[VOT] Vadja keele sõnaraamat

alutšuutto Li = aluštšiutto
sis tämä purki sene kõik poiᴢ, ihad õlti pitšäᴅ, no vot siz neis-sä taas tetši tütökkõisilõ alutšuuttojõ siis ta harutas selle (= oma särgi) kõik lahti, varrukad olid pikad, no vaat, siis nendest tegi taas tüdrukukestele alussärke

harrillaa Lu Ra J laiali, ammuli, pärani | vn вразброс, вразброд, расставив (ноги), распростерев (руки), разинув (рот), развесив (уши), вытаращив (глаза), настежь
Lu kõiɢ riisõd on vizgottu harrillaa kõik asjad on visatud laiali
Lu karja on harrillaa kari on laiali
Lu kujall on algot harrillaa väljas (külateel) on halud laiali
Lu kuuntõ nüt kõrvõᴅ harrillaa kuula nüüd, kõrvad kikkis (laiali)
J seizob jalgaᴅ harrilla seisab, jalad harkis (laiali)
J tšäet harrillaa käed laiali
J hiusõt pitšäᴅ, harrillaa juuksed pikad, laiali
Lu nii kõvassi nagraʙ, što suu on harrillaa nii kõvasti naerab, et suu on pärani
J vahib niku üü-lakko silmet harrillaa vahib nagu öökull, silmad pärani
Lu miä avaan uhzõõ harrillaa ma teen ukse pärani lahti
Lu uhz on avõõ harrillaa uks on pärani lahti

hoikka Kett. P M Lu Li Ra J I χoikka P hoikk J-Tsv. oikka K-Ahl. P (R-Eur. R-Lön.) oikkõ L, g hoikaa M Lu Li J oikaa K P peenike, peen, peenekoeline; õhuke; kitsas; sale; kõhn; nõrk; õrn | vn тонкий; узкий; стройный; худощавый; хилый; нежный
J tšäet paksuᴅ, sõrmõt hoikaᴅ rl käed paksud, sõrmed peened
Lu kane jalgat täll õltii hoikad niku tšäsivars minuu (need) jalad olid tal peenikesed nagu minu käsivars
Lu inemin ku jääp pahaizõssi, vüü-kõhta jääp hoikassi kui inimene jääb kõhnaks, (siis) vöökoht jääb peenikeseks
P käre kahtši on hoikka iĺi lühüᴅ vaevakask on peenike või lühike
Lu jõvikkaal on pitšäᴅ varrõd ja hoikaᴅ, tämä kazvoʙ maata müü jõhvikal on pikad ja peened varred, ta kasvab maapinnal (mööda maad)
M hoikka rihma peenike köis
Lu tšedräzin hoikõssi ketrasin (lõnga) peenikeseks
Lu linapihossa teh́h́jää saamoi hoikkaa kaŋgõssa linapeost tehakse kõige peenemat linast kangast
Lu tšuutto tehtii hoikõssa matterissa, a sorriapõssa õmmõltii allaa särk tehti õhukesest riidest, aga jämedamast õmmeldi alla (= õmmeldi alumine pool)
Lu hoikka sittsa õhuke sits
Li hoikkaa kartaa saab leikata i peeniil saksiil õhukest plekki saab lõigata ka väikeste kääridega
Li i luiska kuluʙ, meneʙ hoikõpõssi ka luisk kulub, läheb õhemaks
Li väliss on nii hoikka tehtü saija, että kahsi koorta on üheeᴢ vahel on tehtud nii õhuke sai, et kaks koorikut on koos (ühes)
M hoikka jää on uhavod́d́e päällä õhuke jää on (suurte) lompide peal
Lu võtõtaa taitšinaa tükkü i lüüvvää hoikassi tšämmeleekaa, se on tšämmelkakku võetakse tainatükk ja lüüakse peoga õhukeseks, see on paistekakk
Ra hoikad uulõᴅ kitsad huuled
Ra taitškahja õli alt hoikapi, päält õli lad́d́õpi astja oli alt kitsam, pealt oli laiem
M hoikka niku naatti sihvakas nagu putk
P pani peenee pettšelelee, oikaa uhmarõõ nõjalõõ (Kett. 777) rl pani väikese petkeli juurde (peale), nõrga uhmri nõjale
Li hoikka inemin kõhn inimene
Lu lahz on hoikka, õmmaa pääᴅ eb või kantaa laps on nõrk, ei suuda oma pead kanda
L oikkõni, oikkõni, kuhyõ miε jäin tšülmälie tšülälie rl mu õrn(ake), mu õrn(ake), kuhu ma jäin külma küla peale (= võõraste hulka).
Vt. ka hoiskia

ivuᴢ Al. K-Ahl. P M Lu Ra J-Tsv. (Kett. R L Kõ I Kr) ivuuᴢ L (K P J I) ivvuᴢ (Lu) iuᴢ (Ke Po Lu J I Kr) iguᴢ (R-Eur.) juuᴢ [?] (I) hivuᴢ Kõ hiuᴢ Ku (K-Sj. J) Ивуса Pal₁ Ii-reg₁ И́вуса K-reg₂ ühuse Kr, hrl pl ivuhsõᴅ Kett. L P I (Kõ Ra J-Must.) ivuhset K-Ahl. ivuuhsõᴅ K L I ivuχsõᴅ ~ ivuuχsõᴅ P ivukseᴅ (R-Reg.) ivuksad K-Sj. ivussõᴅ Al. Kett. P M ivusset R-Lön. Lu-Len. ivusõᴅ Kett. M Lu Li Ra J ivuset R-Reg. ivusaᴅ M Lu ivuusõᴅ J ivvusõᴅ Lu iuhsõᴅ Po I iuχsõᴅ J iuφsõᴅ (Ke) iussõᴅ Lu igusset R-Eur. juuhsõᴅ (I) hivussõᴅ (Kõ) hiusõᴅ J hiuset K-Sj. Г̧ ïуксетъ Pal₁ iuset ~ ihwuscht ~ ihhust Kr juuksekarv, karv; juus, juuksed | vn волос; волосы
Lu tšülmässä se tuõʙ, ühtkaa ivussa eb õllu pääᴢ, plešši meeᴢ külmast see tuleb, ühtegi juuksekarva ei olnud peas, kiilaspäine mees
J kuss hitolt om puutunnu [= puuttunnu] naisiijõ ivuᴢ kust kuradilt on (siia) sattunud naiste juuksekarv?
J parra ivuᴢ meep šikkõra habemekarv läheb krussi
Lu ühs ivusõõ karv ilma suudimatta eb lähe vs üks(ki) juuksekarv ei lange (peast) ilma ette määramata
P mill elo õli niku ivuhsyõ karva kk mu elu oli nagu juuksekarv(a otsas)
M ivus pittšä, a meeli lühüᴅ ~ ivus pittšä, a ladva lühüᴅ vs juus pikk, aga aru lühike
P vaatan kast kaunissa ivuss vaatan neid punaseid juukseid
Lu ivusõd õltii alla põlviee pitšäᴅ juuksed olid pikad, allapoole põlvi
Lu plešši inemin tšenell bõõ iussii kiilaspea inimene (on), kellel pole juukseid
M ivusõd õllaz valkõaᴅ, a äpiät ebõõ juuksed on hallid (valged), aga südametunnistust (häbi) pole
M tämä nii kõvassi heittü, ivusõd nõisti pissüü ta ehmus nii kõvasti, (et) juuksed tõusid püsti
M kazel inehmizel on enäp kasta võlkaa kui ivussia pääᴢ sel inimesel on rohkem (seda) võlga kui juukseid peas
M häiläb ivusat haijallaa käib (ringi), juuksed laiali
M ivusõd on laskõnu šaadrillaa juuksed on vajunud sorakile
M ku kaugaa et sugõ, siz on ivusõd vanunuᴅ kui (sa) kaua ei kammi, siis on juuksed vanunud
Lu minuu vunukal on ivusõt tšikkaraᴢ minu lapselapsel on juuksed lokkis
M näd ivusat pissüä niku avupää näe, juuksed püsti, nagu sasipea
Ra kudrid ivusõᴅ ~ Lu tšippur ivuᴢ ~ tšikkar ivuᴢ lokkis juuksed, kähar juus
J arvad ivusõᴅ hõredad (harvad) juuksed
M kõv̆vii guustat paksud ivusõᴅ väga tihedad, paksud juuksed
Lu täll ain on sirkaad ivusõᴅ tal on alati siledad (= siledaks kammitud) juuksed
Lu musad ivusaᴅ, murja süä, valkaad ivusaᴅ, vaĺjo süä vs mustad juuksed, pehme süda, valged juuksed, vali süda
J liigõᴅ ivusõᴅ ~ võõrad ivusõᴅ valejuuksed
M kunnõ irte ivuzila .. (Al. 48) rl kuni (olen) lahtiste juustega (= kuni olen veel neiu, vallaline) ..
Lu miä menin ivusõõ leikkaajal ma läksin juukselõikaja juurde
J ivusõõ tolkka ~ ivuᴢ butšk juuksesalk
■
Lu ivusõõ lõikkaaja õielõikaja (taimekahjur); sajajalgne.
Vt. ka irti-ivuhsõᴅ, süntü-ivussõᴅ, tšikkarivuᴢ

