[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 22 artiklit

kui
I.konjvõrdlev sidesõna
1. (esineb sarnasusvõrdlustes:) metafoorsetes võrdlustes.; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu. a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi v. adverbi algvõrdega. Mees oli tugev kui karu. Ta oli näost punane kui keedetud vähk. Meri oli sile kui peegel. Ma olen näljane kui hunt. Lapsed on paljad kui porgandid. Poiss on laisk kui kapsauss. Ta on vaene kui kirikurott. Saksa keel on tal selge kui vesi. See on kindel kui aamen kirikus. Ta on niisama vana kui mina. Joob, on sageli täis kui tint, täis kui tina. Ants oli vait kui sukk. Nõnda kui täna pole varem sadanud. *Palaganiuksed olid pärani kui põrguväravad. F. Tuglas. b. kui-konstruktsioon seostub verbiga. Poisid võitlesid kui lõvid. Mis te vahite kui juhmid! Karjus kui ratta peal. Kaagutab kui kana. Poiss lõdises kui haavaleht. Ta istus kui tulistel sütel. Ta jäi seisma kui soolasammas. Ta kadus kui tina tuhka, kui tuul. Ta oli kui hauast tõusnud, kui meelest ära. Vihma sadas kui oavarrest. See mõjus kui välk selgest taevast. Ülikond istub kui valatud. Valu oli kui peoga pühitud. Ma kardan seda meest kui tuld. Hoiab teda kui oma last. *.. ootusärevus täitis koopa, lämmatas laulu ja tantsu, kustutas kära kui kulutule. A. Üprus. c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, harvemini mõne muu noomeniga (välja arvatud adjektiiv). Tüdruk kui elavhõbe. Hambad suus kui rehapulgad. Tal on küüned kui kullil. Ise kui kirp, aga kangust täis. Seal oli rahvast kui murdu. Tal on raha kui raba. Mehe ilme oli kõike muud kui heatahtlik. *Üks neist [= naistest] oli nagu päev, teine kui kuuvalge öö. F. Tuglas.
2. (esineb sarnasusvõrdlustes:) esineb mõnedes väljendites, mis rõhutavad mingi asjaolu, seisundi ülemmäära v. sellele lähenemist. Nad tulid kõik kohale, viimane kui üks. Tunnen siin iga viimast kui rada. Viimne kui toiduraas oli otsas. Täitsin tema vähema kui kapriisi. Mul ei ole selle vastu mitte kui midagi. Ta ei saanud mitte kui millestki aru. Töö on niisama hästi kui lõpetatud. *Pärast lepingu sõlmimist on aga veerand honorarist avansina samahästi kui käes. E. Vetemaa.
3. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. a. alistavas lauses esinevad enamasti korrelaatidena nii, nõnda, niivõrd, sedavõrd, niimoodi, sedamoodi, niiviisi, sedasi, selliselt, niikaua, niipalju jmt. adverbid; sün. nagu (sobib mõnikord). Ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid. Nii kaugele ma ei julge ujuda, kui Olev ujus. Mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab. Sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas. b. ebareaalset, näilikku, kujutletavat tegevust v. olukorda väljendavas võrdluse varjundiga viisilauses on öeldis tingivas kõneviisis; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu (sageli sobivad kui asemel). Juss tõttas (nii), kui oleks tuli takus. Oli, kui viibiksime unenäos. Neelatasin, kui oleks midagi kurku läinud. *Mehed vaikisid ja mehed kõnelesid omavahel tasahääli, kui oleks majas olnud surnu. A. Mälk. *Vaatab paljutähendavalt mulle otsa, kui tahaks öelda, et tal olnud õigus. A. Gailit.
4. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlust sisaldavat alus-, sihitis-, öeldistäite- v. täiendlauset (alistavas lauses on hrl. korrelaadiks muu, niisugune, seesugune vm. sõna). Ei siin aita muu, kui tuleb kiiresti teele asuda. Aadu ei osanud tookord muud ette võtta, kui rääkis asjast isale. Lugu näib selline, kui saaksime kumbki omamoodi armastusest aru. *Ah, Villu ei teadnud teist niisugust silma, kui oli tema pahem. A. H. Tammsaare.
