[VOT] Vadja keele sõnaraamat

antaa Kett. vdjL K L P M Kõ S V Po Lu Li J I Ku (R-Eur. R-Lön. R-Reg. Ke Ja-Len. vdjI Ii Ma Kl Kr) anta J-Tsv. antaaɢ I, pr annan K P M J Ku Kr annõn Lu Li J annaa I, imperf annõn M annõõ I annyy Kl annin Ja Lu J annoin Ja Ku
1. anda (ka fig, ka fig) | vn давать, дать; отдавать, отдать; подавать, подать (также безл., также фиг.)
K siiz nuorikkõ antõ ženiχallõõ šolkkõzõõ rätee siis andis pruut peigmehele siidrätiku
M kuhjaa päälee antaaᴢ aŋgookaa einoo kuhja otsa antakse hanguga heinu
J antamizõõ annaʙ, a sitä võlkaa vaa ep saa vällää annab (teistele võlgu) küll, aga seda võlga ainult ei saa (enam) kätte
Li miε antamissa annin ma muidugi andsin
L nuorikkõ annap suuta izälie i emälie pruut annab isale ja emale suud
I vot i nõizõᴅ tšättä antamaa ja vaat hakkad kätt andma
J võlgõssi antõma võlgu andma
J kõrt on annõttu tšähsü, siis piäp tüü teh́ä (kui) kord käsk on antud, siis tuleb töö (ära) teha
P kasõ kunikaz antõ zagatku see kuningas andis mõistatuse
R antaka anele täätä (Lön. 693) rl andke hanele (= mõrsjale) teada
M miä tahon sillõõ antaa üv̆vää meeltä ma tahan sind rõõmustada
M noorikkõ annap sõn̆naa, etti meeb mehelee pruut annab sõna, et läheb mehele
J ann aika, ehid veel tšüläᴢ joonitõll anna aega (= kannata), jõuad veel külas hulkuda
M tihed bim̆määväᴅ, eväd anna rauhaa sääsed pinisevad, ei anna rahu
Lu herra anti talopoigaa pääle suutoo härra kaebas talupoja (peale) kohtusse
Lu ai ku nüd annõb märtšää lunta oi, kuidas nüüd sajab märga lund
Lu vene annab ain vettä paat laseb aina vett läbi
Lu se annap suurõõ kaihoo talloo, taloo peremeheel see toob suure kahju tallu, talu peremehele
Lu antagaa õtsat poiᴢ tehke otsad lahti!
2. anda, lüüa, äiata, peksta | vn дать, бить, ударить, швырнуть
M tämä antõ jalgaakaa ta andis (= lõi) jalaga
Ku ko annal lobbaa ni lent́śiid grobbaa kk kui annan vastu pead (laupa), siis lendad kirstu (= saad surma)
Lu nät ku anti, nii kõrvaᴅ lüütii tulta näe, kui äigas (andis), siis kõrvad lõid tuld
Lu alki antaa näitä kepil hakkas neid kepiga peksma
M lahzõlõ antaaz remeniä perzettä möö, ku ep kuultaa lapsele antakse rihma(ga) vastu perset, kui ei kuula (sõna)
J rozgia antõma vitsa andma
J koivu-suppia antõma urvaplaastrit andma
M kasta pehmitättii, kazelõõ annõttii saunaa seda pehmitati (= peksti), sellele anti sauna
3. lubada, lasta | vn давать, дать; позволять, позволить, пускать, пустить
I ep kõlpaaɢ antaaɢ näilee rõhgaa tölmääɢ ei tohi lubada neil palju vallatleda
M einäle piäb antaa üv̆vii kuivaa heinal peab laskma hästi kuivada
M mee siä meelütä lahs, elä anna itkõa mine sina rahusta last, ära lase nutta
Lu õpõn annab üvässi tšiini hobune annab end hästi kätte
■
P õmii poikõi rääku no poigad äält eväd antannu hüüdis oma poegi, aga pojad ei teinud häält
M koira annaʙ äältä: kuulõʙ, etti tullaᴢ võõraaᴅ koer haugub: kuuleb, et tulevad võõrad
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere
J annõttii passiboi tänati
M anna mittaamma mõõtkem (hakakem mõõtma)!
L anna antyõss anna andeks
J sinu piti perää anta, a siä nõi-zid riitõõma sul oli vaja järele anda, aga sina hakkasid riidlema
Lu õpõn neĺĺäld jalgalt kompasuʙ, a inemin sõnald annab maahu hobune komistab neljalt jalalt, aga inimene eksib sõnaga
J tult antõma kiirustama, taga kihutama

api¹ K L P M Kõ Lu Li J I (R-Eur. R-Lön. U Ra-Len. Ku) abi K-Ahl. appi Kr, g avii K Lu J av̆vii Kõ avi J-Tsv. abi, toetus | vn помощь, подмога, пособие
M sitä tšäitä piäb juuvva, i siis senessä tuõb api seda teed tuleb juua, ja siis sellest tuleb abi (= saab abi)
M millõ kane kaplit tehtii paĺĺo ap̆pia mul oli neist tilkadest palju abi
Lu tahon tšüssüä silta appia tahan paluda sinult abi
I a niin vot apiloja paĺĺo piti tehäɢ aga nii, vaat, tuli palju abiks olla (= teisi inimesi abistada)
M rah̆haa vizgattii aviss raha visati toetuseks
J appia antõma abi andma
Lu ilma avitta ilma abita
J api nõvvo abinõu
J api vätši abivägi

etteʙ L Kõ Lu I (K-Sj.) et ei | vn чтобы не
Kõ leivää pani ahjoo perennaa i tetši risii päälee, etteb veiseiz lemmüᴢ leiva pani perenaine ahju ja tegi risti peale, et kratt ei viiks ära
I vähäiss ettep tavannus suuta antaa vähe (puudus), et oleks ulatanud suud andma
L rohuo pεälie kartõttii tallata, etteb roho painuiss rohu peale hoiduti astumast, et rohi (= hein) ei lamanduks.
Vt. ka en, jotteʙ

haavari ~ haavõri Lu, g haavarii avarii | vn авария
laivõl tuli haavõri ja laivõ meni põhjaa laeval tuli avarii ja laev läks põhja
peen haavari, se on mitä saab oma kamanda praavittaa väike avarii, see on, mida saab oma meeskond parandada
ku on suur haavari, siz jo piεp panna alus praavitussõõ kui on suur avarii, siis peab juba (purje)laeva remonti andma (panema)
tšehs haavari keskmine avarii

hamara Lu Li (J) hamarõ Li, g hamaraa Lu Li kirvekand, -silm | vn обух
Li tširveellä on hamara i terä kirvel on kand ja tera
Li tširvee hamaraakaa lüüvvää naglõjõ kirvekannaga taotakse naelu
Lu õpõzõl kazvattuvad lumi komkõd jalkojõn allõ, tširvee hamaral lüvvää poiᴢ hobusele tekivad (kasvavad) lumekombad jalgade alla, kirvesilmaga lüüakse ära
J tällee piti hamarall antaa talle pidi kirvesilmaga äigama (andma).
Vt. ka tširvee-hamara

höblinnä [sic!] Lu, pr höblineʙ Lu, imperf höblini = höbletä
Lu alki höblinnä i lousauᴢ hakkas järele andma ja läks (sõlmest) lahti
Lu nõizõb höblinemää (sõlm) hakkab järele andma

hülkü Lu J-Tsv. (Ku) ülkü J-Must., g hülgüü Lu J hülüü (Ku) lurjus, alatu v. kõlvatu inimene; liiderdaja | vn негодяй, подлец, мерзавец; распутник, распутница
J aissiä hülkü, ved vargõssi rahaᴅ ah sa lurjus, varastas ju rahad!
J em miä enepä selle hülgülee nõis tšätt antõma ei mina hakka enam sellele lurjusele kätt andma
J vana hülkü, vet suvatti ku suvatti noorikkõizõ tütöö vana liiderdaja, võrgutas ja võrgutaski noorukese tüdruku (ära)

inotuᴢ Lu Li J-Tsv. I, g inotuhsõõ: inotusõõ Li J inotusõ J jälkus, ilgus, vastikus; vastik, jälk inimene; jälk, ilge, vastik | vn гадость, мерзость; гнусный человек; отвратительный, мерзкий
J õhsõmuz on inotuᴢ okse on jälkus
Li iiri on piimpaaᴢ; viskaa se inotuᴢ piimääkaa vällää hiir on piimapotis; viska see jälkus koos piimaga välja
J em või sinu inotusõõ pääle kattsoa ma ei või sinu, vastiku inimese peale vaadata
J mokom inotuz de mättip suut antõma niisugune jälk inimene ja tükib (veel) suud andma
Li i üvä inemin võip tulla inotusõssi ka hea inimene võib muutuda vastikuks
Lu inotuz inemin ~ I inotuz inehmine vastik inimene

