[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

arb <arbu, .arbu> Hel van kuri nõiduja (inimene) ▪ ta om alb arb inimene ta on halb nõiduja inimene. Vrd ask

arg <ara, .arga>
1. arg, kartlik ▪ kes om seande pelglik, sii om arg kes on selline pelglik, see on arg. Vrd arg|pük´s
2. nõder, nõrgaaruline ▪ arg ütelts ken rumale aruge arg üteldakse (selle kohta), kes on rumala aruga (st nõrgaaruline); inimen lääp vahel meelest aras, ei mälete enämb Hel inimene läheb vahel meelest nõdraks, ei mäleta enam. Vrd nõder, tal´lu

arg|pük´s <arg|püksi, arg|.püksi> argpüks, kartlik ▪ pelgäs nagu argpüks jänes, ei julge minnä kuskil kardab nagu argpüks jänes, ei julge minna kuskile. Vrd arg, jänes, jänes|pük´s

ari1 <arja, .arja>
1. hari; ülemine osa ▪ ega siul tuld tare arja otsan ei ole ega sul tuld maja [katuse] harjas ei ole; mäe ari pas´tap mäehari paistab
2. linnuhari ▪ kul´u ari lää punatses kalkuni hari läheb punaseks; kanal om säuk ari kanal on paks kobarhari
3. piltl pea, juuksed ▪ karas´ miul arja kargas mulle harja (kallale)

ari2 <arja, .arja>
1. hari (pühkimiseks, kammimiseks) ▪ vanast suiuti arjage pääd vanasti soeti harjaga pead. Vrd suga1, pür´st
2. linahari, tööriist linakiudude sugemiseks ▪ lina sugimise ari olli kate poolege linasugemise hari oli kahe poolega

ari|puu <ari|puu, ari|puud> kangastelgede külgpuudele toetuv põikvarb, haripuu ▪ tel´lel om kaits aripuud ja nende pääl om sualaat´ telgedel on kaks põikvarba ja nende küljes on soalaad

ar´k <argi, .arki>
1. hark, haruline tööriist ▪ katearalise olli kikk argi, kolmearaline olli vigel kaheharulised olid kõik hargid, kolmeharuline oli vigel. Vrd ang1, vigel || rõõsa|ar´k puuhark rõõskade (nisuleibade) ahjust võtmiseks ▪ rõõsaar´k olli, võeti argige ahjust väl´lä, korbi võeti ka argige väl´lä rõõsahark oli, võeti hargiga [rõõsad] ahjust välja, korbid võeti ka hargiga välja
2. haraline tugipuu ▪ kuhjal om argi all kuhjal on hargid all (kuhjavarda toed) || aki|ar´k kolm püsti asetatud rukkivihku, mis moodustavad rukkihaki südamiku
3. abivahend nööri või vöö tegemiseks ▪ ta om väike kui kabla ar´k ta on väike kui nöörihark

ark|ader <ark|adra, ark|.atra> , ar´k|ader <ar´k|adra, ar´k|.atra> harkader ▪ mõni seemelts vil´la ka ar´kadrage sissi ja kõrdas maad mõni künnab viljaseemne ka harkadraga sisse ja kordab maad (st künnab uuesti). Vrd maa|ader

ar´k|puu <ar´k|puu, ar´k|puud> harkpuu (vankri osa) ▪ ar´kpuu käü laka vahele, pulk läbi harkpuu käib rõukpaku vahele, pulk läbi

ark|toim <ark|toime, ark|.toime> Hel kalasabamuster (kangal)

ar´m1 <armi, .armi> (haava)arm ▪ mõni paise om, ärä paranes, jääp ar´m taga mõni paise on [selline, et kui] ära paraneb, jääb arm järele. Vrd jama1, jõma2, ram´m2, vor´p

arm2 <armu, .armu> arm, armastus, armulikkus, headus, heatahtlikkus ▪ temä armu läbi sai ma terves tema heatahtlikkuse tõttu sain ma terveks. Vrd armastus

aru1 <aru, aru> aru, mõistus; arusaam ▪ mike aru pääl sa sedäsi tiit mis aruga sa niimoodi teed. Vrd ajo1, Vt nupp2, Vrd oid2, taid

aru2 <aru, .aru, illat .argu> haru; suund ▪ abe om katte argu aet habe on kahte harusse aetud; nemä lätsiv egäüit´s esi argu nemad läksid igaüks ise suunda. Vrd .argu

aru3 <arva ~ aru, .arva>
1. harv, hõre ▪ kaldsa põlve om arva joba, akkave katik mineme püksipõlved on juba hõredad, hakkavad katki minema. Vrd ere
2. haruldane ▪ aru võõra tullive ussaia pääle haruldased külalised tulid õue peale. Vrd aru|.kõrdne

aru|kõrd haruharva ▪ sii om arukõrd ku tal kõne tuju om seda on haruharva, et tal jututuju on. Vrd arvalt

aru|.kõrdne <aru|.kõrdse, aru|.kõrdset> Trv harukordne, haruldane ▪ täämbä om arukõrdne päe täna on harukordne päev. Vrd arv

aru|peräst Krk
1. haruldaselt ▪ sääl om aruperäst kõrge repp seal on haruldaselt kõrge trepp
2. harva ▪ ken egä päe ehtin, sii aruperäst alasti (vns) kes iga päev ehitud (riietatud), see harva alasti. Vrd .arva

aru|saamata Krk arusaamatu, mõistmatu, taipamatu, rumal ▪ misperäst ta om sihande arusaamata inime miks ta on selline taipamatu inimene. Vrd arutu

aru|sageste Trv Hel väga sagedasti ▪ kuigi sedä üteldes arusageste, mina sedä ei usu, sii om tühi lori kuigi seda öeldakse väga sagedasti, mina seda ei usu, see on tühi lori. Vrd aru|.tihti

aru|.tihti Trv väga tihti ▪ mia kah arutihti taha sedä suurme putru mina ka tahan väga tihti seda tanguputru. Vrd aru|sageste

ati|ar´k <ati|argi, ati|.arki> Pst Krk van ahtehark (vilja kuivatamisel) ▪ atiargige atets rügi üles Pst ahteargiga ahetakse rukis üles (parsile kuivama)

kuke|ari <kuke|arja, kuke|.arja> Krk kukehari (taim) (Sedum) ▪ kukearjal om ümärikse lehe kukeharjal on ümarikud lehed

leht|ari <leht|arja, leht|.arja> Krk Hel õhuke hari (linnul) ▪ kikkal om lehtari ja suure vereve lõpusse kukel on õhuke hari ja suured punased lokutid

lina|ari <lina|arja, lina|.arja>
1. linahari, tööriist linade sugemiseks ▪ mia tulli siu manu linaarja ot´sme ma tulin sinu juurde linaharja laenama. Vrd .suitav
2. linaraats, tööriist linade kupardamiseks ▪ linaari olli raudpulkege linaraats oli raudpiidega. Vt raat´s

muru|ari <muru|arja, muru|.arja> madal ja lai linnuhari ▪ kikas om must, ilus muruari pähän kukk on must, ilus madal ja lai hari peas; mede puul om puha muruarjage kikka ja kana meie kandis on kõik madala ja laia harjaga kuked ja kanad

.niitsme|ar´k <.niitsme|argi, .niitsme|.ar´ki> Krk niiehark, niite tegemise hark (kanga kudumise juures) ▪ niitsmear´k olli egän talun niiehark oli igas talus. Vrd .niitsme|jalg, .niitsme|laud, .niitsme|ruup´

orja|ar´k <orja|argi, orja|.arki> Krk kaheharuline nahajoon peopesas ▪ miul om orjaar´k, ma pia pal´lu orjame minul on orjahark, ma pean palju orjama