[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

seega määrsõnas`eega


järelikult, niisiis
Homme on pühapäev, seega saab kaua magada.

segi määrsõnasegi


näitab olukorda, kus miski ei ole korras sama mis segamini
Miks tuba nii segi on?
Te vist ajate mind ühe teise inimesega segi (= peate mind kellekski teiseks)!

segu nimisõnasegu , segu , segu ; mitmus segud, segude, segusid


tervik, milles esinevad koos kaks või enam ainet
Õhk on gaaside segu.
Sega munad piima ja kartuliga ning vala segu pannile.

selg nimisõnas`el'g , selja , s`el'ga , s`el'ga ; mitmus seljad, s`el'gade, s`el'gi


selg.jpg
1. see osa inimese või looma kehast, mis asub kaela ja tagumiku vahel
Õpetaja seisis seljaga klassi poole.
Istu sirge seljaga!
2. (ainsuses) väljendites, mis on seotud kehal kantavate riideesemetega:
selga panema Tüdruk pani uue seeliku selga.
seljas olema Tal on ilus kleit seljas.
seljast (ära) võtma Võta mantel seljast (ära)!

selge omadussõnas`elge , s`elge , s`elget ; mitmus s`elged, s`elgete, s`elgeid; võrdlus: s`elgem, kõige s`elgem = s`elgeim


1. selline, millest on lihtne aru saada ja mis ei tekita segadust; kindel
Ta ei andnud mulle selget vastust.
Nüüd on selge, et Silver jääb töötuks.
selge seisukoht, selge sõnum, selge ettekujutus, selge siht
2. omandatud, ära õpitud
Eesti keel on tal täiesti selge.
Kas lapsel on lugemine juba selge?
selgeks õppima Õppisin laulu selgeks.
3. puhas, millestki segamata
Järve vesi on nii selge, et põhi paistab.
Taevas on selge (= pilvitu).

vaata ka selgelt

seni määrsõnaseni


1. käesoleva ajani sama mis senini
Seni on kõik hästi läinud.
2. nii kaua (kuni)
Küpseta kooki ahjus seni, kuni see on pealt pruun.

sent nimisõnas`en't , sen'di , s`en'ti ; mitmus sen'did, s`en'tide, s`en'te


väiksem rahaühik, mis moodustab 1% paljude riikide suuremast rahaühikust, näiteks eurost ja dollarist; vastav münt
Raamat maksis 12 eurot ja 90 senti.

serv nimisõnas`erv , serva , s`erva , s`erva ; mitmus servad, s`ervade, s`ervi


mingi eseme või maa-ala väline piir ja selle juurde jääv ala sama mis äär
Kirjuta paberi paremale servale oma nimi.
Ta elab linna servas.
Jalgrattur sõitis tee servas.

soeng nimisõnas`oeng , s`oengu , s`oengut ; mitmus s`oengud, s`oengute, s`oenguid


mingil viisil lõigatud ja seatud juuksed
Naine tegi endale uhke soengu.
Soeng läks tuulega segamini.
lühike soeng, pidulik soeng

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur