[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

ere <ere, eret> hõre; harv ▪ ku rüga äste ere om, sis võrsus kui rukis hästi hõre on, siis võrsub; ennep putti mõni ere vihmapisar enne kukkus mõni harv vihmapiisk; vahe tulli püstülaudest, mis ollive eres kujunu vahe tuli püstlaudadest, mis olid hõredaks kuivanud. Vrd arv, erelin