[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sent1 ‹sendi 21› ‹s›

1. Euroopa rahaliidu liikmesriikide ja mitme muu riigi (näit. USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) väiksem rahaühik; selle väärtusega münt. 5 krooni 30 senti. Kompvekid „Tilk piima” olid sent tükk. Ümbrikke sai sendi eest kaks. Viis senti oli väga väike summa. Kirjale läks kümme senti juurdemaksu. Hoidis kokku mõnikümmend senti. Ema andis poisile soola ostmiseks vajalikud sendid. Mul oli veel mõni sent raha taskus.
2. ‹ka pl.› kõnek raha, eriti väiksem summa. Sai vilja müügist ilusa sendi. Ei saanud oma töö eest sentigi. Ja sina mõtlesid oma sentide eest maja osta! Võtke kõik viimse sendini! Arstile maksmiseks kulutas perekond viimase kui sendi. Kogus üüri maksmiseks kokku oma viimased sendid. Mul polnud enam sentigi taskus, hinge taga. Võlg sai sendi pealt 'täpselt, viimaseni, sendilise täpsusega' ära makstud. *Ja nüüd ma seisan siin ilma ühegi sendita nagu kurg keset sood, võlad üle kõrvade. O. Luts. | piltl. Temata ei maksa elu enam sentigi 'pole midagi väärt'. Sent surmaga, surmale võlgu (ütlus vana v. muidu kehaliselt viletsa inimese kohta).
▷ Liitsõnad: nälja|sent, rahasent.

(mitte) punast ~ sinist senti(gi)
‹hrl. eitusega› (mitte) vähimalgi määral raha, (mitte) natukestki raha. Tal polnud enam punast, sinist sentigi taskus. Kahtlane, kas sa tema käest sinist sentigi saad.

(mitte) sendi võrra(gi)
mitte sugugi, mitte pisutki. Ta pole sendi võrragi targemaks saanud.

sent2 ‹sendi 21› ‹s›
kõnek sentimeeter. Osta krae jaoks 20 senti siidi! Seelik oli 10 senti ülespoole põlvi. Ta on sõbrannast seitse senti lühem. *.. oleks hea, kui tuleks viis kraadi külma ja kümme senti lund. P. Nemvalts (tlk).