5. (erinevusvõrdlustes:) esineb adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral (kui-konstruktsioonile vastab sageli elatiiv). Ta on noorem kui mina. Urve on ilusam kui Virve. Uus korter on natuke suurem kui vana. Ants on täna lõbusam kui tavaliselt. Viljasaak oli väiksem kui eelmisel aastal. Ilm tundub soojem kui hommikul. Olukord oli raskem kui kunagi enne. Mis nende meestega peale hakata: üks arem kui teine. Rahvast tuli kokku enam kui tavaliselt. Poiss õpib hoolsamini kui enne. Ära mine ligemale kui vaja! Mis mõjuks paremini kui kiitus! Sinna on tagasi rohkem kui viiskümmend aastat. Meie arvamused langesid ühte enam kui kümnes punktis. Nende vahet ei olnud rohkem kui kolm-neli sammu. Poiss ei saanud vanem olla kui viisteist, viieteistaastane. || teat. suurt määra osutavates väljendites. Asi on hullem kui hull 'väga hull, täiesti hull'. Olukord oli enam kui imelik. Asi on enam kui kahtlane. Selles võib enam kui kahelda. Tule rutem kui muidu!
6. (erinevusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. Rahvast kogunes rohkem, kui osati oodata. Ta teab kaugelt rohkem, kui te arvate. Ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime. Me elame paremini, kui me vanemad elasid. *Tunnid kulusid kiiremini, kui seda oleks soovitud. E. Krusten.
7. (erinevusvõrdlustes:) alustab vastandavat kõrvutuslauset. Pigem olen söömata, kui tema käest abi paluma lähen. Ma parem nokitsen kodus midagi teha, kui siin aega viidan. *Ennem laseme Kõrboja võõraste kätte minna, kui pimeda peremehega teda pidada. A. H. Tammsaare.
II.konjaega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset. Uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema. Kell kolm, kui pere lõunalauas istus, helises telefon. Kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu. Pärast seda, kui külalised olid lahkunud, heitsime magama. Ta mõtleb enne tükk aega, kui vastab sõbra küsimusele. *Kui Eeva Andrukson jõudis metsast välja, oli päike juba loojenenud. A. Jakobson.
2. alustab täiend- v. aluslauset. Ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud. See oli aprilli lõpus, kui ekspeditsioon asus teele.
3. alustab sihitislauset ning on sageli lähedane sidesõnale et (ka siduvale määrsõnale kuidas). Kuulsin, kui aken avati. Ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus. Ta nägi, kui koer last hammustas. Juku ei armasta, kui teda töö juures segatakse. Kas mäletad, kui me esimest korda kalal käisime?
III.konjtingimust väljendav sidesõna
1. alustab tingimuslauset. Kui homme sajab, siis me jõele ei lähe. Kui säärane olukord edasi kestab, on meie lugu väga halb. Kui sa just ei taha, ära siis tule kaasa! Küll ma tulen, kui aega ja tervist on. Kui võimalik, jätaksin sinna minemata. Aga kui pension oleks äkki ära võetud, mis sa hing siis kostad! *.. kõik on arusaadav, kui asja lähemalt vaadata. J. Vahtra. | esineb konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides. Kui sõita, siis sõita. Kui juba, siis juba. Kui mitte, siis mitte. Kui töö, siis töö, nii et kondid raksuvad.
2. alustab aluslauset. Teda ei häirinud see, kui mõni asi läkski viltu. *Küll on tore, kui sul on sõber, kellega koos on üle elatud midagi erakordset, mõtles Eduard. E. Krusten.
3. alustab vastandavat kõrvutuslauset (viimane on hrl. pealause ees). Kui näidendi esimene vaatus areneb rahulikult, siis järgmistes tõuseb pinge pidevalt. *Kui mardid soovisid peamiselt põlluõnne, siis kadrid saatsid karjaõnne. Ü. Tedre.
4. alustab tingimuse varjundiga kiillauset. *Teie olete vist, kui ma ei eksi, proua Pihlat? E. Raud. *Meistri tütarde sõprus – kui seda nõnda võiks nimetada – oli Matile mitmes suhtes tuluks. E. Vilde.
5. koos adverbiga mitte alustab tingimuslikku vaeglauset. See oli juba tõrkumine, kui mitte avalik vastuhakk. Poisse oli kolm, kui mitte rohkem. Asjasse suhtuti skeptiliselt, kui mitte isegi eitavalt. *Näen neidudes elu peamist, kui mitte ainukest võlu. H. Luik (tlk).
6. esineb iseseisvate lausete algul. a. alustab soovi, mõnikord ka kahetsust väljendavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui poiss ometi natuke hoolsam oleks! Kui homseks vihm üle jääks! Oh kui sa teaksid, kuidas ma sind ootasin! Kui ta ometi nii ruttu ei oleks lahkunud! *Kui seda metsa ees ei oleks... Juh. Liiv. *„Kui minu vanad silmad seda veel näeksid!” ohkas Vargamäe Andres südamepõhjast. A. H. Tammsaare. b. alustab kõhklust, kahtlust väljendavat lauset. Kui õige saadaks talle kirja! Kui siiski sõidaks mõneks ajaks ära! *Senini on olnud päris soe. Kui ei lähe ainult liialt palavaks! A. Mälk. c. alustab viisakat, tagasihoidlikku palvet v. soovi sisaldavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui te tooksite vett! Kui sa laenaksid mulle oma raamatut. Kui te näitaksite mulle seda riiet.
IV.konjpõhjendav sidesõna, alustab tingimuse varjundiga põhjuslauset. *Asi pidi tühine olema, kui kõik nii lihtsalt sündis. A. H. Tammsaare. *.. ja kui selleta [= klaverita] on saadud seni läbi, miks siis mitte ka edaspidi. P. Pinna.
V.konjhrv möönev sidesõna, alustab mööndlauset; sün. ehkki, kuigi, olgugi et. *Ja tõhk, kui ta oligi väga häbematu, ei julgenud iialgi ronida rebaseurgu. R. Roht.
VI.konjsamastav sidesõna, seob lisandit põhisõnaga. Peeter kui matemaatik armastas täpsust. Neist peeti lugu kui tublidest põllumeestest. Sina kui koosoleku juhataja pead päevakorrast täpselt kinni pidama. Kubism kui kunstivool tekkis 20. sajandi algul. Tunnen teda kui vaikset ja tagasihoidlikku inimest. See plaan lükati kui vastuvõetamatu tagasi.
VII.konjühendav sidesõna, seob koondlause kaht rööpliiget (= nii(hästi) ... kui (ka)). Ta valvas haiget ööd kui päevad. Nüüd hakkas üks kui teine Oskarile appi. Ma olen sellest ühelt kui teiselt midagi kuulnud. *Mida ta siin kui seal nägi, oli ju küll ammu nähtud, ent Tõnu ei saanud sellest näinuks. E. Vilde.
VIII.advesineb adjektiivide, partitsiipide, adverbide ja indefiniitsete pronoomenite mitu ja palju ees, väljendades määra, astet, ulatust
1. küsiva-siduva sõnana alustab küsimust. a. iseseisva küsilause algul. Kui vana sa oled? Kui kaugel ta elab? Kui kauaks Jüri ära sõitis? Kui palju see maksab? b. alustab sihitislauset. Ütle mulle, kui kaua see võib kesta. Kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? *Kas võis Juulius öelda, kui tõsiselt ta neid katseid oli võtnud? K. Ristikivi.
2. esineb hüüd- v. väitlauses. a. iseseisvas lauses, hrl. selle algul. Kui ilus maja! Kui tugev te olete! Kui noored me veel tookord olime! Oh, kui hea inimene sa oled! Kui parajal ajal sa tulid. Kui ammu see kõik oli! Kui vähe on inimesel vaja, et olla õnnelik! Kui kiiresti lendab aeg! „Kui kahju!” ütles ta kahetsevalt. Hullusti läks, oi kui hullusti! Kui mitu korda olen ma sulle öelnud: ära mine sinna! *„Kuhu su rikkused sulasid?” uriseb Jurnas. „Nüüdsama oli varandust kui palju.” A. Mägi. b. alustab sihitis- vm. kõrvallauset. Ma ei oska öelda, kui suur on tekitatud kahju. Evald ei aimanudki, kui armukade Mare on. Ma ei tea, kui kaua see kestis. Pani imestama, kui hästi ta orienteerub kõikides üksikasjades.
3. alustab imestust, üllatust, ootamatust väljendavat lauset; sün. kus (sobib sageli). *Kui nüüd hakkas usse koopast tulema! J. Parijõgi. *Oh sa taevane taat, kui see koer nüüd heitis seda ilveseroju nõnda, nõnda ja nõnda ainult! F. Tuglas (tlk).
4. esineb mitmesugustes kindlakskujunenud umbmäärastes v. määratlevates väljendites, nagu kui tahes, ükskõik kui, (jumal ~ kes) teab kui jt. (vahel ka üksikult samas tähenduses). Olgu vastane kui tahes tugev, Jõnn tuleb temaga toime. Ta pole just (kes) teab kui suur süüdlane. Poiste kuraasi ei jätkunud teab kui kauaks. Tööta ükskõik kui hoolsasti, ikka ei olda rahul. *.. õieti ei saa aru. Ei näe, kas pinguta silmi kui palju. A. Mägi. *Tema saapad enam ei pea vett ega kedagi, aga minu saabastega mine kui sügavast veest läbi. J. Parijõgi. || tähenduses 'kui tahes, ükskõik kui' alustab mööndlauset. Kui kokkuhoidlikult läbi ei ajagi, ikka tuleb rahast puudu. Kui tark ta ka poleks, kõike ta ikka ei tea. *Nii et haiglas ei ole keegi üle kolme päeva, kui kaugelt sa ka pole. V. Vahing. *Väriseja Johannes ei avanud üldse ust, kui palju Kaarel selle taga ka ei koputanud. A. Jakobson.
Omaette tähendusega liitsõnad: enne|kui, just|kui, muud|kui, nii|kui, otsekui