jalkarätte L M Kõ Lu (I) jalka-rätte J (P M) jalkõrätte (J) jalkrätte Lu jalk-rätte J-Tsv. jalarätt, -narts | vn портянка, онуча
J noskad ja jalka-räteᴅ sokid ja jalarätid
J med́d́e poolla va karjušit häülütä jalk-rätteiz da pagl-tšentšiiᴢ meie pool käivad ainult karjused jalanartsudes ja pasteldes
M pehmiä kaŋgaᴢ, niku jalkarätteläissi mehilee pehme lõuend, nagu meestele jalarättideks
Kõ jalkaräteᴅ tehtii tšen kui pitšäᴅ tahtõ, a neᴅ õtsaᴅ ep pääränettü [= päärättü], a eiteltii semperäss etti eʙ õõrtaiᴢ jalkaa jalarätid tehti, kes kui pikki tahtis, aga neid otsi ei palistatud, vaid õmmeldi üleääre(pistega), sellepärast et jalga ei hõõruks

jõvikaᴢ K P M Lu Li Ra J I (Ja-Len.) jõvikõᴢ (J) jevikaᴢ Kett. K U M Kõ Ja Lu Li Ra J I jevikõᴢ Lu J-Tsv. jeevikas I-Len., g jõvikkaa K M J jevikkaa M Lu J, pl Ѣвикадъ Tum. jõhvikas | vn клюква
Lu jevikõᴢ kazvop soiᴢ, jevikkaal on pitšäᴅ varrõd ja hoikaᴅ, tämä kazvoʙ maata müü jõhvikas kasvab soodes, jõhvikal on pikad ja peened varred, ta kasvab mööda maad
J mari-kaašša tehtii ruis-javoss, pantii poolõssa vai jõvikassa marjapuder tehti rukkijahust, (sekka) pandi pohli või jõhvikaid
Lu nenä niku jõvikaᴢ nina (punane) nagu jõhvikas
J hapo niku jevikõᴢ, dalisko vätšev taari hapu nagu jõhvikas või kange taar

kassa¹ Kett. Salm₂ K L P M Kõ S Po Lu Ra J I (R-Reg. vdjI) kassõ Lu Ra kass J-Tsv., g kasaa S Lu J kas̆saa M I kassaa vdjI pats, (juukse)palmik; palmik, põimik | vn коса (у девушки); сплетённые в косу волосы, грива и т. д.
J kazvo millõ kassa pittšä, kassa pittšä, tukkõ tuimõ rl kasvas mulle pikk pats, pikk pats, tugev tukk
Lu tüttö isuʙ riheᴢ, kassa on kujal. ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
L kassaz õli pittšä lintti (juukse)palmikus oli pikk pael
P kassa on pletittämizess purkaunnu pats on põimest lahti hargnenud
K kassa lahgotõtti vetšerina-ehtagonna [= -õhtagonna] iezä lavvaa issumissa (Al. 30) (pruudi) pats harutati lahti lahkumisõhtul enne lauda istumist
M riv̆vaa ńauhaᴅ õltii pletitettü kõlmõlla tšeillä nii kas̆saa moodaa sääremähise paelad olid punutud kolme keermega, nii patsi moodi
S tüttäret tšäütii, rütšeesee kasat pletitettii kupoĺonn tüdrukud käisid, punusid jaanipäeval rukkisse palmikud
M kõõᴢ arõnõʙ kassa, siiᴢ meeᴅ mehele senel vootta, a ku eb arõnõ, siiᴢ isuᴅ tütterikkon kui (rukki)palmik hargneb lahti, siis lähed sel aastal mehele, aga kui ei hargne, siis istud (vana)tüdrukuna
J pletid ivusõt kassaa punud juuksed patsi
P kassa on kassaza pats on põimes
J pitšäd ivusõt tehtii kasalõõ pikad juuksed põimiti (tehti) patsiks
I kõikõõ arjaa opõzõllõ kasolla pletti kogu laka põimis hobusel palmikutesse
Po ehittääz opõzõt kassaloissa hobused ehitakse (laka)palmikutega
Lu kassa lintti ~ J kass ĺintti patsipael.
Vt. ka pittšäkassa

kattõussa (Li) kattõussaɢ I, pr kattõun, imperf kattõuzin Li kattõujõ I = kattõita
Li need õltii jõka päivii d́erugaᴅ i vot kanneikaa i kattõuzivaᴅ need olid igapäevased kaltsutekid ja vaat nendega (nad) katsidki end
I iuhsõᴅ pitšäᴅ, iuhsilla kattõup kõittši juuksed (on) pikad, juustega kõik katab enese

kulikka Lu Li kulikk S J, g kulikaa J koovitaja | vn большой кроншнеп, кулик
Lu kulikka, tämäl on pitšäd jalgaᴅ, selvässi johzõʙ koovitaja, tal on pikad jalad, jookseb kiiresti

kärsä Lu Li Ra J-Must. kärs Lu J-Tsv., g kärzää Lu Li Ra J
1. kärss | vn рыло, пятачок (свиньи)
Li Ra sigall on kärsä seal on kärss
Lu kärzääkaa sika roitab maata kärsaga tõngub siga maad
Lu katso, elä võta pitšää kärzäkaa, võta lühüü kärzäkaa vaata, ära võta pika kärsaga (põrsast), võta lühikese kärsaga
J sill nenä puhaz niku sigaa kärs sul (on) nina puhas nagu sea kärss
Lu sigaa kärsä sea kärss
2. tila, toru | vn носик, носок (сосуда), рыльце (деревянного) подойника
Li enne lühzikko toož õli puinõ. siz õli pitšä kärzäkaa. a ved́ nüt on nät rautõlüh-zikoᴅ, ni mitä nüt on kärzäᴅ, a siz õltii pitšäᴅ ennemalt oli lüpsik ka puust. Siis oli (see) pika tilaga. Aga nüüd, näe, on ju plekist lüpsikud, mis tilad (neil) nüüd on, aga siis olid (puulüpsikutel) pikad (tilad)
Li piip-paall õli kärsä tilapotil (kätepesunõul) oli tila
Li kärsä on, kussa rukamõinikass vesi virtaaʙ tila on (see), kust kätepesunõust vesi (välja) voolab
J rüüppää rõõska lühzikoo kärzess rüüpa rõõska (piima) lüpsiku tilast
J tšainikaa kärs teekannu tila.
Vt. ka lüpsikõõkärsä

lahti-valkõa P lumivalge | vn белоснежный
liukujõilõõ linat pitšäᴅ, laulajõilõõ lahti-valkõaᴅ rl liugujatele linad pikad, lauljatele lumivalged

lavahsimõᴅ I pl t = latti
lavahsimõᴅ, pitšäᴅ riuguᴅ õvvõza laudi, pikad ridvad siseõues (= siseõue kohal)
lavahsimõᴅ ovaᴅ õvvõza, lakkapuuᴅ ovaᴅ lauttaza laudi on siseõues, õrs on laudas
kane kolkušiᴅ võtaᴅ nõsaᴅ lavahsimilõõ; ühsi siällä isuʙ lavahsimilla i võtaʙ vassaa i sinneɢ räätoo i paaʙ need õlekood võtad tõstad laudile; üks on (istub) seal laudil ja võtab vastu ja panebki sinna ritta

lemme J-Must. (Lu), g lempee Lu J paeluss, laiuss | vn ленточный глист, солитёр
Lu lempeed on vattsõᴢ, lempeed on pitšäd i laijjõᴅ paelussid on kõhus, paelussid on pikad ja laiad (= lapergused)
Lu lempeed õllaa valkaaᴅ paelussid on valged
Lu lempeid on kehno kaivaa paelusse on raske välja ajada

liukua² Kett. R L P M Lu Ra J (Kõ) liukuaɢ I ĺuukua Lu (Pi Li Ko Ku), pr liugun M Ra J ĺuugun Lu, imperf liukuzin Lu Ra J ĺuukuzin Lu
1. liugu lasta (kelguga, suuskadega, uiskudega), liuguda | vn кататься, прокатиться (по льду или на салазках), скользить
P pienen tšihlagon eb liuguttu paĺĺo, suurõn tšihlagon, siz liuguttii väikesel vastlapäeval ei lastud palju liugu, suurel vastlapäeval, siis lasti liugu
M ku on lakõa jää, siz on üvä liukua kui on sile jää, siis on hea liugu lasta
Li ĺuukutaa lahzõd alaz mättšiä, talvõlla kelkkõjekaa lapsed lasevad talvel (liugu) mäest alla kelkudega
M lahzõᴅ saanikoil liukuaᴢ, i suhsila liukuaᴢ lapsed lasevad liugu kelkudega ja suuskadega
M tütterikkõizõt eväd liukunnu suussõilla tüdrukukesed ei lasknud liugu suuskadega
J poikõizõd liuguta końokkoill poisid uisutavad (lasevad uiskudega liugu)
L oŋko liukua lipõa, oŋko laskõa lakõa (vastlalaulust:) kas on libe liugu lasta (liuguda), kas on sile mäest alla lasta?
M tšihlagonn liuguttii lin̆noita vastlapäeval liuguti linu (= lasti liugu, et linad kasvaksid)
P liukujõilõõ linat pitšäᴅ (vastlalaulust:) liugujatele (= liulaskjaile kasvavad) pikad linad
2. sõita | vn кататься, прокатиться
M suu-ravvat suhõ, i opõn rakkõiᴢ, saaʙ mennä liukumaa suurauad suhu, ja hobune (on) rakkes, võib minna sõitma
Lu ku piäb mennä ĺuukumaa, sis piäp saaniikaa mennä kui tuleb minna sõitma, siis tuleb saaniga minna
M opõzõl liuguttii tšihlagonna, noorõt kõig liuguttii opõzõl, tõisõõ tšül̆lää mentii, kuza noorizo õli vastlapäeval sõideti hobusega (= saaniga). Noored kõik sõitsid hobusega (= saaniga), läksid teise külla, kus noorsugu oli
P liukuttii sis sukua müü, tšed õlivat pulmaᴢ sõitsid siis sugulasi mööda (need), kes olid pulmas
L läpi tšülεä piεp kahs kõrtaa liukua peab kaks korda läbi küla sõitma
Lu ĺuukua saab venneekaa i õpõzõõkaa i autookaa sõita saab paadiga ja hobusega ja autoga
Lu miä õlin pikkarain poikanõ, vennejeekaa ĺuukuzimma jõgõᴢ (kui) ma olin väike poisike, (siis) sõitsime paatidega jõel
J petteris sai liukua konkõll Peterburis sai sõita hoburaudteel
3. (edasi) libiseda; (ära, välja) libiseda | vn скользить; соскользнуть
Ra välissä on paha tee, eb liugu lait́o vahel on halb tee, regi ei libise
Lu liukuzin maata müü libisesin mööda maad
Lu ušatii puu õtsad õltii paksupaᴅ, ettep tullõiᴢ ušatii kõrvissa poiᴢ, että eb liukuis poiᴢ toobripuu otsad olid paksemad, et ei tuleks toobri kõrvadest välja, et ei libiseks välja
J lippaa päält kõig liuguʙ libeda pealt libiseb kõik (maha)
4. lohiseda | vn волочиться
Lu tämä sai senee suõ petliikaa tšii õpõzõõ selles suurõs χodus. susi liuku maatõ müü ta sai selle hundi hobuse seljas kihutades linguga kinni. Hunt lohises mööda maad
5. (lahti) libiseda, (tõmbele) järele anda | vn поддаться, поддаваться
Lu sigaa sorkka eb liugu seasõrg (= teatav sõlm) ei anna järele (= ei libise lahti)
■
P täll aźźad menevät kehnossi, liukuvad allõ-mäjee tal lähevad asjad halvasti, lähevad (libisevad) allamäge.
Vt. ka limossua, lippaussa, lipsahtaa, lipsahtaassa

lõŋkatallukaᴢ: lõŋkatallukõᴢ Li villane sokk | vn шерстяной носок
all õllaa pitšäᴅ sukaᴅ, a pääl paaʙ lõŋkatallukkaaᴅ all on pikad sukad, aga peale paneb villased sokid.
Vt. ka lõŋkanoska

lõõkutõlla (R P) lyõkutõlla (L) lõõkutõll J-Tsv. lõõkutõllaɢ (I), pr lõõkuttõlõn R lyõkuttõlõn L lõõkuttõõn J, imperf lõõkuttõlin J frekv
1. kiigutada | vn качать
L lyõkuttõlõn, laulõlõn, unta sillõ kutsun rl (hällilaulust:) kiigutan, laulan, und sulle kutsun
2. kõigutada, õõtsutada | vn раскачивать
I lõõkuttõli izegentäᴢ õõtsutas ennast
3. lõõritada | vn (звонко) петь, заливаться песней
P päivät pitšäᴅ laulõ lõõkuttõli, sisanna sirkuttõli rl päevad pikad laulis, lõõritas, ööbikuna trillerdas
L laulõizin ja lyõkuttõlõizin, ku bõlõis paha meeli rl laulaksin ja lõõritaksin, kui poleks paha meel.
Vt. ka lõõkuttaa, lõõrittaa, lõõtsuttaa, lõõtsutõlla

lüsi Kett. Ränk P Ke-Set. M Kõ Lu J-Must. J-Tsv. I (Ma), g lüee Kõ Lu J lüe Ränk M-Set. Lu lüttee ~ lüzii Lu lüzee Ke lüsi, vikati vars | vn косовище
P pitšäd lüeᴅ pikad löed
Lu miä katkõzin lüttee ma tegin löe katki
J paa vikahtõ lüttee pane vikat löe otsa
M piäp tšebjettää vikastõõ lüsi (lüttä) peab vikati lütt kergemaks tegema
M paĺĺo on vikastõõ lüt̆teit kah̆hõõk rutškaakaa palju on vikatilüsi kahe käepidemega
Lu vikahtõõ lüsi vikatilüsi
J lüee rutšk löe käepide, löepulk.
Vt. ka lüheh

makauhsõõlavvaᴅ: makkaussõlavvaᴅ I = makauzlavvaᴅ
makkaussõlavvaᴅ, kane pitšäᴅ mokomaᴅ lavvaᴅ (laudadest) magamisase, niisugused pikad lauad

makauᴢ Kett. Ränk K L P M-Set. Kl-Set. (Ja-Len. I) mak̆kauᴢ M Kõ vdjI I Ma makkauᴢ (I) mak̆kaaᴢ Kett. M Kõ Ko Маккаусъ Tum., g makauhsõõ: makauhsyõ P mak̆kauhsõõ I mak̆kausõõ I M mak̆kaassõõ ~ mak̆kaasõõ M
1. (endisaegne laudadest) magamisase, lavats | vn (деревянные) полати (в смысле постелей)
K siiz õli makauz lautoikaa, a nüd on krovatti siis oli laudadest (laudadega) magamisase, aga nüüd on voodi
M eellä õltii mokomad mak̆kaasõᴅ, puizõᴅ, üli kõikõõ sillaa õltii ennemalt olid niisugused magamisasemed, puust, üle terve põranda olid
M õltii lautolaissa tehtü mak̆kaassõᴅ, talvõlla lastii kanad ahinalta mak̆kaassõõ al̆laa olid laudadest tehtud magamisasemed, talvel lasti kanad ahju alt magamisaseme alla
I mak̆kauhsõᴅ õltii puizõᴅ, lavvaᴅ pantuuᴅ, lavõzõssa ahjoossaaɢ magamisasemed olid puust, (olid) lauad pandud, seinapingist ahjuni
I mak̆kausõõ lavvaᴅ, pitšäᴅ, ühtee õttsaa lahtšivaᴅ mak̆kaamaa, tõisõõ õttsaa lahtšivaᴅ mak̆kaamaa, pääd ühtee magamisaseme lauad olid pikad, ühte otsa heidavad magama (ja) teise otsa heidavad magama, pead kokku
K üφtie õttsaa pantii järtšü i tõisõõ õttsaa järtšü i lavvat päälie, makauz lavvaᴅ ühte otsa pandi pink ja teise otsa pink ja lauad peale, magamisase(me lauad)
2. voodi | vn кровать
M tämä õli komnattiz mak̆kaasõll ta oli toas voodis
I makkaussõita meiĺĺe bõllugõ voodeid meil (ennemalt) polnud
3. (karja) puhke- ja mäletsemiskoht karjamaal | vn место отдыха и жвачки (скота) на выгоне
P lehmä makaab makauhsõl lehm magab {m}-l
P makauhsõlõõ tšäüsiväd lehmät, kõõz õli kõva palava, siᴢ nämä siin saivaᴅ vettä juuvva i tšäüsiväᴅ naizikoᴅ lühsämäᴢ lõunadaikan {m}-il käisid lehmad, kui oli väga palav, siis nad said siit vett juua ja naised käisid lõunaajal (neid siin) lüpsmas
P lehmää makauᴢ lehma(de) {m.}
P lampai makauᴢ lammaste {m.}

manaha Lu I manaχa L P Li manah J-Tsv., g manahaa J manaχaa Li munk; nunn | vn монах; монахиня
I ühsi manaha tšäüsi tšennätäɢ talvõlla üks munk käis talvel paljajalu
L lieb minuu manaχan õlla kõikk itšä mul tuleb kogu eluaeg mungana olla
J kazvotti enelles pitšäd ivusõᴅ, niku manahõll kasvatas endale pikad juuksed nagu mungal
P manaχa, näiss bõllu mitäid väliä, õli naiz-elokaz vai miez elokaᴢ (munka v. nunna nimetati) {m.}, neil polnud (nimetuses) mingit (midagi) vahet, (kas) oli naisterahvas või meesterahvas.
Vt. ka manaška

meri-altiaᴢ P meri-haltiaᴢ Lu merehaldjas | vn (морской) водяной
P õlivad meri-altiaad merezä meres olid merehaldjad
Lu meri-haltiaᴢ, sitä peĺĺättii, pajatattii, što tõmpaab meree põhjaa; ivusõᴅ alla põlviõ pitšäᴅ, niku inemin merehaldjas, seda kardeti, räägiti, et (ta) tõmbab merepõhja; juuksed allapoole põlvi pikad, nagu inimene

metra K M Lu Li, g metraa M Lu Li meeter | vn метр
M eezäp̆pää õli arššina, a nüd on metra ennemalt oli arssin (pikkusmõõduks), aga nüüd on meeter
Lu roozgõd õltii pitšäᴅ, viis-kuuᴢ met-raa piitsad olid pikad, viis-kuus meetrit
Lu ned õltii vähäizee pitšemät poolt metraa need olid natuke pikemad kui pool meetrit
K met-raa pooltõiss õli lad́d́uutta meetrit poolteist oli lai(ust)
M kõm metraa kõrkuutta ajõ rantaa jääkrompiᴅ ajas randa jääkamakad, kolm meetrit kõrged
M uhs on metraa lad́d́uutta uks on meetrilaiune.
Vt. ka kilometra

möö² Kett. K P M Kõ S Lu J vdjI I müö K U L P M Kõ mǜö Po müü K Lu Li Ra J I Ku
1. mööda, piki | vn по, вдоль
I teetä möö meeʙ läheb mööda teed
L tämä sõvvab vettä müö ta sõuab mööda vett
Lu jõvikkaal on pitšäᴅ varrõd ja hoikaᴅ, tämä kazvoʙ maata müü jõhvikal on pikad ja peened varred, ta kasvab maadligi (maad mööda)
I risit tehtii uhsia müü ristid tehti uste peale
Lu roznošikat tšäütii tšülijä müü müümäs kõikkõlaiss tavaraa rändkaupmehed käisid külasid mööda kõiksugust kaupa müümas
J ińemized ettsiväd appia doχtorii müü inimesed otsivad abi arstide käest (arste mööda)
K lahzõd eliväd lidnoita müö, sinne i jäiväᴅ lapsed elasid linnades (linnu mööda laiali) ja sinna jäidki
L siltaa müö ovad luuᴅ luud on põrandal (põrandat mööda laiali)
Kõ mõnikkaaᴅ mehet parrat püssüä korsazivaᴅ nurkkõi möö mõned mehed, habemed püsti, norskasid nurki mööda
2. vastu, mööda | vn по
K potšitõttii, annõttii viinaata i õlutta, i niskaa müö annõttii, ku tahoᴅ kostitati, anti viina ja õlut, ja (ka) vastu kukalt anti, kui tahad
I jalkoloilla annõttii paŋkõjõõ müü i vesi valaujõ maalõõ (pulmakomme:) anti (= löödi) jalgadega vastu pangesid ja vesi valgus maha
K tämä võtti tširvee i lööp sitä sammass möö ta võttis kirve ja lööb vastu seda posti
Kõ koira kraappi seinää möö koer kraapis seina (mööda)
3. järgi, järele, mööda, kohaselt, vastavalt | vn по, согласно (чему-либо)
M sis pantii soolaa mak̆kua möö siis pandi maitse järgi soola
P jumal anti mind́jaa meeltä möö jumal andis meelepärase minia (andis minia meele järele)
Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha
I kase harttšu eb õlg [= õlõg] min̆nua müü see toit ei ole mulle meele järele
L õpõta entäz müö õpeta enese järgi
Kõ suvi meep talvõa möö suvi käib (= suve ennustatakse) talve järgi
Lu kantoa müü i võsa vs kännu järgi on ka võsu (= käbi ei kuku kännust kaugele)
M meessä müö i hattu vs mehe järgi on ka müts
M tunnõd linnuu laulua müö vs lindu tunned laulust
P miε näin silmii müö, etti tämä petteleʙ ma nägin silmadest, et ta valetab
M äältä möö õtsiʙ hääle järgi otsib
P sis kerääjät kõikk sõisozivad äärezä räätüä müö kõrval seisid siis kõik kerjused reas
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste kodudes (talu(de)s) kordamööda, nii nagu karjus käib korda (on korral)
K karjušši tšäüs ümpär karjaa päivää möö karjus käis ümber karja päripäeva
■ M postia möö lähätän saadan posti teel; P tšäsii müö saatõttii deŋgoi käest kätte saadeti raha (edasi); (noomeniga liitunult | vn в составе композиты:) P satsaakaa sõittii, päätämüö rad́d́ottii rl. {s}-ga (= tuurataoline riist) sõditi, vastu pead raiuti.
Vt. ka möi, möötää, müütele, müüteli, müütällä

naizikko Kett. K U L P M S V Po Lu Li J I naisikko K-Ahl. R-Reg. На́зико Tum. На́йзикко K-reg₂ Ii-reg₁ На́изикко Pal₁, g naizikoo K M S Lu naizikuo L naiziko J = nain
1.
P tšäüsiväᴅ naizikod lühsämäᴢ naised käisid (lõuna ajal lehmi) lüpsmas
I naizikolla õlivat tšiutot pitšäᴅ, ih̆́h́ojeekaa nais(t)el olid pikad särgid, varrukatega
Kett. paksu naizikko rase naine
M rinnaa imettäjä naizikko (rinnaga) imetav naine
J ai mikä boltušk naizikko oi milline lobiseja naine!
J nõito naizikko nõiamoor (naisnõid)
J lehtši naizikko lesknaine
2.
V naizikko minuu õli ižorkka sõmõrulta minu naine oli isurlanna, Sõmerult
P ku miez bõlõ kotonn, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
Lu ku naizikko idgõʙ, a meez ep suvvaa, juttõõʙ: idgõ, idgõ, vähep kuzõᴅ kui naine nutab, aga mehele see ei meeldi, (siis) ütleb: nuta, nuta, vähem kused
M sõittõlikookaa naizikookaa on kehno el̆lää riiaka naisega on kehv elada
L pojo võtab naizikuo poiss võtab naise
S leeb naizikko saab abielunaiseks
M kunniz bõllu lassa, õli ain noorikkõ, sis tuli jo naizikossi kuni polnud last, oli ikka noorik; siis (= pärast lapse sündi) sai juba naiseks
I meh̆hee naizikko abielunaine, mehenaine.
Vt. ka gribanaizikko, kolduna-naizikko, obahka-naizikko

niini K-Ahl. P M Kõ Lu Li Ra J-Tsv. (K-Al. Ja-Len. I) Нини Tum., g niinee J niinepuu, pärn | vn липа
I mustalainõ meni, võtti tšerveellä lõikkaz niiniä mustlane läks, võttis, raius kirvega niinepuid
J luzikk on teh́tü niiness lusikas on tehtud niinepuust
J niinee koorõss tšizgota vennää niinepuu koorest kistakse niint
J tšeriko ad́d́a süämeᴢ kazvovõd niini ja vaahtõr puuᴅ kirikuaias kasvavad pärna- ja vahtrapuud
2. niin | vn лыко, луб
Kõ määtala on niinell siottu tšiin luud on niinega kinni seotud
M õmassa niinessä kõiɢ punottii, kuh̆hõõ õli vaj̆jaa mitä oma niinest punuti kõik, kuhu mida oli vaja
M niineᴅ ovaᴅ pitšäᴅ, senessä pun̆noaᴢ paglaa niined on pikad, sellest punutakse nööri.
Vt. ka näsäniini

peentarõ, g peentarõõ I = peentärä
tšidgõõ peentarõõ, valõlii peentarõõ kitkusin peenra (umb-rohust puhtaks), kastsin peenra (ära)
ogurtsaᴅ võtaᴅ kaelt peentarõlta võtad sellelt peenralt kurgid
I peentarõt pitšäᴅ pikad peenrad

peltto Lu Li, hrl pl peltoᴅ M Lu Li põltoᴅ M põhk; sasi, lühike õlg | vn соломенная подстилка; тонкая короткая солома
Li ku riigas tapõtaa viĺĺaa, .. ku maassa võtõtaa õlgõt poiᴢ, pitšäd õlgõt poiᴢ, siz jääväd ne lüχ́χ́üüd õlgõᴅ, neitä kutsutaa peltoᴅ dali saziᴅ kui rehes pekstakse vilja, .. kui maast võetakse õled ära, pikad õled ära, siis jäävad need lühikesed õled, neid kutsutakse põhuks ehk sasiks
Lu peltot pantii kuppoo tooᴢ̌ lühikesed õled pandi samuti kubusse
Lu kagraa peltto õli kõikkaa parõpi, se mahsi üvää einää kaerapõhk oli kõige parem, see oli hea heinaga võrdne
M rüttšee peltoᴅ rukkipõhk
Lu perrää tappamizõõ mikä jäi heeno õlki, tämäzä jäi einä sekkaa, sitä kutsuttii peltto õlki; sitä peltto õlkia süütettii talvõl lehmiil pärast rehepeksu jäid peenikesed õled, sellesse jäi heina sekka, seda kutsuti sasiks; seda sasi söödeti talvel lehmadele
Li sazid dali peltoᴅ sasi ehk põhk.
Vt. ka rüispeltto

pihta K L P M Kõ S Po Lu Ra I (Kett. vdjI) piht Ra J-Tsv. püchta Kr Пи́хта Pal₁ K-reg₂, g pihaa L P M S Lu J pih̆haa M vdjI I pihhaa Kõ piχχaa I piha K-Ahl. J, pl Пи́готъ Pal₁ Пи́готь Ii-reg₁ õlg, õlad; turi, piht | vn плечо; заплечье
L viskaz üli kurõa pihaa viskas üle vasaku õla
Kõ meeb meez rih́eppäälee, pittšä riuku pihalla. katti mõist mees läheb (toa)lakka, pikk ritv õlal? – Kass
Po nùorikõlõõ annõttii kõrõta paŋkõjõõkaa pihtaasõõ noorikule anti kaelkoogud pangedega õlale
Lu tšülvövakka õli remeniikaa; ku mentii tšülvömää, pantii üli pihaa külvivakk oli rihmaga; kui mindi külvama, (siis) pandi üle õla
I pinžakka pihtojõ päällä pintsak (on) õlgadel
Po iuhsõt pitšäᴅ, lastu pihtojee möö juuksed (on) pikad, lastud õlgadele
Ra sõtamehed mennää pihad üheᴢ sõdurid lähevad õlg õla kõrval (rivis)
P tšüsüzin, tämä nõssi pihtoikaa, mitäid eb juol-luᴅ küsisin, ta kehitas (vaid) õlgu, ei öelnud midagi
M opõzõl on õõrõttu pihad raŋkolaissa rangid on hobusel turja (ära) hõõrunud
Ra laakka piht längus õlg (õlad)
Ra kõrkaa piht on naastipi kõrged õlad on kenamad
M tšiutoo pihad õltii pilutõttu särgi õla(pealse)d olid välja õmmeldud
M nikastutin pih̆haa nivelee nikastasin õlaliigese
Lu pihta luu abaluu

pisselikko Kett. P M Lu Li Ra J I pislikko Lu, g pisselikoo Lu Li J pisselikuo P pislikoo Lu
1. torkiv, terav, okkaline | vn колючий, острый, иглистый, тернистый
Lu kolgušši on pisselikko, niku niglaᴅ õllaa kahõs poolla ogalik on torkiv, nagu nõelad on kahel pool
M kataga on kõv̆vii pisselikko kadakas on väga torkiv
J õzra õkkad om pitšäd ja pisselikoᴅ odra okkad on pikad ja torkivad
J pisselikko ohtijäin torkiv ohakas
M pisselikod lehoᴅ torkivad lehed
Lu pisselikod ravvaᴅ teravad rauad
2. okas | vn игла, шип, колючка
Li kuuzõõ õhzill on rohkaap pisselikkoa kuuse okstel on rohkem okkaid (okast)
J pisselikko meni varpaa õttsaa okas läks varbasse (varba otsa)
M kuuzõõ i pihguu pisselikoᴅ kuuse ja männi okkad
J raut-korkušši om pikkõraiŋ kala, peenep kilkkiä, de pisselikot seĺĺeᴢ ogalik on pisike kala, kilust väiksem ja okkad on seljas
3. P (karu)ohakas | vn чертополох
4. J raudkiisk, ogalik | vn колюшка
■
M pisselikko roho takjas
M tämä on aivo pisselikko ińehmiin, täm ep saa õmiza nahkoiza til̆loita, etti tõissa ep tõŋga ta on väga terava keelega inimene, ta ei saa oma nahas (enne) rahu, kui teist (inimest) ei torgi.
Vt. ka pistrikko

pittšä¹ Kett. K R L P M Kõ Po Lu Li Ra J (Ja-Len. I Ma) pittše J pittš J-Tsv. pittša R-Eur. R-Reg. pitšä Por. pitkä Ku pitke Ku Kr pitka ~ pidja Kr Пи́тчя Pal₁ K-reg₂ Пи́тця Ii-reg₁, g pitšää Kett. K M Lu Li Ra J pitää Ku pikk | vn длинный
M kazel mehel pittšä kagla niku kurgõl sellel mehel (on) pikk kael nagu kurel
M buĺbukaz on pitšää varrõõkaa vesikupp on pika varrega
Lu kaŋgaz väliss on pitšep, väliss on lüh́h́epi kangas on vahel pikem, vahel lühem
Po iuhsõt pitšäᴅ, lastu pihtojee möö juuksed (on)pikad, lastud õlgadele
P puol virstaa õli üφs sarka pittšä pool versta oli üks sarg pikk
J pitšep pittšii puitõ, matalõb maa rohtõ, se on .. tee mõist pikem pikist puist, madalam maarohust, see on .. tee
J tänä vootta leep pittšä sütšüᴢ tänavu tuleb pikk sügis
Lu ikilookka tääp pit-tšii vihmoi vikerkaar ennustab pikki vihmu
K itšä pittšä, ilma lad́ja vs (elu)iga pikk, (maa)ilm lai
K juttu pittšä, aika mennü i aźźa mennü kk jutt pikk, aeg läinud ja asi läinud
Lu kui pittšä nii lad́d́a nii pikk kui lai
J pittš hindrikko pikkpeeter (keskmise sõrme nimi)
J se on pittšä pitoin inemin see on pikatoimeline inimene
■
P täll on silmä pittšä, näep kaukaalyõ tal on silm terav, näeb kaugele
Lu tämä tahto tõissa petellä, ize jäi pitšää nenääkaa ta tahtis teist petta, (aga) jäi ise pika ninaga
Li sill on kõvassi pittšä tšeeli sa valetad palju (sul on väga pikk keel)
Lu varkaal õllaa pitšät tšäeᴅ vargal on pikad näpud
Li peräl on pers pittšä (inimesele või inimese kohta, kes kõike hiljem lubab teha, öeldakse:) päral on perse pikk
J pittš liha tailiha

punoa M Lu J (K-Ahl. P Ja-Len. Li) punua K-Ahl. P Lu pun̆noa M punnoa Lu punoaɢ (I), pr punon K P M Lu J, imperf punozin P M Lu J punõn [sic!] M-Set. punuda | vn плести, сплести, вить, свить
M linolaiss kehnopiissa punottii kammitsaᴅ viletsamatest linadest punuti kammitsad
P piäb opõziilõ kammittsoi punua peab hobustele kammitsaid punuma
J karjušši punob roozgaa siima karjus punub piitsa keelt
J tšääri jaššikk nät kaze punotuu paglaka tšiin seo kast näe selle punutud nööriga kinni
Lu rossi on punottu päivää mukkaa, kaabeĺi on vassaa päivää punottu tross on punutud päripäeva, kaabel on vastupäeva punutud
M niineᴅ ovaᴅ pitšäᴅ, senessä pun̆noaᴢ pagla, paglassa tehäᴢ mõrttsua niined on pikad, sellest punutakse nöör, nöörist tehakse märss
J tovvi on tehtü, punottu pajuu vittsoiss (silmumõrra) tõu (= köis, tross) on tehtud, punutud pajuvitstest
Lu kui paĺĺo ni rihmaa puno, a õttsa tuõʙ vs kui palju ka köit ei punu, aga lõpp tuleb (ikka kätte).
Vt. ka punõa

põlvi Kett. L P M Lu Li J I (K R-Eur. Kõ) põĺvi Kett. polvi R-Lön. Пы́лви Pal₁ K-reg₂ Пы́лвы Ii-reg₁ Полви Pal₁, g põlvõõ K M Kõ Lu J põlvyõ P põlvõ Lu J
1. põlv (jala osa) | vn колено
J vaivattaap põlvõa põlv valutab
Lu rammitsõb põlvessa (Must. 161) lonkab põlvest
Lu põlvõõssaa vajjozin põlvest saadik vajusin (sisse)
I lahsiil õlivat pitšät tšiutot põlviissaaɢ lastel olid pikad särgid põlvini
M tšen teep suk̆kaa üli põlvõõ, a tšen teeb alapõss põlvõa kes teeb (= koob) suka üle põlve, aga kes teeb allapoole põlve
Lu ivusõd õltii alla põlviõõ pitšäᴅ juuksed olid pikad, allapoole põlvi
Li jalkaa vaivattaap pääle põlvõa jalg valutab ülaltpoolt põlve
P jalka õli tõizyõ põlvyõ pεäl jalg oli üle põlve (oli teise põlve peal)
L nuorikõllõ isutõttii pojokkõin põlvii pεälie pruudile pandi poisike põlvede peale istuma
Lu põlvõõ katkõmuᴢ ~ põlvõõ kadgõlma põlveõnnal
P põlvyõ silmä põlvesilm
2. põlvkond, (sugu)põlv | vn поколение, колено
J noor põlvi on unohtõnnu vanad lauluᴅ noor põlvkond on unustanud vanad laulud
J müü kassõn elimm jo mõnõõ põlvõõ taattojõõ taatõᴅ i äjjoi äjjäᴅ siin on elanud (me elasime siin) juba mitme (sugu)põlve isade isad ja vanaisade vanaisad
J med́d́e põlvõ aik meie põlvkonna aeg
J müü õõmm sukulaizõt tõizõs põlvõᴢ me oleme sugulased teises(t) põlves(t)
M kõlmais põlvi kolmas (sugu)põlv
Lu tõizõõ põlvõõ velle (mees)nõbu
Lu tõizõõ põlvõõ sõzar (nais)nõbu
J põlvõss põlvõõ põlvest põlve
3. iga, (ealine) põlv | vn возраст
M noorõss põlvõssa õlin narvaza noorest põlvest (alates) olin Narvas
J lahzõõ põlvi lapsepõlv
4. põli, elujärg | vn состояние, уклад жизни
J nütt õõd õnnia võttõmõᴢ ja põlvia muuttõmõᴢ rl nüüd oled õnne(sid) võtmas (= leidmas) ja põlve (põlvi) muutmas
Lu itšä on pittšä, põlviid õlla (elu)iga on pikk, tuleb mitmesuguseid aegu (põlvi) üle elada (olla)
5. (jõe)käär, -käänak | vn сгиб, колено (реки)
J jõki teep põlvõõ jõgi teeb kääru
J mälehtetko, mõnt põlvia roson teeʙ kas mäletad, mitu kääru Rosona (jõgi) teeb?
Vt. ka päälipõlvi, varsapõlvi

päällä² K R M Kõ-Len. Lu Li I (Kett.) pεällä L peällä R-Reg. päälle Ra J pääll K P M Lu Li Ra J päällᴀ̈ Ku päälä Len. K M Lu J I pεälä L pääl Len. K R L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku ṕääl K peel ~ pel Kr Пялля ~ Перла Pal₂ Пе́рла Ii-reg₁
1. adv peal, pealpool, ülalpool | vn (наречие в значении ‘на’); сверху
L alla on suur leipä, a pεällä on pienepi all on suur leib, aga peal on väiksem
Lu pakod alla i pitšäd lavvat päälä pakud all ja pikad lauad peal
M alla jarvi, päällä nurmi rl all (on) järv, peal (on) nurm
M kreeposti õli alla, a tšerikko päällä kindlus oli allpool, aga kirik ülalpool
Lu ku lumi on kaugaa pääl, siz avvob õrasõõ kui lumi on kaua peal, siis hautab orase
P räsäz on pääll katus on peal
Lu leiväl on kõvain pääl leival on koorik peal
K vokill on šnoorat päällä vokil on nöörid peal
2. adv seljas (rõivaste kohta, looma karvkatte kohta | vn наречие, близкое по значению к словоформе ‘надето’)
Lu naastit sõvat pääl ilusad rõivad seljas
I kamalikka õli päällä talvõll avar jakk oli talvel seljas
S karu tuõʙ, karvat pääl karu tuleb, karvad seljas
3. postp peal, pealpool, pinnal; kohal, otsas, küljes | vn на
Lu kuhjad õltii vad́d́ojõõ pääl kuhjad olid vaiade peal
Li kiikutab lassa tšäsijee pääl kiigutab last käte peal
P põlvii pääl pitelit pienennä minua rl põlvede peal hoidsid mind väikesena
M issu ühs jalka tõizõõ päällä istus, üks jalg teise peal
Lu makaz ahjoo pääl magas ahju peal
M eellä peettii mehet tšiutoo päällä vöötä enne kandsid mehed särgi peal vööd
P putška vittsoi on persie pääl kimp vitsu on perse peal
P kazvab rihez akkunaa pääl kasvab toas akna(laua) peal
Lu tämä tšäüp tšäsijee pääl tema käib käte peal
P pienet parrõd on ahjuo pääll väikesed parred on ahju kohal
M tšätšüd lahsõõkaa ripub nõikuu pääl kätki lapsega ripub vibu otsas
I mettsäkatti puu päälä isuʙ ilves istub puu otsas
P üle õli lännüü piimää pääl koor oli hapupiima peal
P täll on nii tsiire, isub niku tulisii süsii pääl tal on nii kiire, istub nagu tuliste süte peal
P tämä seizob niku nagloikaa rissii naglõttu ühie paikaa pääl ta seisab nagu naelutatud (naeltega risti löödud) ühe koha peal
Lu aluz on aŋkkurii pääl purjelaev on ankrus
4. postp kaugusel, kõrgusel | vn на расстоянии, на высоте
Lu nii õli pimiä jotti tõin tõissa et nähnü süle päälä oli nii pime, et (sa) ei näinud teineteist sülla kaugusele(gi)
Li alla on metrii päällä aukko all on meetri kõrgusel auk
5. prep peal, pealpool | vn на, над
M päällä nurmõõ pähtšizikko rl nurme peal (on) sarapik
Lu kehveli ku onõ päälä vee leetseljak (kui) on pealpool veepinda (= veepinnast kõrgemal)
6. postp paiku | vn около; под, к (во временном значении)
Lu saunaa mentii laukopään i ohtugoo pääll sauna mindi laupäeval ja õhtu paiku
■
Lu ku müü tulimma soomõss, sis koto õli põlõnnu, laḱḱa pool pääl, piti uvvõssaa alkaa ellää kui me tulime Soomest, siis oli maja (maha) põlenud, midagi polnud alles (lage pool peal), tuli uuesti hakata elama
J õmad menod õllaa pääl on menstruatsioon
K opõzõlla päällä tulõvaᴅ tulevad hobusega (= sõidavad vankril)
I päivälä vet́ tüütä tehäᴢ opõzii päällä päeval ju tehakse hobustega tööd
J ammõti pääll õlõmaᴢ ameti peal (ametis) olemas
Lu tuuli õli setskaaroo päälä tuul oli Seiskari peal
J poolõõ pääll poole peal
Ku a koer oli pääl tuulee karussa aga koer oli karust pealtuuleküljel
I taitšinaa leimmäɢ. algammaɢ tšühzettääɢ või pääl vai razvaa pääl kloppisime taina, hakkame küpsetama võiga või rasvaga
J pääl uuli ülahuul.
Vt. ka ahjopäällä, riheppäälee, riigappäällä, ähjüpäällä, ähöpäällä, ähüpäällä, ähüüpäällä

päärätä Kõ, pr päärään, imperf pääräzin = päärmessää
jalkaräteᴅ tehtii tšen kui pitšäᴅ tahtõ, a neᴅ õtsaᴅ ep pääränettü [= päärättü], a eiteltii jalarätid tehti, kes kui pikad tahtis, aga neid otsi ei palistatud, vaid õmmeldi üleääre(pistega)

rautalühzikko: rautõlühzikko Li plekklüpsik, plekist lüpsik | vn жестяной подойник
a ved́ nüt on nät rautõlühzikoᴅ, ni mitä nüt on kärzäᴅ, a siz õltii pitšäᴅ aga nüüd, näe, on ju plekklüpsikud, mis tilad (neil) nüüd on, aga siis olid (puulüpsikutel) pikad (tilad)

ripsi Kett. P M Lu Li J I rihsi ~ rüpsi J-Must. Рыпси Pal₁ Ры́пси Ii-reg₁ (K-reg₂), g ripsii Lu J
1. (silma)ripse | vn ресница
Lu ripsi eli karva silmää meeʙ ripse või karv läheb silma
J pitšäd ripsit tehä silmet süvässi pikad ripsmed teevad silmad sügavaks
P elo-tiiro raputap silmεä ripsiiᴢ „eluhiir” (= närvitõmblus) raputab silmaripsmeid (= silmalaug tõmbleb)
Lu ripsi karvaᴅ ripsmekarvad
2. (kaera)pööris | vn метёлка (овса)
Lu suurõd ripsid õllaa kagrall kaeral on suur(ed) pööris(ed)
M Li J I kagraa ripsi ~ Lu kagra ripsi kaera pööris
3. (marja)kobar | vn кисть, гроздь
J poolõkõz nät kõig ripsiinnää kazvoʙ näe, pohl kasvab kõik kobaratena
Li musikkaal ebõ·õ ripsiä mustikal ei ole kobarat
J ripsi marja kobarmari, kobarana kasvav mari
4. (õie)pööris, pöörisõisik | vn метельчатое соцветие
5. (käe)laba, kämmal; ranne | vn кисть, пясть; запястье
J tšäe ripsi käelaba; käeranne.
Vt. ka aluripsi, kagraripsi, marjaripsi, pääliripsi, silmäripsi
Vt. ka ripsu