karasuᴢ J-Tsv., g karasuhsõõ: karasuzõ J karastus (raua kohta) | vn закал, закалка
saksit piäb anta karasussõ, liika om peh́miäᴅ käärid peab andma karastusse, on liiga pehmed

koivu-suppi (J-Tsv.) fig urvaplaaster (kasevitstega antav nahatäis) | vn берёзовая каша (розги)
koivu-suppia antõma urvaplaastrit andma

lahsi Kett. K R L P M Po Lu Li J I Ku (Kõ Ja-Len. Ra vdjI Kl) lahhsi J-Must. lahzi Len. R-Reg. Lu-Must. J-Must. lahs Al. P M Lu Ra J laχsi P (M Kõ) laχs U lachs ~ laxe Kr Ла́хси K-reg₂ Ii-reg₁ Лахси ~ Лахсъ Pal₁ Лахсь Ii-reg₂, g lahzõõ Kett. K M Lu J lahsõõ Kett. I lahse J-Must. lahzee Ku
1. laps | vn ребёнок, дитя
M miä õõn takaämmä, minuu unukalla on lahzõd jo mina olen vanavanaema, minu lapselapsel on juba lapsed
Ku rikkaallᴀ rahhaa a laisal lahsiitᴀ vs rikkal (on) raha, aga laisal lapsi
M lahzõõ piäʙ emältä tšüs̆süä antõõssi laps peab emalt andeks paluma
I pikkõzõlõ lahsõlõ piäp kuullõtaɢ vanapia väike laps peab kuulama vanemaid (inimesi)
Po lahzõll õli ǜö-itku laps nuttis öösiti
Lu lahz eb makkaa, lahz on sõnahuzõᴢ laps ei maga, laps on ära sõnutud
Lu miä jo lahzõõ murõtin ma söötsin juba lapse ära
Lu tätä kutsuttii sauna nain, kumpa sünnütti lahzõõ seda kutsuti nurganaiseks, kes sünnitas lapse
M saunaasõõ veetii lassa tetšemää sauna viidi last sünnitama
Ku perednikaa tokut́śid eessᴀ̈, t́śüttönnᴀ̈ lahzee teeᴅ (kui) põlle pillasid eest, saad tüdrukuna lapse
J pani peenenn piikuõõsõõ, lahsõnn lassa kattsomaa rl (ema) pani väikesena teenijatüdrukuks, lapsena last hoidma
J lahzõlõ nännää (rintaa) antõma lapsele rinda andma
J lahs on rinnõss veerotõttu laps on rinnast võõrutatud
J elä han siä õõ õmiiz lahsiijõ kõhta nii pagan ära sa ometi ole oma laste vastu nii halb!
Ra ep se omii lahsii tää see ei hooli (tea) oma lastest
Ra se viskaz omad lahzõd niku jänes poigaa see jättis oma lapsed maha nagu jänes poja(d)
Li lahzõss tahoᴅ laulajaa kk lapse töö on ju teada! (tahad lapsest lauljat!)
M täll on rinnaa imevä lahsi tal on rinnalaps
Lu itkuri lahz mörnäb aina nuttur laps aina karjub
J terävä lahsi (Must. 184) elav(aloomuline) laps
Lu tuhmapäin lahsi kõva peaga (= vähese taibuga) laps
M kummaᴅ ovaᴅ vähäkkõizõ vähämeelellizeᴅ lahzõᴅ, neillä valuʙ kohlo suussa kes on natuke puuduliku mõistusega lapsed, neil valgub ila suust
P kuultamattomõinõ lahsi sõnakuulmatu laps
R vaivanõ lahsi ~ M armatoo lahᴢ vaenelaps
J võõrõz lahs (Tsv.) kasulaps
J saatu lahs (Tsv.) vallaslaps
P tämä on tüttärikuo laχsi ta on vallaslaps (tüdrukulaps)
Lu rinta lahsi imik (rinnalaps)
J süntü ko poik vai tüttö lahs kas sündis poeg või tütar (poiss- või tüdruklaps)?
J tuutu, tuutu, tüttrikko lassa, veel parõpassi kui poikalassa (Must. 161) {t., t.}, tütarlast, veel paremini kui poeglast
Lu lahzõõ kattsoja ~ J lahzõõ oitõjõ lapsehoidja
J lahzõõ müttsü lapsemüts
P lahsajõõ kaaska ~ Ku lahsii kaaska laste muinasjutt
J lahzõõ põlvi (Tsv.) lapsepõlv
I lahsõõ tila päramised
2. (looma, linnu jne.) poeg | vn птенец, детёныш
M õli noori põdra, neitä lahsia oli noor põder, (üks) neid poegi
M sika sööb õmad lahzõᴅ siga sööb oma pojad (= põrsad) ära
L kuolõvad linnuu lahzõᴅ linnupojad surevad ära
M rahnopakkoz on õma pere, a õma peressä täm lazzõb lahzõᴅ mesipuus on oma pere, aga oma perest ta heidab peret.
Vt. ka marrazlahsi, oppi-lahsi, piikalahsi, poikalahsi, pojolahsi, pojoklahsi, riiv-lahsi, rintalahsi, rissilahsi, tüttärikkolahsi, tüttärikoo-lahsi, tüttölahsi, tütärlahsi, vagazlahsi, vaival-lahsi

lausõikko (J):
ku tulittõ lahjottõõmaa minnua lausõikkoa rl kui tulite pulmakinke andma mulle, {l}-le

lühsää Kett. K P M S Po Ra J (Len. L Lu Li Ku) lüφsää ~ lüχsεä P lühsä J-Tsv. lühsääɢ I lühsaaɢ [?] (vdjI), pr lühzän Kett. K P M S lühsän K-Ahl. M-Set. lühzen J, imperf lühzin J lühsii I
1. lüpsta | vn доить, подоить
P nùorikko nõizõb üleᴢ, meneb lühsämää noorik tõuseb üles, läheb lüpsma
P iezä lühsämiss piεb yõroa utarta enne lüpsmist tuleb udarat hõõruda
Ra lehmää piäʙ lühsää i perä piäp piimä siivittsää lehma peab lüpsma ja pärast tuleb piim kurnata
K lehmäd lühsämättä lehmad (on) lüpsmata
M kui lehmä puhasuʙ üli kõlmõõ tunnii, siz lühsääz esimein kõrt kui lehm puhastub pärast poegimist (kui lehmal tulevad päramised ära), (siis) kolme tunni pärast, siis lüpstakse esimest korda
Lu i nõiᴢ perenain lühsämää tapipuita, että siiᴢ lehmä nõizõb antamaa paĺĺo piimää ja hakkas perenaine lüpsma linalõugutit, et siis lehm hakkab palju piima andma
2. lüpsta (lehma kohta), piima anda | vn доиться, давать молоко
P talvõll kõõz bõlõ piimää, lehmä eb lühzä, sis süvväs hapuot piimää, vettä pannas sis ku süvväᴢ talvel, kui pole piima, lehm ei lüpsa, siis süüakse hapendatud kohupiima, vett pannakse siis (lisaks), kui süüakse
Lu kana nokassa muniʙ, lehmä suussa lühzäʙ vs kana muneb nokast, lehm lüpsab suust
J lehmä verte lühsägoo, nänne verte, tõinõ vette rl lehm lüpsku verd, nisa verd, teine vett
Li meill õli tšümmee lüφsävää lehmää meil oli kümme lüpsilehma (lüpsvat lehma).
Vt. ka lüpsää

lüttšüä Kõ, pr lütšün, imperf lüttšüzin kangast niide panna | vn продевать основу ткани
miä nõõn lüttšümää niisii, a tõin nõõb antamaa niittiä ma hakkan (kangast) niide panema, aga teine hakkab niite (kätte) andma

mättiissä Lu Li (Ra J) mättiss Ra J-Tsv. mätt́s´iissᴀ̈ (Ku), pr mättiin Lu Li Ra J mättin Ra J mätt́s´iin Ku, imperf mättiizin Lu Li mättizin Li J (vaevaga, raskustega) ronida; trügida, tikkuda, tungida | vn влезать, влезть, залезать, залезть, вталкиваться, втолкнуться
Li ku om õhzõᴅ, siz on üvä mennä puhhõõ, ku bõlõ õhsia, sis piäb mättiissä kui on oksad, siis on hea minna (= kerge ronida) puu otsa, kui pole oksi, siis peab (vaevaga) ronima
Lu miä mättiizin mäee pääl ma ronisin mäele
Lu elä mättii sinne, tokud maal, vikoitõd jalgaa vai tšäee ära roni sinna, kukud maha, väänad jala või käe (välja)
J elka mättiska kõiki kõrrõᴢ, – tulka vooroo ärge trügige kõik korraga, tulge ükshaaval (järjekorras)
Ra katti mättiib rihee kass tikub tuppa
Ku miä likemmäs karrua kerallᴀ mätt́s´iin, siz ampuziŋ kolmannee kerraa ma tungi(si)n samuti karule ligemale, (ja) siis tulistasin kolmandat korda
J mokom inotuᴢ, de mättip suut antõma niisugune jälk inimene, ja tikub (veel) suud andma.
Vt. ka mättäüssä, mättäütä

näppi M Li Ra J (Kett. P), g näpii P M Ra J näp̆pii M näpp, näpuots; näpu(otsa)täis | vn палец, кончик пальца; щепотка
Kett. mill on näppiis tširppu mul on kirp näppude vahel
Ra lina ved́ on heeno, tšülvettii näpiika lina(seeme) on ju peenike, (seda) külvati näpu(otsa)ga
P tšen tulõb võtab näpiikaa lavvalt ńuuhalnõit tabakkaa kes tuleb, (see) võtab laualt näputäie (näpuotsaga) nuusktubakat
J näpill (~ näpikaa) antõma näpuotsaga andma (= kasinalt v. vähe andma)
J rokk on tuim, viskaa näpill soolaa kapsasupp on mage, viska näputäis (näpuotsaga) soola
M võta näppi soola võta näputäis soola
M võtin üh̆hee näp̆pii villaa võtsin ühe näputäie villa
J näppi täünö heenoa raha näputäis peenraha.
Vt. ka näppü

ooppi J-Tsv., g oopii J hoop, löök | vn удар
sai oopii seltšää sai hoobi selga
anti oopii andis hoobi (= lõi)
ooppia panema hoopi andma (= lööma)

panna Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku (Ja V Kr) pannõ J pann J-Tsv. pannᴀ Ku pannaɢ I, pr panõn Kett. K R U L P Po Lu J panen K-Ahl. Kr paan Kett. K U M Kõ S Po Lu Ra J Ku paa I, imperf panin K R L P M Kõ Lu Li J Ku pan̆nii I
1. panna (kusagile asetada v. pista v. lasta jne.); (selga, jalga jne.) panna | vn класть, положить, ставить, поставить, помещать, поместить; надевать, надеть и т. д.
Lu paa aro seinää nõjal pane reha seina najale
P pantii vettä tšugunikkaa, pantii lihaa süämie pandi vett (malm)potti, pandi liha sisse
Lu paa ravvaᴅ suhhõõ pane (hobusele) rauad suhu
K miä sinuu paan türmää ma panen su vangi
Lu saappugaa-põhja ku meeb rikkii, sis pannaa polu-põhja kui saapatald läheb katki, siis pannakse pooltald (alla)
K la paap paŋgõlõõ varoo las paneb pangele vitsa (peale)
Li klazikrintsoit tehtii, pantii klazit kõikk (klaas)akendega tuulekodasid tehti, pandi puha klaasid (ette)
Lu miä leikkazin irreᴅ, mettsävahti tuli, pani kleimad õttsaa ma lõikasin palgid, metsavaht tuli, pani (= lõi) templid otsa (= palgiotstele)
J ühsi lammaz rammitsõʙ, piäp panna maazi päälee üks lammas lonkab, tuleb panna (jalale) salvi peale
Lu merell on jää krompõlikko, kehno on panna võrkkoa vettee merel on jää konarlik, halb on lasta (panna) võrku vette
M omenat pannaz mah̆haa kartulid pannakse maha
I ehtiüʙ, busat paap kaglaa ehib end, paneb pärlid kaela
K pani üvät sõvad ülie pani ilusad (head) rõivad selga
Lu paan penžikaa päällee panen pintsaku selga
Lu paa hattu päχ́χ́ää pane müts pähe
K pani ne saappugad jalkaa pani need saapad jalga
P t́at́a võtti, tšintaat tšätee pani isa võttis, pani kindad kätte
2. nime panna | vn давать, дать имя
M risittääz lahsi, nimi kui tahoᴅ nii pannaᴢ ristitakse laps, nimi pannakse nii, nagu tahad
3. (mingisse seisundisse v. asendisse v. olukorda jne.) panna (ka impers.) | vn привести в какое-либо состояние, вид или положение
R siis panin opõzõõ rakkõisõõ siis panin hobuse rakkesse
Lu paat kaŋkaa niitee paned kanga niide
Lu paan kalat soolaa panen kalad soola
Li vihgot pantii roukkuu vihud pandi rõuku
Li rüiz on pantu kuhilallõ rukis on pandud hakki
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb panna hunnikusse ja põletada
M paa tšäsi kulakkaa pane käsi rusikasse
Lu paa sõlmõõ pane sõlme
Lu paan lukkuu panen lukku
Ku kahz boranaa pant́śii sarvõd vast́śikkoo kaks oinast panid sarved vastamisi
Lu talo piäp panna kuntaa talu tuleb korda seada
J mitä va õli enez ümper, kõik pani panttii mida ainult oli (= leidus) enese ümber, kõik pani panti
Lu panna rihvii rehvida (purjed)
Lu pannaa snaasti ~ pannaa taglassɪ taglastada
L pannass minnua vätšizie mehelie pannakse mind vägisi mehele
K pokoinikka pantii mahaa surnu maeti maha
L piεp panna akkuna tšiin peab panema akna kinni
J koorma pannaa tšiin nooraakaa koorem seotakse (pannakse) köiega kinni
L tšεäppä pantii tšiini haud aeti kinni
Li eb ällüü panna suuta tšiin ei taipa suud kinni panna
Lu minnua alki tukõhuttaa, paab end́ee tšiin mind hakkas lämmatama, pani (paneb) hinge kinni
L pantii kazvamaa kapussaa pandi kapsast kasvama
L läsivä pannass issumaa haige pannakse istuma
Li toĺa pantii makkaamaa Tolja pandi magama
P raagat pantii põlõmaa haod pandi põlema
P panin erniet tšihumaa panin herned keema
Lu piäb olut panna tšäümää, hiivaakaa pannaa tšäümää peab panema õlle käima, pärmiga pannakse käima
Li kahs päivää õli kala soolaᴢ, siis pantii palvaumaa kaks päeva oli kala soolas, siis pandi (päikese kätte) kuivama
Lu piimä pannaa jamoomaa piim pannakse hapnema
L panõd ahjuo lämpiämää paned ahju küdema
4. (midagi) tegema panna v. sundida; (mingit) funktsiooni kandma; (mingisse) ametisse panna | vn заставлять, заставить делать; поставлять, поставить носить (какую-нибудь) функцию, назначать, назнаить на службу
P miε panõn tämää pajattamaa ma panen ta rääkima
Lu se paap peltšäämää see paneb kartma
S noorikkõ i ženiχa pannas suut antamaa peigmees ja pruut pannakse suud andma
M nältšä paab i jänessä suv̆vaamaa kk nälg paneb jänestki armastama
M tahop tõissa panna omaa pillii mukkaa tanssimaa tahab teist panna oma pilli järgi tantsima
L tahob näit panna tšedrεämεä tappurass šolkkaa tahab neid panna takust siidi ketrama
Lu tämä pani milta tšüüneled johsõmaa ta pani mul pisarad jooksma
Lu saunas tšülpessää põldikaakaa, se paab veree liikkumaa saunas viheldakse nõgesega, see paneb vere käima (liikuma)
Li kõig oovoššit saap panna isutaizõssi kõiki köögivilju saab panna ruudiks
P pani minua lammas karjaasõõ popasterissi pani mu lambakarja abikarjaseks
M siis pantii min̆nua piigassi, ńäńkkoissii laχsia vaattamaa siis pandi mind (teenija)tüdrukuks, (lapse)hoidjaks, lapsi hoidma (vaatama)
5. (trahvi jne.) määrata | vn назначать, назначить, накладывать, наложить (штраф и т. д.)
M tällee pantii nellä sat̆taa rubĺaa štraffia talle määrati nelisada rubla trahvi
J tänä voonn karjõmaass panti armõtoi suur mahsu sel aastal määrati karjamaa eest armutu(lt) suur maks
Lu piäp panna hinta pääle tuleb hind määrata
6. teha, valmistada, ehitada, asutada | vn делать, сделать, готовить, изготовить, ставить, поставить, строить, построить; основать
J naizõt pantii lahjaa naised tegid pulmakingi
K pannass kuhilaad nurmõõsõõ tehakse hakid põllule
J laki lahnaa soomussiissa, silta on pantu sipulissa rl lagi latika soomustest, põrand on tehtud sibula(te)st
Li oommõn millõ toob apinikka kattoa panõmaa homme tuleb mulle abiline katust panema
S poigaᴅ nõisas panõmaa üv̆vää kot̆tua pojad hakkavad head maja ehitama
J pantu ku paja pahainõ rl ehitatud kui vilets (sepa)paja
M miε tään, kõõz on pantu mativõõ tšülä ma tean, millal Mati küla on asutatud
7. (mõjustada või kahjustada äkilise või energilise tegevusega, näit. lüüa, nõelata, tulistada jne. | vn оказать влияние или повредить что-либо в результате внезапного или энергичного воздействия, напр. ударить, укусить, выстрелить и т. д.)
M primozloill pannaᴢ vooroa kootidega lüüakse järgemööda
U miä tätä tahõn niskaa panna ma tahtsin talle vastu kukalt panna
M pani kõrvilõõ, šokalta šokalõõ andis vastu kõrvu, põselt põsele
L kui viippazi kultamyõkaakaa, nii tuhattõmalt virstalt mettsεä maalyõ pani kui äigas kuldmõõgaga, nii lõi tuhandelt verstalt metsa maha
M tuli paab i metsää puud maalõõ välk lööb ka metsapuud maha
J ajad rattaad uhamaa – paat koorõma ümper lased vankri auku – ajad koorma ümber
M põtkuri lehmä paab maalõõ piimää põtkur lehm lööb piima(nõu) ümber
M pantii maalõõ püssüssä lasti püssiga maha
Kõ valkõat algõtti panna pulemötoissa (Len. 212) valged hakkasid tulistama kuulipildujatest
J kui mato pani, sis tarvis sooss võttaa muttaa, muakaa üväss õõrua kui madu salvas, siis (on) tarvis võtta soost muda, mudaga hästi hõõruda (salvatud kohta)
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud (ära)
8. laimata; sõimata | vn поносить; ругать(ся)
Lu meijjee isä on takasilmällin miiᴢ, niku takabaaba: ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaᴢ, ain pani inemissä meie isa on silmakirjalik mees nagu keelekandja külaeit: silme ees on hea, aga tagaselja (silme tagant) aina lõikas, aina laimas inimest
Li ku pani minnua emikkaal küll sõimas mind ropult
Lu see paap proijjua see sõimab
9. (mingil viisil häält teha, näit. laulda, rääkida | vn подавать голос, напр. петь, говорить)
J sisavõ pani pajuᴢ rl ööbik laulis paju(põõsa)s
Ra ain laulua tämä pani tema ainult laulis
Lu tämä alki panna virroa ta hakkas kõnelema eesti keelt
■
Ra siis pantii jo tuli rihee siis pandi toas juba tuli põlema
I tarõssa tulõmmaɢ, paammaɢ samovaraa tuleme saunast, paneme samovari üles
Lu tšümmee seinää panin kaŋgassa kümme seina lõin kangast (käärpuudele)
P ruikkua panõmaa rõugeid panema
M baŋkkoo pantii pandi kuppe
Lu ku lehmäl vai inemizel kõvõni vattsa, sis pantii kliizma kui lehmal või inimesel jäi kõht kinni, siis tehti klistiiri
K nellätšümmettä poklonaa piεp panna peab tegema nelikümmend kummardust
Kõ varis pani munaᴅ vares munes munad
M ai ku pani aisamaa, kõv̆vii aizaʙ oi, kuidas hakkas haisema, kõvasti haiseb
Ku panin johsuu panin jooksu
Ra tämä pani putkõõ, johsi mettsää pakkoo ta pani putku, jooksis metsa pakku
M pani menemää, nii etti jalgat persee tap̆paavaᴅ pani minema, nii et jalad puutusid (puutuvad) tagumikku
J paap kõrvaasõõ paneb kõrva taha
Lu miä panin merkil(e) senee kõhaa, kuza tämä on ma jätsin meelde selle koha, kus ta on
J kõiɢ, mitä näet, paa panõlõ, siiz leet selv meeᴢ kõik, mida näed, pane tähele, siis saad targaks meheks
Kõ õlõn ize pannu tähelee sitä, etti suvi meep talvõa möö olen ise pannud tähele seda, et suvi läheb talve järgi
Lu kõik võtti sõi, pani nahkaa kõik võttis sõi (ära), pani nahka
Lu kõik pani päχ́χ́ää kõik õppis pähe
J miä õppizin orjuõõᴢ, panin pähee piikuõõᴢ rl ma õppisin orjapõlves, panin pähe piigapõlves
J paŋkaa pää täünn jooge end täis (= purju)
Ku nüt tarvis pannᴀ viimized voimaᴅ nüüd on tarvis viimane (viimased) jõud välja panna
Lu meeltä paaᴅ õpetad
Kõ nõize, kursi, tšühze, paa paksutta (Len. 225) kerki, pulmaleib, küpse, paksene
M lumipilvi tuli, voᴅ i lunta paaʙ lumepilv tuli – vaat ja sajabki lund
M möö vaa paamma tanttsua meie aga lõhume tantsida
M näᴅ ku jalgaᴅ koppaa paavaᴅ näe, kuidas jalad löövad tantsu!
L älä panõ pahassi ära pane pahaks!
Lu tämä ep paa millää ta ei pane mikski
J vassaa panõma vastu panema

pappi Kett. K U L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I (R-Eur. Ku) Паппи Tum., g papii K Kõ Lu Li J Ku pap̆pii M
1. preester, apostliku õigeusu vaimulik, kõnek. papp | vn священник православной церкви, разг. поп
S pappi siš tšäüp tšasovnas, sluužiʙ preester käib siis kabelis, peab jumalateenistust
Lu kõikkaa vanõpi on pappi, siiz on d́jaakoni, siiz on jaatškõ kõige vanem on preester, siis on diakon, siis on salmilaulja
Lu papillõõ veet sünniᴅ preestrile pihid (viid) patud
K piti ööllä võttaa pappia öösel tuli kutsuda preester (jumalaarmu andma)
P pappi venttsaᴢ preester laulatas
Lu veekaa priskutti pappi preester piserdas (pühitsetud) veega
J pappi znaameńoikaa siunaab lehmäᴅ preester õnnistab lehmi kirikulippudega
Kõ papii χattu paikkoi täünä. saunaa ahjo mõist papi müts, paiku täis? – Sauna ahi
2. haldjas | vn сверхъестественное существо, дух-хранитель
K lahsai peloitõttii, jooltii: riigaz on riigaa pappi lapsi hirmutati, öeldi: rehes on rehehaldjas
P mussa niku riigaa pappi must nagu rehehaldjas
Po saunaza õli saunaa pappi, siglall vettä kannaʙ saunas oli saunahaldjas, kannab sõelaga vett
P kaivoz on kaivuo pappi kaevus on kaevuhaldjas
3. J pl ikoonirätikirja nimetus | vn название определённого узора иконного плата
■
Ra nimetoi pappi nimetamats (neljanda sõrme nimi).
Vt. ka jarvipappi, riig-pappi, riigaa-pappi, sõimapappi
Vt. ka paha

parku¹ J-Tsv., g parguu J = parkka
otoot, kül siä veel saat parguu oot-oot, küll sa veel saad keretäie
parkua antõma nahatäit andma

perää K L P M Kõ-Len. Ja-Len. Lu Li Ra J I perεä L P per̆rää M Kõ S I perrää Po Lu Li Ku perrä Lu perä Kõ-Len. Lu Ra J-Tsv. perrah ~ perre Kr Пэ́ра K-reg₂ Пера Pal₂
1. adv pärast, hiljem | vn потом, позже
Lu mehet tšävvää ennemäs pessiimäz i tšülpeemäᴢ, perrää mennää naizõd i lahzõᴅ mehed käivad enne (saunas) pesemas ja vihtlemas, pärast lähevad naised ja lapsed
Ra esimeizess tehtii upa mahaa, perää siis tehtii kagra kõigepealt tehti (= külvati) uba maha, pärast siis tehti kaer
M piti tehä nii, etti per̆rää millõõ bõl̆lõisi pah̆haa meeltä tuli teha nii, et pärast poleks mul paha meel(t)
2. adv järele, taha | vn вслед за, за
L mene üφsnεä, a miε tulõn perεää mine üksinda (ees), aga mina tulen järele
Lu ühs lauloʙ, tõizõt kõik perrää mennää üks laulab (ees), teised kõik laulavad (lähevad) järele
P tehtii metla, pantii varsi perää tehti luud, pandi vars taha
3. postp järele, taha | vn вслед за, за
Lu jo isä õpõzõõkaa tuli tütöö perrää juba tuli isa hobusega tütre(le) järele
J taaz meep sinne, kaukaa matkaa, tširjõi perää läheb jälle sinna pikale teele, kirjade järele (= kirju tooma)
Li taka-kelkka pannaa laitjoo perrää palgikelk pannakse ree taha
4. prep pärast, järel(e) | vn после, за
I per̆rää groomua ilma tuli tšülmä pärast äikest läks ilm külmaks
M per̆rää vihmaa näᴅ miltized luužaᴅ jäätii tee päälee pärast vihma jäid näe missugused lombid tee peale
Lu perrää tappamizõõ akana ja viĺja se pantii kokkoo pärast peksmist agan(ad) ja vili, see pandi hunnikusse
Lu se õli perrää poolõõ üü see oli pärast keskööd
M täm õli siällä õhtagoo alla, per̆rää lõunatta ta oli seal õhtupoolikul, pärast lõunat
I mee pigõpaa, a too jäät perää kõittšia mine kiiremini, muidu jääd kõigist maha
Lu menimmä perää tuult läksime pärituult
Lu aluz meep perä virtaa laev läheb pärivoolu
■
J sinu piti perää anta, a siä nõizid riitõõma sina oleksid pidanud järele andma, aga sina hakkasid riidlema
Lu poigaa pää perrää miä elän poja eest saadavast pensionist ma elan
Lu vennäässi märänessi pajatan, hättää perrää pajatan vene keelt räägin viletsalt, hädapärast räägin
K oomet perää (Ahl. 74) ülehomme
Kõ üht per̆rää suv̆vaamma süvvä meile meeldib üha süüa
K siz jõin üht perää siis jõin ühtesoodu
M nüt tšiiree per̆rää mennäz mehelee nüüd minnakse kiiresti (= vara) mehele.
Vt. ka oomõtperää, ühtperää
Vt. ka perälee, perällä, perässä, peräzä

praavituᴢ M Kõ Lu J-Tsv., g praavituhsõõ: praavitusõõ Lu J
1. ravi; paranemine, tervenemine | vn лечение; выздоровление
M esimein praavituz õli, etti saunaza tšülvetättii esimene ravi oli, et saunas viheldi
J veetii boĺńittsaa praavitussõõ viidi haiglasse ravile
Kõ ku lähe virtaab vassaa päivää, sinne tšävväš tšüsümää praavitussa tervüülee kui allikas voolab vastupäeva, (siis) seal (sinna) käiakse tervisele paranemist palumas
2. parandus, remont | vn починка, поправка, ремонт
Lu ku on suur haavari, siz jo piεp panna alus praavitussõõ kui on suur avarii, siis peab juba (purje)laeva remonti andma (panema)

priśaga: priśagõ J-Tsv., g priśagaa J vanne | vn присяга
priśagaa võttõma vannet võtma
priśagõllõõ veemä panna vannet andma

punaroho M Kõ ojamõõl | vn речной гравилат
Kõ lehmät ko kusõvat kaunissa, sis piäp tšihuttaa i antaa lehmälee punaroht kui lehmad kusevad punast (= põevad punakusesust), siis peab keetma ja andma lehmale ojamõõla(vett)
M kui lehmä on verellä, sis kane kuivattaas punarohoᴅ, tšihuttaaz veezä i antaaz juuvva lehmälee kui lehm kuseb punast, siis neid ojamõõlu kuivatatakse, keedetakse vees ja antakse lehmale juua (seda vett).
Vt. ka punatautikukka

püntätä (Li) püntet J-Tsv., pr pünttään J, imperf pünttäzin: pünttezin J lükata, tõugata, hoogu anda | vn толкать, толкнуть; раскачивать, раскачать
Li pünttää nüt tõuka nüüd!
J meemme lõõkulõõ pünttämä lähme kiigele hoogu andma

raha K R M Kõ S Po Lu Li Ra J Kr (U Ku), hrl pl rahaᴅ Len. K U M S Po Lu Li J Ku (Kõ Ja)
1. raha | vn деньги
Ku rikkaallᴀ rahhaa a laisal lahsiitᴀ vs rikkal (on) raha, aga laisal lapsi
Ra rahaa rukk, end́ee hukk vs raharikkus on hinge hukk
Lu ävitti rahaᴅ kaotas raha (ära)
J rahad jo juutu raha on juba (maha) joodud
M raha õli kalliᴢ raha oli kallis (= raha oli raske teenida)
Li raha pellaaʙ: ku rahhaa on, siz võtõtaa õssaa kõiɢ raha hellitab (rikub inimese ära): kui raha on, siis ostetakse kõike
Ra kura tšäsi tšihguʙ, rahaa võttaa libo rahaa antaa (kui) vasak käsi sügeleb, (siis tuleb) raha (vastu) võtta või raha (välja) anda
Li raasseli tõinkõrt mahsi rahad eetoo kalade ülesostja maksis mõnikord raha ette
M se on pantu õmilla rahoilla see (maja) on ehitatud oma raha(de)ga
Lu karttaa pelattii rahaa pääle kaarte mängiti raha peale
J tämä teep kõikkaa rahaa peräss ta teeb kõike raha pärast
M täm tunnõb oitaa rah̆hoo ta oskab raha hoida
M täm on aivoo tuurova rahalõõ ta armastab väga raha pillata
M näill rahad mennäz läpi tšäs̆sii neil raha libiseb käest
M raha tuõb rah̆haa päälee raha tuleb raha peale (= raha tuleb raha juurde)
J raha uskoma raha laenuks v. hoiule andma
J rahakaa pettemä (kedagi) rahaga ära ostma, altkäemaksu andma
J nütt õõn puhaz rahass i kõikõss nüüd olen rahast ja kõigest ilma (puhas rahast ja kõigest)
Lu rahhaa massina rahakott
J ulkk raha hulk raha
J veemää veroo rahojõ, mahsamaa maa rahojõ rl viima maksuraha, maksma maaraha (= maamaksu)
J tavar müütü, puhtaad rahat tšäeᴢ kaup on müüdud, sularaha (puhas raha) on käes
J luppa va küütti-mehele tšaaju rahat, kül siiᴢ ajaʙ luba vaid küüdimehele jootraha, küll siis sõidab
M kahtšümmett rubĺaa lehmässä vanoill rahoill kakskümmend rubla lehma eest vanas rahas
2. münt, rahatäht | vn монета, деньга, купюра
Li miä löüzin kaaznaa, siäl õltii vanad rahaᴅ ma leidsin (peidetud) aarde, seal olid vanad rahad (= mündid)
J levvin tee päält vana ivaŋ groznoi raha leidsin tee pealt vana Ivan Groznõi aegse mündi
Lu kultõnõ raha kuldraha
Ra õppõin raha hõberaha
Lu maštii all pantii raha, õppõin vai kultanõ (purjelaeva) masti alla pandi raha, hõbedane või kuldne
M õltii rahamarkaᴅ, vot kerenskoi rahad õltii, siiz õltii veel dumskie rahaᴅ olid (mitmesugused) rahatähed: vaat oli(d) kerenski raha(d), siis oli(d) veel duuma raha(d).
Vt. ka ammazraha, api-raha, juuttši-raha, kult-raha, kulu-raha, küütti-raha, liitkaraha, paperi-raha, puhaz-raha, pulmarahaᴅ, pääliz-raha, rendi-raha, süüttši-raha, teeraha, tšaaju-raha, tšihl-raha, tšäsi-raha, vahtširaha, väliraha, õppaa-raha

rozgi Lu J-Tsv., g rozgii J
1. vits, roosk | vn хлыст, розга
J enne rozgiika õpõtõtti tširja lukõma ennemalt õpetati vitsaga raamatut lugema
J rozgia antõma vitsa andma
2. vitsahoop | vn удар розгой
Lu perrää senee starikalõ annõttii kahtšümmeᴅ viis rozgia pärast seda anti taadile kakskümmend viis vitsahoopi

suu Kett. K L P Ke M Kõ S Po Lu Li Ra J vdjI I Ku (R) suu ~ suh ~ śuuh Kr Суу ~ Су Pal₁ Су́у K-reg₂ Сŷy Ii-reg₁ Су Tum., g suu K M Lu J
1. (inimese v. looma) suu | vn рот
J mitä õõtta suruilla suilla rl miks olete murelike suudega?
Lu mill on suuz ühs ammaᴢ i tõin tüŋki, pikkarain vaa mul on suus üks hammas ja teine tüügas, väike vaid
Ra süüb i suuta šmakutaʙ sööb ja matsutab suud
Lu jalka kui platsab, nii suu matsab (Must. 160) vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
Lu võõraz leipä suu kulutaʙ vs võõras leib kulutab suu
M suur pala suu ratkaaʙ vs suur tükk ajab suu lõhki (rebib suu katki)
Lu suuta müü ed mee lüümää vs küsija suu pihta ei lööda (suu pihta sa ei lähe lööma)
M laa idgõʙ, lihõn suu, nahkõn perze kk las nutab, lihast suu, nahast perse
Lu ühs suu nagrõʙ, ühs suu idgõʙ vs sama (üks ja see)sama suu naerab, sama suu nutab
M nii kõvii nagraʙ, daaže kõrvissaa suu avaʙ nii kõvasti naerab, (et) isegi suu on kõrvuni lahti (avab suu kõrvuni)
Ra nagri vaikka suu harrillaa naeris nii, et suu pärani
M täm trüümästi nagramaa koko suulla ta purskas täie suuga naerma
M elä ahata suu sellällää ära lagista (naerda), suu pärani
Lu kase naizikko ain tšäüʙ, suu avõõ, varõssia lugõʙ see naine käib aina, suu ammuli, loeb vareseid
J suu avollaa kattsoma suu ammuli vaatama
Lu se on niku avoi suu, eb ällüü panna omaa suuta tšiin see on nagu töllmokk, ei märka oma suud kinni panna
M nii eittüzin, ev võinnu kõik sõn̆naa suussa juõlla nii ehmusin, (et) ei saanud sõna(gi) suust (lausuda)
Lu selt inemizelt sõnaa suuss piäb õssaa sellelt inimeselt tuleb sõna suust osta (= ta räägib vähe)
Lu miä tätä nii peltšään, en tõhi suuta avata ma kardan teda nii (väga), (et) ei tohi suud(ki) avada (= ei julge rääkida)
Lu kana nokassa muniʙ, lehmä suussa lühzäʙ vs kana muneb nokast, lehm lüpsab suust
Ku suurus suuhoo, meeli päähää kk suurus (= hommikueine) suhu, mõistus pähe
J miä viinaa õmaz eloz enäpää suhõõ em paa viina ma oma elus enam suhu ei võta
Lu tämä mokomaa suppia eb võta suhhõõ tema niisugust suppi ei võta suhu
M nii el̆lääs köühässi, etti näillä bõõ, mitä suh̆hõõ panna elavad nii vaeselt, et neil pole, mida suhu panna (= pole, mida süüa)
J suhõõ pissemä suhu pistma (= sööma)
Lu lavvaa takaa issuzimma, lauta õli tühjä, emmä saannu suhhõõ vattsaasõõ laua taga istusime, laud oli tühi, ei me saanud suhu ega kõhtu (= midagi ei olnud süüa)
Kett. meill ed viskaa liikaa luzikkaa suhõõ meil ei viska (sa) liigset lusikatäit suhu (= meil ei ole toitu raisata)
Lu ep saanu i suuta kassaa ei saanud suudki kasta (= ei saanud midagi juua)
J suu vezitseʙ suu jookseb vett
M lahs suv̆vaap pit̆tää sõrmõa suuza laps armastab sõrme suus hoida
J suu suittsiil revittii rl suu suitsetega rebiti (katki)
Lu õpõzõl pannaa ravvat suhhõõ hobusele pannakse rauad suhu
Po võttaaz opõzia suuš tšiin võetakse hobustel suu kõrvalt (= suitsetest) kinni
Lu ai ku on tšülmä, ampaat suuza lotissaa oi kui külm on, hambad plagisevad suus
Lu tšäüb suu avõõ, see vihmaa tääʙ käib, suu ammuli, see ennustab vihma
Lu se suvvaap paĺĺo pajattaa, što sültši suussa praizguʙ see armastab palju rääkida, (nii) et sülg pritsib suust
Ra se paĺĺo pajataʙ: sata suuss, tuhat perseess kk see räägib palju: sada suust, tuhat persest
Lu a tämä rohkaap suukaa teep tüütä, ep tšäsijeekaa aga tema teeb tööd rohkem suuga, mitte kätega
Lu suukaa teep paĺĺo, a tšäed evät tunnõ mitä tehä suuga teeb palju, aga käed ei oska midagi teha
Lu ku riiteli, riiteli, suu on kõik vaahoᴢ küll riidles, riidles, suu on lausa vahus
P pajatab niku rooppaa suu täünä räägib nagu suu putru täis
P suukaa tämä p tšüsünnü, ain pilliikaa pillitti suuga ta ei küsinud, aina pilli(ga) mängis
M nii on kõv̆vii pimie, en näe sõrmõa suh̆hõõ pissää on nii väga pime, (ma) ei näe sõrme(gi) suhu pista
M suu sellällää suu pärani
Lu suu laki suulagi
J suu nurkk suunurk
J miε söötin suuss i suu palaᴅ ma söötsin talle (oma) suust maiuspaladki
Lu lahz on nagru suil laps naerab, on naerusuul
Lu lahz on itku suil laps nutab, on nutusuul
2. millegi eesmine v. ülemine osa, suu; mingi eseme ees olev pind; jõesuu, suue | vn верхняя или нижняя часть чего-либо, отверстие; устье
J putelii suu pudeli suu
J sio kazell paglõkkõizõll kotii suu tšiin seo selle paelakesega kotisuu kinni
Lu iha suuᴅ õllaa rikki, kõik šiškõttõvaᴅ käis(t)esuud on katki, puha narmendavad
P tämä sõizob uhzyõ suuza ta seisab uksel, ukseavas
K armiainee ahjoo suula armsake ahjusuu ees
M tämä kurassõl risitti sitä ahjoo suuta (Set. 6) ta tegi noaga ristimärgi ahjusuule
J nütt leeväd veräjää suullõ nüüd jõuavad (nad) värava suhu
Lu peremmeez meni ajõ õpõzõõ veräjää suhhõõ peremees läks ajas hobuse väravasuhu
Lu jõgõõ suuᴢ püüvvetää suurt kallaa jõesuudmes püütakse suurt kala (= suuri kalu)
Lu meree suuz on jõki matala meresuus (= jõesuudmega lahes) on jõgi madal
J laukaa suu Lauga suu(e)
■
S noorikkõ i ženiχa pannas suut antamaa pruut ja peigmees pannakse suud andma (= suudlema)
L karjušši antõ risilie suuta karjus andis ristile suud (= suudles risti)
J tšüzüt tšättä ämmältä, ämmä suuta suikkaaʙ rl küsid ämmalt kätt (teretamiseks), ämm annab suud (= suudleb)
Lu läpi suu veitellä (tahab) väga süüa, (tal) on suur söögiisu
J suurõõ suukaa, ain kaĺĺuᴅ (oled) kisakõri (suure suuga), aina karjud
Lu suu niku tšerikoo tšellä suu nagu kiriku kell (inimese kohta, kes palju lobiseb)
Ku se valo kuremuniit suuhoo see valetas (valas kuremune suhu)
J med́d́ee kaipamiss eb võtõttu i suulõõ meie kaebust ei võetud kõne allagi
J suu sõnakaa, sõnall suusõnaliselt, sõnaga
M täm ep saannu suuta tšiin ta ei saanud suud kinni (hoida) (= ta lobises palju)
Lu tämä nõisi minnua narrimaa, a miä panin hodus suu tšiin tema hakkas mind narrima, aga mina panin (tal) käigu pealt suu kinni (= sundisin ta kohe vaikima)
M paa suu tšiin ~ piä suuta tšiin pane suu kinni ~ pea suu kinni!
M miä täm̆mää kutsun, i laa tämä juttõõʙ suussa suh̆hõõ i silmässä silmää ma kutsun ta (siia) ja las ta ütleb suust suhu ja silmast silma
Lu vihhaa ep piä, eb näütä, miä õõn lukõn kõik suhhõõ tälle viha (ta) ei pea, ei näita (välja), (kuigi) ma olen talle kõik suu sisse öelnud
J kuuliŋ kazee jutuu rahvaa suuss kuulsin selle jutu rahvasuust
Lu sõta juttu meni suussa suhhõõ sõjajutt läks suust suhu
Lu on võlkaa suud i kõrvaᴅ on ülepeakaela võlgades (suud ja kõrvad on võlga täis)
Ra millõ ebõõ aikaa, millõ on suu täünn omii d́eeloi mul pole aega, mul on käed (suu) omi töid (asju) täis
J elä siä, suu peräss, tällee kazett d́eelõss mittäit pajat ära sa, jumala pärast, temale sellest asjast midagi räägi
J prosti – miä kuile võtin sinu suu pala andesta, ma vist võtsin (ära) sinu maiuspala (suupala)
J vaahto suu kiitleja.
Vt. ka ahjosuu, avõsuu, ihasuu, javo-suu, jõgõõsuu, lapa-suu, lopi-suu, meree-suu, nagrasuilla, nagrusuillaa, partasuu, sukasuu, suurisuu, uhzõõsuu, umpi-suu, vilisä-suu, vääräsuu
Vt. ka suukko

suuruᴢ K M Lu Li J Ku (Kett. I) suurus M-Set. J-Tsv., g suuruhsõõ: suurusõõ M Lu Li J suurussõõ M (varane) hommikueine, -söök, suurus; (loomade) hommikune toit | vn завтрак
Lu esimein on suuruᴢ: ennee tüütä suurussaassaa, vähä süüvvää esimene (söömine hommikul) on suurus: enne tööd võetakse suurust, süüakse väheke
Li suuruᴢ, varraa suurussaassaa einäaikana varane hommikueine, vara võetakse hommikueinet heinaajal
Lu kukko oomnikossa nõizõb ühell aikaa laulamaa, siz on väli, sis taaz laulaʙ, sis piäb nõissa üleeᴢ suurussa tšihuttamaa kukk hakkab hommikul ühel ajal laulma, siis on vahe, siis jälle laulab, siis tuleb tõusta üles hommikusööki keetma
M nõiskaa suurussõllõõ, tulkaa suurussõllõõ, tulkaa tšiirep, too kõig jahuʙ tulge hommikust sööma, tulge kiiremini, muidu jahtub kõik ära
Lu ku kuulõt suurusõtta tšakkoa, sis tšako petäʙ, siz elä mee tšülvämää kui kuuled kägu suuruseta, siis kägu petab, siis ära mine külvama
M isä suurussõllõ tšünnäp suurõõ sargaa isa künnab enne hommikueinet suure põllutüki (sara)
K lehmiilee mentii antamaa suurussa lehmadele mindi andma hommikust toitu
M antaas suuruz einoo (loomadele) antakse hommikune jagu heinu
J suuruᴢ aik hommikueine aeg
Ku suurus suuhoo, meeli päähää, paha inimäin hevoo persiiᴢ kk suurus suhu, mõistus pähe, paha inimene hobuse perse(s)

toitti Lu, g toitii Lu = toitto
lahzõlõõ piäb antaa toittia, piimää i kõikkõa lapsele peab andma toitu, piima ja kõike

troittsa K U L P M S Po Lu J-Tsv. I Ku troitsa K-Ahl. troitts J-Tsv., g troitsaa P S Lu J
1. nelipühad, suvisted, suvistepühad | vn троица (праздник); P se on troittsa, suvi (!) suuri pühäpäivä pojailõõ ja tüttäriilie (Mäg. 77) rl. need on nelipühad, suve suured pühad poistele ja tüdrukutele
L iezä troittsaa on maaheŋkäüᴢ enne suvistepühi on taevaminemispüha
Po troittsann tuotii metsäss kazgõᴅ nelipühade ajal toodi metsast kased (tuppa)
P meil õli ain võtõttu muodass, etti piti tševεäl troittsan pulmat pitεä meil (= meie külas, meie kandis) oli aina võetud tavaks, et pulmad tuli pidada kevadel nelipühade ajal
M porotšellä elkotsõb ümpär troittsaa kullerkupp õitseb nelipühade paiku
I siis vot mikä meilee tuõʙ. troittsa. troittsana taas kõlmõᴅ nellä päivää hulkuttii vaat mis (püha) siis tuleb meile? Nelipühad. Nelipühadel pidutseti taas kolm-neli päeva
S troitsaa laukopään tšävväs pominoittamaᴢ nelipühade laupäeval käiakse surnuid mälestamas
K pojo juttõõb: ved illoll pitääs troitsaa pühäpäivää, õlutta tšihuttaas, sillä miä tahon i jõvvuttaa pulmattši troitsassi, ühed hukkausõd: pühäpäivä i pulmad (Al. 11) poiss ütleb: Illol (Undovas) ju peetakse suvistepüha, pruulitakse õlut, sellepärast ma tahan suvisteks ka pulmadega valmis jõuda, ühed kulud: püha ja pulmad
P tüttäred müö nuorõd i meill on suurõd uolõᴅ, troitsaa kõltõi kantamaa ja pojailõõ munõi antamaa meie oleme noored tüdrukud ja meil on suured mured: peame (minema) suviste(aegseid) kollast värvi andvaid taimi korjama ja poistele (kollaseks värvitud) mune andma
2. kolmainus; kolm | vn (святая) троица
P jumala troittsaa suvaaʙ jumal armastab kolme

tšäsi Kett. K L P Pi Ke M S V Po Lu Li Ra J I Ma (R Kõ Ja vdjI) käsi Ku (K R J) Kr Чэ́сы K-reg₂ Це́си Pal₁ Ii-reg₁ Че́сы ~ Кχе́зи Pal₁ Часси Tum., g tšäee K L M Lu Li Ra J tšäjee Po tšäjie L tšäie P tšäe Lu Ra J
1. käsi (inimese kehaosana) | vn рука (человека)
P piin tšäsiikaa vattsaa tšiin hoidsin kätega kõhtu kinni
P veri johzõp tšäess veri jookseb käest
I tšäsiillä vizgattii lapatkalla käsitsi tuulati, visati (vilja) kühvliga
Lu tšäsi tšättä pezeʙ, mõlõpad on valkaaᴅ vs käsi peseb kätt, mõlemad on valged (= puhtad)
Lu tämä süüp tšäsijeekaa, tüütä teeb vatsaakaa vs ta sööb kätega, tööd teeb kõhuga
M ühel tšättä lühzin vohoo ühe käega lüpsin kitse
I miä rinnassa see võttaa täm̆mää ühele tšäele ku nõssaa tälle i mahha i jalgaᴅ evät tagossaɢ ma võtan temal ühe käega rinnust (kinni), (ja) kui tõstan, tal ei ulatu jaladki maha
M silmät töh̆hee vaattaaᴢ, vaitõ tšäed evät tšäü silmad vaatavad töö peale, aga käed ei liigu
Li ku teed raŋkkaa tüüᴅ, sis tuõb villi tšättee kui teed rasket tööd, siis tuleb vill kätte
M täm näd nii on üvä ińeehmin, mitä nii tšüzü, täm millõõ niku õikõa tšäsi kõikkõza avitaʙ ta, näed, on nii hea inimene, mida ka ei palu, ta on mulle nagu parem käsi, kõigiti aitab
Lu niku võtap tšäjell poiᴢ nagu käega võtab (valu) ära
J nõdraa tšäekaa helde käega
J mustõlaizõlõ ann vaa koorõtt, kül tämä siis tšätt katsoʙ mustlasele anna vaid koort, küll ta siis kätt vaatab
Lu tämä lüüp tšäellä, ep too mittä valmiᴢ tema lööb käega: (niikuinii) ei saa midagi valmis
Ra millõ riheᴢ kõig on tšäen alla mul on toas kõik käe järgi
Lu mennää tšäess tšiini minnakse käest kinni (hoides)
J tšäed üheᴢ käsikäes
M häilütin tšäekaa lehvitasin käega
J tšässii viskoma, harottõõma käsi ringutama
J võtti tšäeᴅ käed väsisid
Lu annõttii tšättä tervitati, anti kätt
J tšäsi varsiit üles koorima varrukaid üles käärima
P kurõa tšäsi vasak käsi
P õikõa tšäsi parem käsi
Lu tšäee päälüᴢ käeselg
J tšäee ripsi käelaba; käeranne
Ra tšäee jäseneᴅ käeliigesed
Lu tšäsi linneeᴅ käejooned
Lu tšäsi luuᴅ käeluud
2. väljendab suunda | vn выражает направление
K tämä meni õikõaa tšäteesee ta läks paremat kätt
M kur̆rõaš tšäjeᴢ vasakut kätt
M õikõaš tšäjeᴢ ~ õikõata tšättä möö paremat kätt
Ku äärimäin talo pahõpaa kättä viimane maja vasakul
3. sülle, süles | vn на руки, на колени
P miä mairottõlõn tätä (= lassa), tämä tulõb millõ tšätiesie ma rahustan teda (= last) hellalt, ta tuleb mulle sülle
Lu isä lahsi tšäez issu isa istus, laps süles
4. väljendab kokkulepet | vn выражает соглашение, договорённость
J ku noorikk oŋ kozittu, siiz jutõlla: tšäed on lüütü kui pruut on kositud, siis öeldakse: käed on löödud
5. allkiri | vn подпись
M anna õm̆maa tšäee tširjotuᴢ anna oma allkiri
6. fig sümboliseerib inimest | vn символизирует человека
M elä va juttõõ tõizõlõõ tšäelee, laa möö kah̆hõõ täämmä ära ainult ütle kellelegi teisele, las me kahekesi teame
7. fig sümboliseerib võimu | vn символизирует власть
Lu kõiɢ müü õlõmma inemizeᴅ jumalaa tšäeᴢ kõik me, inimesed, oleme jumala käes (võimuses)
■
J ženihõll on noorikk vähäize peent tšätt peigmehel on pruut pisut väikest kasvu
M täm on vargaᴢ, aivoo piäp pittšää tšättä ta on varas, aina varastab
M pittšä tšäsin pikanäpumees (varas)
P kui siš tšäsi tšäüʙ – vassaaʙ – pazgass, üväss kuidas siis käsi käib? – Vastab: Halvasti, hästi!
J siält sain õtsaa tšättee sealt sain otsa kätte (= mulle sai (asi) selgeks)
M uni tuli tšät̆tee unenägu läks täide
Lu tšäzissä meep pois, tšettä ep taho kuunõll läheb ülekäte, kedagi ei taha kuulata
J kui paĺĺo ni riitõõ, muut minu tšäsi jääp pääle kui palju (sa) ka ei vaidle, aga minu sõna (käsi) jääb peale
J tšäess hukka menemä käest hukka (= ülekäte) minema
I minuu tšäess on lähnüt tuli minu käest on tuli (lahti) läinud
J tšäess menemä ebaõnnestuma, käest (ära) minema
Ra meni üli tšäe se laajeŋki see laeng läks luhta
J tšäe kõrvõll tšäüttemä saamatut (inimest) juhtima, õpetama
M võtan täm̆mää tšäsiilee võtan ta käsile (noomin teda)
I miä sin̆nua võt̆taa tšät̆tee ma võtan sind käsile
I võt̆tii tšät̆tee, nõizii antamaa piimää tällee võtsin kätte, hakkasin talle piima andma
Ra se ko on lovkoi inimin, nii kõik tunnõp tehä, mitä vaa võtap tšättee, senee teeʙ see alles on osav inimene, oskab kõike teha, mis vaid võtab kätte, selle teeb (ära)
Lu sain tšäessä poiᴢ sain kaelast (käest) ära
J teep tüütä koko tšäelle rl teeb tööd kõigest jõust
Lu milla kõik on tšäsillä riheᴢ mul on toas kõik käepärast
Lu ahnaal inemizel tüü tšäes põlõʙ püüdlikul inimesel töö põleb käes
P pääsi näilt tšäziss vällää pääses nende käest ära
P tämä on minuu tšäziiᴢ, ep kuhõid mene ta on mul käes, kuhugi ei lähe (ära)
M näil rahad mennäz läpi tšäs̆sii neil raha käes ei püsi
J tšäsi vara ~ tšäee vara tagavara
Lu ivusõõleikkaaja on harmaata tšättä õielõikaja on halli värvi (putukas).
Vt. ka adra-tšäsi, adrotšäsi, liiva-tšäsi, tšämmeltšäsi

tšühseä (Kett. K-Al. M Kõ Lu Li J) tšühsiä Kett. Pi M tšühsä M (Kett.) tšüsä Pi M-Set. (Kett.), pr tšühzeʙ M Lu, imperf tšühsi M Kõ küpseda | vn выпекаться, печься
M leipä tšühzep kahs tun̆nia leib küpseb kaks tundi
M leivälee piäb antaa õma aika, kahs tun̆nia piäb leiväle tšühsä leivale peab andma oma aja, kaks tundi peab leib küpsema
M leiväd jo ahjoza jõutuvaᴅ, tšühseväᴅ, siz jo makuzassi aisu se leeʙ, sveežaa leivää aisu leivad saavad ahjus juba valmis, küpsevad, siis tuleb juba magus lõhn, värske leiva lõhn
J vähä tšühsennüd leip on imiä vähe küpsenud leib on imal
M üv̆vii tšüznü hästi küpsenud.
Vt. ka tšühseessä, tšühseetä, tšühsenessä

täätüᴢ J-Tsv., g täätühsee
1. teade | vn уведомление
täätüss antõma teada andma (teatama)
2. teadmine | vn знание

vannota¹ P, pr vannoon: vannuon P, imperf vannozin P = vannoa
miε tšesnõissi juttyõn, em miε vannuomaa nõizõ ma (lihtsalt) ütlen ausalt, ei hakka ma vanduma (= vannet andma)

vasuᴢ P M Kõ Lu Li Ra J Ku vasus K-Ahl. vassuuᴢ P, g vasuhsõõ: vasussõõ M vasusõõ Lu Li J vasusõ Ra J
1. vastutulek, kohtumine | vn встреча
Kõ paha vasuz i üvä vasuᴢ; ku meet kuh̆hõiᴅ, ku tulõp kehno inehmiin vassaa, siz on paha vasuᴢ paha kohtumine ja hea kohtumine, kui lähed kuhugi, (ja) kui tuleb halb inimene vastu, siis on paha kohtumine
M pellätäᴢ täm̆mää vasussa kardavad (kardetakse) tema vastutulekut
M õli paska vasuᴢ oli paha kohtumine (= halb inimene tuli vastu)
M senell on üvä vasuᴢ selle (inimese) vastutulek toob õnne
2. vastus | vn ответ
J jo mõnõt tširjõd on tširjutõltu, a vasuss ebõõ miltäiss juba mitmed kirjad on kirjutatud, aga vastust pole mingisugust
J vasuss antõma vastust andma
3. nööpauk, aas, (haagi)vastus | vn петлица, петля
Lu penžikõl õllaa vasusõᴅ pintsakul on nööpaugud
Ra piäb vasusõt tehä, piäb lõikata vasusõd i piäb lootõlla tuleb nööpaugud teha, tuleb lõigata nööpaugud ja tuleb nööpaugupistes õmmelda
J tšiutoll vasusõd on, a nappuit ebõõ särgil on nööpaugud, aga nööpe ei ole
Lu štanojõõ kokka i vasus pükste haak ja (haagi)vastus (= aas)
Lu napuu vasusõᴅ nööpaugud
■
J sai järestää vasusõõ siitt lekarstvõss see rohi aitas kohe.
Vt. ka pöksü-vasuᴢ.
Vt. ka vassaatulõmiin

vekseli J-Tsv., g vekselii J veksel | vn вексель
vekseliä antõma, tširjuttõma vekslit andma, kirjutama
vekseliä lunassõma ~ vekseliä müü mahsõma vekslit lunastama
vekselii võlk veksli võlg

vźatka: vźatk J-Tsv., g vźatkaa ~ vźadgaa J altkäemaks | vn взятка
vźatka antõma altkäemaksu andma

vudmata Kett. P M vudmõt J-Tsv., pr vudmaan P M J, imperf vudmazin: vudmõzin J lüüa, äiata | vn ударить, простор. огреть, хватить
M veel miä tällee vudmaan seltšää (küll) ma talle veel äigan mööda selga
J vudmõs tõiss kõrvõlõ lõi teist vastu kõrvu
J vudmaa niskaa de juttu maaᴢ äiga mööda kukalt ja jutul lõpp
J nenä müü vudmama vastu nina lööma (andma)

võlka Kett. K L P M Lu Ra J I (Ku vdjI) võlk J-Tsv., g võlgaa P Lu Ra J võlg | vn долг
J anna võlkaa viiz rubĺaa anna võlgu viis rubla
P mahzan miä sillõ võlgaa vällä ma maksan sulle võla ära
Lu miä võtin võlgõssi ma võtsin laenuks
J õõn teilee võlkaa olen teile võlgu
Lu on võlkaa suud i kõrvaᴅ on kõrvuni võlgades
M kazel inehmizel on enäp kasta võlkaa kui ivussia pääᴢ sel inimesel on rohkem (seda) võlga kui juukseid peas
J võlka kopittõma võlgu koguma
J võlka pärimä võlga tagasi nõudma
J võlka tetšemä võlga teha (võlgu võtta)
J võlgõssi uskoma võlgu andma
J mee tšäü naapuriᴢ, tšüzü võlgõssi nagl leipä mine käi naabri(te) juures, küsi võlgu nael leiba
J ize tuõd võlkaa tšüsümä, a vana võlk om mahsõmõtt ise tuled võlgu küsima, aga vana võlg on maksmata

ärüᴅ Lu Li Ra J, g ärüü ~ ärrüü Lu ärüe Ra ärüü J ristik(hein) | vn клевер, трилистник
Lu ärrül toož on kõlmõd lehtoa ristikheinal on ka kolm lehte
Lu ärüttä pantii harkkijõõ päälle kuivamaa ristikhein(a) pandi redelite peale kuivama
Lu kauniz ärüᴅ punane ristikhein
Lu valkaa ärüᴅ valge ristikhein
Ra muroo ärüd on valkaa kukka valge ristikhein on valge õiega
Ra ärüt põlto ~ J ärüt-põlto ristikheinapõld
Lu ärüt kukka (Set. 93) punane ristikhein
J süüt va leh́miit ärükaa, kül siiz nõissa piimää antõma sööda aga lehmi ristikheinaga, küll siis hakkavad piima andma