kui14› ‹s
(lähtub vastavast sidesõnast; kasut. seoses mingi häiriva, kahtlust tekitava, küsitava asjaoluga). Selles asjas olid veel oma kuid ja agad. *Ekstsellents, neid kuisid oleks veelgi rohkem. Arvestades kuisid, ei tohi üldse sõdida. R. Roht.

enne kui
aega märkiv sidesõna: enne seda, kui; alustab ajalauset, mis annab edasi pealause tegevusele v. olukorrale järgnevat tegevust v. olukorda. Läks mööda tükk aega, enne kui ta julges redupaigast välja tulla. Emal oli tükk aega tegemist, enne kui tuba korda sai. Enne kui ma jõudsin midagi ette võtta, tungisid nad mulle mitmekesi kallale. *Sel hetkel hakkas ohkima ja ägisema käbidega seinakell, enne kui aega teatas. L. Promet.

kui et vt et

kui ka

1. ühendav sidesõna: nii(hästi) ... kui (ka). *Kohtust läksid Pearu kui ka Jaagup kõrtsi.. A. H. Tammsaare. *Rahuldust annab asjalik kriitika, milles voorused kui ka puudused on põhjendatult ära märgitud. J. Sütiste.
2. möönev sidesõna, alustab mööndlauset (kui ja ka vahel võib olla mõnikord veel mingi sõna). *Iga jõulukingi saaja hoiab seda süles ega taha teda esimesena avada, kui ka uudishimu äärmiselt põnev. M. Mõtslane.

nii(hästi) ... kui (ka)
ühendav sidesõna, seob hrl. jaatava koondlause kaht rööpliiget. Ümbruskonna metsades leidub nii leht- kui ka okaspuid. Takerdusid nii majandus kui ka vaimne elu. Kõik, nii noored kui vanad tõttasid laulupeole. Ats sai noomida nii emalt kui isalt. Tuldi nii üksikult kui mitmekaupa. Artikkel tekitas niihästi hämmastust, pahameelt kui ka viha. Mul puudub selleks niihästi raha kui aeg. *Kogu loodus ärkas, nii maal, õhus kui vees oli tunda tema erutatud südametukset. J. Kärner.

niikaua kui
aega väljendav sidesõna, alustab ajalauset, mis osutab pealausega väljendatud tegevuse v. olukorra kestusele v. selle toimumisajale; sün. seni kui, senikaua kui. Niikaua kui mina teda mäletan, on ta ikka pisut saamatu olnud. *Minu asi oli teid hooldada, niikaua kui teie käisite koolis. P. Viiding.

nii kui

1. aega märkiv sidesõna: niipea kui. Nii kui ta oli seda öelnud, kostis lask. *Nii kui Totu puhus, nii pasun röögatas. I. Maran (tlk).
2. hrv võrdlev sidesõna, alustab võrdlus- v. viisilauset; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu. See suur maal sobib siia, nii kui oleks ta selle koha jaoks tellitud.

nii ... kui .. (ka)
möönev sidesõna, alustab mööndlauset. *See maja, nii väheldane ja lihtne kui ta mõisarendi kasinusele vastavalt ka on kavatsetud, seisab nimelt pooleli. E. Vilde.

niipalju kui
määra väljendav sidesõna, alustab määralauset. Ma aitan kaasa, niipalju kui see minust sõltub. Niipalju kui ilm lubas, viibis ta ka ise ehitustöödel. *Isegi vana Ülesoo taat on heinamaale läinud ja töötab kaasa, niipalju kui põdur tervis ja vigased jalad lubavad. O. Luts.

niipea kui
aega väljendav sidesõna, alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord eelneb vahetult pealause tegevusele v. olukorrale. Niipea kui koitis, asusime teele. Ma teen seda kohe, niipea kui koju jõuan. *Kõik kogunejad, niipea kui nad olid oma pealisriided ära pannud, läksid trepist üles. P. Viiding.

niivõrd kui
määra väljendav sidesõna, alustab määralauset. *.. katsus isegi naljatada, niivõrd kui see antud olukorras sünnis oli. A. Erleman (tlk).

nõnda kui

1. aega väljendav sidesõna: niipea kui, nii kui (1. täh.) *Nõnda kui see pliidirõngas mul käes vähe lõksatas, kohe su ase hakkas kahisema .. M. Raud.
2. hrv võrdlev sidesõna, alustab võrdlus- v. viisilauset; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu. See mantel sobib talle, nõnda kui oleks otse tema jaoks õmmeldud. *.. ja nende verejanu kasvas jõudsasti, nõnda kui kasvab rohi vihma käes. L. Remmelgas (tlk).

nõndavõrd kui
määra väljendav sidesõna, alustab määralauset; sün. niivõrd kui. Ma tahan, nõndavõrd kui seda suudan, teile abiks olla.

pärast seda kui
aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord eelneb pealause tegevusele v. olukorrale. Meisse suhtutakse üldiselt hästi, pärast seda kui esimene arusaamatus lahenes.

samal ajal kui

1. aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord on pealause omaga samaaegne; sün. sellal kui. Samal ajal kui teised lõunatundi pidasid, käisime meie jõel. *Samal ajal kui ettevalmistused tasapisi oma rada läksid, saabus Raroialt aina kirju.. E. Masing (tlk).
2. aega märkiv sidesõna, alustab vastandavat kõrvutuslauset, mis konkretiseerib pealause tegevust v. olukorda; sün. sellal kui, kuna. Samal ajal kui riigi põhjaossa on koondunud tööstus, püsib lõunaosa endiselt agraarpiirkonnana. *Mind vapustas just see, et ühe käega mees elas ausalt, samal ajal kui teised hangeldasid, võtsid altkäemaksu, kui ainult pakuti... V. Vahing.

sel ajal kui
sellal kui. *Ja sel ajal kui nad vaikisid, helises uksekell. E. Krusten.

sellal kui

1. aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord on pealause omaga samaaegne; sün. samal ajal kui. Sellal kui lapsed magasid, korrastas ema nende riideid. Juta keetis süüa, sellal kui teised niitsid.
2. aega märkiv sidesõna, alustab vastandavat kõrvutuslauset, mis konkretiseerib pealause tegevust v. olukorda; sün. samal ajal kui. *Juba 1860. aastal olid taanlased Gröönimaal kirjaoskamatuse likvideerinud, sellal kui 1952. aastal oli vaid käputäis Kanada eskimoid igas mõttes kirjaoskajad. A. Tungal (tlk).

senikaua kui
aega väljendav sidesõna, alustab ajalauset, mis osutab pealausega väljendatud tegevuse v. olukorra kestusele v. selle toimumisajale; sün. seni kui, niikaua kui. Ootasime põõsa varjus, senikaua kui suurem sadu üle läks. *Senikaua kui papp roodu ees palvust pidas ja mehi õnnistas, võisid soldatid reas seistes ühelt jalalt teisele nõjatuda.. A. Hint.

seni kui
aega väljendav sidesõna, alustab ajalauset, mis osutab pealausega väljendatud tegevuse v. olukorra kestusele v. selle toimumisajale; sün. niikaua kui, senikaua kui. Seni kui ta hobust seab, otsi mulle süüa. Seni kui asi polnud selge, ei tahtnud ta midagi otsustada.

sestpeale kui
aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mis näitab, millest alates esineb pealausega väljendatud tegevus v. olukord; sün. sestsaadik kui. Lapsed on, sestpeale kui nad aiandis tööl käivad, enda meelest kohutavalt tähtsad. *Sestpeale kui Paklin Peterburisse tagasi tuli, oli ta kokku puutunud väga väheste inimestega, eriti noorte hulgast. A. Tungal (tlk).

sestsaadik kui
aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mis näitab, millest alates esineb pealausega väljendatud tegevus v. olukord; sün. sestpeale kui. Ma ei ole teda näinud, sestsaadik kui ta kooli lõpetas. Ta on ikka samasugune, sestsaadik kui mina teda mäletan. *Sestsaadik kui Roosi ära kutsuti [= suri], oli vanamees ilma naiseta. A. Valton.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur