[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

seni ‹adv›
(märgib tegevuse v. olukorras olemise ajalist piiri:)
1. selle ajani; tänini, siiani. Olen seni jala käinud, käin edaspidigi. Seni pole ma kellelegi midagi võlgu jäänud. Maja, milles seni olime elanud, lammutati. Seni pole avaldusele veel vastust saanud. Nii on see seni olnud. Nüüd tuleks teha teisiti kui seni. Osa ainestikku on jäänud seni kasutamata. Seni on olnud tuulevaiksed ilmad. Avaldati trükis seni käsikirjadena ringelnud tekstid. Seni graafikuna tuntud kunstnik esineb näitusel õlimaalidega. Sõidust pole seni midagi välja tulnud. Karu polnud ta seni metsas kohanud. Uuel pirnisordil ei ole seni märgatud külmakahjustusi. Siniseid tulpe seni veel ei ole. Seni oli seda õigeks peetud.
2. nii kaua (kõrvallause siduvate sõnadega kui v. kuni täpsustab teat. ajalise piiri saabumise tingimusi). Hoidis teda seni kinni, kuni teised appi jõudsid. Siirupit keedetakse seni, kuni ta paksemaks muutub. Veenis mind seni, kuni andsin nõusoleku. Lehvitas seni, kui minejad kadusid silmist. Ootan seni, kui teised on söönud. Seni linnuke lendab, kuni ta pesa leiab. Kuni sõira, seni sõpra. *„Seni jändad [ujuda], kui suu vett täis,” ütles peremees. A. H. Tammsaare. *Joon seni, kui ma suren. O. Luts. | ‹ühendsidesõna osana› seni kui vt kui
3. (samaaegsete tegevuste puhul:) sel ajal, vahepeal. Sa puhka, ma teen seni toidu valmis. *Sortsi tütar norskas pea, et mets vastu kajas. Seni toimetas must lehm jälle ketramistöö ära.. J. Kunder.
4. selleks ajaks, nii kauaks. *Tule aga, istume seni aia peale, kuni ma jutustan! M. J. Eisen.