saha Ränk K-Ahl. L M Ja-Len. Lu Li J-Tsv. I, g sahaa L Lu Li sah̆haa M saha Lu J saag | vn пила
M raŋgoᴅ on jo sahattu sah̆haakaa algoo pit̆tuu-zõᴅ rahnud on juba saetud saega halupikkus(t)eks
M puu ahisaʙ, eb mee saha läpi puu surub kokku (ahistab), saag ei lähe läbi
I tülppä tšervez milla i saha tülppä, piäb ih̆hoa näitä mul on nüri kirves ja saag on nüri, peab neid teritama
J saha ihota napilkõll saagi teritatakse viiliga
Li kahs metria õltii sahat pitšäᴅ saed olid kaks meetrit pikad
Li paksulehtoinõ saha märänüssi saχχaaʙ paksu lehega saag saeb halvasti
J kahsrutškõizõõ sahakaa om parõp sahat kahemehesaega on parem saagida
J ühs-tšäsiin saha ühemehesaag, käsisaag
J uurtõõ saha uurdesaag
M sah̆haa leχto, õttsaz rutškaᴅ sae leht, otsas on käepidemed
M sah̆haa piiᴅ sae hambad
Li sahaa rutškaᴅ sae käepidemed
Lu saha javo saepuru.
Vt. ka lookk-saha, tšäsisaha

sirkutõlla J (P), pr sirkuttõlõn, imperf sirkuttõlin frekv siristada, laksutada, laulda | vn щебетать, чирикать, щёлкать
J sisavõnnõ sirkutõlla rl ööbikuna laksutada
P päivät pitšäᴅ laulõ lõõkuttõli, sisanna sirkuttõli rl pikad päevad laulis, lõõritas, ööbikuna laksutas

sirkõuᴢ (K P), g sirkõuu sirgus | vn стройность
P liukujõilõõ linat pitšäᴅ, laulajõilõõ lahti-valkõaᴅ, vohoo villaa valkõutta, põdraa soonõõ sirkõutta i kõrkõutta rl liugujaile (kasvagu) linad pikad, lauljaile lumivalged, valged nagu kitse vill, sirged ja pikad nagu põdra soon(ed)

sukõa Kett. K L P M Lu J (K-Ahl. K-Al. Pi S Li Ra) suk̆kõa M Kõ vdjI sukkõa vdjI suk̆kõaɢ I Ma sukkia Lu J (Ra) sukkaa Lu sukka J-Tsv., pr sugen K-Ahl. sugõn P M Kõ Lu J sugõõn Lu, 3. p sugaʙ [sic!] K-Al. M, imperf sugin K M Lu J sugiin Lu sutšin M sud́in Kett. K Set. sud ̆ ́d́ii I
1. kammida, sugeda; harjata | vn чесать, расчёсывать, расчесать, при- (волосы)
Lu kaugaa et sugõ, siz on ivusõd vanunuᴅ kui (sa) kaua ei kammi (pead), siis on juuksed vanunud
I ivuhsõt pitšäd naizikolla, tämä sugõb näitä naisel on pikad juuksed, ta kammib neid
P naizikko issu da sutši päätä naine istus ja suges pead
P tüttärikkõin eb antannu päätä sukõa tüdrukuke ei lasknud pead sugeda
Lu mill päätä sugõttii jo sugaakaa, a enne õli arja mul kammiti pead juba kammiga, aga enne oli hari
Lu ivusõt täll õli üvässi sugõttu mõlõpijõõ poolijõõ juuksed olid tal hästi kammitud, mõlemale poole
2. (lina) sugeda | vn чесать, прочесать (лён)
L linaa sukõassa lina soetakse
Li linnaa sugõta hägläkaa lina soetakse linaharjaga

säntšü² M V Lu Li Ra J (vdjL P), g sänd́üü M Li Ra J säńd́üü Lu Li sänjüü ~ säńńü J säńjüü ~ säńńüü Ra J
1. (endisaegne magamislava, lavats) | vn полати, лавка (для спанья)
Li säntšü õli tehtü nii: lavvad õltii seinäss seinää, äärtä bõllu, seinää õli lüütü puuᴅ, puijee pääl õltii lavvaᴅ; alla õlivat kozlaᴅ magamislava oli tehtud nii: lauad olid seinast seina, äärt polnud, seina oli löödud (tugi)puud, puude peal olid lauad; all olid pukid
Lu säntšü õli pakod alla i pitšäd lavvat päälä, .. siin magattii lavats(iks) oli: pakud all ja pikad lauad peal, .. seal magati
Li sänd́ülle tehtii kahs tillaa, pääd vasatikkoo magamislavale tehti kaks aset, pead vastamisi
Lu sänd́ül õli tehtü uutimoᴅ, uutimoz magattii magamislava(de)le oli tehtud {u}-d (= riidest katted putukate tõrjeks), {u}-de all magati
Lu säntšüä ennää eb õõ kuzzaiᴅ magamislavasid ei ole enam kusagil
Lu säntšü seinä (sein, mille ääres oli magamislava)
2. säng, voodi, ase | vn кровать
Lu säntšü kolkka ~ J säńńü nurkka (paremat kätt tagumine nurk vadja toas, kus on voodi või magamisase)
J vizgahtazim vaa minutissi säńńülee hookama viskasin vaid minutiks sängile puhkama
3. (ahju)pink, -järi (magamisaseme otsas) | vn скамья, лежанка
M meil tulõb naapuri i juttõõᴅ: issuu järjülee; a nät pontiiᴢ, siεl sesa·ma sõna, a juõllass: issuu sänd́ülee meil(e) tuleb naaber ja (sa) ütled: istu (ahju)järile, aga, vaat, Pontizõõs, seal seesama koht (sõna), aga öeldakse: istu (ahju)pingile
J säńńüü järtšü (ahju)pink
J issuu säńńüü järjülee, saa soojaa istu (ahju)pingile, soojenda end (saa sooja).
Vt. ka säńńükkõin, säntši²

süvä Kett. K-Ahl. K-Al. R-Reg. L P M V Lu Ra J I (Ja-Len.) süä J süän R-Eur. schüwe Kr Сю́вэ K-reg₂ Ii-reg₁ Pal₁ Сюве Tum., g süvää K P Ja Lu Ra
1. sügav | vn глубокий
Lu süväz vees tšivi põhjaa eb mene sügavas vees kivi põhja ei lähe
M rannaz on matala jarvi, a tšehspaikkaz on süvä jarvi ranna ääres (rannas) on järv madal, aga keskpaigas on järv sügav
I ku on süvä kaivo, matalala vesi, sis piäʙ kokalla võttaaɢ kui on sügav kaev, (aga) vesi (on) madalal, siis tuleb kooguga (vett) võtta
J jõtši ebõ·õ süä, matala jõgi pole sügav, (on) madal
J kõvassi süvä väga sügav
I kajõza jõgõza matala vesi, on i süvät paikaᴅ selles jões on madal vesi, (kuid) on ka sügavad kohad
Ja jarvõt evät õõ suuret, no ovat süvät (Len. 250) järved ei ole suured, kuid on sügavad
Lu süvä meri peŋkerää takan pengri (= veealuse rannanõlva) taga on sügav meri
Lu mi süveb meri, se tuõp kõrkaapi ja arvapi lainõ mida sügavam meri, seda kõrgem ja harvem (tuleb) laine
Ra süvä õja sügav oja
R eb lepu [= lõpu] meri kaloss süvä auta ahvakkais [= ahvakkoiss] (Reg. 40) rl ei lõpe merest kalad, sügavast haua(koha)st ahvenad
J süvä lumi sügav lumi
J pitšäd ripsit tehä silmet süvässi pikad ripsmed teevad silmad sügavaks
2. sügavus | vn глубина
V süväz järvez on süväätä kõmtšümmet seitsie sültä Süväjärves on sügavust kolmkümmend seitse sülda
■
L mill on jumalaa süvät sõnaᴅ (loitsust:) mul on jumala sügavamõttelised sõnad
M süvä sütšüzü-aika hilissügis
J süväl sütšüzüll hilissügisel.
Vt. ka sükävä, süvüüᴢ

škuuna Lu škuun J-Tsv., g škuunaa Lu J škuua Lu kuunar (kahe v. enama mastiga purjekas) | vn шхуна
Lu škuunad õltii neĺtõššõmõt sültä pitšäᴅ kuunarid olid neliteist sülda pikad
J škuunaka amerikkasõõ ed lähe, dai boh laugõss müü va seilõt kuunariga Ameerikasse (sa) ei lähe, annaks jumal mööda Laugatki purjetada

šnöörä J-Must. šnüürä (Li) šnüür J-Tsv., g šnüürää Li J kant, ääris, (punutud) pael | vn кант, окантовка, тесьма, шнурок
Li enn õlti ihaᴅ pitšäᴅ. šnüürää õli paĺĺo kassin ennemalt olid varrukad pikad. (Punutud ääre)paela [?] oli siin palju

tšiutto Kett. K L P M Kõ Po Lu Ra J I (R-Eur. U Ja-Len.) tšiuttu R-Reg. tšiutta [sic!] M tšiotto I (M) tšiottu M tšuutto K-Ahl. Lu Li J vdjI (Ke) tšuuttu Lu Чювто Tum., g tšiutoo K M Kõ Lu Ra J tšiutuo P tšiutoo J tšiuto U J tšuutoo Lu Li särk | vn рубашка, сорочка
K pojo panõp tšiutoo ülee poiss paneb särgi selga
I naizikolla õlivat tšiutot pitšäᴅ, ih̆́h́ojeekaa nais(t)el olid pikad särgid, varrukatega
Lu tšuutto tehtii hoikõssa matterissa särk tehti õhukesest riidest
L tšiutolt rinta avattii särgi rinnaesine tehti lahti
Lu tšuutol on pää aukko särgil on peaauk
Li kaatsaᴅ i tšuutto, se on alusõpa aluspüksid ja särk, see on aluspesu
I tšiutto pahnuppäi üllä särk (on) pahupidi seljas
M miä jo vajõltin tšiutoo ma vahetasin juba särgi
J elä jooz vilusõ ilm tšiuttoa ära jookse külma kätte ilma särgita
P alassi õlõjalõõ tšiutto kk alasti olijale (antakse) särk
P esimeizess ämmää ja äd́d́ää tšiutot peze esimesena pese ämma ja äia särgid
Ra se on nii herttä inemin, što annab i tšiutoo päält see on nii helde inimene, et annab särgigi seljast
Lu toin tšuutossi tõin särgi jaoks (riiet)
I ilmõ šuubaa, ühelle tšiuttoa johsi kujalõ ilma kasukata, särgiväel, jooksis välja
J terve, tšiutto aivinainõ rl tere, peenest linast särk!
M vyšivoitõttu tšiutto ~ J pilutõttu tšiutto tikitud, kirjatud särk
Lu alu tšuutto on kaglusõõkaa ilma vorotnikkaa alussärk on kaelusega, ilma kraeta
M ilma ihoitta tšiottu ilma käisteta särk
M sooja tšiutto kampsun, sviiter
M teen soojõi tšiuttaa, vartaill teen teen kampsuneid, varrastega koon
J lõŋk tšiutto kassu de kõikkina ahassu kampsun (villane särk) sai märjaks ja läks päris kokku
Li matrosii tšuutto on viirukaᴢ madruse särk on triibuline
Li tšuutoo pääaukko särgi kaelaauk
Li tšuutoo kagluᴢ särgi kaelus
M tšiutoo ĺämkaᴅ särgi õlapaelad
J tšiutoo iha särgi varrukas
J tšiutoo meehust ~ Li tšiuto meeusta (naiste) särgi alumine, jämedamast riidest osa
J tšiutoo šlagad om pilutõttu särgi varrukaotsad on pilutatud
P tšiutuo tširjaᴅ särgi kirjad (mustrid)
M nii üv̆vii el̆lääz niku tšiutto da perze nad elavad nii hästi nagu särk ja perse
Li surma litšep ku tšuutto surm on ligemal kui särk
■
Lu täll on maamaa tšuutto pääl ta on alasti.
Vt. ka aluštšiutto, krahmal-tšiutto, lõŋkatšuutto, mehii-tšiutto, päälištšiutto, uzoratšiutto, utu-tšuutto, venttsatšiutto

tšivirobjo M Ra J = tšivikoko
Ra suur koko tšiviä on tšivirobjo suur hunnik kive on kivikangur
M tšivirobjod on pitšäᴅ. mit̆täiᴅ vartõõ, .. iĺi fundamentti vai mit̆täiᴅ oonõssa vartõõ õli algõttu panna kivikangrud on pikad (raudkivihunnikud). Millegi jaoks, kas vundamendi või mingi hoone jaoks oli hakatud (kive hunnikusse) panema

tšulppa (Li), g tšulpaa jupakas, lühike (rõiva kohta) | vn юбка-коротыш
bõõ ku nütšüzet tšulpõᴅ, a ved́ enn õlti ihat pitšäᴅ (endisaegsed rõivad) pole nagu praegused jupakad, aga enne olid ju varrukad pikad

tšääriüssä (J-Tsv.) tšääriüssäɢ I, pr tšääriüʙ J I, imperf tšääriüzi
1. (ümber) keerduda | vn обматываться, обмотаться
J tsepa ize tšääriüb ümper špiliä kett ise keerdub ümber peli (~ ankruvinna)
I ümper kag-laa tšääriünnük kase napa ... ümber kaela (oli) keerdunud see naba(nöör)
2. ennast sisse mässida | vn укутываться, укутаться
I iuhsõt pitšäᴅ, iuhsilla kattõup kõittši, tšääriüb ivuhsiissõõɢ, niin i tšäüʙ (näkist:) juuksed (on) pikad, juustega kõik katab enese, mässib end juustesse, nii käibki

tuppi² J-Tsv. I, g tupii J tup̆pii I
1. (noa-, mõõga- jms.) tupp, (luisu)tasku | vn ножны, футляр, кармашек (для оселка)
I luiskaab vikahtõõ oslalla, sis paaʙ osla tuppii (ta) luiskab vikati luisuga (teravaks), siis paneb luisu (luisu)tasku
2. (juukse)krunn (kuklas) | vn узел волос (на затылке)
I ivuhsõt pitšäd naizikolla. tämä sugõb näitä, siiz võtap tup̆pii tiiʙ naisel on pikad juuksed. Ta kammib (~ soeb) neid, siis võtab, teeb (nendest) krunni

vaitõᴢ Al. K L P M Kõ J vaitõs M-Set. ainult, aga, üksnes | vn только, лишь
P karu vohod on süönnü, jätti vaitõs sorkad da sarvõᴅ karu on kitsed ära söönud, jättis ainult sõrad ja sarved
P tämä jätti millyõ vaitõs lahzõt kaglaa ta jättis mulle ainult lapsed kaela
L lahsailyõ vaitõz annõttii süvvä ainult lastele anti süüa
K isä vaitõz makaaʙ isa ainult magab
P tämä bõllu manaχa, vaitõz ivuχsõd õlivat pitšäᴅ ta polnud munk, ainult juuksed olid pikad
P ko nõsad vaitõs pεä, nii vid́d́äs saunaasyõ (laste hirmutamiseks öeldi:) kui aga tõstad pea (= ei maga), nii viiakse sauna.
Vt. ka vaa¹, vaan, vai², vain, vait², vaitaᴢ, vaiti, vaitiä, vaitõ

vaŋkkuri Ränk K P M Kõ Lu Li J I (R) vaŋkuri [sic!] Lu, hrl pl vaŋkkuriᴅ M Lu Li J vaŋkkurit Ränk vanker | vn телега
Lu rattaad õltii kahõõ veerookaa, a vaŋkkurid neĺĺää veerookaa kaarik(ud) oli(d) kahe rattaga, aga vankrid nelja rattaga
K vanad mehed vaŋkkurid ize tetšiväᴅ (endisaegsed) vanad mehed tegid vankr(e)id ise
J enne õltii vaŋkkuriid vähä enne oli vankreid vähe
Kõ aj̆jaass vaŋkkurill sõidetakse vankriga
Li vaŋkkurit kolizõvaᴅ vankrid kolisevad
Li vaŋkkurilla on esiteltši i takuteltši vankril on esitelg ja tagatelg
I vaŋkkurilla õli lautajaššikka vankril oli laudkast
Lu mustalaizill õltii pitšäd vaŋkuriᴅ [sic!] mustlastel olid pikkvankrid
M vaŋkkurii aizaᴅ vankri aisad
Lu vaŋkkurii koikaᴅ vankri kere, vankri kast
Lu vaŋkkurii parjõᴅ ~ vaŋkkurii portaᴅ vankri küljelauad
Lu vaŋkkurii teĺĺeᴅ vankri teljed
Lu vaŋkkurii t́ežaᴅ vankri juhivitsad
Lu vaŋkkurii reteli vankri raam (kasutatakse heinaveol vankri pinna laiendamiseks)
■
J viijez rataz vaŋkkuriᴢ kk (ülearuse inimese kohta:) viies ratas vankri all
Kõ aj̆jaas siεl vaŋkkuril seal müristab (seal on äike)
I iiliä jumalaa vaŋkkurill ajõlõʙ müristab (Elias sõidab jumala vankriga)
M iilijä ajaʙ vaŋkkurill müristab.
Vt. ka tulivaŋkkuri

õltšipoduška I õlgpadi | vn соломенная подушка
päävittsaza õltšipoduškaᴅ, a alla tilaᴅ päitsis (olid) õlgpadjad, aga all (olid) aluskotid
õltšipoduškad õlivad õmmõltuᴅ, mokomat pitšäᴅ õlgpadjad olid õmmeldud, niisugused pikad