn покров (церковный праздник)
L pokrovaa meil pitεäss Maarja kaitsmise päeva meil peetakse
L pokrovanna tšihutõttii õlutta Maarja kaitsmise päeval pruuliti õlut
Lu sütšüzüss pokrovass algattii tšävvä iltaa issumõzõ sügisest, Maarja kaitsmise päevast (alates) hakati käima istjatel

praaznikkapäivä M pidupäev, pidulik päev | vn праздничный день
tälle tänän on praaznikkapäivä, täm õli pritšastilla tal on täna pidulik päev, ta oli armulaual

päivä Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I Ku (R U Ja-Len. Ko) päive Lu J-Tsv. päiv Lu J Ku päivᴀ̈ Ku peive ~ paiva Kr Пяйва Tum. Пэйва Pal₁ Tum. Пэивэ Pal₁ Пэйвя Pal₂ Пэ́йвэ K-reg₂ Ii-reg₁, g päivää Kett. K U P M Po Lu Ra J I Ku päivεä L päivä Lu J
1. päev; tähtpäev, mälestuspäev, püha | vn день; знаменательный, поминальный день, праздник
Lu tüütä teeb üüd i päiväᴅ teeb tööd ööd ja päevad
Lu mõnikkaal kana üli päivää muniʙ mõnel muneb kana üle päeva
L braatšinoit piettii kõlmii, nellii, viizii päivii külapidu peeti kolm, neli, viis päeva (järjest)
M liha õli jõka päivii lavvalla liha oli iga päev laual
J tämä tetši tüütä päivässä päivää ta tegi tööd päevast päeva
M täm̆mää päiväd on eeᴢ tema (elu)päevad on (veel) ees
I pappi tuli vassaa – paha päivä papp tuli vastu – halb (= õnnetu) päev (ees)
Li küll sill on kurjaᴅ päiväᴅ küll sul on viletsad päevad
M tänän õli mokom põlo päivä, palava päivä täna oli niisugune palav päev (= oli palju tegemist)
Lu vai kannii piäʙ ellää nooriᴢ päiviᴢ või niiviisi peab elama nooruspäevil
Lu müü õlõmma nütt vanoilla päivillä, tüütä emmä tee meie peame nüüd vanaduspäevi, tööd ei tee
Lu miä süntüzin õnnõlikkaajõõ päiviijee ma sündisin õnnelikesse päevadesse (= õnneliku tähe all)
K sünnitid minuu suurilõ päivilee (itkust:) sünnitasid mu suurteks päevadeks (= raskeks eluks)
L talvõlla lievät tuizguᴅ i tšülmät päiväᴅ talvel tulevad tuisud ja külmad ilmad (külmad päevad)
Kõ üvä tšülvü päivä hea külvipäev (= -ilm)
J artši päivenne teh́h́ää tüüt argipäeval tehakse tööd
J tšehs päiv keskpäev
M täm tuli poolõza päiväzä ta tuli keskpäeval
J süntümizee päiv sünnipäev
J nimi päiv ~ iimenikko päivä nimepäev
J süümätöim päivä paastupäev
M pominaa päiväll ep paratattu mit̆tääᴅ surnute mälestamispäeval ei parandatud midagi
M ennee juhanusõõ päivää enne jaanipäeva
L iiĺiä päivällä tšihutõttii õlutta eliapäeval pruuliti õlut
K lazarii päivä õli tšerikkopäivä laatsarusepäev oli kirikupüha
J jürtšinn õli naisii päivä jüripäev(al) oli naiste püha
Lu jouluu päiviil vätši ookaᴢ ja üvvää sei jõulupühadel rahvas puhkas ja sõi head (rooga)
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere päevast
L jumala teitä varjõlõp kõikõss pahass päiväss jumal kaitseb teid kõige halva eest (viletsuspäeva(de) eest)
M kazee od́d́an musassi päivässi selle hoian musta(de)ks päeva(de)ks
J ain tšäimmä päivää issumaᴢ aina käisime päeval koos istumas (= tööd tegemas)
M karjušši tuli millõõ päivilee karjus tuli minu juurde (sööma)päevadele (= tuli minu kord karjust toita)
2. päike | vn солнце
K meneb kuu izä-mehenä, meneb päivä pää-mehenä (Ahl. 93) rl läheb kuu isamehena, läheb päike peamehena
P pilvi tuli päivälie etie pilv tuli päikese(le) ette
Lu päivä on matalall, ohtogo tuõʙ päike on madalal, tuleb õhtu
J meevät päivää tšättee makkaama lähevad päikese kätte magama
Lu päivä räkiteb jürüü eeᴢ päike kõrvetab äikese eel
M päivä avvoʙ päike hautab (vihma)
Lu päivä häikeäʙ, paap silmät piurullaa päike pimestab, paneb silmi kissitama
L päivä kummittõlõʙ, päivä meneb bĺednõissi i valkõassi, i kauniissi, kyõs kummittyõʙ päike heitleb, päike läheb kahvatuks ja valgeks ja punaseks, kui heitleb
L kahs kõrt vuvvõs päivä vait mändžiʙ, enipεän i kupoĺonn kaks korda aastas vaid päike mängib, lihavõttepühal ja jaanipäeval
Lu päivä pilkahtaaʙ päike vilgatab (pilvede vahelt)
M päivä tširkostaaʙ päike helendab (= päev koidab)
Lu päivä pakkõõʙ päike läheb pilve varju
P M päivä nõizõʙ päike tõuseb
L päivä issuuʙ päike loojub
M päivä issuz jumalallõ päike läks looja
M päivä on laskuulla päev on loojumas
Lu päivä lazgull on taivas kauniᴢ, se tääb üvvää ilmaa (kui) päikeseloojangul on taevas punane, see ennustab ilusat ilma
P päivää lasku päikeseloojang; lääs, läänekaar
P päivää nõisu päikesetõus; ida, idakaar
■
I miä õõ päivizä, niku aaduza tših̆huu mul on palju tööd, nagu põrgus keen
L piεp tüötä tehä palaviss päivii peab palehigis tööd tegema
M oi ku häärääʙ, palavas päivinää oi, kuidas askeldab palehigis
K õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ kõige täiega (okstega koos) toome puu koju
M koko lehmä nahkoinaa päivinää mahsõ kahtšümmett viis rubĺaa (kogu) lehm naha ja karvadega maksis kakskümmend viis rubla.
Vt. ka artšipäivä, blaagoveššapäivä, famin-päivä, emopäivä, enipäivä, enimpäivä, esimeinpäivä, esimespäivä, filippa-päivä, heŋkäpäivä, hlaaripäivä, iiĺapäivä, iimnikkapäivä, ilopäivä, jaani-päivä, jalkapäivä, joulupäivä, jovanapäivä, juhanuhsõõ-päivä, juli-päivä, juukkipäivä, jürtšipäivä, kadrinapäivä, kallis-päivä, kasjana-päivä, katopäivä, koolõpäivä, kupeĺa-päivä, kupoĺopäivä, kursipäivä, kõlmaispäivä, künttilpäivä, lahtopäivä, laukopäivä, laulupäivä, likopäivä, liukupäivä, lõunatpäivä, maaentšäüspäivä, maarjapäivä, mallaspäivä, miihkeli-päivä, miihlapäivä, miikkulapäivä, mäleehtüspäivä, nastassiapäivä, nelläispäivä, nimipäivä, nätilpäivä, ogru-päivä, ohtogopäivä, oomnikkopäivä, palopäivä, pedro-päivä, peeĺĺiukupäivä, pesupäivä, petospäivä, pomiluspäivä, pominapäivä, pomiŋkapäivä, pominoispäivä, pominuspäivä, poolpäivä, post-päivä, praaznikkapäivä, pulmaa-päivä, puust-päivä, pädräpäivä, pöörüpäivä, pühäpäivä, raadonittsa-päivä, rissimä-päivä, samsonipäivä, saunapäivä, sikoipäivä, strookkupäivä, surmapäivä, süntüpäivä, süntümäpäivä, süäpäivä, šabaššu-päivä, talvi-päivä, troitsaa-päivä, trudopäivä, tšehsipäivä, tšerikko-päivä, tšesäpäivä, tševätpäivä, tšülmäpäivä, tšülvüpäivä, tuhkapäivä, tuŋkopäivä, tuskapäivä, tõinõpäivä, tõis-päivä, tõiznapäivä, tõizõnpäivä, tööpäivä, ulaskaa-päivä, ulassa-päivä, urpopäivä, utu-päivä, veerisseepäivä, vihm-päivä, vijjespäivä, öö-päivä
Vt. ka päivikko, päiväᴢ, päivüᴅ, päivükkõin, päivükkäin

rissimä-päivä M ristimispäev, ristsete päev | vn день крещения, день крестин (ребёнка)
juvvaz viinaa i õlutta, kannii saattaas se rissimä-päivä juuakse viina ja õlut, niiviisi saadetakse mööda see ristsete päev

süntüpäivä M (Li) süntü-päivä M sünnipäev, sündimise päev | vn день рождения
M kazell päivää miε süntüzin, se õli minuu süntüpäivä sel päeval ma sündisin, see oli minu sünnipäev
Li süntüpäivässaa on lõhtši uuli sündimisest saadik on (tal) lõhkine huul (= jänesemokk).
Vt. ka süntümäpäivä

šabaššu-päivä: šabaššu-päiv J-Tsv. töö lõpetamise päev | vn день шабаша
kõrt tänävä on šabaššu-päiv, siiz lähemme kaźoŋkasõõ (kui) täna on kord (juba) töö lõpetamise päev, siis lähme viinapoodi

troitsaa-päivä (K-Ahl.) kõikide pühakute päev (nelipühadele järgnev pühapäev) | vn троицын день, день всех святых

tšerikko-päivä K tšerikkopäivä M
1. kirikupäev (päev, millal peetakse jumalateenistust) | vn церковный день (когда совершается богослужение)
M tänänn on tšerikkopäivä täna on kirikupäev
2. kirikupüha, kiriku aastapüha | vn церковный праздник; престольный праздник
K zbornõi nätilpäivä õli tšerikko-päivä. lazarii päivä õli tožõ tšerikko-päivä poornapäev oli kirikupüha, laatsarusepäev oli ka kirikupüha.
Vt. ka tšerikkopühäpäivä

tšülmäpäivä: kjülmäpäivä ~ külmäpäivä (R-Lön.) külm päev | vn морозный день
talvipäivät minu tasotoojalleni kjylmäpäivät minu kjylvettäjäiselleni (Lön. 184) rl talvepäevad mu sünnitajale, külmad päevad mu vihtlejale

tuli-maarja K L P
1. maarjapäev, tuli- e. rukkimaarjapäev, jumalaema uinumise päev (15. VIII) | vn успение богородицы
L tuli-maarja, siz õlivat kattiloill markkinaᴅ (kui oli) rukkimaarjapäev, siis oli Kattilal laat
2. ussimaarjapäev, jumalaema sünnipäev (8. IX) | vn рождение богородицы
P maod meneväd mahaasyõ tuli-maarjan vai viiženiε päivän maod lähevad maa sisse ussimaarjapäeval või ristiülendamispäeval

tuŋkopäivä M hea päev; saamapäev | vn хороший, счастливый, доходный день; день получения (чего-нибудь)
tänänn õli tuŋkopäivä, ain tuuvvaᴢ, tšen mitä täna oli saamapäev, aina tuuakse, kes mida

utu-päivä M udune päev | vn туманный день
tänänn on utu-päivä täna on udune ilm

vihm-päivä: vihm-päiv J-Tsv. vihma(ne) päev | vn дождливый день
tänävä vihm-päiv de nii tuli raskuᴢ täna on vihmapäev ja on nii raske (olla)